elektronide ja aukude rekombinatsioonil. Enamjaolt koosneb tavaline LED kahest elektroodist ja pooljuhtmaterjalidest tehtud kiibikesest, mis on uputatud plastikkesta sisse. LED Segmentelemendid Segmentelemendid on ühte korpusesse valatud erikujulised valgusdioodid, millede üheaegsel lülitamisel saab moodustada numbreid ja tähti. 3 Hõõglamp Hõõglamp on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist, kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud argooni või krüptooniga, mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud. Hõõglamp on seniajani
-ga keha kiirgab sama pindalaühikult rohkem energiat kui madalama temp.-ga keha 1). Stephani-Boltzmani seadus: abs. musta keha energ.valgsus on võrdeline selle keha abs. temp. neljanda astmega. See kahur T ees = 5,67*10 -8 W/m2*K4 - Stef.-Boltz. konstant 2). Wieni nihke seadus: abs. musta keha kiirguse max on pöördvõrdeline selle keha temp.-ga. b = 3,0*10 -3 m*K - Wieni constant Valgusallikad 1. Kuumutatud kehad 2."külmad kehad"- luminestsents Kuumutatud kehad lambipirnid (hõõgniit). Wolframist hõõgniit hakkab temp. tõustes hõõguma ning valgust kiirgama. Hõõgniit on W, kuna W sulamis temp on vägasuur. hõõglambi kasutegur 5%, kuna kiirguse max asub pikkadel lainepikkustel. Valguse kiirgamiseks kulub ainult 5% kogu kiiratavast energiast. Klaasist suletud anumas on hõrendatud gaas (võimalikult vähe hapnikku ,et W ei saaks oksüdeeruda) Hõõgniidist juhitakse läbi el.vool, mille tulemusena hakkab see hõõguma ning valgust kiirgama
Fonograaf oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada Thomas Edison ja tema fonograaf Thomas Alva Edison ja tema leiutised Edisoni fonograaf ehk Edisoni silinder umbes 1899. aastast Thomas Alva Edison ja tema leiutised Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elekrtrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist , kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud. Varasematel aegadel on kasutatud ka söepulki ja bambusevõrseid, mille vahel tekkis elektrivoolu toimel kaarleek, mis oligi valgusallikaks, kuid neid kasutati
Mida soojusõpetus on inimkonnale andnud? *Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0 C, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. *Mida suurem on keha temperatuur, seda suurem on kiirguse võimsus. *Kiirgava energia jaotus sõltub temperatuurist. *Mida kõrgem on temperatuur, seda lühematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum. Lambipirnid (hõõgniit) Wolframist hõõgniit hakkab temperatuuri tõustes hõõguma ning valgust kiirgama. *Klaasist suletud anumas on hõrendatud gaas (võimalikult vähe I hapnikku, et W ei saaks oksüdeeruda) *Hõõgniidist juhitakse läbi el.vool, mille
Valgusallikad 1. Hõõglamp. Hõõglamp on lamp, milles optilist kiirgust tekitab hõõguv tahke keha. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Kõige tavalisem-elektrihõõglamp- koosneb klaaskolvist ja selles paiknevast elektrivooluga kuumutatavast hõõgkehast (hõõgniidist, hõõgribast, hõõgvardast vms). Hõõgniit valmistatakse volframist(sulamistemperatuur 3400°C), kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit on kompaktsuse eesmärgil enamasti kujundatud keermikuna. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga.
45. Mis on nimipinge? Maksimaalne pinge, mida võib seadele pika aja jooksul rakendada. 46. Sulavkaitse. Sulavkaitse on lihtsaim elektriseadmete kaitse seade, mis katkestab vooluahela sulari nimivoolu ületamisel, peale kestva liigvoolu või lühise tekkimist. See on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. 47. Hõõglamp. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõglambi tähtsamaiks osaks on hõõgniit- peenikesest volframtraadist spiraal. Hõõgniit valmistatakse volframist sellepärast, et see aome talub kõrget temperatuuri. Hõõgniit asub klaaskolvis, millest on õhk välja pumbatud. Kuum volfram oksüdeeruks õhus kiiresti ja hõõgniit katkeks. Ka õhutühjas ruumis ei peaks hõõgniit kaua vastu, sest kuum volfram aurustub. Et seda takistada on hõõglambi klaaskolb täidetud gaasiga- nt lämmastikuga. Kolvi sees on klaastsist tugi, millesse on sulatatud tugitraatid hõõgniidi hoidmiseks. 48. Mis on lühis?
