Operatiivset temperatuur normis aga ikka on väga halb olla? Miks esimeste päikeseliste ilmadega on kontoris/koolis tihti suur külmetushaiguste periood? Inimese keha ei ole võimeline tekitama olukorda, et osal kehast veresooned ahanevad, teisel osal aga laienevad. Keha soojusregulatsioon ei suuda täita vasturääkivaid korraldusi. Tekkinud olukorras leiab aset organismi osaline alajahtumine, mille tulemuseks on ebamugavustunne ja/või külmetushaigused. Mis on päevavalgus? Päevavalgus on üldise päikesekiirguse nähtav osa. Päevavalgus koosneb otsese päikesekiirguse ja hajuskiirguse kombinatsioonist. Otsene päikesekiirgus tekitab esemetele varju, hajuskiirgus aga mitte. Energeetiline erinevus? Mõju inimesele? Interjöör? Päevavalguse kavandamine hoone planeerimisel=suurima kasuteguriga rohelise energia kasutamine!!!! Otsene päikesekiirgus elamutes/eramutes. Planeeringute koostamisel tuleb hoonete asukoht ja
Klaas ja valgus Ettekanne Loomulik päevavalgus Klaasi omadused Soovitused päevavalguse kasutamisele Kaitse päikese vastu "Päike on kõige elava olulisimaks valgusallikaks. Just nõnda tuleks päikest ka iga ehitise kujundamisel arvesse võtta." F.L.Wright "[...] on naeruväärne arvata, et elektripirn võiks asendada seda, mida suudavad Päike ja aastaajad. Just loomulik päevavalgus on see, mis annab arhitektuurilisele ruumile selle autentsuse."
abiootilised tegurid.valgud:inimene näeb valgust laine pikkkusena 380-760Nm.nähtav valgus on loomadele nägemiseks ja taimedele fotosünteesi toimumiseks.infrapunakiirgus-neeldub organismides ja toimub soojuskiirgusena.väimaldab kõigusoojastel loomadel tõsta kehatemp.UV-kiirgus-suurtes kogustes kahjulik,kutsub esile geenmutatsioone.fotoperioodism-organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisel.taimed:lühipäevataimed:õied moodustavad ainult siis kui päevavalgus periood ei ületa 12tndi(riis,kanep).pikapäevataimed:vajavad õitsema minekuks üle 12tunni päevavalgust(kartul,hernes,nisu).päevavalgus reguleerile taimede puhkeaja lõppu ja algust ning loomade sigimist ja rändeaega.organisme vastastiku mõjutavaid tegureid nim biootilisteks teguriteks.1.sümbioos-on eriliiki organismide vastastiku kasulik koos eluvare.sümbioosis elavaid liike nim sümbiootideks(taimejuur,semnenidistik).eksosümbioos-on organismide vaba koos eluvaru
KUIDAS ME NÄEME KEHI? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate ehk plussklaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmasena. Kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse- punase, kollase,sinise- jaoks. On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt rohelist ja punast. N...
Abiotilised tegurid jagunevad kolmeks 1) Nähtav valgus [Taimede fotosüntees]2)Infvrapuna valgus[sideseadmetes,looduse soojendusena] 3) UV- kiirgus(väikes koguses b-vitamiine).Fotoperiodism- organismide reaksioon ööpäevase valguse ja pimeduse perioodi muutumisel. Taimed:Lühipäevataimed (päevavalgus ei ületa 12h)Pikapäevataimed[hakkavad õitsema siis kui päeva valgust on rohkem kui ] 12h).Temperatuur: Loomad jag.kahte :Kõigusoojased(kalad,roomajad)/ Püsisoojased (Linnud,imetajad).PH jaotatud kolmeks:neutraalne(0- 7),happeline (7)aluseline(7- 12) Biootlised tegurid:Sümbioos:erinavate oranismide vastastiku kasulik kooselu Mükariisa-taime juurte ja seene niidistiku sümbioos Kommensalism-einevate liiki organismide kooselu varm mis ühele osapoolele on kasulik ja teise neutraalnne. Herbivaaria Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumis suhe(herbivoor-taimedoiduline loom). Parasitism erinevate liik organsimide kooselu vorm, ühele kasulik t...
---Päikeseelektrijaamasid saab kasutada sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks ---Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid kütusehinna kõikumine ei mõjuta. ---Päikeseelektrisüsteem töötab hääletult ---On välja töötatud regulatsiooni, mis võimaldaks mikroelektrijaamu võrguga liita Päikesepaneelide miinused ---3 kuud aastast(talveperioodil) töötab 30% võimsusel ---Nõuab paneelide all oleva ala hõivamus ---Vajalik päevavalgus, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat ---Tänane tehnoloogia on ebaefektiivne vaid viiendik päikeseenergiast muudetakse elektrienergiaks ---Suhteliselt suur ressursikulu ning kõrge hind ---Päikesepaneelide tootmine on kallis ning selleks on vaja spetsialiseeritud tööjõudu ---Vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota ---Pikk tasuvusaeg ilma täiendavate toetusteta Tänan kuulamast!
