Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Valgusfoor toas Tegevuskava". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valgusfoor, valgusfoori, ülekäigurada, nukud, makett, vaatlemiseks, alateemad, põhimõisted, istuma, vaatleme, otstarbeTEGEVUSKAVA Teema: Valgusfoor ja ülekäigurada Kuupäev: Eesmärgid: - Laps kinnistab valgusfoori. - Laps kinnistab ülekäigurada. - Laps teab värvi punane ja roheline. - Laps liikleb väljaspool lasteaeda. Vahendid: Enda valmistatud valgusfoor Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja teeb paberist valgusfoori, mille üks pool on roheline ja teine punane. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on õppinud valgusfoori ja ülekäigurada. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Panen lastele selga helkurvestid, et saaks aiast välja minna. Helkurvestid SISSEJUHAT Räägin lastele, et väljaspool aeda tuleb käituda ilusti. Küsin, US kas nad mäletavad valgusfoori ja ülekäigurata.
- Laps oskab loendada kaheni. - Laps rullib plastiliinist teo. Vahendid: Viinamäeteod, joonistatud pildid tigudest, plastiliin, tühjad teokarbid. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja on joonistanud võrdselt punaseid ja siniseid tigusid vastavalt laste arvule. Õpetaja laotab teod rühma laiali. Õpetaja on kaasa võtnud tühjad teokarid. Õpetaja on kaasa võtnud elus teod. Õpetaja paneb valmis voolimise asjad. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed vaibale istuma. Näitan neile elus tigusid ning Teod, joonistatud SISSEJUHAT teopildid küsin lastelt, kes need on. Räägin tigudest (eluiga, toitumine, US elupaigad)
Tegevuskava Teema: Sipelgad Kuupäev: Koostaja: Eesmärgid: - Laps teab, milline on sipelgas. - Laps joonistab sipelgat. - Laps kuulab tähelepanelikult muinasjuttu. Vahendid: Raamat, pildid sipelgatest, paber, värvipliiatsid. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on vaadelnud sipelgaid. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja on kaasa võtnud raamatu ja pildid. Õpetaja paneb valmis joonistusvahendid. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Kutsun lapsed pingi peale istuma ning loen neile juttu Raamat, kuivatatud SISSEJUHAT sipelgad raamatust ,,Sipelgad ei alistu" O. Sekora. Peale jutu lugemist US küsin, kellest jutt oli. Näitan lastele kuivatatud sipelgat.
Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on eelnevalt valmistanud marakad. Õppinud luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad". Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja võtab kaasa pehme kassi mänguasja. Otsib cd lauluga ,,Kiisu läks kõndima" ja luuletuse ,,Meie kiisul kriimud silmad". Organiseerimine: Õpetaja on välja otsinud plastiliinid ja voolimispulgad. Laudadele paneb need enne kunstitegevust. Cd on pandud makki. Hommikuringi jaoks on valmis pehme kassi mänguasi. Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid tegevusliigid võtted I Hommikuringis õpetaja näitab lastele mängukassi ja räägib SISSEJUHAT natukene kasside eluviisist. Hommikuring läheb edasi US sellega, et õpetaja viskab mängukassi ühele lapsele, tema
lumehelbed. Ettevalmistus/eeltöö Lastepoolne Lapsed ei pea midagi ettevalmistama. Õpetajapoolne Õpetaja on otsinud välja talveluuletuse, meisterdanud näidiseks erinevaid luuletusi ning pannud lastele laudadele paberid ja käärid. Organiseerimine Õppetöö toimub alates hommikuringist kuni õue mineku ajani. Tegevuse käik: Tegevu Abi- ja se osad, Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted ja nende näitvahendid tegevus edastamiseks kasutatavad meetodid, mängulised võtted - liigid I Kutsun lapsed hommikuringiks vaibale ringi istuma. Arutleme lastega teemal Luuletus SISSE- "Talv ja lumi". Küsin lastelt, et mida saab talvel nii õues kui toas teha ning "Mõtteid JUHA- mis neil veel talvega seotstub. Edasise õppetöö jaoks haaran laste tähelepanu talvest"
............................23 TÄIDA KORV ................................................................................................................23 PANEME ASJAD KOTTI...............................................................................................24 VÕRDLEMIS- JA ARVUTAMISMÄNGUD.....................................................................25 TUNNE NUMBREID, OSKA ARVUTADA.................................................................25 NUKUD ARSTI JUURES...............................................................................................25 LIIKUMISMÄNGUD, KEHATUNNETUSMÄNGUD......................................................26 PÕDER SÖÖB.................................................................................................................26 INTERVALLIMÄNG......................................................................................................26 SÜNNIPÄEV...............
