kukutas monarhia ja tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud. Tollane Inglise ühiskonnakorraldus ja kultuur sai eeskujuks muule progressi eest võitlevale Euroopale. 18. saj II poolel vabanesid Briti ülemvõimu alt Ameerika Ühendriigid (Iseseisvussõda 17751783). Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau). Seoses poliitilise tõusuga elavnes järk-järgult kultuur ka Venemaal 18. saj algul rajas Peeter I uue pealinna Peterburi (nn aken Euroopasse), võitis Põhjasõjas Rootsilt endale Läti ja Eesti, algatas ühiskonna reformise lääne eeskujul. Sajandi teisel poolel laskis Katariina II end välja paista "valgustajana". Vene õukonnas muutus suurmoeks rääkida prantsuse keelt. Kirjanduses pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt mõjule Prantsusmaal. Prantsuse valgustus oli
Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus, ülimaks väärtuseks sai inimene ja väga tähtsaks muutus haridus. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja Johann Gottfried von Herder. Eriti tuntuks sai see koos Kanti artikliga ,,Mis on valgustus?", kus ta väljendas inimese püüdlust igas olukorras ise mõelda. Avastati uusi seaduspärasusi ja veenduti, et looduses pole mitte midagi juhuslikku. Kujunes õpetus deism, et Jumal on maailmas kõik kindlaks määranud ning ei sega end enam maailma käiku. Kõiki sündmusi maal juhivad loodusseadused. Jumalalt imet on asjatu oodata. Deismi pinnal tekkis oluline valgustusajastu jõud vabamüürlus
...................6 4. SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA........................8 5. KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS...........10 2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda. 3 Prantsuse valgustuskirjanduse eripära Valgustuskirjandus Prantsusmaal oli väga filosoofiline. Esile tõusis kirjandusliikidest proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus
Valgustuskirjandus Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vestuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Valgustus 18. Sajandil Euroopas · Miks tekkis? Toimus demokraatlike ideede levik, kodanluse vastuseis aegunud poliitilistele süsteemidele, aadli tähtsus vähenes · Kus tekkis? Kõigepealt tekkis Inglismaal John Loche'i ja Isaac Newtoni ideed levivad. Kirjanik Daniel Defoe `' Robinson Crusoe'' ja J.Swift `'Gulliveri reisid''. Tekkis Prantsusmaal Rousseau ja Montesquieu! Inglismaal viibides sattusid nad
Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated. Valgustus kandus Prantsusmaal edasi nii Saksamaale kui ka Venemaale. Prantsuse valgustuse eripära 3 Valgustuskirjandust läbis humanism, mis tõi esile inimese mõistuse ning inimloomuse head alged.Kirjandusliikidest tõusis esikohale proosa, mis tegi läbi kiire arengu eriti Inglismaal ja Prantsusmaal. Tekkis ka uus kirjanduszanr filosoofiline romaan ning jutustus. Teater ja
Valgustus kirjandus 1 Nimeta valgustusajastu sajand ning peamised tunnusjooned, mida väärtustati, milliseid saavutusi kasutati? 18. sajand. Vähenes inimeste usk jumalasse, hakkati väärtustama inimest, arvestati inimeste vajadustega. Harimatus ja vaimupimedus oli häda. Hariduse areng, edasiandmine. Usk inimese mõistusesse, inimloomuse headusesse. 2 Kes oli valgustuse mõiste sõnastaja, mida mõiste sisaldas, kes olid valgustajad? Valgustuse mõiste sõnastaja oli Immanuel Kant. Mõiste sisaldas, et valgustus on inimkonna vabanemine alalisusest. Valgustajad olid filosoofid, ajaloolased, teadlased, haritlased, kirjanikud, kunstnikud. 3 Valgustuse sünnimaa ja selle maa valgustusele iseloomulik. Valgustuse sünnimaa on Inglismaa. Iseloomustab see, et põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Suur mõju oli proosal. 4 Inglismaa valgustus - tegelased ja jooned
Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid"
Iseloomulik on sügav usk mõistusesse ja väärikusse. Ülim väärtus inimene. Kõik, mis inimesele kahju teeb tuleb maa pealt kaotada, õigeks tunnistati see, mis inimesele õnne ja kasu toob. Looduse ees on kõik võrdsed. Valgustusideed Euroopas said alguse Inglismaalt Euroopa valgustuse palge kujundasid prantslased Voltaire ja Rousseau. Hakati koostama entsoklüpeediaid. 2. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ning vaimupimedust. Õnneliku elu pidid kindlustama mõistuse ja teadmiste levitamine. Nende filosoofia teiseks ideaaliks oli inimene. Filosoofide ideed mõjutasid nüüd rohkem rahvast ja sotsiaalseid protsesse.