reeglitega klassitsism ja maailmapoliitika. 3. Romanntismiajastu maale iseloomustab liikuvus, järsud kontrastid, dramaatilisus ja tunnete ohjeldamatus. 4. F. Goyat ei saa siduda romantismi ja teiste kunstistiilidega, kuna ta oli oma stiililt nii iseseisev, et ühegi kunstistiiliga teda päriselt seostada ei saa. 5. J. Constable´i eesmärk maastikuvaateid maalides oli viia maastikumaal uuele tasemele- tabada päevavalgus selle ehedal moel ning püüda maalile looduse kastevärskus. 6. C.D. Friedrichi maalid valmisid looduses skitse tehes. 16. Realistid huvitusid oma kaasajast ja ümbrusest, ning püüdsid reaalsust loomutruult, ilma seda moonutamata või ilustamata edasi anda. 17. Romantism on keskaja imetlus. Romantikule on see aeg ja koht kus ta viibib, halvim võimalus( stabiilsus, paigalseis on romantikule masendav). Romantism väljendas kahtlust või pettumust valgusajastu ideaalides
Õhtuvalgus Õhtu valgus pehme, imeline. Metsad meenutavad oma nime. Sambla sees on lapsesängi soojus- Siia, siia Päike äsja loojus, Siia valgus Päevavalgus maha Mitte sinna musta metsa taha.
Leelo Tungal 22.06.1947 Maarja Evert Maarja Milistver Elulugu Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirj...
rõhku panemata. Seetõttu elasid paljud roomlased majade kokkuvarisemise ja tulekahju hirmus. Korruselamute asukail puudus ka kanalisatsioon. Enamik inimesi pidi vett hankima tänavalt avalikest veevõtukohtadest. * Traditsiooniline Itaalia elamu oli ühekorruseline nelinurkne kivist maja, mille keskme moodustas igast küljest ruumidega piiratud aatrium ehk siseõu. Aatriumi keskel oli katus avatud, sealt pääses sisse päevavalgus ja vihmavesi, mis koguti väikesesse basseini. Aatrium oli igapäevase elu keskkoht. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem toimusid koosviibimised ja pidusöögid spetsiaalsetes ruumides. Jõukamate majade taga oli sammaskäiguga ümbritsetud aed. * Parima ettekujutuse keisririigiaegse Itaalia väikelinna arhitektuurist ja eluolust annavad Pompei varemed Lõuna-Itaalias. * Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu, aga ka
peavalu või stressi tekitada. Enamvähem kõik, mida seostatakse nägemisega, seostatakse ka valgusega. Päikesevalguse täielik spekter on inimesele vajalik, et organismil oleks võimalus toimida täiuslikult ja tervelt. Inimene võtab hinnanguliselt 98% valgust vastu silmadega ja 2% siseneb läbi keha. Kõige sobimatumad on, aga kollaka värvustooniga pirnid. Samuti tuleks vältida roosaka ja sinaka tooniga lampe, neis ruumides, kus pikemalt viibitakse. Vähene päevavalgus nõrgestab keha loomulikku kaitsesüsteemi. Talvel nt on päiksest vähem, siis langeb inimeste immuunsüsteem, viljakus, üleüldine tervis ja kasvab ka väsimus. Tänapäeval on ka sellised asjad nagu solaariumid, mida inimesed kasutavad, et pruuniks saada. Päevitusseansse toimub kunstliku ultraviolettkiirgusseadme abil. Lambid kiirgavad kordades tugevamalt kui loodulik päike. Päikesevalguse efekt kestab kehas u48h,seega tuleb seda varu täiendada igapäevaselt
selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaajju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. TÖÖ JA ÕPPETINGIMUSED Mitteküllaldane või liiga tugev valgustus põhjustab silmade väsimist ning see omakorda alandab üldist tööjõudlust. Parim on päevavalgus, kuid otsese päiksevalguse käes ei tohi siiski lugeda ja seda eriti suvel. Kunstliku valguse puhul on soovitav kasutada 60 W pirni, mis oleks töökohast 1/2 kuni 3/4 m kaugusel. SILMADE TERVIS JA TOITUMINE Toit peab olema mitmekesine ja vitamiinirikas. Eriti oluline on Avitamiin. Avitamiini vaeguse korral võivad tekkida kanapimeduse nähud tugevasti on häiritud nähemine hämaras ja pimedas. Avitamiini rikkad toiduained on või, munakollane, maks, neerud, porgand, tomat,
Valgus kui ühiskonna juhtimis vahend Päike ongi inimeste füüsilise ja psüühilise tervise nurgakiviks.Päikesevalgus ja soojus ongi elu aluseks.Inimene on kõige rohkem just kohanenud päikese valgusega.Täna päikesele me elame.Kui ei oleks päikest ei oleks taimi ,mis varustaksid meid hapnikuga.Päike varustab meid kõiki vajaliku energia ja elujõuga.Kuna suvel on päikest palju rohkem,siis tunnevad inimesed ennast palju paremini ja avatumalt.Arvatakse,et inimene peaks päevas viibima vähemalt tund aega päikses käes,et terve püsida.Inimesi saab ravida ka mitme erineva valgusravi liigi abil.Tänapäeval eristatakse päikesevalgusele 3 erinevat liiki kiirgust:ultraviolettkiirgus,nähtav kiirgus ja infrapunakiirgus.UV valgus on tervise seisukohalt kõige tähtsam osa valgusest.Tänapäeval osatakse juba ise siseruumides luua päiksele sarnast kunstlikku valgust.Valgus määrab ära kohu ruumi,selle stiili ja sisu.Selle tõttu ongi väga oluline valgu...