Mänguoskused: Mina ja keskkond: Keel ja kõne: Laps tunneb pildilt ära liiklusvahendi. Kohvi pakkimise mäng, kus laps peab meelde jätma sõnu. Matemaatika: Kunst: Laps meisterdab paberist lennuki ning maalib guassidega liiklusvahendi Liikumine: Laps liigutab end, imiteerides erinevaid liiklusvahendeid Muusika: Vahendid: Guasid, paber Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne) Tegevuse käik Tegevuse Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, Vahendid osad, olulisemad mõisted, küsimused, kasutatavad tegevus- meetodid, mängulised võtted liigid I Õpetaja kutsub lapsed kellukese tilistamisega enda Kohver, kelluke. Sissejuhatus juurde ning ütleb: ,,Täna räägime reisimesest. Alustame mänguga Kohvri pakkimine." Esimene mängija alustab: "Ma pakin kohvrit ja panen sinna ..."
Tegevuse osad Õpetaja tegevuse põhjalik ja täpne kirjeldus Lõimitavad Õpetaja abi Vahendid valdkonnad /assistentide kaasamine I Sissejuhatus Õpetaja kutsub lapsed vaiba peale ringi istuma. Hommikuringi Mina ja Paneb keskustesse Arvutihiir, alustatakse tervituslauluga: „Anna käsi, teine ka, tervitan teid kõiki ma, keskkond, vahendid valmis ja klaviatuur, täna tuleb tore päev, sõpru enda ümber näen, tere sõber, tere-tere, koos Keel ja kõne, jaotab keskused kuvar, arvuti.
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
EMME MUSIRULLIKE · Loe lapsele salmi: "Emme musirullikene, trilla-tralla trullikene, sind ma tahan süles hoida, süles hoida, silitada, kaisus hoida, kallistada." · Hoia last kaisus ja kallista teda tugevasti. · Korda salmi. Kallista last, tõsta ta kõrgele õhku ja anna talle musi. · Proovi last kiigutada, temaga ringi keerutada ja teisi lapsele meeldivaid tegevusi. RATSASÕIT · Pane laps oma põlvedele istuma, näoga enda poole. Hoia last vöökohast ja hüpita teda põlvedel. · Laula talle: "Väike Ennu ratsutab, hobu kaela patsutab. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Tõsta laps õhku.) · Jätka hüpitamist ja laula edasi: "Suksu vilkalt kepsu lööb, Ennule see rõõmu teeb. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Hoia last kaenla alt kinni ja lase tal oma põlvede vahele kukkuda.)
vastupidi. Teeb vahet suuremal ja väiksemal. Lapsed istuvad laua taga. Annan neile kätte kaks töölehte (lisa 3-4). Esiteks arvutame ja siis võrdleme ning kuna lapsed veel lugeda ei oska või vähemalt ei peaks oskama, loen ise neile ülesanded ette. Vahepeal arutleme piltide üle. (esimene leht 12 min.) (teine leht 8 min.) Kunsti tegevus ( 20 min.) Eesmärgid: Kasutab aktiivselt värvipliiatseid. Joonistab koera, kasutades õigeid, loomulikke värve. Istume vaibal ringis. Vaatleme mängu koera Pontut. Mis tal kõik on?: pea, kõrvad, nina, suu, silmad, keha, käpad, saba. Lapsed saavad talle pai teha. Mõtleme kus ta elab (kuudis). Milline see kuut on? Millest koosneb? (Kuut ise, katus ja uks või sissepääsu ava.) (5 min.) Siis istuvad lapsed laua taha, kus mul on juba valmis pandud kõik tööks vajalik: paberi leht, värvipliiatsid. Joonistame koera ja kuudi ning lõpuks värvime ka tausta ära. (kuni 15 min.) Teisipäev-maakoduloomad.