Valgustus 18saj. Tähistab Euroopas kodanluse tormilioselt laienevat vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele. Hoogustub Euroopa demokraatlike ideede levik. Rasked lahingud kiriku ja poliitilise reaktsiooniga Inglismaa Kodanlik pööre toimunud kõige varem. Paljudele eeskujuks inglise ühiskond ja kultuur. Montesquie ja Rousseau vaimustusid Inglismaal viibides selasest ühiskonna vabameelsetest ja liberaalsetest tavadest. Inglise kirjandusest lähtus sentimetaalse ja demokraatliku suunitlusega romaan, mis muutus euroopa kõige enam viljeldud kirjandusliigiks. Ränk tagasi löök Iseseisvussõjas (1775-1783) Prantsusmaa Kõige võitluslikum absolutism, sest see pidi vastu kuni sajandi lõpuni. Prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kijundasid tollase ja hilisema Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse ja
Voltaire (1694- 1778) Aleksander Taik Filip Taik 11-1 LAPSEPÕLV • Voltaire - pärisnimega Francois Marie Arouet • sündis 1694. aastal 21. novembril Pariisis. • François-Marie oli perekonnas viies laps. • Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. • 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena
kokkupõrked. ¤ 18. sajandil teadvustub vajadus ühiskond ümber korraldada igal rindel: filosoofias, kirjanduses, kunstis jne. Sellest räägitakse ja kirjutatakse. Kuivõrd need valgustuslikud ideaalid kujunevad välja, sedavõrd ka kunstilooming allub sellele. Ideoloogilises ja filosoofilises plaanis on põhiidee valgustusel mõistus. ¤ Valgustuse ideoloogid tundsid mõistet ,,maailmakodanik." Maailmakodanikke oli valgustuse tegelaste hulgas väga palju. Üheks suureks eeskujuks oli Voltaire. Selle mõiste käibelevõtt tugines valgustusaegsete ideoloogidele. Hiljem sattus see vastuollu mõtlejate rahvusteadustega. Kasvas huvi teiste maade vastu, kuna Euroopa ei olnud enam endassesuletud. Inimkogemus avardus olulisel määral. Puututi kokku indiaanlaste ja aafriklastega. Suunati huvi nt Pärsia vastu. ¤ Inglise ja prantsuse valgustukirjandust vaadeldes paistab silma põhivõte, milleks on võõrandumine/distantseerumine. Iseloomulik valgustussajandi esimesele poolele.
Amalgaam (mitme metallis sulam) on kultuurinähtuste ettekujutamiseks hea. Ekspansioon algab renessansist, Euroopa maailm hakkab järjest paisuma. Nähtus jõuab välja mingi äärmuseni ning siis laguneb. Tohutu teema valgustussajandil on Rooma impeeriumi lagunemine, selle kohta kirjutati palju raamatuid. Rooma impeeriumi lagunemine ei toimunud ka äkki, raksti, vaid jõudis välja mingi äärmuseni, see oli pikk protsess. Valgustusaja puhul on mainitud, et nt Rousseau ja Voltaire ideed elavad tänapäeva filosoofide ideedes edasi. Valgustussajand on suure murrangu sajand. Ilmakorraldus muutus, suure kultuurimurrangu periood, majandamisviis muutub (üleminek feodaal-aristokraatlikult korralt kodanliku klassi valitsusele). Amalgaam on juba varem, kuid murrang toimub 18. sajandil. Lõppes põllumajanduslik ühiskond, hakkas kujunema tänapäeva maailm. Elukorralduse tausta määrab see, et maavaldus pole enam nii oluline, oluliseks saab tehas, kaevandus
ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks. Augustis 1711 tuli noormees 17-aastasena koju. Ta oli valinud elukutseks kirjanduse, kuid isa leidis, et see pole üldse mingi elukutse. Nõnda läks Voltaire õppima juurat, kuid jättis õpingud pooleli. Leivateenistus aga Voltaire´i ei huvitanud, sest alati leidus mõni daam või sõber, kes oli valmis teda ülal pidama. Üks Voltaire´i armuke ehitas oma lossile tema jaoks koguni lisatiiva. Ta nautis peamiselt elu vaimseid külgi. Teda ei kiskunud kaasa kõrgseltskonna lodevus. Kogu elu oli tal kujutlus, et tal on nõrk tervis, mis ei talu ka veini. Voltaire armastas juua kohvi.