Plussid: Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud Ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud Suhteliselt madalad hoolduskulud Päikeseelektrisüsteem töötab hääletult Miinused: Vajalik päevavalgus, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat Sesoonsus. Talvekuudel on päikesepaneelide kasutamise efektiivsus madal Suhteliselt suur ressursikulu ning kõrge hind Päikesepaneelide tootmine on kallis ning selleks on vaja spetsialiseeritud tööjõudu Pikk tasuvusaeg ilma täiendavate toetusteta The benefits of solar electricity Cut your electricity bills: Sunlight is free, so once you've paid for the initial
............................................................................................................. 5 1Loomulik valgustus............................................................................................... 5 2Tehisvalgustus...................................................................................................... 5 3Avariivalgustus..................................................................................................... 6 4kunstlik valgustus vs loomulik päevavalgus.........................................................6 ............................................................................................................................... 6 4Lambid.................................................................................................................. 7 1Hõõglamp............................................................................................................. 7 2Halogeenlamp....................................................
Pilt 4. Värviring 4. Valgustemperatuur Valgusallikast olenevalt on olemas erinevaid ,,värve" ja erineva intensiivsusega valguseid. Valguse värvust ehk valgustemperatuuri mõõdetakse kelvinites ja intensiivsust kandelates. Valgustemperatuuri kategooriaid jaotatakse peamiselt neljaks, milleks on päevavalgus 6500 Kelvinit, Fluorestseeruv valgus 4150 Kelvinit, Hõõglambi valgus 2856 Kelvinit, Naatriumlambi valgus 3500- 4500 Kelvinit. Päevavalgus eristub tingituna kella- ja aastaajast erineva temperatuuriga valgusteks. 4.1 Värvusedastusindeks (CRI) Tehisvalgus peaks võimaldama inimsilmal tajuda värvusi õieti, nii nagu loomulikus päevavalguses. Määravaks on siin valgusallika värvusedastusvõime, mida väljendatakse värvusedastusindeksina. Värvusedastusindeks, ka värvieraldusindeks, mille ühik Ra, mõõdab vastavust objekti värvuse ja selle värvusilme vahel mingi kindla võrdlusvalgusallika all.
tööriista. Uuemad luksmeetrid, mis võimaldavad ühendamist arvutiga, kohest mõõtetulemuste töötlemist ja nende väljatrükki, maksavad vähemalt 10-20 korda rohkem. Järgnevalt tabel, mis on vajalik mõõtmiste teostamiseks: Elavhõbeda lamp .....................................................x1,1 Luminofoorlamp.......................................................x1,0 Hõõglamp...............................................................x1,0 Päevavalgus............................................................x1,0 Tabel 1. Korrektsiooni faktor
Ilme kinni. Marta valetab et ehted on unustatud koju ja saadab Taavi neile järgi. Marta aga reedab kõik teised ja säästab Taavi. Teised langevad vangi. Teose lõpulehekülgedel, mil häving on käinud üle Taavi koduküla ja lahing on peetud, romaan ,,murdub". Taavi seisab valiku ees läände? Võitleja missioon ei lõpe, kuid just siin algab kirjaniku oma: ,,Tulgu meie surmast jõudu nende kätesse, kes jäävad edasi valvama! Saabuks ometi aeg, et lääs, kuhu taandub päevavalgus öö eest varju, hakkaks nägema ohtu, mis ähvardab maailma valgust." Kujutades võitlust Eesti metsades kui lääneliku vabadusemõiste ja demokraatia kaitseliini barbaarsete hordide eest ja kõneldes sõnaka ellujäänuna oma hukkunud kaasvõitlejate ja põlvkonnakaaslaste nimel, on Arved Viirlaid nii ,,Ristideta haudades" kui ka järgnevas loomingus oma missiooni auga täitnud.
valgusdioodid annavad kõikvõimalikes toonides valgust, alates jahedatest kuni soojadeni. Valgustioodid on koondatud väikesteks neljanurkseteks seadmeteks, mille tööd kontrollib mikroprotsessor – valgustusskeemi, värvitooni ja nende muundumise ajastatust ja kiirust saab programmeerida digitaalselt. Valgusdioodid pakuvad põnevaid võimalusi valgustuslahenduse muutmiseks, näiteks võib taustavalgus muutuda järk – järgult intensiivsemaks, sedamööda kuidas hämardub päevavalgus, või muuta vastavalt sellele oma värvitooni; ka võib vastavalt programeeritud käsklustele muutuda valguse eraldus või värv või seda saab muuta käsitsi, sõltuvalt oma meeleolust; samuti võib valgus reageerida helidee, liigutustele või temperatuurle. Küünlavalguse imitatsioonid Moodsate küünlajalgade ja lühtrite jaoks on mitmeid lampe ja seadmeid, mis jäljendavad küülavalgust. Neist polulaarseim „võbeleva
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Prügi ja jäätmed Referaat Angelika Buschmann MT-13 Pärnu 2014 Sisukord: Sissejuhatus Pakendid Taara Plastmassid Papp ja vanapaber Ohtlikud jäätmed Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost Jäätmeprobleemid Kokkuvõtte Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Nagu kirjutasin juba Faktide all, on prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku ...