........................................................................................ 80 PUDELIPILL ..................................................................................................................... 80 TÄHESALMID.................................................................................................................... 81 MÕÕDAME ÜLE................................................................................................................ 82 NUKUD ARSTI JUURES................................................................................................... 83 PANEME ASJAD KOTTI ................................................................................................... 84 KÜPSETAME KOOKI........................................................................................................ 84 VÄÄNAME KEELT............................................................................................................
Vahendid. Kaupluses müüdavad toiduained. Käik. Ostjad tulevad kauplusesse ja paluvad üht või teist toiduainet. Näiteks: „Palun suhkrut!“ Müüja küsib igalt ostjalt ostetava omaduste kohta, näiteks: „Milline on suhkur?“ Vastus: „Valge ja magus.“ Ainult siis kui ostja nimetab soovitava toiduaine omadusi, saab ta selle kätte. 10. Nimeta, mida näitan. Eesmärk. Kinnistada mööbliesemete nimetusi. Vahendid. Laud, tool, diivan jne. Käik. Lapsed asetatakse istuma nii, et nad näeksid üksikuid mööbliesemeid. Õpetaja laseb neil mööbliesemeid nimetada. Kui see valmistab raskusi, nimetab õpetaja ise esemeid ning laseb kellelgi lastest viia näiteks nuku diivanile jne. Lõpuks võib esitada mõistatuse: „Poiss tuli lasteaeda, istus ja palus teist poissi istuda enda kõrvale. Millel nad istusid?“ (Diivanil, pingil, toolil, taburetil.) Teine 3
Läbi rollimängude mängib laps läbi erinevaid elusituatsioone ja püüab neid lahendada, seda küll temale omasel viisil ja mänguliselt. Väga tähtis on lasta lapsel mängida ka koos teiste lastega, sest siis laps omandab oskused eakaaslastega suhtlemisel. Laste mänguasjad peavad kindlasti olema huvitavad, meeldiva välimusega, esteetiliselt kasvatavad ning vastama hügieeni ja ohutuse nõuetele. Läbi aegade on populaarsete mänguasjade hulgas olnud nukud, loomad ja sõdurid, hilisemal ajal ka autod ja lennukid. Tänapäeva lapsed ei oska mänguasju kahjuks kasutada. Üleorganiseeritud elustiil jätab mänguks liiga vähe aega. Lastel on palju kohustusi: ringid, trennid, kooliks ettevalmistus, muusikatunnid mänguks ei jäägi õieti aega. Laste peale pandud kohustused tähendavad ju tegelikult tööd, mis on meie kultuuris mängu vastand. Lasteaia vanemates rühmades ja algkoolis istuvad lapsed pinkides ja õpivad - teevad tööd.