teised valgusallikad, tekitab ta sellega rohkem valguse saastatust. Polaarsus – led süttib vaid juhul, kui ta on anoodile rakendatakse positiivne ja katoodile negatiivne pinge Sinine oht – intensiivne sinine valgus võib tekitada forokeemilisi kahjustusi silma võrkkestale. Hõõglamp on valgustusseade, mis helendub siis kui elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini on kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit on valmistatud volframist, kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina, et mahuks see väikesesse ruumi. Selle traadi pikkus on umbes ühe meetri pikkune ja umbes 50 μm jämedune. Klaaskolb on täidetud väärisgaasiga (argoon ja krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Nende puuduseks on väike kasutegur, lühike eluiga ja eralduv soojus. Neid
Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Positiivse laenguga osakeste liikumise suund 3. Mis on elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks? Tal on suur hulk vabasid laengukandjaid 4. Too näiteid erinevatest vooluallikatest ja nende kasutamisest. Peegelkaamerate, sülearvutite, nutitelefonide, tahvelarvutite 5. Kirjelda elektrivoolu metallides.metallidel toimub nii soojuslik(juht soojeneb) kui ka magnetiline toime(juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju) Nt: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitab elektrivool. 6. Milles seisneb elektrivoolu keemiline toime?too näiteid selle kasutamisest. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi, nt:auto mootori töötamise ajal laetakse akut 7. Kuidas ühendatakse ampermeeter vooluringi? Jadamisi, kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei tohi ampermeetrit vooluallikaga ühendada 8. Teisend 0,0008 A = 0,8 mA 328mA = 0,328 A 9
kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist, kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse
konstant 2). Wieni nihke seadus: b max = T - abs. musta keha kiirguse max on pöördvõrdeline selle keha temp.-ga. b = 3,0*10-3 m*K - Wieni konstant Valgusallikad 1. Kuumutatud kehad 2."külmad kehad"- luminestsents hõõglambi kasutegur 5%, Kuumutatud kehad lambipirnid (hõõgniit) kuna kiirguse max asub Wolframist hõõgniit hakkab temp. tõustes hõõguma ning valgust pikkadel lainepikkustel kiirgama. valguse kiirgamiseks kulub Hõõgniit on W, kuna W sulamis temp on vägasuur. ainult 5% kogu kiiratavast energiast
pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega Ühik J (Dzaul) Valem (pinge*voolutugevus*aeg), , A= l2*R*t 2.Elektrivoolu võimsus valm ühik? Ül Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Ühik 1W (vatt) Valem: N=U*l N=l2*R N=U2/R 3.Hõõglambi töö põhimõte ja ehitus? Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit asub klaaskolvis, milles pole õhku vaid on gaas. Hõõgniit kuumeneb elektrivoolu toimel (kuni 3000 kraadini) ja saavutab valge hõõguse, mis valgustab. 4.Faasijuhe;nulljuhe Elektrivõrgu maandamata juhet nim. faasijuhtmeks ja maandatud juhet nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220 volti 5.Miks kasutatakse ja mis põhimõttel töötab kaitsemaandamine? Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga
Hõõglamp Koostaja:Ivar Turja Klass:10a Ajalugu 1800.a. leiutas Edison esimese praktilise hõõglambi Esimese katse teha hõõglampi tehti Warren de la Rue poolt 1820. aastal. 1904.a. tulid Euroopa turule esimesed volfram lambid. 1950.a. oli volfram lampide tehnoloogia lõppu jõudnud. Elektripirni ehitus: 1 -- kuumakindlast klaasist kest 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volframist hõõgniit 4 -- ühendusjuhe põhjakontaktiga 5 -- ühendusjuhe sokliga 6 -- tugivardad 7 -- klaastoestik 8 -- ühenduskontakt sokliga 9 -- keermestatud sokkel kontaktiga 10 -- isolaator 11 -- põhjakontakt Kasutamine Nüüdsest hakatakse neid ümber vahetama säästu pirnide vastu. Neid kasutavad enamus inimesed maailmas. Tootmine Euroopas keelustati sajavatiste hõõglampide tootmine. Tänan tähelepanu eest!
Uurime, kuidas inimesed igapäevaselt valgusallikaid kasutavad ja mida nad neist teavad. Arutleme, kuhu võiks tulevikus edasi areneda. 2 1. VÕRRELDAVAD VALGUSALLIKAD Võrdlemisele kuuluvad hõõglamp, LED-lamp, halogeenlamp ja päevavalguslamp,mis on enimkasutatavad tehislikud valgusallikad majapidamistes. Toome lisaks eraldi välja suurima loodusliku valgusallika, päikese. 1.1 Hõõglamp Hõõglambis annab valgust hõõgniit, mis helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutamisel. Hõõgniit valmistatakse volframist, kuna volframi sulamistemperatuur on kõrgeim. Hõõgniiti ümbritseb klaaskolb, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval täidetakse klaaskolb argooni või krüptooniga. Tekkinud valgus moodustab vaid 5- 10% kasutatud energiast. Kui tõsta temperatuuri, siis kasvavad valgusviljakus ja