Suurbritania ja Saksamaa oli mõjutatud barokist ja klassitsismist. 2. milline on seos klassitsismi ja antiigi vahel? Klassitsism järgis antiigi eeskuju. 3. nimeta klassitsismi põhijooned. Klassitsism põhineb mõistusel. Välditi kõike juhuslikku, segast. Nõudis mõistuspärasust, selgust ning loogilisust. 4. mis on iseloomulik barokile ? 16.-17. saj barokk- korrapäratu, üleminek renesanssi harmoonialt ja tasakaalukuselt dünaamikale, ebasümeetriline. Barokk on vastandite kunst. Iseloomustab dramaatilised situatsioonid, sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus, tundeküllasus. 5. mida tähendavad valm, satiir, huumor, dramaturg, aforism, robinsonaad? VALM-õpetliku sisuga mõistuluuletus, mille tegelaseks on tavaliselt loomad SATIIR-pilkav nali AFORISM-mõttetera, efektselt sõnastatud lühike ja vaimukas elutarkus ROBINSONAAD-teos mis kirjeldab elu tsivilatsioonist puutumatta saarel DRAMATURG- HUUMOR- heatahtlik ja rõõmsameelne nali 6
1. Hispaanias ja Itaalias kujunes valitsevaks kultuuritüübiks barokk, klassitsism aga Prantsusmaal. Saksamaal ja Suurbritannias oli mõlemaid mõjusid (17.sajand) Baroki tunnused: · Vastandite kunst (see püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, askeetlikkust ja meelelisust, pateetikat ja pila) · Kunstis dramaatilised situatsioonid, metafoorne või allegoorilis- sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ning mängulisus, ülevus, jõulisus ja tundeküllus Klassitsismi tunnused: · Filosoofiline alusidee väljendub prantsuse teadlase Rene Descartes'i kuulsas
juhtlause / Lühikesse lausesse pandud elutarkus või reegel. Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). Robinsonaad - Kirjandusteos, merehädaliste seiklustest inimtühjal saarel?? Tihti kirjutatud päeviku vormis, peategelase üksikasjalike ülestäheldustena, mille on oluline koht kirjeldusel. / õpetlik v. filosoofilise kallakuga lugu merehädalise seiklustest inimtühjal saarel D. Defoe romaani ,,Robinson Crusoe" laadis. / teos, mis kujutab inimes(t)e käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. Robinsonaadides idealiseeritakse looduslähedast elamisviisi, leidlikkust ja elujõudu. Küsimused Miks on olulised: Voltaire - Voltaire oli oma aja viljakamaid autoreid, kelle mahukasse kirjanduspärandisse kulub eeposemahulisi poeeme, kõrgstiilis klassitsistlikke
arenemise algus. Tekib „meie“ mõistes romaan, kuigi romaanilaadseid teoseid oli kirjutatud ka varem. Toimuvad kokkupuuted teiste maade ilukirjandusega (Idamaad, Pärsia). Romaani arengu eesotsas seisab Inglismaa, tema järel Prantsusmaa. Juhtivaks žanriks oli tollal aga ikkagi luule. Massiliselt loeti reisikirjandust. Populaarsed žanrid olid ka autobiograafia ja biograafia. Inimesed kirjutavad palju kirju (Samuel Richardson lõi ka uue žanri kiriromaan). Päevikuvormis romaanid olid samuti populaarsed (nt Jonathan Swifti teosed). 18. Sajandi autoreid eristaski see, et igaüks mõtled välja, kuidas oma romaani kirjutada. Valgustusromaanid tegelevad oma kaasaja tavade, kommete, ühiskonnanormide kritiseerimisega (näiteks läbi satiiri). Luule ja draama osakaal vaikselt väheneb. 18. sajand on romantismi ja realismi filosoofiline sissejuhatus. Märksõnad: John Locke; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu, Voltaire jt, kes on ühelt poolt