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Hanna-Eliise Mägi MUUSIKA DIDAKTIKA Õpimapp Juhendaja: PhD Maia Muldma Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus Käesolev õpimapi koostasin üksinda. Minu õpimapp koosneb minu poolt valmistatud rütmipilli kirjeldusest, pilli meisterdamise protsessist ning vajalikest vahenditest. Õpimapp sisaldab veel ühe muusikalise tegevuse kava, laste muusikalise ja liikumistegevuse vaatlust ning minu koostatud referaati. Rütmipilli valmistamine Muusikaline tegevuskava Laste vanus: 6-7 aastat Teema: KEVADE ÄRKAMINE Üldoskused: Laps oskab koondada tähelepanu. Laps oskab arvestada teiste lastega. Laps oskab oodata oma järjekorda. Mina ja keskkond: Laps teab, et ilm muutub soojemaks ja päev pikemaks. Keel ja kõne: Laps oskab nimetada erinevaid kevade saabumise märke (kuldnokk, lumikelluke, päike jne). Laps oskab väljendada oma mõtteid, ideid ja tundeid. Matem
elus omandatud teadmisi. 2. 20. Tuleta Piaget ja Võgotski teooriate põhiseisukohtadest see, mida lasteaiamatemaatikas õppetegevusi planeerides arvestada tuleks. Matemaatikategevuste lõimimine teiste õppetegevuste ja igapäevategevustega Lõimimise tähtsus: 1.Võimaldab käsitleda õpitavat erinevalt (seosed, meetodid, võtted, vahendid) 2. eesmärk on tagada tervikliku maailmapildi teke. 21.Pane ülemisele riiulile karud, alumisele nukud, ühte karpi punased ja teise sinised pliiatsid millise matemaatilise oskuse rakendamist selle ülesande täitmine nõuab? Kuidas ülesande raskusastet tõsta? Milliseid matemaatilisi oskusi see siis nõuab? Nõuab Rühmitamise oskuse rakendamist. Raskusastet saab tõsta nt öeldes "pane teisele riiulile karud ja kolmandale riiulile nukud" või nt "Pane ülemisele riiulile kolm karu ja alumisele riiulile viis nukku" Lisanduks loendamisoskuse rakendamine. 22
43. Mida tuleb silmas pidada vaimse alaarenguga lapse ja täiskasvanu küsitlemisel? Tuleb anda aega vastamiseks; oluline on mitte üle rääkida, s.t. mitte lapse juttu sekkuda. Kui ei mõista, mida laps ütles, tuleb talle seda öelda ning paluda uuesti korrata. Kahtlaseid vastuseid tuleb kontrollida kontrollküsimuste kaudu. Kui on kahtlus, et laps ei saa verbaalselt esitatud küsimustest aru, tuleb proovida muid meetodeid. Küsitlemist abistavad meetodid: anatoomilised nukud, kehakaart, joonistuste kasutamine küsitlemisel. 44. Mida peame silmas pidama pikkuse, kaalu ja vanuse hindamisel? Mis on siin laste erinevus täiskasvanutest? Tunnistaja enda pikkus ja kaal võivad mõjutada nende hinnangut kurjategija pikkuse ja kaalu kohta (enamasti meeste kirjeldamise puhul). Isiku enda isikuomadused võivad mõjutada nende isikukirjeldusi. Välimuse hindamisel võivad tunnistajad olla mõjutatud teadmistest elanikkonna normide kohta
Õppeaine: Loodusõpetus Tunni teema: Maamudel. Klass: 4.klass Aeg: 9:00-9:45 Õppevahendid: Õpik, töövihik, tahvel, smart tahvel, gloobus. Tunni eesmärgid: Selgitada õpilastele miks on maa kera kujuline? Mis on eha ja koit? Kui kaugel me näeme? Muistendid maailma tekkimisest. Aineõpetuslikud (akadeemilised T,O,V) pädevused: Õpilane tunneb huvi maailmaruumi ehituse vastu. Õpilane nimetab Päikesesüsteemi planeedid. Õpilane kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust. Arendavad (võimed): Õpilane teab, mida tähendab, et Maa on kerakujuline. Kasvatuslikud: Õpilane kuulab kaaslast. Tunnikäik: Tunni osad, struktuuri Tegevuste Õpetaja poolt kavandatud ja Hindamine Põhjendused, mida mingi elemendid kestvus organiseeritud õppetegevuste kirjeldus tegevusega saavutada (minutites) (meetodid,juhendid, küsimused, tahetakse.
