Merlin-Hans Hiiekivi 1 Sissejuhatus Kursusetöö eesmärgiks on tutvuda valguse mõõtmise ja arvutamise meetoditega, erinevate valgustustüüpidega, valgustuse valimise alustega, valgustuse nõuetega töökohale, liigse või vähese valguse mõjuga inimesele ning eri lambipirnide tüüpidega, samuti valgustuse planeerimisega. Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse lainepikkusest. 3 Ultravalgus
Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool TMT3820 Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: 5 Tootmisruumi valgustuse hindamine Õpperühm: Töö teostajad: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Henn Tosso arvestatud: 1. ÜLDISI ANDMEID Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. 90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese nägemiselund, avaldab ta mõju ka kogu inimese organismile. Ja seda põhjusel, et nägemisorgani- silma töö on tihedalt seotud kogu inimese elutegevust juhtiva kesknärvisüsteemiga.
Kellaaeg: hindamine 5b. Tööruumi tehisvalgustatuse hindamine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Uurida luksmeetri tööpõhimõtet. Tutvuda loomuliku valgustuse ning tehisliku valgustuse mõõtmise ja hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Luksmeeter 2. Mõõdulint 3. Standard EVS-EN 12464-1:2011 ,,Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad"1 TEOREETILINE OSA Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90 % infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese silm, avaldub valguse mõju kogu organismile, sest silma töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning
kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (nt: puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Traktor ja traktorist võivad vibreerida erinevates suundades. Arvestada tuleb veel seda, et vibratisooni kahjulikku mõju organismile soodustavad alajahutus, füüsiline pingutus, mürataseme tööprotsessis. Vibratsiooni mõju sõltub samuti töötaja individuaalsetest omadustest (kehaehitus, tervislik seisund, vanus jne). Kohtvibratsioon põhjustab ,,suremistunnet" kätes (eriti öösel), valusid kätesülajäsemetes, käed kardavad külma, sõrmeotsad lähevad külmas valgeks, labakäed on niisked, jahedad. Esinevad veresoonte toonuse ja läbilaskvuse häired. Valgete sõrmede sündroom esineb vibratisooni korral sagedustel f= 25-150 Hz ja amplituudiga A= 100 mikronit.
Valgustusnõuded valgustusele Getter Roosna KK12PE2 Valgustuse põhitõed q Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. q Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. q Hea valgustus väldib väsimust, alandab traumatismi võimalikkust ning ratsionaalne valgustatus kindlustab psühholoogilise mugavuse. q Valgustuse puudulikust lisab ahistust ja masendust, põhjustab silmade kipitamist ja peavalu. q Valgustusele esitatavad nõuded q Peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule q Peab olema ühtlane valgus q Objekti ja fooni (tagatausta) vahel peab olema kontrast