Hakkasid Euroopas levima demokraatlikud ideed. 1789. a. Prantsusmaa Suur Revulutsioon kus nõuti: vabadust, vendlust, võrdsust tänapäevase demokraatia sünd. Esile tõuseb kodanlus inimesed kes tegelevad tööstusega, äriga. Rahvavõim asutub vastu kuninga- ja kirikuvõimule. Inimene on kõige mõõdupuu. Kõik mis inimesele kasu toob on arukas. Sel ajal loodi esimene entsüklopeediankuhu koguti inimeste ideed. Valgustuse ideed said alguse Inglismaalt. Kuulsaimad ja võimukamad valgustajad olid Prantslased. Prantsuse valgustuskirjandus Louis XIV e päikese Kuningas. Tema lõi Versai lossi sohu. Seal elas 10000inimest. Viis Prantsusmaa pankrotti, kuna lõi uusi makse ja talupojad maksid end surnuks. Prantsuse valgustajad arvasid, et ühiskonna saab üles ehitada mõistuse toel e arvestada inimeste vajadusi. Inimesed olid vaesed ja hädades sellepärast, et neil ei ole haridust nad hakkasid rahvast harima. Tähtis oli ka, et inimene oleks looduslähedane
kõiges ja usaldama oma mõistust. Immanuel Kant defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest, sh kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Teaduste (nt füüsika) edendamine kõigutas kirikudogmasid. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse. Valgustajad väljendasid optimismi, et inimmõistuse piiramatud võimalused tagavad inimkonnale järjekindla progressi. Valgustajad uskusid, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus, keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mitmed valgustajad uskusid valgustatud monarhi teooriasse sotsiaalsed hädad lahendaks see, kui riiki juhiks valitseja, kes lähtuks mõistusest ja rahva huvidest. Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Nad eitasid eesõigusi, mis lähtusid vaid
Valgustus on 18. sajandil Inglismaalt alguse saanud vaimne liikumine. Valgustuskirjandus on filosoofilise kallakuga. Läbiv usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headusesse. Humanism. Demokraatlike ideede levik, tõusva kodanluse vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele ja kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutati inimene. Mõistuse ja teaduse arendamine, hariduse ja teadmiste levitamine. Looduse ees on kõik võrdsed. Nt: Voltaire ,,Zadig ehk Saatus" ja ,,Candide ehk Optimism". 4. Valgustusajastu tuntumad kirjanikud, levinumad zanrid. Kirjanikud: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Goethe, Schiller, Levinumad zanrid: Proosa tegi eriti kiire arengu Inglismaal ja Prantsusmaal, tekkis filosoofiline romaan või jutustus. Robinsonaad teos, mis kujutab inimese käekäiku tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel (nt Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused). 5
romaan, püüti välja mõelda täiuslikke riigikorraldust ja ühiskonda. Kirjandus oli filosoofiline. Inglismaal oli juhtiv zanr romaan, kuid tekkis ka robinsonaad, mis kujutab inimest, kes peab toime tulema vabas looduses, ühiskonna abita, tavaliselt üksikul tühjal saarel. Saksamaal olulisemad draama ja tragöödia, tähtsaks muutus rahvaluule kogumine. ,,Torm ja tung" õhutab inimesi olema ühiskondlikult aktiivne, kritiseeris ebavõrdsust, ühiskonda. 2. Voltaire (Prantsuse) oli filosoof, ajaloolane, poliitika tegelane, kõnemees, kirjutas ka filosoofilisi romaane ja jutustusi. Teostes püüdis vaadelda ühiskonda kõrvaltvaatleja seiskohalt, et näidata, kui tobedad on mõned ühiskonna reeglid. ,,Zadig" tegevus toimub Babülonis, kus õilis, heatahtlik, arukas peategelane saab pidevalt kannatada kurja, julma ühiskonna tõttu. Jutustus näitab, kui ohtlik on rumaluse ja omakasupüüdlikkuse võidukäik. 3
