Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valgusfoor väljas Tegevuskava". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valgusfoor, valgusfoori, ülekäigurada, aeda, õppinud, alateemad, põhimõisted, panen, selga, aiast, lähemeTEGEVUSKAVA Teema: Valgusfoor ja ülekäigurada Kuupäev: Eesmärgid: - Laps vastab pildi põhjal küsimustele. - Laps teab valgusfoori. - Laps teab ülekäigurada. - Laps teab värvi punane ja roheline. - Laps vaatleb pilti ja tunneb ära objekte. Vahendid: Pilt, valgusfoori makett, mänguautod, väikesed nukud, liiklusvaip. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja paneb vaatlemiseks pildi seinale. Otsib välja nukud, autod ja valgusfoori. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed vaibale istuma. Vaatleme pilti, mille peal on Pilt, valgusfoori SISSEJUHAT makett
Tegevuskava Teema: Sipelgad Kuupäev: Koostaja: Eesmärgid: - Laps teab, milline on sipelgas. - Laps joonistab sipelgat. - Laps kuulab tähelepanelikult muinasjuttu. Vahendid: Raamat, pildid sipelgatest, paber, värvipliiatsid. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on vaadelnud sipelgaid. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja on kaasa võtnud raamatu ja pildid. Õpetaja paneb valmis joonistusvahendid. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed pingi peale istuma ning loen neile juttu Raamat, kuivatatud SISSEJUHAT sipelgad raamatust ,,Sipelgad ei alistu" O. Sekora. Peale jutu lugemist US küsin, kellest jutt oli. Näitan lastele kuivatatud sipelgat.
- Laps oskab loendada kaheni. - Laps rullib plastiliinist teo. Vahendid: Viinamäeteod, joonistatud pildid tigudest, plastiliin, tühjad teokarbid. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja on joonistanud võrdselt punaseid ja siniseid tigusid vastavalt laste arvule. Õpetaja laotab teod rühma laiali. Õpetaja on kaasa võtnud tühjad teokarid. Õpetaja on kaasa võtnud elus teod. Õpetaja paneb valmis voolimise asjad. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed vaibale istuma. Näitan neile elus tigusid ning Teod, joonistatud SISSEJUHAT teopildid küsin lastelt, kes need on. Räägin tigudest (eluiga, toitumine, US elupaigad)
Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on eelnevalt valmistanud marakad. Õppinud luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad". Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja võtab kaasa pehme kassi mänguasja. Otsib cd lauluga ,,Kiisu läks kõndima" ja luuletuse ,,Meie kiisul kriimud silmad". Organiseerimine: Õpetaja on välja otsinud plastiliinid ja voolimispulgad. Laudadele paneb need enne kunstitegevust. Cd on pandud makki. Hommikuringi jaoks on valmis pehme kassi mänguasi. Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Hommikuringis õpetaja näitab lastele mängukassi ja räägib SISSEJUHAT natukene kasside eluviisist. Hommikuring läheb edasi US sellega, et õpetaja viskab mängukassi ühele lapsele, tema
lumehelbed. Ettevalmistus/eeltöö Lastepoolne Lapsed ei pea midagi ettevalmistama. Õpetajapoolne Õpetaja on otsinud välja talveluuletuse, meisterdanud näidiseks erinevaid luuletusi ning pannud lastele laudadele paberid ja käärid. Organiseerimine Õppetöö toimub alates hommikuringist kuni õue mineku ajani. Tegevuse käik: Tegevu Abi- ja se osad, Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted ja nende näitvahendid tegevus edastamiseks kasutatavad meetodid, mängulised võtted - liigid I Kutsun lapsed hommikuringiks vaibale ringi istuma. Arutleme lastega teemal Luuletus SISSE- "Talv ja lumi". Küsin lastelt, et mida saab talvel nii õues kui toas teha ning "Mõtteid JUHA- mis neil veel talvega seotstub. Edasise õppetöö jaoks haaran laste tähelepanu talvest"
Mänguoskused: Mina ja keskkond: Keel ja kõne: Laps tunneb pildilt ära liiklusvahendi. Kohvi pakkimise mäng, kus laps peab meelde jätma sõnu. Matemaatika: Kunst: Laps meisterdab paberist lennuki ning maalib guassidega liiklusvahendi Liikumine: Laps liigutab end, imiteerides erinevaid liiklusvahendeid Muusika: Vahendid: Guasid, paber Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne) Tegevuse käik Tegevuse Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, Vahendid osad, olulisemad mõisted, küsimused, kasutatavad tegevus- meetodid, mängulised võtted liigid I Õpetaja kutsub lapsed kellukese tilistamisega enda Kohver, kelluke. Sissejuhatus juurde ning ütleb: ,,Täna räägime reisimesest. Alustame mänguga Kohvri pakkimine." Esimene mängija alustab: "Ma pakin kohvrit ja panen sinna ..."