Õhu temperatuur Niiskus Liikumiskiirus Soojuskiirgus erinevatest allikatest Organimsi soojusoleku ehk soojusbilansi tasakaalu määravad: Mikrokliima Sooritatava töö inensiisvus ja raskus Oranismi funktsionaalne seisund(aklimatiseeritus) Õhu suhtelise niiskuse ja temeratuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit. Õhu liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatakse katatermomeetrit ja anemomeetreid. Alaline töökoht- koht, kus töötaja töötab suurema osa oma tööajast. Mittealaline töökoht- koht, kus töötaja töötab väiksema osa oma tööajast (alla 2 tunni) Soe aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on üle +10 C Külm aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on +10 C ja alla Töö kategooria- töö piiritlemine füüsilise koormuse järgi inimorganismi üldise energiakulu alusel. 2.Müratase
Valgusvoog- lambi kiirgusenergia ajaühikus, mis tekitab nägemisaistingu (lm) Valgustihedus- teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta Ruuminurk Valgustugevus- valgusvoog määratud suunas, kirjeldab valgusallika võimet toota valgust etteantud suunas. Heledus- iseloomustab valgustugevuse näivat tihendust valgust andval või peegeldaval pinnal. Valgusviljakus- lambi valgusvoo ja lambi elektrilise võimsuse suhe (kasutegur). Ühik -lm/W Peegeldumine (pinnalt peegeldav valgusvoog) = peeg / Neeldumine = neeld / Läbimine, = läb / 22. Valgusjaotuskõver- iseloomustab valgustugevuse jaotumist ruumis. kujutatakse ristkoordinaadistikus,kus valgustugevus on valgusvoo poole tipunurga funktsioon. Parema ülevaate saamiseks esitatakse sagely ühe valgusjaotuskõvera asemel kõverate parv. Valgustustihedus lx, E. 23
NUKOGU TINSPEKTSIOON T TERVISHOIU SPETSIALIST Teavitab olukorrast nii tandjat kui ttajat TÖÖINSPEKTSIOON järelevalve organ töösuhete valdkonnas. TÖÖKESKKONNA SPETSIALIST määrab tööandja ja edastab vastava info tööinspektsioonile 10 päeva jooksul TÖÖKESKKONNA VOLINIK valivad töötajad eneste hulgast - kehtib kuni 4 aastat - 10 ja enama töötaja puhul - Kui on enam kui 10 töötajat tuleb teha koostööd tööandjaga TÖÖKEKSKKONNA NÕUKOGU - vähemalt 50 töötajat - teeb kirjaliku ettepaneku tööandjale - esitab 1 kord aastas tööinspektsioonile 1 detsembriks vajaliku info TÖÖTERVISHOIU SPETSIALIST - on registreeritud Terviseametis või - omab Terviseameti poolt antud luba ( Pärnu Haigla , Medicover) - informeerib töötajat tervislikust seisundist ja tööandjat töötajate tervisekontrolli tulemustest.
Pingealune töö (live working; live work) töö, mille juures töötaja ulatub või võib ulatuda pingealusesse töötsooni kas oma kehaosa(de)ga või kasutatavate tööriistade, seadmete või vahenditega. Pingealuse töö mõistet võidakse kasutada ka laiemalt mitmesuguste pingestatud elektripaigaldistes või nende läheduses tehtavate tööde kohta. Pingelähedane töö (working in the vicinity of live parts) töö, mille juures töötaja oma kehaosa(de)ga või mistahes teiste esemetega siseneb pingelähedasse tsooni, kuid mitte pingealusesse töötsooni. 1 1.2 ELEKTRIPAIGALDISTE LIIGITUS Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mis asuvad; 1) tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus tehakse anesteesia ja üldnarkoosiga seotud protseduure; 2) plahvatusohutsoonis; 3) suurõnnetusohuga objektil;