Kaabeldus ja selle teostus Kaabelduse reeglid Alati kasuta pikemat kaablit kui on vahemaa. Kontrolli iga uue kaabli paigutamise järel võrku. Isegi uus kaabel võib olla vigane ja takistada võrgu korraliku funktsioneerimist. Proovi hoida võimalikult kaugele elektrikaablitest ja päevavalgus lampidest. Kaabelduse reeglid 2 Kui kaabel peab ületama põrandat, siis kindlasti kasutada kaabli kaitseid. Kaabli mõlemad otsad tähistada, et saada aru millise kaabliga on tegemist. Kaablite kooshoidmiseks kasutada kaablite klambreid mitte kleeplinti ja muid analoogseid vahendeid. BNC pistik Pistik paigaldatakse kaabli otsa. Installatsiooniks ei ole vaja erilisi vahendeid. Vajalik ainult vahend kaabli varjestuse eemaldamiseks. Kasutatakse
Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus, konkurents. Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik.
Paistab, nagu näeks kunstnik kõike kumerpeeglis, mis ei tähenda seda, et ta poleks loodust uurinud. Vastupidi- see oligi eesmärk- ta kujutas inimese kehaehitust eeskujulikult ning proportsioonide nihutamine pidi vaid visuaalset muljet tugevdama ja keha kasvu kujukamalt näitama. El Greco kõige tähtsamateks väljendusvahenditeks on valgus ja värv. Ta töötas ka päeval ettetõmmatud kardinatega ning tundus, nagu segaks päevavalgus tema sisemist valgust. Tema maalides olev valgus ei ole sama mis veneetsia kunstnike soe valgus, mis näib kired lõkkele löövat ja mille abil tuleb nähtavale kehalise leppimine hingelisega. Samas ei ole see ka külm rahulik päevavalgus, mis näiteks Caravaggiol (,,Peetruse ristilöömine") aitas tugevdada maailma realiteedi tunnetust. El Greco maaildes olev valgus on vilkuv, leegitsev ja vahel hõljuv ning seda haarab samasugune värelemine nagu tema maalide rütmilist kompositsiooni
vangidega mingis koopas; tunnetuse teed vaevalise ja järsu tõusuga koopast päevavalguse kätte, lõpuks saavutatud teadmist objektide vaatamisega väljas päevavalguse käes, viimaks päikese enda vaatamisega. Seejärel näidatakse veel, mis juhtub sellega, kes on tõusu just sooritanudcja asub oma vanale kohale koopas. Autor toob välja eristuse koopa ja välisilma vahel. Koobas on ju päevavalgusele avatud, kuid sedavõrd sügav, et päevavalgus ei ulatu vangideni. Neil on kasutada nõrk ja kunstlik valgusallikas, mis põleb koopas nendest ülevalpool, aga koopast väljas paistab päike. Vangid on ei saa oma pead liigutada ning on ahelais, nad vaatavad kogu aeg seinale koopa lõpus, samas kui tuli ja koopa-suue kaugemal ülal jäävad nende selja taha. Tule ja vangide vahel asub keskmise kõrgusega sein, mille kohal kantakse figuure ja esemeid, aga sein varjab kandjaid, see annab varjuteatri efekti
eluajal ei olnud ta kuigi tunnustatud kunstnik. Ta sündis jõukas veskiomaniku perekonnas ning veetis oma elu äärmiselt paiksena. Constable ei käinud kunagi väljaspool Inglismaad. Hariduse omandas ta värskelt asutatud Royal Academy Schools'is Londonis ning õppis palju maastikumaali suurmeestelt Rubens Claude Lorrain ja Hollandi meistrid. Constable'i eesmärgiks oli viia maastikumaal uuele tasemele tabada päevavalgus selle ehedal moel ning püüda maalile looduse kastevärskust. Oma loomingus oli ta tõeline kompromissitu revulutsionäär, söandas teha seda, mida keegi varem ette polnud võtnud. Peamised Tööd · Heinavanker, 1821 Rahvusgalerii, London. · Salisbury katedraal, 1823. Victoria ja Alberti muuseum, London · Viljapõld, 1826. Rahvusgalerii, London. · Arundeli veski ja loss, ~1835. Ohio kunstimuuseum
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Probleem Prügi ja jäätmed Referaat Koostaja: Mallvio Männik Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 1. Pakendid 2. Mida sorteerida 3. Taara 4. Taaramärgistus 5. Plastmassid 6. Vanapaber 7. Papp ja vanapaber 8. Ohtlikud jäätmed 9. Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost 10. Jäätmeprobleemid 11. Eesti üks juhtivamaid prügifirmasid 12. Kokkuvõtte 13. Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Nagu kirjutasin juba Faktide all, on prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad ...