Tiit Jõesalu Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Ajalugu. Elektri pirn leiutati Thomas Alva Edisoni poolt. Esimene kauapõlev elektri pirn esitati 1879 a. detsembril Menlo Park´is. Hõõgkeha materjalina kasutatakse tänapäeval peaaegu ainuüksi wolframit, umbes 1925a. kasutati ka sütt ning 20 saj. alguses lühikest aega ka osmiumi ja tantaali. Thomas Alva Edison (18471931) oli Ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20.sajandi viljakamaks leiutajaks tema nimel on
Alates 1924. a. kasutatakse sõidutee valgustamiseks reflektorlaternaid, milles asuvad kaksikniidiga lambid. Sellised laternad jagunevad valgusjaotuse poolest kahte põhirühma. Euroopa autodel paikneb kaugtuleniit peegeldi (reflektori) fookuses ja lahituleniit on kaugtuleniidist eespool. Et lahituleniidi all asub metallsirm, paistab valgus üksnes peegeldi ülemiselt poolelt (joon. 5.2). Seetõttu on taolist lähituld nimetatud ka pooltuleks. Lahitule hõõgniit, mis on fookusest eemal, suunab valgusvihu madalamale kui kaugtuli, tekitab sõiduteele selgepiirilise valguslaigu ja pimestab vastutulijaid vähe. Lähitule valgusvihk on ebasümmeetriline: sõidutee parempoolset osa valgustatakse kaugemale kui vasakpoolset. Euroopa nõuetele vastava valgusjaotusega laternate optilised elemendid on märgistatud tähega «E». Nende ehitus on selline, et lähitule valguslaigu vasakpoolse osa
Tema tuntumate leiutiste hulka kuuluvad fonograaf, kinofilmide kaamera, pikaajaliselt põlev elektripirn. Tema nimel on 1100 patenti. Omandas teadmised iseõppimise teel. Thomas Alva Edison Thomas kuulub seitsme lapselisse perre. Ema Nancy Matthews Elliott sündis 1810 ja suri 1871. Thomas oli ka tuntudd ärimees ja teadlane. Ameerika leiutaja. Hõõgpirini ehitus 1 -- klaaskolb 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volfrarmst hõõgniit 4 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli põhjakontaktiga) 5 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli keermestatud osaga) 6 -- tugivardad 7 -- klaasist kandevarras 8 -- voolujuhi ühenduskoht sokli keermeosaga 9 -- sokkel 10 -- isoleermastiks 11 -- põhjakontak Hõõgpirini pilt Hõõglambi ajalugu Hõõglambi valmistamise katsed algasid 19. sajandi keskel. Hõõgkehana katsetati plaatina, söestatud bambusekiudu, süsivarrast.
Rankine’i skaala, Réamuri skaala. Eestis on kasutusel Celsiuse skaala. Tähtsamad temperatuurid Celsiuse järgi -273.15 oC on absoluutne null 0 oC on jää sulamistemperatuur +36,6 oC (kuni +37 oC) on inimese normaalne kehatemperatuur +100 oC on vee keemistemperatuur Lisa: Päikese pinnal on 5 500 oC Päikese tuumas on 6 000 - 7 000oC Eksisteerib tähti, mille pinnatemperatuur on 20 000 oC (ülihiidud) Alaskal on tuulega -70 oC Volframist hõõgniit , mis on hõõgpirnides, on 3 422 oC Temperatuuri rekordid Eesti külmarekordiks on -43,5 kraadi, mis mõõdeti 17. jaanuaril Jõgeval aastal 1940. Eesti soojarekordiks on +35,6 kraadi, mis mõõdeti 11. augustil Võrus aastal 1992. Maailmastaabis kuulub soojarekorditiitel Al- Aziziyahile mis on linn Liibüa loodeosas, kus temepratuur ulatus +57,8 kraadini aastal 1922. Külmarekord püstitati Antarktikas, kus temperatuur ulatus -89,2 kraadini 21. juulil 1983.
Elektrivool: Laetud osakeste suunatud liikumine. Tekib siis, kui on olemas juht ja juht asub elektriväljas. Voolu olemasolu tingimused: Vabade laetud osakeste olemasolu; laengutele peab mõjuma kindlasuunaline jõud; takistus ei tohi olla suur Elektrivoolu toimed: osakeste liikumist pole näha. Voolu olemasolu saab kindlaks teha tema mõju ehk toime järgi. Soojuslik (Kõik juhid soojenevad alati); Valgus (Nt hõõgniit; alati gaasist läbiminekul); Magnetiline (Elektrivoolu mõjul mag. nõel kaldub kõrvale. Samal põhimõttel töötavad paljud elektrimootorid ja mõõteriistad); Keemiline (Ainult vedelik) Elektrivoolu mõju inimesele: Vool avaldab inimesele Soojuslikku (põletushaavad + kuumenemine); Keemilist (siseorganite kahjustused) ; Magnetilist (Närvisüsteemi mõjutamine, krambid jne) mõju. On inimesele ohuti tugevuseni 5mA ja surmav alates 50mA.
19 sajandi leiutised Daniil Petrov 11kl Hõõglamp Lamp, milles valgust tekitab elektrivooluga kuumutatav hõõgniit. Hõõglambi valmistamise katsed algasid 19. sajandi keskel. Masstootmiseks sobivad süsiniidiga hõõglambi valmistas T. A. Edison 1879. aastal. Hõõglampe on suhteliselt lihtne toota ja kasutada, kuid nende valgusviljakus on madal (10–30 W/lm) ja eluiga lühike (1000–2000 tundi). Telefon Reisitelefon oli esimene telefoniks nimetatud seade, mis põhines heli elektriimpulssideks muundamisele.