Neeldumine toimub efektiivselt vaid väikeses sagedusvahemikus, mis on määratud paneelide jäikuse ja tihvtide vahelisekaugusega. Kui paneelid on kinnitatud tihvtide abil seinale siis omab tähtsust ka peneeli ja seina vaheline kaugus. Suure sisemise sumbuvusega paneelid neelavad heli laiemas sagedusvahemikus. IV 1. Millised on valgustehnika põhilised ülesanded? Valgustustehnika ülesanne on kindlustada ruumide otstarbekohane ja meeldiv valgustus. Valgustustehnika esteetiline ülesanne on valguse kasutamine, mis toob esile ühe või teise arhitektuurilise lahenduse nii linnapildis kui ka hoonetes endis. Töökohtade valgustustingimuste parandamine aitab tõsta tööviljakust, hoida töötajate tervist ja tõstab töökultuuri. Ruumist olenevalt võib valgustuse ülesanne olla erinev. Nii on vaatesaalides oluline luua valgusküllane üldmulje kooskõlas sisekujundusega
Häiriv müra võib segada tööd ja põhjustada vigu. Ka ühtlane madala tasemega müra võib olla segav. Tuleb olla veendunud, et ühtlane madala tasemega müra ei segaks suhtlemist ega häiriks inimesi. Mürarikastes töökeskkondades on töötajate omavahelise suhtlemise võimalused väga tähtsad. Vajadusel oleks soovitatav kasutada valgussignaale. Paljus masinad või elektrikäsitööriistad kannavad oma vibratsiooni üle töötaja kehale. Vibratsioonid on koos müraga organismile kahjulikud. Nad võivad kahjustada lihased ja kõõluseid ning mõjutada vereringet. Valuline näide on vibratsioontõbi, mis on tekkinud töötajatel pikaajalisest tööst vibreerivate elektrikäsitööriistadega. Üldised vibratsioonid, mis mõjutavad kogu keha töötajatel, kes töötavad sõidukitega, kraanadega jne, on samuti probleemiks. Nad võivad põhjustada ebamugavustunnet, nägemishäireid ja isegi siseorganite kahjustusi
elektromagnetlained. Inimsilm on kõige tundlikum lainepikkusel 555 nm. Valgustugevuse mõõtühikuks on kandela. Kandela on SI süsteemi põhiühik, mis on määratud absoluutselt musta keha kiirgusega. 1 kandela (cd) on valgustugevus (I), millega kiirgab absoluutselt musta keha 1/600 000 m2 suurune pind oma normaali sihis plaatina tahkumistemperatuuril ja normaalrõhul (101325 Pa). Punktikujuline valgusallikas saadab teda ümbritsevasse ruumi valgusvoo: = I, (7) kus on ruuminurk (steradiaanides). Valgusvoogu mõõdetakse luumenites (1 lm= 1 cd.1 sr). Fotomeetrilisi suurusi võib mõõta ka energeetilistes ühikutes. Energeetiline valgusvoog vastab soojuskiirguse käsitlemisel esitatud integraalsele kiirgusvoole. Valgusvoole 1 luumen, mis koosneb 555 nm lainepikkusega valgusest, vastab energeetiline valgusvoog (e) 0.00146 W. Suhe /e, mida võib nimetada ka valgusallika
eemaldada. Häiriv müra võib segada tööd ja põhjustada vigu. Ka ühtlane madala tasemega müra võib olla segav. Tuleb olla veendunud, et ühtlane madala tasemega müra ei segaks suhtlemist ega häiriks inimesi. Mürarikastes töökeskkondades on töötajate omavahelise suhtlemise võimalused väga tähtsad. Vajadusel oleks soovitatav kasutada valgussignaale. Paljud masinad või elektrikäsitööriistad kannavad oma vibratsiooni üle töötaja kehale. Vibratsioonid on koos müraga organismile kahjulikud. Nad võivad kahjustada lihased ja kõõluseid ning mõjutada vereringet. Valuline näide on vibratsioontõbi, mis on tekkinud töötajatel pikaajalisest tööst vibreerivate elektrikäsitööriistadega. Valgustus Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus.