Roomlaste toit: vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Joodi tavaliselt veega lahjendatud veini. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paik-nes ristkülikukujuline ruum aatrium , mis oli omalaadne pere- või elutuba, selle ümber asusid maga-mistoad, köök jm ruumid. Aatriumi kohalt oli katus avatud, et päevavalgus pääseks majja otse ülalt. Vähem-jõukad inimesed ei saanud endale lubada eramut, nende eluasemeks olid sageli üsna viletsalt ehitatud üüri-majad. Rooma rajati ka uhkeid ühiskondlikke ehitisi, nt kõigi jumalate tempel Panteon, obeliskid ja triumfikaared, kanalisatsioon (cloaca maxima), veejuhtmed (akveduktid), avalikud saunad (termid), amfiteatrid ja hipo- droomid. Roomlased armastasid väga avalikke vaatemänge hoburakendite
tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvus on s.o punase,kollase, sinuse jaoks.Värvipimedad on need, kes ei erista da punast ja rohelist. See esineb rohkem meestel, ja on pärilik. See pole kahjuks ravitav.Ei tohi töötada ntks autojuhtidena. Sobiv lugemis ja kirjutamiskaugus on 30-35 cm. Töökoht peab olema hästi valgustatud, valgus peab langema vasakult poolt, siis ei lange parema käe vari tööle. Parim valgus on loomulik päevavalgus. Soovitav kasutata kohtvalgustit. Silmad peavad olema otsese valguse eest varjatud, kuid töökoha valgus olgu ühtlane ja hele. Nägemist kahjustab ka bussis v rongis lugemine. See põhjustab ripslihase nõrgenemist ja nägemishäireid. Samuti ka mõjutab üha rohkem arvuti kasutamine, kujutis ei tohiks väriseda ja eioleks liiga kontrastne. Iga 45 minuti järel peaksid silmad arvutiekraani jälgmiest veerand tundi puhkama.Silmade talitlust mõjutab ka toit, seepeab sisaldama vitamiine
Heliisolatsioon Lauad Hea akustika Rühmatöö ruumid Mugavad toolid Sekretariaat (arvuti, paljundus jne.) Viidad 1.1. Nõupidamisruumi kujundus Koosoleku ruumis peab olema piisavalt valgust. Samuti peab olema ruumi hämaramaks muutmise võimalus, kuna väga tihti kasutatakse projektorit abistatava vahendina. Kõige parem, kui on ruumis suured aknad ja päevavalgus. Koosoleku ruum ei tohi olla liiga kuum ega liiga külm. Ruumi paigutus peab aitama kaasa hea kontakti saavutamisele osalejate vahel. Kõik osavõtjad peavad üksteist selgesti nägema ja kuulma. Ruum peab olema piisavalt suur, et koosolekut mugavalt läbi viia, aga piisavalt väike, et tagada õige meeleolu. Kindlasti tuleb pöörata tähelepanu sellele, et koosoleku ajal ei tekiks olukorda, kus osalejad tunnevad ennast eraldatuna
valguskiirguse iseloom. Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on välja kujunenud eriti suured silmad, seevastu maa alla elaval mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud. 3. Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega: Valguslembelised - niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed 4. Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi. Nt riis, kanep, daalia... Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi. Nt. Nisu, oder, hernes, kartul... Soojuskiirguse mõju: 5. Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele (nt maod), et nad saaks tõsta oma kehatemperatuuri. 6. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab geene ja denatureerib valke)
5 Päikeseelektrisüsteem töötab hääletult On välja töötatud regulatsiooni, mis võimaldaks mikroelektrijaamu võrguga liita Miinused 3 kuud aastast(talveperioodil) töötab 30% võimsusel Nõuab paneelide all oleva ala hõivamus Vajalik päevavalgus, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat Sesoonsus. Talvekuudel on päikesepaneelide kasutamise efektiivsus madal(30%) Tänane tehnoloogia on ebaefektiivne – vaid viiendik päikeseenergiast muudetakse elektrienergiaks Suhteliselt suur ressursikulu ning kõrge hind Päikesepaneelide tootmine on kallis ning selleks on vaja spetsialiseeritud tööjõudu