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Tegevuskeskused
ALUSHARIDUS, MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS I konspekti ülesanded Meenutage ja kirjeldage üht/kahte loodusõpetusega/loodusega sotud tegevust, milles osalesite lapsepõlves. Mis see tegevus meenub? Käisime Tallinnas (Õismäel) oma lasteaia rühmaga sealsete garaazide pealt (mis asendasid mägesid) kelkudega talvel liugu laskmas korduvalt ning külastasime ligital asuvat Astangu metsa ja Harku parki külastamas. Tulevad meelde see, et lasime kelguga mäest alla, tegime lumememmesid, sõime pargis toitu, mille olime vist vanematel lasknud kodus valmis teha (ei mäleta täpselt, aga kahtlen selles, et meile lasteaias see toit anti). Metsas rääkis õpetaja erinevatest puudest, meenub seik, kus õpetaja seletas, miks garaazi peal on mustad suured tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, et me kutsusime õpetaj
Käik. Lapsed istuvad laudade taga. Üks neist on ettekandja. Letil on pildid toitudest. Ettekandja küsib: „Mida sa soovid süüa?“, tellija vastab: „Ma tahan süüa...“ Ettekandja täidab kõikide laste soovid, ütleb: „Palun siin on sulle...“. tellija vastab: „Aitäh, see on maitsev.“ 23. Riidesse ja õue. Eesmärk. Riietusesemete kordamine. Käik. Üks lastest tahab õue minna. Teistele näidatakse ilmastikupilti ning nad peavad talle ütlema, mida tuleb selga panna. Laps peab korraldusi täitma. 24. Loomaaed. Eesmärk. Metsloomade kordamine. Käik. Lastele näidatakse loomade pilte ja küsitakse, et keda nad metsas või loomaaias nägid. Laps peab vastama: „Ma nägin...“, „Ma ei näinud...“ Mitu looma kellelgi meelde jäi? 6 25. Mis sõidab? Eesmärk. Häälte ära tundmine. Käik. Lapsed vaatavad pilte ja kuulavad kassetilt sõidukite hääli. Nad peavad ära
täiskasvanud. Väiksemaid tuleb rohkem abistada.Suuremad lapsed (6-7a.)riietuvad täitsa iseseisvalt Riietusruumis peab olema võimalus istumiseks.Lapsed peavad õue minnes ootama, kuni kõik on riides ja õpetaja on valmis nendega õue minema.(Oodatakse rõdul). Riietumise eesmärk(ülesanne) olenevalt vanusest 2-4 aastaseid lapsi õpetatake iseseisvalt riietuma ning riideesemeid korralikult toolile asetama, õpetatakse riideid selga panema ja seda kõike õiges järjekorras tegema. 4 aastaseid õpetatakse ka juba haakide ja paeltega võimalikult ise toime tulema.Lapsed tulevad ilusti toime, kuid väiksemad(2-3 aastased lapsed vajavad rohkem õpetaja abi. 5.aastased lapsed peavad suutma juba riietuda ilma aega viitmata. 6-7aastsed lapsed peavad oskama kanda hoolt oma riiete eest ja tulevad toime kiirelt ja iseseisvalt riieumisega. Väljas viibimine
Korraldatakse näitust ,,Meie Talv". 2. Lapsed vaatavad pilte ja ütlevad, mis on piltidel. 3. Kui on jalutuskäik, lapsed jälgivad, mis värv on kõige rohkem domineeriv talvel, leiavad valget värvi objekte. TEGEVUSE KÄIK: 1. Sissejuhatus/ tähelepanu haaramine Lapsed istuvad laua taga, mille peal asuvad kaardid, mis näitavad erinevaid loodusnähtusi, mis on iseloomulik erinevate aastaaegadele. Tahvlil on talve maastikud (pildid ja fotod). Mina panen audio mängima ja pakun lastele kuulata helisid. Küsin laste käest, millise loodusnähtuste helisid nad kuulsid? Mis aastaajal võib neid helisid kuulata? 2. Sissejuhatus/ teema teatamine Pakun lastele vaadata talve maastikuid ja küsin, millist värvi võib nimetada talve peavärviks. Sest see on valge värv, lastele pakutakse välja valida kõik kaardid, kus on talve üritused ja panna neid suure valge paberi peale. Pärast seda, lapsed räägivad, kuidas nimetatakse üks või