kustutamine mõjutab energiasäästmist suuremas mastaabis Mõjutab palju 30,00% Ei mõjuta 23,00% Mõjutab ainult kooli 47,00% elektriarvet 3.7 Tabel: Inimeste hinnang ühiskonna teadmistest valgusallikate kohta Teavad piisavalt 7,00% Ei tea üldse 5,00% Võiks rohkem teada 61,00% Vastanu tahaks isegi 27,00% rohkem teada 9 3.8 Tabel: Mille järgi valivad inimesed majapidamisse lampe Hinna 23,00% Võimsuse 25,00% Säästlikuse 36,00% Üleüldise ökoloogilise 16,00% jalajälje 3.9 Küsimustiku kokkuvõte See küsitlus tõi välja nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi inimeste teadmisest valgusallikate kasutamise koha pealt. Positiivne on, et suur osa vastanutest peab oluliseks energia säästmist ning soovib selle teema kohta rohkem teada saada. Negatiivseks küljeks on
Tööandja peab tagama, et töökeskkonna ohutegurid ei ohusta ega kahjusta töötaja tervist ning tööprotsess ei põhjusta töötajale füüsilist või vaimset ülekoormust. Selleks peab tööandja kindlaks tegema võimalikud ohutegurid ning määrama tegevusi, mis ennetavad või vähendavad nende mõju. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded sätestab Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1. Töötaja tööasend ja liigutused töökoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi. Töötamiskoha vaba ruumi suurus peab olema arvestatud nii, et töötaja saaks oma tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Tooli, töölaua ja töötasandi paigutus peab tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Üldjuhul peab tooli kõrgus olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. 2
levikut ühest ruumist teise. 57. Akustilise kvaliteedi tagamisel arvestatavad materjalide omadused. Ehitusmaterjalid saab akustika seisukohalt liigitada: · heli isoleerivateks kõvad, peegeldavad heli; · heli neelavateks (absorbeerivateks) poorsed; ei oma märkimisväärseid heli isoleerivaid omadusi 58. Päevavalguse parameetrid: valgustihedus, loomuliku päevavalguse tegur, insolatsioon. Valgustihedus pinnaelemendile langeva valgusvoo suhe elemendi pindalasse; · valgustihedust mõõdetakse luksides (lx); · pinna valgustihedus on 1 lx, kui 1 m2 suurusele pinnale jaotub ühtlaselt valgusvoog 1 lm. · E= Päevavalgustegur (loomuliku päevavalguse tegur) on ruumisisese ja välise horisontaalse valgustiheduse suhe väljendatuna protsentides. · D= * 100% Insolatsioon otsene päikesekiirgus. Insolatsiooni kestus aeg, mille jooksul päikesekiired pääsevad ruumi. 59
Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. 2 Kuvari töökoha valgustustiheduse 11.10.2001 mõõtmine EAE-71 EAK-51 EAK-51 1. Eesmärk Tutvuda valgustustiheduse mõõtmise põhimõtetega ja piirnormidega. Määrata riskitasemed mõõdetud tulemuste põhjal. 2. Kasutatud töövahendid Valgusmõõtja 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Valguse otsest mõju inimese nägemismeele ja seeläbi ka tema töökeskkonnale iseloomustavad järgmised karakteristikud: - heledus, nägemismeele omadus,mille abil pind tundub kiirgavat rohkem või vähem valgust [cd/m2] - valgustustihedus, valgustatus pinnaühikule e. pinnaühikule langev valgusvoog [lx] Inimese silma ja nägemismeelt iselo
Töötavad masinad ja arvutid; Printer; Trükkimine; Helisev telefon; Rääkimine klientidega; Ventilatsioon; Väljastpoolt tööruume tulev müra; Müra mõjud Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju. Ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kestev müra kurnab närvirakke, mistõttu aeglustuvad inimese psüühilised protsessid (nt. mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanu), suureneb tööõnnetuse tekkimise risk. Töötaja muutub tujutuks ja kiiresti ärrituvaks, tekivad peavalud, halveneb mälu. Töötaja töövõime ja tööviljakus langeb. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned. Müra võib ergutada tööle. Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. Müra vältimine Isikukaitsevahendid. Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi.
TÖÖRUUMIDE METEOROLOOGILISTE TINGIMUSTE MÄÄRAMINE Kontrollküsimused 1. Kas labortöö tegijad on alalisel või mittealalisel töökohal? mittealaline töökoht - koht, kus töötaja töötab väiksema osa (alla 50% või alla 2 tunni) oma tööajast 2. Kas täna on soe või külm aastaaeg? külm aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on +10 C ja alla selle 3. Milline on labortöö tegija töö kategooria? kategooriasse Ia kuuluvad tööd, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust 4. Milline on Teie jaoks mõõdetud parameetrite olulisuse järjekord? Põhjendus. 5. Aspiraatorpsühromeetri kasutamine ja selle tööpõhimõte.