Kunstiväärtuslikud ja lubatavad antiikkirjanduses tuntud žanrid - lüürikas: ood, idüll, , läkitus, satiir, epigramm jt eepikas: kangelaseepos; näitekirjanduses tragöödiat, komöödiat. Žanrid jagunevad kõrgeteks ja madalateks, kõrged nõudmised kõrgetele žanritele: tragöödia - paarisriimidega aleksandriinis, viievaatuseline, antiiksüžeed, kolme ühtsuse reeglid. Jean de La Fonataine (1621-1695) kirjutas erinevates žanrites: tragöödiad, komöödiad, oodid, läkitused, romaanid, valmid epigrammid, luuletused. Valm-paljude algupära kreeka kirjaniku Aisopose proosavalmidest, kirjutatud klassikalises riimitud vabavärsis, leidlik sõna ja riimikasutus, enamasti loomalood, milles peegelduvad inimühiskonnale omased nõrkused ja liialdused, tabav kõnepruuk. “Valmid”(1668) Pierre Corneille (1606-1684) kirjutas tragöödiad: “Cid”(1637), “Horace”(1640), “Cinna”(1641), Polyeucte”(1642-43). C kangelased on
kirjeldamisega vaid tegi seda kriitiliselt. Tema tegelased olid üliinimlikud oma nõrkuste ja voorustega.Ta oli loomulikuse ja lihtsuse pooldaja. Moliere suri näidendi ,,Ebahaige järel" järel, kus ta ka ise kaasa mängis. Valgustuskirjandus.(18. sajand) Valgustuse all on hakatud mõistma vaimset liikumist, mis kujunes Lääne Euroopas, eelkõige prantsuse kirjanduses, mille eesotsas oli üleeuroopalise kuulsusega Voltaire, Rousseau, Didero. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis pidi põhinema õigluse ja mõistuse põhimõttel. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri kättesaadavust rahvahulkadele. Valgustusajastu tegevust iseloomustab mitmekülgsus. Denis Didero . Väliselt kõige tagasihoidlikum. Tema põhienergi kulus suure valgustusliku ,,Entsüklopeedia" koostamisele.ilukirjandusliku tööd pidas ta meelelahutuseks ega rutanu seda avaldama
Sündmused lähevad punksti A punkti B. Lawrence Herne lükkab lineaarse kirjutuse ümber. Hakkab arenema kaasaegne romaan. Oma laadi loovad ka prantsuse kirjanikud. 18.saj on murranguline, maailm on muutunud enam-vähem globaalseks. On toimunud taas kokkupuutud teiste kirjandustega, ida kirjandused, pärsia kirjandus, araabiakeelne kirjandus. Võetakse eeskujuks mõni teine tava. Tegelevad kaasaegse ühiskonna kritiseerimisega. Vaatlevad oma kaasaja tavasid ja kombeid. Swift, Defoe jne. Samuti ka prantuse autorid. Voltaire ja Montesquieu (,,Pärsia kirjad", sisult poliitiline, jälgib valgustusromaani üldist suunda). Voltaire oli suur vormiuuendaja, püütis kõikides zanrites midagi muuta. Ta oli paljude hilisemate algatuste esmatarvitaja. Idamaine jutt sobis hästi tema vaadetega. Tol ajal polnud keegi määratlenud, milline romaan olema peab. Järgis idamaise jutu struktuuri. Saatus pillutab tegelast sinna ja tänna, iial ei tea, millal õnn pöördub jne
lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid, intriigid, elav kõne. Valgustus 18.saj Vastuseis absolutismile. Materialism ja ratsionalism. Demokraatlikud ideed. Prantsusmaa. Inglismaa, Saksamaa Inimese harimine ja inimene ise, inimmõistuse tähtsustamine, loogiline mõtlemine. Loodus- ja täpisseaduste saavutused.Entsüklopeediad. Romaanid. Teater ja draama. Luuleareng aeglustus. Iroonia. Diderot- esimene enstsüklopeedia. Ilukirjanduse ja filosoofia põimumine. Teatriesteerika- alased tööd. Näidendid "Vallaspoeg", ,,Perekonnapea". 18. saj keskpaik. Swift- allegooriliselt esitas tekste. 17.-18. saj. Filosoofiline proosa. Teenistus Inglismaal, kuigi sündinud Iirimaal. Pamfletid ,,Raamatute lahing" ja ,,Tünnilugu". Filosoofiline satiir ,,Gulliveri reisid"- sümbolistlik, utopistlik, allegooriline, filosoofiline.