(N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendis (valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on suur sulamissoojus; nikli, raua, kroomi ja mangaani sulam - nikroom) muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks
Miks me näeme kehi ? *VALGUS Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikad mis kiirgavad valgust seetõttu et on kuumad neid nimetatakse soojuslikeks valgusallikateks . Näiteks: lõke, elekripirni hõõgniit ja päike. Jahedad või külmad valgusallikad on valgusallikad mis kiirgavad valgus olles ise jahedad. Näiteks: virmalise,helendavad organismid ja teleriekraan. Valgus, mis tekitab valgusaistangu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Infravalgus on nähtamatu valgus, mille abil soojenevad kehad see päras nimetatakse seda ka
Kasutatakse vanu seadmeid, mille elektritarbe on mitmetes kordades suurem, võrreldes tänapäevaste seadmetega. Väiksed investeeringud uutesse seadmetesse vähendaks elektrikulusid suurel viisil. Üheks tuntumaiks energiat säästvaks tooteks elamutes on hetkeliselt led-pirnid, mille keskmine elektritarbe on 10-20w, valgustades tuba sama hästi kui hõõglamp, mille elektritarbe on 80w. Led lampide üheks heaks eeliseks on ka pikem eluiga, kuna see ei kuumene nagu hõõglambis olev hõõgniit, mis tihti peeneneb ning lõpuks katkeb. Teine võimalus on välja vahetada vana tehnika uuema vastu, televiisorid, monitorid, külmkapp, elektripliit, elektriradiaator, elektiahi jne. Tehnika ostul võiks üle vaadata toote energiatõhususe märki, mis võib olla D,C,B,A,A+,A++,A+++, toote energiatõhususe märk näitab seadme elektrienergia tarbimist, millest D võtab kõige rohkem elektrienergiat ja A+++ võtab kõige vähem elektrienergiat.
populaarseks tegi. Sellegi poolest on see saanud kõvasti kriitikat ja soovitud on selle kasutamise lõpetamist. Hõõglampide järkjärgulise kaotamise idee energia säästmiseks on kogu maailmas laialt heakskiitu leidnud ja paljude jaoks ei ole küsimus kas seda teha, vaid kui kiiresti seda teha. Levinumad probleemid hõõglampidega: Väike efektiivsus - Hõõglambi töötamise jaoks on vaja, et elektrienergia läbiks hõõgniidi, et see soojuseks muuta. Kui hõõgniit muutub piisavalt kuumaks, siis tekib valgus. Kuna 98% energiast läheb aga soojuse, mitte valguse tootmiseks, on suur osa elektrienergiast tegelikult raisatud. See muudab hõõglambid vähem efektiivsemaks kui LED lambid, mis vajavad vähem elektrit, et eraldada samas koguses valgust. Negatiivne keskkonnamõju - Hõõglambid on keskkonnakaitsjate poolt nimetatud kahjulikeks mitte ainult selle tõttu, et nad raiskavad valguse tootmisel energiat soojuse peale, vaid ka seetõttu, et nad
puutujat · Homogeenne elektriväli jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Töö elektriväljas A = q E s ( q laeng, s nihe, E elektrivälja tugevus) · Potentsiaalne väli väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust · Potentsiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel Näite ülesanne Taskulambipirni hõõgniit on 6,2mm pikkune ja elektrivälja tugevus on temas 700N/C. Leiame, kui palju tööd teeb elektriväli laengukandjate nihutamisel hõõgniidis 1h jooksul, kui I=0,26A
4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Kokkuleppeliselt on elektrivool juhis suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. 5. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab metallis elektrivoolu? Vabade osakeste suunatud liikumine. 6. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine. 7. Kuidas ilmneb elektrivoolu soojuslik toime? Näited. Vooluga juht soojeneb. N: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitada elektrivool. Voolu toimel soojenevad ka elektripliit ja triikraua küttekehad. 8. Kuidas ilmneb elektrivoolu keemiline toime? Näited. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. N: vask sadestub voolu toimel lahusest välja. 9. Kuidas ilmneb elektrivoolu magnetiline toime? Näited. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. N: magnetnõel muudab vooluga juhi juures oma suunda. 10. Mida iseloomustab voolutugevus
käsitleb kvantoptika, milles valgust käsitatakse üheaegselt nii osakestena kui ka Optikaga tegelevad füüsikud moodustavad ülejäänud füüsikakogukonnast suuresti eraldunud osa, millel on oma identiteet, ühendused ja konverentsid. Peale optika kui füüsika haru on olemas ka rakendusoptika, mis on üks tehnikateadustest. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Optika" Valgusallikad Kuumad kehad (Päikese pind, küünlaleek, lambi hõõgniit) on isehelendavad. Enamik esemeid meie ümber ise ei helendu. Me näeme neid ainult siis, kui mingi valgusallikas neid valgustab. Läbipaistmatud esemed saadavad (peegeldavad või hajutavad)osa nende pinnale langevast valgusest kõikides suundades tagasi. Ehkki sellest valgusest jõuab meie silma ainult osa, me näeme neid esemeid. Kas keha paistab meile läikivana või matina, mustana või värvilisena, sõltub juba selle keha pinna omadusest.
