Genoom kodeerib 20 aminohapet Valkude 3M struktuur-konformatsioon-on determineeritud tema aminohappelise järjestusega Valgu struktuur määrab tema bioloogilise aktiivsuse (funktsiooni) Liht ja liitvalgud: · Lihtvalk on ehitatud ainult aminohapetest. · Liitvalgus esineb veel täiendav rühm, milleks võib olla sahhariidi, rasvataolise või mõne muu lihtsama aine molekul, millega omakorda võivad olla seotud metalliioonid. Sekundaarsruktuur Valgu sekundaarstruktuur kirjeldab, kuidas polüpeptiidahel ennast ruumiliselt paigutab. · Enamlevinud struktuurid on: heeliks, kus valk on keerdunud spiraalina; voldik, kus ahela osad paiknevad kõrvuti. · Sekundaarstruktuuri hoiavad koos erinevate aminohappejääkide vahelised vesiniksidemed. Valkude sekundaarstruktuurid heliks 3,6 aminohappejääki 1 pööre 360o Peptiidsideme O aatom on vesiniksidemega ühendatud järgneva 4.
Ehitus Valgud võivad koosneda ühest või mitmest peptiidist. Peptiid on molekul, mis koosneb ridamisi üksteise külge aheldatud aminohapetest (kokku võib aminohappeid olla valgus mitmeid tuhandeid). Kuna aminohapped on erinevas järjestuses ja neid on erinev arv valgumolekulis, saabki olla palju erinevaid valke. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. Valkude molekulmass on suurem kui polüpeptiididel. Enamik looduslikult esinevatest valkudest sisaldab alla 2000 aminohappejäägi.Suurim teadaolev inimvalk on südamelihases paiknev titin- 3 000 000 daltonit. Valgud võivad koosneda nii ühest kui ka mitmest polüpeptiidahelast, mis võivad olla nii identsed kui ka erinevad.Lihtsama struktuuriga valgu aminohappejääkide arvu saab umbkaudselt arvutada jagades molekulmassi 110-ga.Valkude aminohappeline koostis on
Other Ducks Ala Thr Asn Ala Ile Gly Ala Asp Ala Leu High altitude species, subspecies, population, or allele = Seitse Andide partlast, kümme a/h polümorfismi, segregeeruvad vastavalt kõrgusele Ala9A, Thr78A, Glu96A, Ser117A, Met134A on evolutsioneerunud paralleelselt 24 eri liinis Thr112A ja Ser117A akodeeritakse küll eri kromosoomidel, kuid valgu tetrameeris on lähestikku (sama ka Thr6A Ala9A , ja Ser10A mis kõik ahelal).
GENEETILINE KOOD, AMINOHAPETE AKTIVEERIMINE, VALGU SÜNTEES (TRANSLATSIOON) 1. a. Koodon = koodsõna mRNA ahela nukleotiidikolmikud ehk tripletid b. Antikoodon DNA ja tRNA ahela komplementaarsed nukleotiidikolmikud. c. Geneetilise koodi degeneratiivsus üks aminohape võib olla kodeeritud rohkem kui ühe koodoniga va. Trp ja Met. d. Geneetilise koodi kattumatus koodonisse kuuluvad nukleotiidid moodustavad komplekti, mida on translatsiooni staadiumis vaid üks kord. e
kadu • Kolestaatiline ikterus • Oportunistlikud infektsioonid L: Antimikroobsed ained > Mikroobiraku valgusünteesi inhibiitorid > levomütsetiinid FD: • Seostub ribosoomi 50S alaühikuga. Inhibeerib peptidüüli transferaasi. • Pärsib aminohapete lülitumist valgu koosseisu. • Ühine sidumiskoht klindamütsiini ja makroliitidega – konkurents ja antagonism. FK: • inhibeerib maksaensüüme • Imendub kiiresti p/o. • Eelravimit Klooramfenikool manustatakse ka i/m • Kontsentratsioon liikvoris moodustab keskmiselt 60 % plasma kontsentratsioonist • Peamine eliminatsioonitee on metabolism
, kus c on lahustunud aine molaarne konsentratsioon, on lahuse neeldumis- ehk ekstinktsioonikoefitsient, d - valgust neelava kihi paksus ehk optilise tee pikkus sentimeetrites. Lambert-Beeri seaduse kohaselt on valguse absorbtsioon mingi aine lahuses võrdeline lahustunud aine molaarse kontsentratsiooniga. Läbilaskvuse - T kaudu väljendatuna näeb Lambert-Beeri seadus välja nõnda: I = I 0 ×10 - cd Bradfordi meetod valgu kontsentratsiooni määramiseks Bradfordi meetod on väga populaarne valgu kontsentratsiooni määramise meetod, kuna see on lihtne, kiire, odav ning tundlik. Meetod baseerub orgaanilise värvaine - Coomassie brilliant blue G-250 (CBBG) (Joonis 1) ja valgu vahelise kompleksi kolorimeetrilisel detekteerimisel. Joonis 1. Coomassie brilliant blue G-250 struktuur Molekulaarsel tasemel põhineb Bradfordi meetod Coomassie Blue G-250 erinevalt
KOOL KOHUPIIMADE VALMISTUSVIISID JA VALGU SISALDUSE MÄÄRAMINE NEIS Uurimistöö Tallinn 2013 1. SISUKORD 1. SISUKORD.............................................................................................................................2 2. KOHUPIIMADEST ÜLDISELT............................................................................................4 Mis on kohupiim?..................................................................................................................