"Keelatud kirjanduse" nimekirja. Ilmus ka "Pärsia kirjad" (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana. Teos on kiriromaan, mis koosneb tegelaste saadetud kirjadest. Voltaire (Francois Marie Arouet 1694-1778) sündis Pariisis notari pojana ja ilmutas juba koolipõlves anderohkust ja pilkehimu. Vanglasse sattununa kirjutas oma esimese tragöödia "Oidipus" (1718) ja alustas eepost "Henriaad" (1723). Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare'ist mõjutatud näidendid "Brutus" (1730) ja "Zaire" (1732) ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734). Tema esimene tuntum filosoofiline jutustus on "Zadig"(1747), millele järgnesid "Mikromegas"(1752), "Candide" (1759) ning "Kohtlane" (1767). Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti
XI klass Voltaire Referaat Toila 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof. Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist
Tartu Ülikool Sügissemester 2008/2009 Maailmakirjandus III Essee Ühe vabalt valitud kirjandusteose analüüs lähtuvalt 18. sajandi esteetilistest poleemikatest Voltaire ,,Zadig" Prantsuse filosoof ja ajaloolane Voltaire (kodanikunimega Francois Marie Arouet) oli valgustusliikumise mõõdukama suuna juht. Tema elukäik ei olnud lihtne ta oli kaks korda Bastille' vanglas ning lõpuks saadeti ta Prantsusmaalt välja, mille järel elas mõned aastad Inglismaal ning innustus seal Shakespeare'ist ja inglise vabameelest filosoofiast. Võib öelda, et kõik Voltaire'i probleemid said alguse tema mõtetest ning kirjapanekutest. Juba tema esimene tõsisem
...........................................7 KOKKUVÕTE................................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaadi eesmärk on harida lugejat Voltaire tegemistest ja tuua välja tema tähtsus maailma ajaloos. Voltaire on üks silmapaistvamaid prantsuse valgustusajastu filosoofe. Valgustusajastu on ajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust ja juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Oma isa tahtmisele vastuhakk nõuab suurt julgust. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegi poolest suurmees, kes hakkas
* Üks salongiründajaist * Riikliku mõtlemise kaasaegsete põhimõtete rajaja * Prantsuse absolutismi rajaja * Võttis poliitilise terminina kasutusele mõiste ,,kodumaa" * Juhtis Louis XIII nõukogu * Avaldas kuningale olulist mõju * Ajaloolistes romaanides kujutatakse teda salakavala intrigaanina * Surus maha mistahes opositsiooni (eesmärgiks tugev ja ühtne absoluutne monarhia) * Rajas Prantsuse akadeemia * Õukonnakultuur ,,Täiuslik monarhia": kunst pidi kehastama niisuguse täiuslikkuse taotlust ja näidist, korrastama ja parandama seda, mis tegelikkuses korrale vastu seisis. Keskne koht kuulus kuninga isiksusele. Päikesekuninga iseloomustus: ladina ja kreeka keele oskus oli pinnapealne, oli omandanud poliitilise tarkkuse ja humanitaarsed teadmised. Tal oli kaasasündinud hea maitse ja elegants. Kulutas palju ilustuste/dekoratsioonide peale, korraldas etendusi, ehitas (ümber) mitmeid losse, korraldas pidusid; pidi
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid konfliktid, proje
Poeemid ="Orleansi neitsi" -Joanne D'Arc -Poeemis on vaja Prantsusmaa päästa, aga neitsit ei ole, kuni leiti tugev kõrtsitüdruk, kes mehed eemal hoitud sai. Filosoofilised jutustused =Terav satiir ,,Mikromegas" =Kirjeldab kaasaja Prantsusmaad ja pilab selle kombeid ="Igaüks peab oma aeda harima" -Vastutab arengu eest ise -Inimene on loodud töötama J. J Rousseau 1712 1778 Vaated said aluseks Prantsuse revoultsiooni ajal jakobiinidele Sündis Kentis (Sveits) =Ema suri sünnil =Isa kasvatamisest ei hoolinud =Ei saanud korralikku haridust, aga luges palju juba 6-7 aastaselt Isa andis ta vaimulikku pansioni =Õppis seal 2 aastat =Õpipoiss käsitööliste juures -Jõhker kohtlemine 16-aastaselt põgenes kodulinnast =Saab aadlidaami teenriks =Elab seal lossis 12 aastat
Vaatleme MKL lk. 284 maksiime Kirjuta välja viis môtet ja kommenteeri / vali nii, et tekiks tervik Proovime kirjutada aforisme eestlusest Need aforismid on misantroopilised inimest hukka môistvad miseo on vihkan, filantoopia on inimese armastus, Moliere teos "Misantroop" arutleb nende probleemide üle KIRJUTA VAHELE SISU Tunnikontroll 1. Baroki tunnusjooned ja esindaja 2. Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi Lektüürikontroll Vali üks teema kummastki teosest 1. Swift, Liliputtide maal Gulliveri aheldamine ja toitmine, Gulliveri läbiotsimine ja ülekuulamine, riigialamate köiel tantsimine, üle kepi hüppamine, roomamine ja lindid, 9 Liliputtide maa ja Blefuscu iidse vaenu pôhjus, Tramecksan ja Slameksan ning kingakontsad 2. Moliere, Tartuffe Orgone, Elmire ja Tartuffe; Orgone, Damis ja Tartuffe; Orgone, Mariane, Valere ja Tartuffe Teatrikirjand ?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