Muutujad: sõltumatu muutuja (tegur, mis mõjutab töö tulemust , mat x-teljel): must tuss sõltuv muutuja (tegur, mis muutub katse käigus sõltumatu muutuja tõttu ja mille muutust jälgitakse, mat y-teljel): varre värvunud osa kõrgus, taimeosadega toimunud värvimuutus kontrollitavad muutujad (tegurid, mis on kõikide katseobjektide jaoks samad, mõjutavad katse tulemust kaudselt, kõiki võrdselt, on mõõdetavad): temperatuur (22-24 kraadi C), õhuniiskus, valgustatuse tase (13 t päevavalgus ja päevavalguslampide valgus, öösel pime) taimeliik (märtsikelluke ja maikelluke) vee hulk anumas (100-200ml) Töövahendid: kaks klaasi, must tuss, neli lõikelille, kaks puuoksa, lõikelaud, nuga, joonlaud Töö käik: (kirjutatakse käskivas või umbmäärase kõneviisiga) 1. Pane mõlemasse klaasi/anumasse võrdselt kraanivett, ühte lisa tinti või akvarelli, nii et vesi tugevalt värvub 2. Aseta mõlemasse anumasse kaks ühesugust lõikelille või puuoksa 3
· Kunstlik valgustus · Loomulik valgustus · Kombineeritud valgustus · Valgustatus Valgustus peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule . Peab olema ühtane ja objekti ja fooni vahel peab olema kontrast . Valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist . Hea valgustus tõstab töövõimet ning väsimus tekib aeglaselt . Lisaks sellele paraneb töökvaliteet ja parem silmanägemine . LOOMULIK VALGUSTUS · Päevavalgus · Muutlik , sõltub ilmast, aastajast · Valguse levik ruumis vältida ruumis tugevaid varje , akende ette ladustatu materjale · Ruumi seinte värvusest sõltub valgushulga suurus ruumis . Tootmisruumides soovitatakse heledaid seinu . KUNSTLIK VALGUSTUS · Üldvalgustus · Kohtvalgustus · Kombineeritud · Elektrihõõglambid · Luminofoorlambid · Halogeenlambid · Kaugvalgus parem kui otsene valgusallikas
tuleb korraldada nii, et see ei ohustaks jalakäijate ja sõidukite liiklust. Tuleb rakendada abinõusid, et töötajad oleksid kaitstud libastumise ja kukkumise, võimalike kukkuvate esemete, kahjuliku müra ja kahjulike välismõjude nagu gaasid, aurud, tolm ning karmide ilmastikutingimuste eest. Väliskeskkonnas paiknevad töötamiskohad ja liikumisteed peavad olema kunstliku valgustusega, kui päevavalgus ei ole piisav. 14. Tulekustutusvahendid sõltuvalt ehitiste mõõtmetest ja kasutusotstarbest, seal asuvast sisseseadest, kasutatavate materjalide keemilistest ja füüsikalistest omadustest ning töötajate arvust peavad tööruumid olema varustatud esmaste tulekustutusvahenditega, vajaduse korral automaatsete tulekustutusseadmete ja tulekahjusignalisatsiooniga õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS EV-13 ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID Referaat Koostas: Anna-Maria Türk Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 SISSEJUHATUS Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimuvad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. Töökeskkonna ohuteguriteks võivad olla müra, tolm, kahjulikud gaasid, valgustuse puudused, õhu temperatuur, füüsilise töö raskus. Tööõnnetust võivad põhjustada ka masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad. Ohutegurite olemasolu sõltub töö ja tehnoloogiliste protsesside iseloomust, kasutatavate seadmete korrasolekust, kaitsevahendite piisavusest ja kasutatavate materjalide omadustest. Aastas leiab Euroopa Liidus aset...
Kuna valgus koosneb tohutust arvust lainetest, siis võib sealt leida maapinna suhtes nii horisontaalselt, kui vertikaalselt levivaid laineid. See teadmine andis teadlastele võimaluse hakata neid valguskiiri sorteerima. Selleks kasutatakse keemiliselt töödeldud klaase, mis on võimelised läbi laskma ainult ühes konkreetses suunas liikuvat valgust ja samal ajal blokeerides, kas täielikult või osaliselt teised laine suunad. (Juurikas 2012) Tavaline päikesevalgus ehk päevavalgus levib kolmedimensioonilises ruumis igas suunas. Erinevatelt, valdavalt siledatelt, pindadelt peegeldunud valgus on polariseerunud ja levib ainult horisontaal- ja vertikaalsuunaliste lainetena. Vertikaalsed peegeldunud valguslained toovad silma nägemisretseptoritesse kasulikku, s.t. nägemiseks vajalikku informatsiooni, samas kui horisontaalsed valguslained, mis silma jõuavad, kannavad endas nn. optilist müra, mis nägemisteravust häirib.
EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA Referaat Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi teemal ,, Eesti rahvusköögi omapära". Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Töö annab ülevaate Eesti rahvusköögist kommetest, ajaloost, tänapäevast(ehk siis Eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine). Üldisemalt uurisin teemasi: ,, kohaliku köögi eripärad", ,,muistsed kombed", ,,toidulaud tänapäeval". Infot sain internetist, raamatust ja konspektist. Kohaliku köög...