saada. Samuti on kõik kodukeemia ja ravimid lastele kättesaamatutes kohtades. Lastehoiu läheduses ei ole suure liiklustihedusega tänavat, samuti on maja ees parkla kus saavad lapsevanemad lapsed turvaliselt autosse viia. Maja eest ei sõida mööda juhuslike autosid, maja on tupik tänavas. Lastega õue minnes panen neile kindlasti selga helkurvestid, see on juhuks, kui mõni auto sõidab parklasse oleks laps juhile hästi nähtav, isegi siis kui laps viibib eemal. Lapsehoidjana viibin lastega palju koos, kindlasti olen üks inimestest kellel on võimalus märgata abivajajat või väärkoheldud last ja kohustun sellest kohe teavitama vastavaid institutsioone. Selleks, et märgata last
Aga mina annan lastele ülesande otsida piltide hulgast ainult metsloomade pildid. Selleks jagan lapsed nelja gruppi. Annan igale grupile kaks tabelit ja vastava koguse pilte. Igal grupil on täpselt ühesugused tabelid ja pildid. Hiljem kõik koos kontrollime kas leidsime ikka kõik metsloomad ülesse. (10 min.) Kunstitegevus: (20 min.) Eesmärgid: Aktiivselt kasutab värve ja pintslit. Trükib pintsliga sügislehti. Joonistab kahvliga kraapimis tehnikas siili. Katan ühe laua rohelise linaga. Panen sinna peale rohkesti puhtaid, värvilisi vahtra lehti ja nende sisse peidan pisikese pehme mängusiili. Lapsed ei näe minu ettevalmistusi, nad on teises rühmatoas sel ajal. Hiljem kui lapsed tulevad palun neil olla korraks hästi kuss. Seletan, et vist kuulsin mingisugust häält, just kui sahinat, et see oli vist siin. Ja kutsun lapsed laua ümber kuulama. Küsin: ,,Kas kuulsite? Jälle miski krõbistas." Siis hakkame otsima ja avastame et seal on väike siilipoiss
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Hanna-Eliise Mägi MUUSIKA DIDAKTIKA Õpimapp Juhendaja: PhD Maia Muldma Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus Käesolev õpimapi koostasin üksinda. Minu õpimapp koosneb minu poolt valmistatud rütmipilli kirjeldusest, pilli meisterdamise protsessist ning vajalikest vahenditest. Õpimapp sisaldab veel ühe muusikalise tegevuse kava, laste muusikalise ja liikumistegevuse vaatlust ning minu koostatud referaati. Rütmipilli valmistamine Muusikaline tegevuskava Laste vanus: 6-7 aastat Teema: KEVADE ÄRKAMINE Üldoskused: Laps oskab koondada tähelepanu. Laps oskab arvestada teiste lastega. Laps oskab oodata oma järjekorda. Mina ja keskkond: Laps teab, et ilm muutub soojemaks ja päev pikemaks. Keel ja kõne: Laps oskab nimetada erinevaid kevade saabumise märke (kuldnokk, lumikelluke, päike jne). Laps oskab väljendada oma mõtteid, ideid ja tundeid. Matem
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist
Osavõtjad: 4-6 mängijat Vahendid: kohver (karp), erinevad esemed ning pildid loomadest, esemetest, tegevustest jne Mängu käik: Õpetaja võtab kohvrist mõne eseme välja ja laseb lapsel jutustada kõigest, mis ta sellest teab. Kasvataja aitab lapsel üksikasju meelde tuletada ja räägib uusi asju lisaks. NB! Sobib igasse valdkonda, kui esemeid muuta. KARU RIIDESSEPANEMISE MÄNG Eesmärgid: õppida tundma riietusesemeid ja värvusi, õppida õiges järjekorras riideid selga panema Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: paberriided (alussärk ja -püksid, sokid, pikad ja lühikesed püksid, pluus, kampsun, sall, müts, jope, kasukas, kindad, kingad, saapad jne) Mängu käik: Paksust papist väljalõigatud karu asub seinal laste kõrgusel. Karu jaoks on palju erinevaid paberist riideid, mida saab kihiti üksteise peale kinnitada. Laps hakkab karu õiges järjekorras riietama, alustades aluspesust ja lõpetades pealisriietega. UUDISHIMULIK SULG