prospektid, kus öeldakse, et toode on ergonoomiliselt kujundatud, kuigi tehtud pole midagi. · Veebist leiab tuhandeid artikleid, mis üksteise ebatäpsusi ja vigu kordavad. Palju on populaarteaduslikku kirjandust, mis on ühelt poolt hea, kuid samas levivad seisukohad, et ergonoomikaga tegelemiseks piisab loomulikust intelligentsist. Soovitatakse näiteks "adekvaatset valgustust", "säilitada head tööasendit" jm konkreetsemalt valgustust ja tööasendit täpsustamata. Sellised üldised soovitused ei tekita austust ergonoomika kui teaduse vastu. · Vahel kasutatakse traditsiooniliste tööohutuse või töötervishoiu (töötervise) probleemide puhul terminit ergonoomika. See on levinud eriti endistes sotsialismimaades, kus sõna ohutus ei olnud populaarne formaalse suhtumise tõttu ohutuse teoreetilistesse probleemidesse ja praktilisse kindlustamisse.
...........................................4 2. MÜRA...............................................................................................................................4 2.1 MÜRA OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE........................................................5 3. VIBRATSIOON................................................................................................................5 3.1 VIBRATSIOONI OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE.........................................6 4. VALGUSTUS...................................................................................................................7 5. MIKROKLIIMA...............................................................................................................8 6. UV KIIRGUS.................................................................................................................8 KOKKUVÕTE....................................................................................................................
Valgusallikad 1. Hõõglamp. Hõõglamp on lamp, milles optilist kiirgust tekitab hõõguv tahke keha. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Kõige tavalisem-elektrihõõglamp- koosneb klaaskolvist ja selles paiknevast elektrivooluga kuumutatavast hõõgkehast (hõõgniidist, hõõgribast, hõõgvardast vms). Hõõgniit valmistatakse volframist(sulamistemperatuur 3400°C), kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m
peegelduma. Kui siiski tundub mõttetuna sättida lamp eemale monitorist, mis tavaliselt asub laual, kus tööd tehakse, siis sättige valgusvihk vähemalt kuvarist eemale. See aga ei tähenda jälle, et te selle valgusvihu endale silma peate suunama. Veel on tähtis vahe tehisvalgustuse tüübil. Kas tegemist on hõõglambi või fluorestsents lambiga; viimast võib kutsuda ka päevavalguslambiks. Põhiline vahe seisneb selles, et hõõglamp eritab metsikul viisil rohkem sooja ja on seega võibolla laualambiks suhteliselt ebameeldiv. Laualambiks on tavaliselt ikka vähemalt 60 W, kuid soovitatakse isegi 100W. Ise kasutan viimast ja kuigi lamp eritab tugevalt sooja, ei häiri see mind kuigi. Lihtsalt on võimalik, et mul on ta sätitud piisavalt kaugele oma töö alast. Peale selle on mulle tähtis , kui suudan lugeda ja kirjutada selle valgustuse juures, ilma et ma silmadele lisakoormust tekitaks. Laualamp
keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsi ja difraktsiooni nähtusi. Valgusallikateks nim. Kehi, mis ise kiirgavad ümbritsevasse ruumi valgust. Valgusallikad on loomulikud(Päike ja tähed) ja kunstlikud(lambid, küünlad, tuletikud). Valguse suund määratakse kiirtega. Valgust iseloomustab 3 põhilist suurust: Valgusvoog(fii) valgusenergia hulk (L), mis läbib ajaühikus t mingit pinda. Valgusvoog on vahetult silmaga hinnatav valguskiirguse võimsus. Valgusvoo mõõtühikus on luumen(lm). Valgustugevus (I) on valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas. Ruuminurga ühikuks on steradiaan. Valgustugevuse ühikuks on SI süsteemi põhiühik kandela (cd). Valgustugevus mõõdetakse valgusvooga, mis levib ühes steradiaanis. Valgustatus (E) pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Valgustatuse ühikuks on luks (lx). Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi, osa tungib teise keskkonda
reaalselt säästa raha ja elektrit. 6 3. LAMBIPIRNIDE VÕRDLUS Valgus on inimese elus väga tähtsal kohal. Ilma valguseta ei saaks inimesed palju asju teha. Kuigi elektri leiutamisest alates on kasutatud kunstlikes valgusallikates peamiselt hõõglampe, on nende kasutegur siiski madal. Üsna palju energiat eraldub lambist valguse asemel hoopis soojusena. Nende asemele on tulnud palju erinevaid lampe, mis on kasulikumad ja säästlikumad. Täiustatud hõõglambid (lisades pilt nr. 1) Säästulambid (lisades pilt nr. 2) LED-lambid (lisades pilt nr. 3) 3.1. TÄIUSTATUD HÕÕGLAMBID Neid on kahte sorti: ksenoongaasiga täidetud ja infrapunakattega halogeenlambid. Halogeenlampide pluss on nende hea hämardatavus, sisselülitamisel kohe saavutatav täisvalgus ja madal hind. Nende
Järva-Jaani Gümnaasium Tööohutuse ja töötervishoiunõuded Järva- Jaani koolimajas vastavalt tervishoiunõuetele Rasmus Roos Järva-Jaani Gümnaasium 2013 Nõuded kooli maa-alale 1. Koolil peab olema omaette maa-ala. 2. Kooli haljastus ei tohi takistada õpperuumide valgustatust ning haljastuses ei ole lubatud kasutada mürgiseid taimi. 3. Pimedal ajal, kui koolis toimub tegevus, peavad kooli juurdepääsuteed ja tegevuseks kasutatav ala olema valgustatud. Koolihoone ja kooli ruumid 1. Kooli ruumidena käsitletakse õpperuume, õpperuumi abiruume, aulat, söögisaali, tervishoiuteenuse osutamise ruume, taastusruume ja koridore, võimlemissaali abiruume, riidehoiuruume, tualett- ja dusiruume, abipersonali ruume ning õpilaskodu ruume. 2. Kooli ruumides peab olema võimalik ohutult läbi viia õppetööd, harrastusi või muid vajalikke tegevusi. 3. Koolihoone aknad peavad olema ohu
LED-lambi spekter: Vastupidi eelmisele. Rohkem sinist tsooni. Vähem punast-kollast. 4.Seleta, millest on tingitud valguse värvustemperatuur. Milline värvustemperatuur on inimesele sobivam? Parim värvustemperatuur on sama mis päevavalgusel. Inimsilm suudab teatud määral tajuda ka värvustemperatuuri kas valge on punakama või sinakama varjundiga. Näiteks hõõglambid on madalam temperatuuriga (u 2800K) ning toodavad seetõttu kollaka valguse. Valguseuurija Olszewski hinnangul on hõõglamp oma kollaka varjundiga valguse poolest kehva valik, sest sellel värvustemperatuuril tõmbuvad rakud kaitseseisundisse ning seega lähevad stressistaadiumisse. Parimaks värvustemperatuuriks on tööruumides arvatud olema 5500-6000K, mis teisisõnu on loomulik päevavalgus. Temperatuur Päikese pinnal on 5800K. Näiteks Osram markeerib mitmed oma vallgustid "Active" või "Relax". Neist esimene ühtib hästi päevavalgusega, teine aga on mõeldud eluruumidesse õhtuseks lõõgastumiseks
LED-lambi spekter: Vastupidi eelmisele. Rohkem sinist tsooni. Vähem punast-kollast. 4.Seleta, millest on tingitud valguse värvustemperatuur. Milline värvustemperatuur on inimesele sobivam? Parim värvustemperatuur on sama mis päevavalgusel. Inimsilm suudab teatud määral tajuda ka värvustemperatuuri – kas valge on punakama või sinakama varjundiga. Näiteks hõõglambid on madalam temperatuuriga (u 2800K) ning toodavad seetõttu kollaka valguse. Valguseuurija Olszewski hinnangul on hõõglamp oma kollaka varjundiga valguse poolest kehva valik, sest sellel värvustemperatuuril tõmbuvad rakud kaitseseisundisse ning seega lähevad stressistaadiumisse. Parimaks värvustemperatuuriks on tööruumides arvatud olema 5500-6000K, mis teisisõnu on loomulik päevavalgus. Temperatuur Päikese pinnal on 5800K. Näiteks Osram markeerib mitmed oma vallgustid “Active” või “Relax”. Neist esimene ühtib hästi päevavalgusega, teine aga on mõeldud eluruumidesse õhtuseks lõõgastumiseks