Nõuded mänguasjadele. Eri eas laste mängu asjad. Esimestel elukuudel leludele üldse mitte mõelda, laps mängib oma kehaga; kui siiski pakkuda talle lelusid, siis selliseid, mis värvilised ja liikuvad, mida saab haarata, vaadelda ja kuulda. 3- 6 kuud pallid, rõngad, karbid, mis soodustavad käe, silmade ja suu integreeritud tegevust; roomamise ergutamiseks võib lapse käe haardeulatusest kaugemale asetada lelu; kui laps hakkab kõndima, lükatavad ja tagant tõmmatavad lelud, nukud ( ühest tükist) 1 eluaasta lõpus esemed ja mänguasjad ladumiseks, üksteise sisse asetamiseks. 2- 3 eluaasta keskmise suurusega või väiksemad nukud/ loommänguasjad ( erinevad nukud poiss/ tüdruk pluss nukumööbel, nukurõivad; temaatilised mängukomplektid ( kauplus, kodu, arst); teatrimänguasjad ( näpu- ja lauateater); mitmekesine ehitusmaterjal, suured ja väikesed ehitusdetailid ja elemendid nii põrandal kui laual mängimiseks.
teada õpetajale. Söömine Söömine toimub kolm korda päevas.(Hommikusöök., lõunasöök ja õhtuoode).Õpetajaabi serveerib lastele laua ning tõstab toidu taldrikutele. Lapsed võivad lauda istuda, kui õpetaja on neil palunud käed pesta ja lauda istuda. Lapsed võivad söömist alustada kui õpetaja on soovinud ,,head isu` Lastele õpetatakse õiget käitumist söögilaua ääres ja söögiharjumusi.. Söögilaua ääres peavad lapsed istuma vaikselt, lusikat tuleb õigesti käes hoida, toit tuleb korralikult läbi mäluda.Kui laps võtab kõrvale leiba, peab ta selle ka lõpuni sööma. Tooli peal tuleb korralikult istuda. Istudes peaavad jalad ulatuma põrandale ja selg peab ulatuma vastu seljatuge. Väiksem rühm sööb ainult lusikaga. Keskmisele rühmale õpetatakse ka juba kahvlit kasutama ning nõudega mitte kolistama. Vanem rühm õpib kasutama ka nuga. Peab suutma korralikult süüa,ilma,et toitu endale peale ja maha ajaks
22.Mänguasjade liigitus. 1..mängu liigi järgi (rolli-, ehitusmängu lelu) 2.laste ea järgi (beebidele, väikelastele jne) 3. tinglikuse järgi (realistlikud asendus lelud) Asenduslelu pole sarnane, lap peab ise kujutlema, et see asi on just see. Need lelud on lapse arengus väga tähtsad. 4.materjali lärgi (metallist, puidust, plastmassist) 5. eesmärgi järgi ( õetuslikud ja harivad) Novosjolova liigitus mänguasjadest: 1.süseelis- kujunduslikud nukud, loomad, loomamängud, karnevalikostüümid, lõbustusvahendis. 2. didaktilised-lauamängud - konstruktorid, ehitusmaterjalid jne. 23. Mängukeskkond eelkoolieas. 24.Laste mängu uhendamise põhimõtted. Otsesed ja kaudsed võtted. Mängima õpetamine tähendab koos täiskasvanuga või kogenenuma partneriga koos mängimist. õpetaja peab tundma mängu iseärasusi, last ja mängu keskkonda. Kuidas täiskasvanu juhendab? aeg täpsemalt 45 min . aega mängimiseks, et
34. Milleks tohib juht kasutada parempoolset teepeenart? Мöödumisеks eessõitvast aeglasemast sõidukist asulavalisel teel. Мöödumisеks vаsаkрöörеt tegevast sõidukist. Peatumiseks asulavälisel teel. 39. Kuidas suureneb auto aeglustusteekond? Võrdeliselt kiirusega. Võrdeliselt kiiruse kuubiga. Võrdeliselt kiiruse ruuduga. 43. Kus on peatumine keelatud? Sõiduteel piiratud nähtavusega kohas. Pärisuunalisel teepoolel vahetult peale ülekäigurada. Raudteeülesõidukohal. 46. Kus оn parkimine keelatud? Aeglustus- ja kiirendusrajal. Lõikuva sõidutee äärele lähemal kui 5 m. Sõiduteel raudteeülesõidukohale lähemal, kui 50 m. 1. Kuidas toimida foori selle tule põledes? Tuleb oodata rohelise nooletule süttimist, mis võimaldab peatuseta vasakpööret. Võib sooritada pöörde vasakule. Ristmikule väljasõit on keelatud. 2. Mida teatab see märk juhile?