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Liimine pool jääb ülespoole. Käevõru kaunistada loodusliku materjaliga, mis jääb teibile kinni (liiv, lehed, lilled jne). Kui käevõru kaunistatud, tutvustada teistele, mis materjale on kasutatud. Foto: http://froggooseandbear.blogspot.com/2011/09/nature-walk-with-twist.html Meisterdused looduslikust materjalist Võtate aiast lilli, lehti ja muud looduslikku materjali tuppa kaasa ning toas saate lasta lastel midagi meisterdada. Lapsed saavad läheneda väga loovalt! Näiteks Meistertused taaskasutus materjalist Näiteks saab lilli teha pudelikorkidest ja varred saab teha kõrrest. Fotod: http://pinterest.com/search/pins/?q=flower+art 2.5 Muusika Rütmilill Õpetaja seletab ennem lastele ära ja teeb rütmid läbi
pilli juurde mängiks. Mängu eesmärgiks on panna lapsi liikuma ja õpetada lastele meeskonniti töötama. Kuna tegemist on võistlusega, siis ka see, et lapsed oskaksid taluda pinget ning jagada võidu- ja osalemisrõõmu. Õpetaja võiks ise lisada, et tähtsam on osavõtt. Täpsem mängujuhis ja laulusõnad on mängude peatükis. Lõunauinak Nädala vältel võiks enne uinumist panna muusikakeskusest vaikselt käima ,,Karumõmmi unelaulu''. Lapsed võiksid selle laulu saatel magamisriided selga panna ja voodisse pugeda ning uinuda. Oode Enne oodet Võiks ühiselt selgeks õppida lastelaulu ,,Apelsinid veerevad''. See järel võiks ooteks ollagi üks kooritud apelsin. Õhtusöök Õhtusöögile minnes võiks küsida lastelt, milline toit on õhtusöögiks kõige tervislikum. Kui on õhtusöök söödud, siis võiks panna lastelaulud muusikakeskusest tööle seniks kuni lapsed vanematega koju on läinud. TEISIPÄEV Arutelu ringis
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
Tere hommikust! Alustame tunniga võtke istet. *tähelepaanu haaramine 5 minutit Jagan vahetunnis laudadele paari peale Saan teada laste Toon õpilased (9.06) maamudeli (gloobuse). Peale kohale vastustest paljudel vahetunnist uuesti tunni istumist annan lastele aega seda uurida. lastel on kodus lainele ja panen neid Lapsed, kellel on kodus gloobus gloobus olemas ja kaasa töötama. olemas? kas nad oskavad Aktiveerin eelteadmised. Kas teate milleks saab gloobust seda kasutada. Suunan õpilased kasutada
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineer
Väljaspool lasteaia territooriumi liikumise juhend Õppekäik ja väljasõit lastega algavad selle hoolika planeerimisega. Sisuka programmi kõrval on väga oluline pöörata tähelepanu ka selle turvalisusele. Kõigi muude praktiliste ülesannete kõrval (bussi tellimine, programmi koostamine jne) tuleks enne teele asumist analüüsida ka sellega kaasnevaid turvalisuse riske ja läbi mõelda kuidas tegutseda võimalike õnnetusjuhtumite korral. 1.Ettevalmistus 1. Enne õppekäiku, jalutuskäiku, väljasõitu ( edaspidi ÕK) tutvub täiskasvanu (õpetaja, õpetaja abi, lapsevanem) teelõiguga, mis viib vastavasse sihtpunkti. 2. Teelõik peab olema lastele turvaline ning võimalikult väheste takistustega. 3. Selge peab olema, nii minnes kui tulles, kas kasutatakse ühistransporti ja kui kaugel asub peatus. 4. Saata täpne informatsioon õppekäigu/väljasõitu kohta (eesmärk, väljumine- saabumine, transport, ajakava vmt) kõigile lastevanematele v�
34. Milleks tohib juht kasutada parempoolset teepeenart? Мöödumisеks eessõitvast aeglasemast sõidukist asulavalisel teel. Мöödumisеks vаsаkрöörеt tegevast sõidukist. Peatumiseks asulavälisel teel. 39. Kuidas suureneb auto aeglustusteekond? Võrdeliselt kiirusega. Võrdeliselt kiiruse kuubiga. Võrdeliselt kiiruse ruuduga. 43. Kus on peatumine keelatud? Sõiduteel piiratud nähtavusega kohas. Pärisuunalisel teepoolel vahetult peale ülekäigurada. Raudteeülesõidukohal. 46. Kus оn parkimine keelatud? Aeglustus- ja kiirendusrajal. Lõikuva sõidutee äärele lähemal kui 5 m. Sõiduteel raudteeülesõidukohale lähemal, kui 50 m. 1. Kuidas toimida foori selle tule põledes? Tuleb oodata rohelise nooletule süttimist, mis võimaldab peatuseta vasakpööret. Võib sooritada pöörde vasakule. Ristmikule väljasõit on keelatud. 2. Mida teatab see märk juhile?