Elektrivoolu töö ühik on 1 vatt (1W) 18. Milline on hõõglambi ehitus? Hõõglamp koosneb klaaskolbist, hõõgniidist, tugitraadist, sokkelist, lambi põhjaklemmist. 19. Kuidas ühendatakse elektritarvitid elektrijaotusvõrku? Elektritarvitid ühendatakse jaotusvõrku rööbiti. 20. Millistel juhtudel võib tekkida lühis? Lühis võib tekkida siis, kui faasjuhe puutub kokku metallkerega, kui rikutakse elektriohtuse reegleid. 21. Miks on hõõgniit valmistatud volframist? Sest volfram talub kõrget temperatuuri. 22. Kuidas muutub elektrienergia hõõglambis? Soojus- ja valgusenergiaks. 23. Millega on võrdne pinge nulljuhtme ja maa vahel? Nulliga 24. Kuidas tuleb ühendada kaitsmed? Kaitsmed tuleb ühendada jadamisi. 25. Milline keha võib teha tööd? Tööd võib teha keha, millel on energiat. 26. Mida näitab arvesti? Arvesti näitab elektrivoolu tööd. (kWh) 27
boileri ostust. Säästumeetmed valgustuses Inimene vajab igapäevasteks tegevusteks pimedas valgust. Kui päikesevalguse ligipääs on takistatud, tuleb kasutusele võtta elektriline valgustus. Juba kaua on kasutatud valgusallikaks hõõglampe. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud
(N=UI, N=I²R, N=U²/R, kus N=elektrivoolu võimsus (1W)). Mõõdetakse kaudselt voltmeetri ja ampermeetri ning otseselt vattmeetriga. Elektrienergia tarbimises ja müügis kasutatakse voolu töö mõõtmiseks ühikut 1 kilovatt-tund (1 kW * h=1 000 W * 3600 s=3 600 000 J=3,6 * 10²'³ J), mis on mugav, kuna arvestades kasutatavate elektritarvitite nimivõimsust on lihtne planeerida energia kulu. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõgniit on volframist, sest aine talub kõrget temperatuuri ja 3 000ºC juures hakkab heledalt valgustama. Pirni sees on gaas (lämmastik, argoon, krüptoon), sest õhus volfram oksüdeeruks ja õhutühjas ruumis kuum volfram aurustuks. Elektrisoojendusriistade kütteelemendis (valmistatakse suure eritakistusega ainest, millel on suur sulamissoojus; nikli, raua, kroomi ja mangaani sulam - nikroom) muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks
kõvaduselt, elektrijuhtivuselt ja keemiliselt püsivuselt pronksidega. Tema tihedus normaaltingimustel on 19,25 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 3422 Celsiuse kraadi (Wikipedia: Volfram). 3.3. KASUTUSALAD Tänu heale kuumustaluvusele on volframist palju kasu elektriahjude kütteelementides, kosmoseaparaatides, keevitamise juures ja muudes valdkondades, kus mängu tuleb kõrge kuumus. Seetõttu kasutatakse volframit ka mõnedes valgustites — mida kuumemaks saab elektrilambi hõõgniit minna, seda eredamalt särab lamp (Forte, 2016). Kõrge sulamistemperatuuri pärast kasutatakse volframit hõõglampide niitide valmistamiseks, samuti kaarlampides ja elektrontorudes (Wikipedia: Volfram). 5 Kasutatud materjal Koobalt, Wikipedia. Link: https://et.wikipedia.org/wiki/Koobalt (Kasutatud: 19.03.2020) Sibold G., 21.02.2018
Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. · Elektervalgustus: · Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel) · Luminofoorlamp- elektroodidevaheline elektriväli, starterlülitus, elavhõbedatilk, luminofoorikiht (mustvalgus, meditsiin, solaarium, steriliseerimine, RGB valgus) · Halogeenlamp- hõglamp, mille täidisklaasile on lisatud halogeenühendeid, kiire käivitamine, soe värvsus, · Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium, kollane valgus, pikk
Kui toas on pime, paneme tule põlema. Nii me ütleme. Tegelikult me tuld ei tee, vaid lülitame sisse valgusallika, milleks on enamasti kas laua-, lae- või põrandalamp. Lülitile vajutamisel tekib lambis elektrivool, mis põhjustabki valguse kiirgumist. Kodus kasutame tavaliselt hõõglampe, koolis aga ena- masti päevavalguslampe. Vaatlus ja arutlus: hõõglamp • Silmitse tähelepanelikult oma laualambi pirni, kui see ei põle. Kas näed hõõgniiti? Millise kujuga see on? Kui hõõgniit ei paista, siis on su lambis nn mattklaasiga pirn. Sellise lambipirni sisemisele küljele on kantud val- gust hajutava aine kiht. Kindlasti on aga klaaskesta sees metallist hõõgniit, kusjuures metalliks on volfram. Miks volfram? Sest just see metall kan- natab kõige kõrgemat temperatuuri. Volfram sulab 3390 °C juures, raud temperatuuril 1535 °C ja vask 1083 °C. vasktraat klaaskolb
Välja, milles tehtav töö ei sõltu tee kujust nimetatakse potentsiaalväljaks. Elektrivälja potentsiaalne enegia sõltub laengu suurusest ja tema kaugusest nulltasemest. Ep = q E s Elektrilaengud alati liiguvad piirkonnast, kus energia on suur, piirkonda, kus energia on väiksem. Ülesanne 1 Taskulambipirni hõõgniit on 6,5 mm pikkune ja elektrivälja tugevus temas on 700 N/C. Leiame, kui palju tööd teeb elektriväli laengukandjate nihutamisel hõõgniidis ühe tunni jooksul, kui voolutugevus lambis on 0,26A. Ülesanne 2 Ühe tunni jooksul teeb elektriväli auto lähitule lambi hõõgniidis töö 150 kJ. Seejuures on voolutugevus hõõgniidis 3,4 A ja elektrivälja tugevus 900 N/C. Leida hõõgniidi pikkus. 6. Elektrivälja potentsiaal.