Vm semantikast, mis väljendab mingit tähendust) Referentsiaalne (osutav) semantika 2 võimalust seletada asju: kirjeldamine osutus on lihtsam võimalus. Osutus kui index (väliste parameetritega seotud) (see, too, mina, sina, meie teie, siin, seal, nüüd, siis) Kõneakti aktualiseerimine Tekstuaalsus tekst kui signaal Osutus: märk -> signaal > referent Struktuuri aktualiseerimine Vilem Mathesius Transpositsioon Valgusfoor- miks tänaval ja raamatus erinev? Kui raamatul valgusfoori pilt, siis see ei tähenda et me edasi ei loe ega puutu. Kui aga tänaval, siis peatume Märgil on tähendus, vastavalt see kuidas reageerime, on osutus Erinevatel märkidel võib olla sama tähendus. Nt valgusfoor ja ka stopp- märk mõlemad tähendavad "stopp edasi ei sõida". Aga osutus on teine. Ühel muutub punane värv roheliseks, läheb üle st. Sellel märgil ei lähe üle, oodata ei ole kõige praktilisem, hakatakse otsima teisi märke 1 on ajas, teine ruumis
ALUSHARIDUS, MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS I konspekti ülesanded Meenutage ja kirjeldage üht/kahte loodusõpetusega/loodusega sotud tegevust, milles osalesite lapsepõlves. Mis see tegevus meenub? Käisime Tallinnas (Õismäel) oma lasteaia rühmaga sealsete garaazide pealt (mis asendasid mägesid) kelkudega talvel liugu laskmas korduvalt ning külastasime ligital asuvat Astangu metsa ja Harku parki külastamas. Tulevad meelde see, et lasime kelguga mäest alla, tegime lumememmesid, sõime pargis toitu, mille olime vist vanematel lasknud kodus valmis teha (ei mäleta täpselt, aga kahtlen selles, et meile lasteaias see toit anti). Metsas rääkis õpetaja erinevatest puudest, meenub seik, kus õpetaja seletas, miks garaazi peal on mustad suured tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, et me kutsusime õpetaj
Õpetaja otsustab vormi üle iseseisvalt, arvestades, et see ei raskendaks kolleegidel üksteise mõistmist. Töökava Aineõpetaja nimi: Õppeaine: Klass: Kasutatud õppematerjal: Õpitulemused: omandab ... tunneb ... arendab .............. Õppesisu: Jrk Kuu- Ulatuslikum Põhimõisted Kasutatavad Õppekirjan- Eeldatavad Kontrol- Läbivad Märkused nr päev teema / meetodid ja dus ja muu õpitulemused limise teemad, ai- Olulisemad võtted õppemater- ja/või netevahe- alateemad jal hindamise line inte-
SISSEJUHATUS Oktoober võib juba kõledat ja vihmast palet näidata, kuid vapramad sügislilled sellest ei hooli. Tuntumatest taimedest on vihmale, õhuniiskusele ja öisele jahedusele vastupidavad kaunis kukehari, paljud sügisel õitsevad astrid, kuldvitsad, päevakübarad ja mitmed suvelilled. Suvelilledest on sügisel kaua õierohked suuterad, tiiviklilled, laiuv salvei, karvane päevakübar, hall salvei, kosmos, päevalill, lutiklill, mungalill jt. Sügislilled pakuvad silmailu lumeni! Lasteaialaps võiks ära tunda lille erinevad osad juur, vars, leht ja õis. Minu arvates võiks laps sügislilledest tunda ära astrid, gladioolid, saialilled, lõvilõua ja krüsanteemi. Oma õpimapis toongi põhjalikumalt välja need 5 lilleliiki, nende tähtsamad tunnused ja omadused. Veel toon ainevaldkonniti välja erinevaid tegevusi ja mõtteid sügislillede õpetamiseks lastele. 1. SÜGISLILLED 1.1 Aster
„Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi laste öeldud sõnad oma sõnadega, mis aitab lastele öeldud jut paremini aru saada. Meetodid: õpetaja loeb ette, näitab pilte esitab lastele küsimused, arutleb lastega koos juttu järgi. Vahendid: raamat, pulga nukud, käpiknukud, liikuvtabel, loomade kujud. Aktiivõppe meetodid: draamatisatsioon, läpsed läbi mängu teevad kaasa, liikuvatahvli abil, lapsed ise teevad ettendust, lapsed improviseerivad, mõtlevad välja uus lõpp. Lõimimine: tegevus on lõimitud koos muusikaga, lapsed kasutavad erinevaid pille muusika ja hääli tegemiseks. NÄPUMÄNGUDE KASUTAMINE KOOLIEESES EAS NÄPUD ON KÕIGE UNIVERSAALSEMAD MÄNGUASJAD .
Põhiprintsiibid: looduslähedus, kunsti ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses, rohke näitlikustamine, atmosfäär ei tohi õhutada konkurentsi, sõnaline, selgitav hindamine. Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Rakendatakse kunstikasvatust, mis tugineb Goethe värviõpetusele. Lasteaiakasvatus peab olema kooskõlas kodukasvatusega. Olulisel kohal on teatriõpetus. Kasutatakse palju rollimänge riideesemetega. Tähtsad muinasjutud ja nende esitamine. Oma nukud. Välja on töötatud liikumiskunsti vorm eurütmia. Reggio Emilia Reggio Emilia on Põhja-Itaalia linn. Lasteaia pedagoogiline kontseptsioon loodi 1960. aastatel pedagoogide ja kodanike ühistele huvidele tuginedes eesmärgiga toetada laste parimat haridust. Idee eestvedaja L. Malaguzzi. Seda nim ka saja keele metoodikaks. Põhimõtted: kommunikatsiooni olulisus (lapsed, vanemad, pedagoogid), pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend, pidev teooria ja
seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused. 2. keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni. 3. süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4. keeleõppimise võime on pärilik. 4. Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted. Foneetika · Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastamise ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. · Foneetika liigitus: artikulatoorne, akustiline, auditiivne e tajufoneetika · Kõneakt fonoloogias: mõte sõnumi tootmine helilaine sõnumi vastuvõtt mõistmine · Foneetiline transkriptsioon kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine Foneemide liigitus: · Vokaalid e täishäälikud:
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1
omandatud vaimsed skeemid, seda keerukamaid ülesandeid suudavad lapsed lahendada. Egotsentriline mõtlemine esineb, sest lapsed näevad maailma vaid iseenda positsioonilt. Lastel on raske distantseeruda konkreetsest vaatepunktist, nad ei suuda mõista, et eksisteerib ka teisi perspektiive. (nuku ja mäe näide) Jäävuse mõiste tähendab, et aine põhiomadused jäävad samaks, vaatamata pinnapealsetele muutustele aine kujus. Näiteks kui meil on kümme nukku reas ja me asetame nukud ringi seisma, siis ei tähenda see, et meil on nüüd nukke vähem või rohkem. Nukke on ikka sama palju kui ritta paigutatuna. Kui kogusele midagi ei liideta ega lahutata, siis püsib kogus muutumatuna (s.t on jääv). (savi kuju muutmise näide) Pööratavus tähendab, et lapsed ei suuda nähtud tegevussamme oma mõtetes tagasi pöörata. Näiteks kui lapsed suudaksid ette kujutada, et vorstikujuline savijupp on võimalik ümmarguseks palliks voolida või pikaks venitatud
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist
annaabi.ee 