Peksime usaldama lapsi rohkem ja võimaldama neil midagi oma kätega teha , kartmata õnnetuid tagajärgi. Taani metsakoolis toimus tegevus pigem õues kui siseruumis. Neil lubati endal naelu puusse ehk õppida kasutama haamrit, kasutati oma tegevuses ka muid looduslikke materjale ja õpiti tegema midagi reaalset. Just seda peaks ka rakendama eesti lasteaedades. g)Mida õppisid videost valguse ja valgustuse kohta arengukeskkonnas? Kõige parem valgus lastele on päevavalgus ning seda tuleks võimaldada neile maksimaalselt kuid samas peaks olema igal lapsel võimalus minna ka varjulisemasse kohta kuhu laps saaks eemalduda, et rahulikult suhelda või üksi olla. Uuringud näitavad, et lapse areng lugemis- ja arvutamisoskustes paraneb just loomuliku. valgustusega keskkonnas. Videos kritiseeriti päevavalguslampe mis tekitab pigem kontoriefekti kui koduse õhkkonna h)Milline on laste füüsiline reaktsioon värvidele? Närvilisus ja hüperaktiivsus
Televisiooni-, video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks 1. Heli: a. Mis on heli füüsikalised omadused? Sagedus(20-20000Hz umbes), õhurõhu muutumine õhus ehk helirõhk(muutumisel muutub heli), levimiskiirus(Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s) b. Mis sagedustel helisid inimesed kuulevad? 20-20000 Hz c. Mis on heli puhul madalad, keskmised ja kõrged sagedused? 20-200 Hz madalad, 200-4000 Hz keskmised, 4000-20000 Hz kõrged d. Kuidas nimetatakse inimesele mitte kuuldavaid helisid ja kus/milleks neid helisid kasutatakse? Infraheli on alla 20 Hz, ultraheli on üle 20000 Hz;Infraheli – seismoloogia;Ultraheli – ultraheli uuringutes(meditsiin) 2. Heli levimine: a. Kuidas heli levib? Heli levib lainetena, helina tajub inimene õhurõhu muutumist b. Mis kiirusel heli levib? Mis mõjutab heli levimise kiirust? Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s;Heli levimise kiirust mõjutab keskkon...
röngten) - tuumajaamad, inimeses leiduv jood ja kaltsium jne. Mitteioniseeriv kiirgus - (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) -telefon, raadio Optiline kiirgus - elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 100 nm kuni 1 mm. ultraviolett nähtav valgus infrapuna Nähtav valgus: kehtestatud lainepikkuse standart 380-780 nm loomulik valgus ehk päevavalgus, kunstlik valgustus: hõõglambid, halogeenlambid, luminofoorlambid (lahenduslambid), LED lambid, laserid – ebasobiv valgustus TÖÖRUUMIDE SISEKLIIMA näitajad on: õhutemperatuur, relatiivne niiskus, õhu liikumise kiirus. Soojusmugavus sõltub: Optimaalsest temperatuurist – temperatuur, mis rahuldab enamiku (95%) inimesi antud riietuse ja tööraskuse järgi
(nt. telemajas valge penoplast, tihti kasutatakse päiksepaistelisel päeval) Valgustemperatuuri mõõdetakse kelvinites. Eri valgusallikad tekitavad eri temperatuuriga valgust: Mida väiksem valgusallikas seda punasem valgus. (nt. Päiksevalgus on sinine, küünal punane) Päevavalguse temp. sõltub oludest - aastaaeg, valguse suund, päikese kõrgus, pilved. Päike on kõige tugevam valgusallikas. Kaamera tuleb seada keskkonnale vastavale reziimile (nt. 5600K kui on päevavalgus, 3200K kui on hõõglamp jne) Valgusbalansiga (ing. White Balance) — saab õigeks sättida kõik muud värvid ruumis. (Valge paber suunata kaamera poole - see tuvastab valge tooni igas kindlas ruumis) Lamevalgus — esineja hästi valgustatud, aga kahemõõtmeline. ———————————————————- Videopildi tasandid Mimeetiline tasand (nt. looduskaamera): • Materjali ei toimetata • Vahendaja ei sekku • Must materjal • Ehe kujutis maailmast
· jõukamad sõid palju lihatoite · rikas roomlane sõi tavaliselt 3 korda päevas · toitu söödi näppudega nig peale joodi veega lahjendatud veini Roomlaste elamud ja rooma linn · traditsiooniline elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja · selle keskmes paiknevat ristkülikulist ruumi nimetati aatriumiks · aatrumit ümbritsesid iga külje pealt magamistoad · aatriumi kohalt oli katus avatud, nii, et päevavalgus pääses majja otse ülalt · sissesadava vee tarvis oli põranda keskel väike bassein · aatrium poli omalaadne pere- voi elutuba kus varasemal ajal võõrustati ka külalisi · hiljem keisririigi perioosil hakkas majadele juurde tulema ka sammaskäiguga piiratud aed mille tagumises osas oli külaliste vastuvõtuks eraldi ruum · linnaelu arenguga muutus ka arhidektuur · kuna kohati elanike arv kasvas väga suureks siis oli vaga laialdane kuid samas ka