soovitatav nimivõimsus. 3.VALGUSALLIKAD Valgustusallikatena leiavad kasutamist hõõg-ja gaaslahenduslambid. 3.1 Hõõglamp Hõõglamp ehk elektripirn koosneb mitmesuguse kuju ja värvusega klaasballoonist ning erineva suurusega metallsoklist. Hõõglambi klaasballoon on seest kas tühjaks pumbatud- nn vaakumlamp või täidetud gaasiga. Hõõglambi klaasballoonis näeme hõõgniiti, mis on valmistatud volframist, ja seda toetavat klaasjalga. Hõõgniit võib oma kujult olla sirge, liht- või topeltkeermega ehk bispiraalne, siksakiline jne.Hõõglambi klaasballoon võib olla erineva kujuga. Näiteks lameda või poollameda otsaga, pirnikujuline, küünlaleegi kujuga. Ballooni värvuse järgi jaotatakse hõõglampe läbipaistvateks (klaar), matiks, piimklaasist, värvilisest või toonitud klaasist lampideks. Peegelhõõglampe kasutatakse seal, kus vajatakse palju valgust
selline apparaat näitas sees olevat objekti kõigi nurga alt ning see koosnes neljast arvutist, seal oli 8 GB operatiivmälu ja võimas protsessor, et ekraanil oleks parem pilt seesolevast objektist. Röntgen on 2 pikk ja umbes meeter lai. Röntgeni apparadil on väike uks-aken, mis on tinastatud, et radiatsioon vallale ei pääseks, rohkesti tina on ka apparaadi korpuses. Apparaat töötab järgmiselt: Apparaadi laes on kahe elektroodi vahel volframist hõõgniit, mis pannakse töö ajal kõrgpinge alla, sellel juhul vabanevad sealt elektronid ja seinte peal asetsevate magnetite vahel magnetväli juhib need elektronid volframi sulast plaadi vastu, mille põhjusel sellel plaadil olevad aatomid saavutavad vabad elektronid ja energia salvestamise seaduse tõttu need elektronid vabanevad plaadilt uuesti koos footonitega suurel sagedusel ning need footoni lained ongi radioaktiivsed röntgeni lained.
päevavalguslampe Päevavalguslampe kasutatakse täpsema töö puhul. Nende puuduseks on valgusvoo kõikumine, mida nimetatakse stroboskoopiliseks efektiks. Sellest saab vabaneda, kui - lambid lülitada vooluvõrgu erinevatesse faasidesse - nihutada lampe kondensaatorite abil. 9 Hõõglamp Põleb kiiresti läbi sest mõnes kohas on hõõgniit paratamatult pisut peenem, aga sellises kohas on tema takistus suurem ja vastavalt elektrivoolu seadustele ka soojuse eraldumine ning temperatuuri tõus, mis veelgi kiirendavad selles kohas niidi peenemaks põlemist. Lisaks on hõõglambil vähene kasutegur: ainult 5–10% tarbitavast elektrienergiast muudab hõõglamp valguseks, ülejäänud 90–95% energiat muundub tarbetuks või kahjulikuks soojuseks.
2 $200 1 $100 © Mark E. Damon - All Rights Reserved 15 $1 Million 14 $500,000 13 $250,000 Millest on valmistatud 12 $125,000 11 $64,000 hõõgniit? 10 $32,000 9 $16,000 8 $8,000 7 $4,000 6 $2,000 5 $1,000 4 $500 3 $300
spektromeetrit on võimalik seadistada mõõtmaks peegeldust. Sellisel juhul mõõdab spektromeeter proovist peegeldunud valguse intensiivsust (I) ja võrdleb seda referentsmaterjalilt (nt. valge plaat) peegeldunud valguse intensiivsusega (I0). I / Io suhet nimetatakse peegeldusteguriks ja seda väljendatakse protsentuaalselt (%R). Spektromeetri põhilised osad on valgusallikas, proovikamber, monokromaator, et eraldada erineva lainepikkusega valgus ja detektor. Kiirgusallikaks on tihti volfram hõõgniit (3002500 nm), deuteeriumlamp, mis annab pidevat kiirgust ultravioletses alas (190400 nm), ksenoonlamp, mis on pidev lainepikkustel 1602000 nm. Detektoriks on tavaliselt fotoelektronkordisti, fotodiood või fotodioodide rivi. Fotodioode ja fotoelektronkordistit kasutatakse skanneeriva monokromaatoritega, mis filtreerivad valgust nii, et ainult kindla lainepikkusega valgus jõuab detektorisse samal ajal. Skanneeriv monokromaator liigutab difraktsioonivõret läbi kõikide
kestusest. Kui rikkevool suureneb, lisandub eluohtlikkusele veel tuleohtlikkus. Tuleohtlikuks loetakse rikkevoolu alates 300 mA. 20. Puutepinge- pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutatavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osadega kokkupuutes oleva inimese või looma takistusest. 21. Elektervalgustus: Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel) Luminofoorlamp- elektroodidevaheline elektriväli, starterlülitus, elavhõbedatilk, luminofoorikiht (mustvalgus, meditsiin, solaarium, steriliseerimine, RGB valgus) Halogeenlamp- hõõglamp, mille täidisklaasile on lisatud halogeenühendeid, kiire käivitamine, soe värvsus, Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium, kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid, taimekasvatus)