energia klassi. Aiakamina valgustus läheb maksma 4,57 . Kokkuvõte Kogu valgustus läheb maksma 102,37 . Ma loodan, et mu sõber jääb selle valikuga rahule. Enamus lambid kuuluvad A energiaklassi, mõned ka B energiaklassi. Selle järgi võib öelda, et energiakulu on väikene ja need lambid tasuvad ennast ära, kuna nende eluiga on mitu aastat. Põhjus miks ma valisin enamusse kohtadesse säästulambid seisneb selles, et : · Võrreldes tavaliste hõõglampidega sama valgusvoo tekitamiseks 65-80% vähem energiat. · Pikk tööiga · Suur tõhusus Kuna sõbral on õues halogeenprozektorid, siis tuli valida halogeenpirnid. Õuevalgustite energiaklass on küll C, aga need ei põle koguaeg, niiet tasuvad ära ikkagi. Pirnide valimisel lähtusin nendest punktidest : · Valgusti kasutusaeg · Kui tugevat valgust on vaja · Keerme suurus · Lubatud lülituste arv · Pirni eluiga · Kas soe või külm valgustada
Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistet
olema. Ekraan peab olema puhas. Milline peaks olema kontoritöötaja töökeskkond · Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik valgustus. Valgustingimuste reguleerimiseks peavad akendel olema heledavärvilised läbipaistmatud pikilamellkardinad. · Vajadusel kasutada ruumis head üldvalgustust ning kohtvalgustit arvutitöökohal. · Valgusallikas ei tohi peegelduda kuvari ekraanilt ega pulseerida tajutavalt. · Valgus ei tohiks tulla kuvari tagant (näiteks on kuvar asetatud nii, et aknavalgus on töötaja vaateväljas). Valgusallikas, aknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad ei tohi asetseda töötaja otseses vaateväljas ega halvendada kuva kvaliteeti. · Üld- ja kohtvalgustus peavad tagama tööpinna piisava valgustatuse ja töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse, arvestades töö iseloomu ja töötaja nägemisteravust.
2.piirata vibratsiooniga kokkupuute kestvust ja intensiivsust 3.muuta töökohtade paigutust ja kujundust 4.töötaja juhendamine ja teavitamine riskidest 5.vibratsiooni vähendavate abivahendite kasutamine 46. Valgustuse põhilised mõisted valgusvoog-energiahulk, mis läbib ajaühikus mingit pinda valgustugevus-valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas, ühes steradiaanis valgustatus-on pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe heledus-valgusvoog, mis peegeldub vaadeldavatelt pindadelt 47. Valgustuse soovitused -valgustus peab olema küllaldane ja vastame tehtava töö iseloomule -valgustus peab olema ühtlane -objekti ja fooni vahel peab olema kontrast -valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist -valgusallikas ei tohi esile kutsuda diskomfort- ja pimestusräigust
SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1MIS ON VALGUSDIOOD?..........................................................................................................4 2VALGUSDIOODIGA VALGUSTITE EHITUS...........................................................................4 3VALGET VÄRVI VALGUSE LOOMINE VALGUSDIOODIDE ABIL......................................6 3.1Luminofoortehnoloogiad........................................................................................................6 3.2RGB meetod...........................................................................................................................7 4VALGUSDIOODIDE LIIGID..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