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
"tere" ja "head aega". · Lapsele meeldivad ka lihtsad salmikesed ja etteaimatav tekst. · Et suurendada lapse huvi raamatu vastu, asenda raamatukangelase nimi enda lapse omaga. · Lugeda võib kõikjal - voodis, vannis (muidugi vaid plast- ja kummraamatuid), kiigel või põrandal istudes. LÄHME ÕUE · Tee lapsele ettepanek minna koos mänguloomadega õue mängima. · Esita suunavaid küsimusi, näiteks: "Mis sa arvad, mida mõmmi täna selga peaks panema?", "Kas õues on külm?", "Mis siis saab kui mõmmil kingi jalas pole?" · Küsida võib ka: "Kas me sööme õues?" või "Mida mõmmi süüa tahaks?" · Reageeri alati lapse vastusele, õhutades teda vestlust jätkama. · Kõneoskus on oluline ka paari aasta pärast, kui laps õpib lugema. VAATA MIND Vaadake koos lapsega peeglisse. Laps saab jälgida ilmeid, mis erinevate tegevuste ajal tema näole tekivad.
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
Areneb kahe käe koostöö. ➧Esmased eneseteenindusoskused. Juba esimese eluaasta lõpus näitab enamus lapsi üles initsiatiivi söömisel ise lusikat või tassi kasutada. Need oskused täiustuvad teisel eluaastal ning kolmandal eluaastal suudavad paljud lapsed süüa juba üsna iseseisvalt ja puhtalt. Selles vanuses õpivad lapsed ka tualetti kasutama ja käsi pesema. Riietumisel õpitakse enne riideid seljast võtma ja kolmanda eluaasta lõpus suudab enamus lapsi ka ise lihtsamaid riideid selga panna, kuigi võivad veel kohati suunamist vajada. ➧Kõne areng. Teine ja kolmas eluaasta on aeg, mil üksikutest sõnadest saavad laused ja 3a’ga saab juba igapäevastel teemadel pikemalt arutada. ➧Objektide funktsioonipärane kasutamine ja mäng. Sel perioodil õpivad lapsed kasutama asju funktsioonipäraselt ja arvestavad tegutsedes asjade omadustega - ümmargusi asju saab veeretada ja kandilisi
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
(et oleks kergem neid asju leida). Sügisel esimene nädal on tutvumise aeg. Igas klassis. Kui tuleb uus laps, siis alati vanema käest küsida infot lapse tervisliku seisukorra, iseärasuste kohta. (Kas on mingi haigus, mida kool peaks teadma?) Küsimise korral lahti seletada, miks sul seda vaja teada on. Oluline on välja selgitada ka lapse vanus. Küsida, kui kaua laps koolis on käinud, millistes koolides on laps õppinud (väikses-suures klassis, väikses-suures koolis jms) . Ära kutsu uut last esimesena tahvli juurde. LÕ-s on olemas dokument ,,lapse arengu lugu". Seal on lapse lühiiseloomustus. See on vajalik ära teha esimese veerandi jooksul. Kui lapsele on tehtud IAK, siis see peab ka ainekavas nähtav olema. Enam pole vaja lapsevanema nõusolekut IAK tegemiseks, aga igaks juhuks on seda mõistlik teha, et probleeme vältida.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadliku
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppe
annaabi.ee 