· Lämmastik on väheaktiivne. Värvuseta, lõhnata maitseta gaas mis vees hästi ei lahustu. Lämmastik on õhust veidi kergem ja tema keemis temp on -196C. · Vöga kõrgel temperatuuril(3000C) reageerib lämmastik hapnikuga ja moodustub lämmastiktioksiid. Kõrgel temperatuuril võib lämmastik reageerida ka erinevate metallide (moodustades nitride) ja eritingimustel ka vesinikuga moodustades amoniaaki NH .Lihtainena kasutatakse lämmastiku näiteks elektripirnides et hõõgniit kiiresti läbi ei põleks. Vedelat lämmastiku kasutatakse asjade jahutamisel väga madalatele temperatuuridele. · Amoniaak (NH ) nuuskpiiritus, Amoniaagihüdraat (NH xH O), Amoniaagi soolad(tekkivad amoniaakhüdraadi ja happe reageerimisel) amooniumnitraat on väetis aga teda kasutatakse ka lõhkeainetes. Kergitusainena taignas kasutatakse NaHCO ,NH HCO kui ka (NH ) CO · Lämmastik oksiidid runrumad on NO ja NO . Dilämmastikoksiid N O ehk naerugaas
Üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu "75", mis vastab valgustugevusele 225 000 cd. Kaugtule valgusvihk suundub kaugele ette ( u. 130...150 m) ja nendega sõidetakse valgustamata teedel. Kohtades, kus kaugtuli võib teisi liiklejaid pimestada, lülitatakse sisse lähituli. Lähitule valgusvihk on suunatud alla, see vähendab vastuliikujate pimestumisohtu. Euroopa valgusjaotusega laternatel on toodud lähitule hõõgniit kaugtule hõõgniidi ette ja paigutatud süvendiga sirmi. Peegeldi pind on pehme ja kardab kriimustusi. Peegeldi peegeldab valgust 84...88 %. Peegeldi tagaosas asub pesa, millesse paigutatakse lamp. Lähitule hõõgniidi aluse sirmi vasak serv on nii palju madalam, et osa valgust jõuab peegeldi vasakule küljele lambist madalamal. Sealt peegeldunud valgus suundub 15° nurga all üles paremale. Liiklusohutus nõuab, et kaugtuli valgustaks sõiduteed vähemalt 100 m ja
värvust. Kõige ideaalsem oleks töökohal muutuv valgustugevus ja temperatuur, mis muutuvad vastavalt kellaajale ja loodusliku valguse muutumisele. Tänapäeval on see võimalik, kuid nõuab märksa suuremat investeeringut 4 Lambid 1 Hõõglamp Eredamat valgust andev hõõglamp tarbib rohkem voolu ja kulutab rohkem energiat. Hõõgniidi kiire läbipõlemise üks peapõhjusi on tema ehituse ebaühtlus. Mõnes kohas on hõõgniit pisut peenem, sellises kohas on tema takistus suurem ja vastavalt elektrivoolu seadustele ka soojuse eraldumine ning temperatuuri tõus, mis omakorda veelgi kiirendavad selles kohas niidi peenemaks põlemist. Loomulikult on sellised peenemad kohad tundlikumad ka igasuguste põrutuste ja vibratsiooni suhtes. Hõõglambil on vähene kasutegur: ainult 5–10% tarbitavast elektrienergiast muudab hõõglamp valguseks, ülejäänud 90–95% muundub tarbetuks soojuseks. 2 Halogeenlamp
plaatinata ei saadud läbi ka SI valgustugevuse mõõtühiku kandela loomisel. Lõhnav metall osmium Tavaliselt puudub metallidel lõhn. Osmium on siin erandiks, tal on nõrk kloori ja küüslauku meenutav lõhn. Osmium on kõige suurema tihedusega metall - pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett. Osmium on väga kõva rasksulav metall. Rasksulavuse tõttu soovitati elektrivalgustuse algusaastail valmistada elektrilambi hõõgniit osmiumist. Niisugused lambid tarbisid 3 korda vähem elektrienergiat ja kiirgasid meeldivat roosakat valgust. Rakendust piirasid vaid osmiumi defitsiitsus ja kõrge hind. Osmiumi maailmatoodang on tuhat korda väiksem kullatoodangust. Ta on kalleim plaatinametall. 1966.a oli osmium 7,5 korda kullast kallim. Eriti hinnaline on isotoop Os-187, mille kilogramm maksis 1987.a maailmaturul 14 milj. dollarit. Osmiumi eelisomadusteks on kulumiskindlus, seepärast kuulub ta kulumiskindlate
Lambipirni käitumine mikrolaineahjus. Katseks võeti tavaline lambipirn ning asetati ahju keskele pöörlevale alusele. Paari sekundi pärast ilmnesid valgussähvatused. Valguse intensiivsus ja värv muutus vastavalt piirkonnale, kuhu lambipirn pöördalusel lebades sattus. Katse lõpuks lambipirn lõhkes. (vt Pilt 6) 18 Pilt 6. Mikrolaineahjus lõhkenud lambipirn. Pildilt võib näha, et hõõgniit ning suur osa tugitraatidest on aurustunud. Teiseks katseks asetati ahju 5 erinevat lambipirni. Valguse intensiivsus varieerus samuti, kuid erinevatel pirnidel oli valgus erinevat värvi, mis sõltus pirnide ruumilisest paiknemisest ahjus. Valguse värv sõltub kasutatud gaasi tüübist ja gaaslahenduse temperatuurist (lahendust tekitava välja intensiivsusest ehk kui palju elektrone liigub ajaühikus läbi selle gaaslahenduse kanali).