roomlaste silmis Jupiteriga võrrelda. Seevastu oli olulisem Juno roll naiste kaitsejumalannana, eriti raseduse ja sünnituse ajal; siis kutsuti teda Juno Lucinaks. Lucina poole palvetajad ei tohtinud kanda käevõru ega sõrmuseid ja vöödes ega lintides ei võinud olla sõlmi. Sõlme- või sõrmusemaagia võis jumalannale suunatud soovile või palvele vastu töötada. Nii nagu Juno kaasat Jupiteri on samastatud kreeka mütoloogia Zeusiga, on Junot kõrvutatud tema naise Heraga. Ja nii nagu päevavalgus on Jupiteri oma, kuulub kuuvalgus Junole. Lisaks Kapitooliumil asuvale ühisele templile Jupiteriga oli Junol veel nii seal kui ka Kvirinaali künkal oma tempel. Kapitooliumil kummardati teda lisanime Moneta(manitseja) nime all. Kõige kummalisem oli Juno puhul vahest jumalanna samastamine iga üksiku naisega igal naisel öeldi olevat oma Juno. MINERVA Minerva (etruski Minerva) võrdsustasid roomlased kreeka Athena Poliasega, ehkki ta ei saanud kaasa Athena sõjalisi omandusi
Ta esineb mingil kuju peaaegu kõigil elusolenditel. Jaotus kolju, selgroog, rinnakorv, vaagen, jäsemed. 4. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%. Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 5. Rinna-, kõhu-, ja vaagnaõõs Rinnaõõs Sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma
tee silmadega ringe". (P. Simon. Pildiraamat inimese kehast, lk.68 ). Silmi tuleb hoida ,,Kuna silmad vähendavad meili põhiosa keskkonnast tulevast informatsioonist, tuleb silmi kaitsta kahjulike mõjude eest. Sobiv lugemis- ja kirjutamiskaugus on 30-35 cm, lähemalt vaadates suureneb silmaläätse kumerus ja võib tekkida lühinägevus. Töökoht peab olema hästi valgustatud ning valgus langema vasakult poolt, siis ei lange parema käe vari tööle. Parim valgus silmadele on loomulik päevavalgus. Kui töötatakse kunstliku valgustuse tingimustes, on soovitatav kasutada kohtvalgustit. Silmad peavad olema otsese valguse eest varjatud, kuid töökoha valgustus olgu ühtlane ja hele. Nägemist kahjustab ka bussis või rongis lugemine. Pideva rappumise tõttu muutub loetava teksti asend ja silmaläätse kumerus kogu aeg kas väheneb või suureneb. Silmad pöörduvad pidevalt paremali-vasakule, üles-alla. See põhjustab ripslihase nõrgenemist ja nägemishäireid
Jalanõudena kasutati sandaale. Vaesemad roomlased sõid leiba ja jahust valmistatud putru, sekka ka aeg-ajalt kala, juur- ja puuvilju. Jõukamates peredes oli suurel kohal lihatoidud. Toitu söödi näppudega. Peale joodi veega lahjendatud veini. Roomlaste elamud ja Roomlaste linn Tavaline Rooma elamu oli nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknes nelinurkne aatrium, mida piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal oli katus avatud nii, et päevavalgus pääsens majja otse ülalt. Vihma jaoks oli põrandal väike bassein. Aatrium oli pere- või elutuba ning juba varasemal ajal võõrustati seal külalisi. Linnas olid elamud ehitatud kiiresti ja suhteliselt lohakalt. Foorum, kui linna ja impeeriumi sümbol omandas piduliku ilme. Lisandusid uued templid. Sajandite jooksul arenen kanalisatsioonisüsteem. Sellele lisandusid akveduktid- lähedastest järvedest linna varustavad veejuhtmed ning avalikud saunad Termid
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja ...
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid).
Elavhõbe ( Hg ) Referaat Teostaja: Eveli Rohi Juhendaja: õp. Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sissejuhatus Elavhõbe on keemiline element järjenumbriga 80. Argielus tuntud metallidest on elavhõbe üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Hg on raskeim vedelik. Vee tiheduse ületab see 13,6 kordselt. 20-liitrist kanistrit (272 kg) ei jõua tavainimene tõstagi. Raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus 38 kuni +357 C ja soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on see sobiv termomeetri täiteaine. Termomeetrimetallina on Hg tuttav paljudele. Päevavalgus- ja somaariumilampides on metalse Hg tilgad. Kokkupuutumisel teiste metallidega moodustab Hg sulameid amalgaame. Eriti kergesti ühineb ta kullaga, kusjuures kuldese muutub kohe hõbedaseks, mi...
või sähvatuste nägemine, tunnelnägemine või hetkeline pimestumine. Lisaks võivad ilmneda närvisüsteemi puudutavad sümptomid, näiteks jäsemete ,,suurenemine" või tuimus. Närvisüsteemi puudutavaid sümptomeid esineb harvemini kui nägemishäireid. (Ostrov, 2002). Kesta võib migreen mitmest tunnist kuni mitme päevani. Valu pärsib igasuguse tegevuse, kannatajatele on väljakannatamatu iga väiksemgi müra või päevavalgus. Migreenikud tahavad olla täielikus vaikuses ja pimedas ruumis hoo ajal. (Migreen...., 2010). 1.1. Erinevus teistest peavaludest Paljud inimesed arvavad kohe kui pea valutab, et nad kannatavad migreeni all, ehkki tegelikult vaevavad neid hoopis tugevad pingepeavalud. Migreen erineb teistest peavaludest mitmes mõttes. Migreeniga kaasnevad veresoonte laienemine ja ahenemine, sümptomid ei avaldu mitte üksnes peas, vaid ka teistes kehaosades. Pingepeavalude ja migteeni peamised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