2. E- sertifikaat, E- reegli nõuetele vastavuse tähis(indeks näitab riiki, kus tähistus omistab) 3. Valgustugevuse kontrollarv (üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 75) 4. kinnitamise järjenumber. Autolambid Busside põhiliseks valgustusallikaks on 12- või 24V nimipingega hõõglambid. Need koosnevad soklist ja klaaspirnist, milles asub volframist hõõgniit. Voolu toimel see kuumeneb ja kiirgab seda tugevamat valgust, mida kõrgem on hõõgniidi temperatuur. Lambi vahetusel ei tohi selle klaassile jätta sõrmejälgi. Lambiklaasile jääv rasv vähendab lambi tööiga. Ära puuduta kätega samuti peegel pinda. Pärast lambi vahetust on vaja kontrollida laterna reguleeringut. Säästlikkus Saaste ainete ja müra vähendamiseks: ·Väldi tarbetud sõitu ·Sõida rahulikult ja säästvalt
R=R1 + R2 + R3 +... Tarbijate jadaühendusel vooluahela otstele rakendatud pinge võrdub tarbijate pingelanguse summaga. Pingelang üksikul tarbijal on võrdeline selle tarbija takistusega. Tarbijate jadaühendusel on igal üksikul tarbijal eralduv võimsus võrdeline selle tarbija taksitusega. Et voolutugevused läbi kõigi tarbijate on ühesugused, siis peab suurema takistusega tarbijal eralduma suurem võimsus. Sellepärast kuumeneb ka hõõglambi ühendamisel vooluringi just lambi hõõgniit, mitte ühendusjuhe, ehkki mõlemat läbib sama tugevusega vool. Lambi hõõgniidi takistus ületab tunduvalt ühendusjuhtmete oma ja teda läbides peavad laengud tegema tunduvalt rohkem tööd kui juhtmeid läbides. 48. Tarbijate rööpühendus -> Tarbijate rööpühendusel on kõikidel tarbijatel ühesugused pingelangud. const = U . Tarbijate rööpühendusel võrdub summaarne voolutugevus läbi vooluahela võrdne üksiktarbijaid läbivate voolude tugevuste summaga. I = I1 + I2 + I3 +..
valgusviljakus kui vaakumlampidel, sest kolvis rõhu all olev gaas takistab volframniidi aurumist. See võimaldab tõsta niidi töötemperatuuri ja järelikult ka valgusviljakust. Gaastäidislampide puuduseks on teatav lisasoojuskadu konvekt- siooni tõttu kolbi täitva gaasi kaudu. Soojuskao vähendamiseks kasuta- takse gaastäidislampides väikese soojusjuhtivusega gaase või vähenda- takse lambi mõõtmeid. Samal eesmärgil valmistatakse hõõgniit tiheda kruvikujulise spiraalina (monospiraal) või kaksikspiraalina (bispiraal). Toodetakse gaastäidisega bispiraallampe (topelt hõõgniidiga, tüüp ) ja krüptoon- täidisega bispiraallampe (tüüp ).Toodetakse ka halogeenlampe (K, KM), hõõgniidi aurustumise takistamiseks sisaldab nende kolb halo- geenühendeid või puhtaid halogeene (jood, broom). Halogeenlampide võimsus on 220 V pingel 1000, 1300 ja 5000 W. Küünallampide tüübi- tähises on D.
oleva kruvi abil («Jawa» jt.). Peegeldi keskavas on võimas kähe hõõgniidiga sõidu- tulede ning sellest veidi allpool väikseni (1,5. . . 2 cd) parktule lamp. Kaugtule hõõgniit (25. . . 32 cd) paikneb peegeldi tulipunktis ja valgustab sõiduteed kuni 100 m ulatuses. Lähitule hõõgniit (21 ... 32 cd) on laterna optili- sest teljest veidi kõrgemal. Ta valgusvihk on seetõttu kal-
vooluahelas kui tervikus eralduva võimsuse, paremal üksiktarbijatel eralduvate võimsuste summa: I 2 R I 2 R1 I 2 R2 I 2 R3 ... N N1 N 2 N 3 ... . Et voolutugevused läbi kõigi tarbijate on ühesugused, siis peab suurema takistusega tarbijal eralduma suurem võimsus. Tarbijate jadaühendusel on igal üksikul tarbijal eralduv võimsus võrdeline selle tarbija taksitusega. Sellepärast kuumeneb ka hõõglambi ühendamisel vooluringi just lambi hõõgniit, mitte ühendusjuhe, ehkki mõlemat läbib sama tugevusega vool. Lambi hõõgniidi takistus ületab tunduvalt ühendusjuhtmete oma ja teda läbides peavad laengud tegema tunduvalt rohkem tööd kui juhtmeid läbides. 13.4 Tarbijate rööpühendus Järgnevalt käsitleme niisugust avatud vooluahelat, mis samuti ei sisalda vooluallikaid, kuid milles tarbijad on ühendatud rööbiti. Pinge ahela otstel U võrdub potentsiaalide vahega sõlmede A ja B vahel
annaabi.ee 