ülesaneid, kuid mille kõrge tase veres põhjustav südame- veresoonkonna haigusi. Valgud – orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Aminohapped- amino- karboksüülrühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast koosnevad molekulid, mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped- aminohapped, mida on vaja valgusünteesiks, kuid mida organism ise ei tooda, vaid peab saama toidust. Valgu primaarstuktuur – Valgu aminohappeline järjestus. Valgu sekundaarstruktuur- aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed. Valgu tetsiaarstruktuur – sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv keerjas sruktuur. Valgu kvaternaarstruktuur – kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Denatureerumine – Valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuuri lagunemine välise teguri
Mulderi(ksantoproteiinreaktsioon): tõestab aromaatset tuuma sisaldavate amhapeteolemasolu valgus Milloni : annavad aromaatset tuuma sisaldavad amhapped Sulfhüdrüül( tioolreaktsioon): -Sh rühmad valökudes ja aminohapetes alluvad kergesti leeliselisele hjüdrolüüsile , andes sulfiidioone. Katse viiakse läbi naatriumplumbaadi lahusega. Valkude sadestamine TKÄ happega : TKÄ on laialdaselt levinud valke sadestav ja denatureeriv produkt, kuid ta ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille mol masss on alla 10 000. TKÄ- d kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest Valkude sadestamine sooladega: neutraalsete soolade korged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denatureerimist ja sadenemist. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud, albumiinid küllastunud soola lahuses. Valgu termiline denatureerimine: kõik valgud denatureerivad kõrgel temp,
Kontrolltöö Organismide koostis 1) Lõpeta laused a) 4 enamlevinud keemilist elementi rakus on Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N). b) Ateroskleroos (veresoonte lupjumine) on sageli põhjustatud kolesterooli piisivast liiast veres. c) Aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega. d) Nukleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2) viiesüsinikulisest suhkrust 3) ühest fosfaatrühmast. e) Loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f) Valgu primaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g) Valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2) Leia õige vastus
omadustega karboksüülrühmast (-COOH), ülejäänud osad (radikaalid R)aga varieeruvad kõigil 20-l aminohappel. Amino-happed on omavahel ühendatud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE- tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibrill, nt lihasraku valgud , fibriin IV järku struktuur (kvaternaarstrkt) tekib mitmest III järku struktuuriga molekulist. Nt hemoglobiin , hoiab koos raua ioon.
Valk. 08.02.10 Saamine ·1.Kõik taimed , osa bakterieid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise ·2. loomad sünteesivad osaliselt asendamatud - Neid inimene ise ei sünteesi ja peab saama inimene toiduga ·neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% eneriast Häda ·taimedes on aminohapped ebaproportsionaalselt ·N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt mis avaladab mõju neerudele ·Taimsed valgud(kaunviljad pähklid,seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatud AH-d Asendamatud ·asendamatud AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad nt muna,piim,juust ja liha. ·segatoidus loomsed ja vaimsed valgud täiendavad üksteist (soovtavalt 55% loomsed ja 45% taimseid valke). Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse ·toiduvalkude seedimine ja aminohapete imendumine; ·koevalkude lammutamine ·seedetrakti jõudnud seedenõrede koostis ol...
1.Nim. molekulaargeneetika põhiprotsessid. a)Replikatsioon b)Transkriptsioon c)Translatsioon 2.Mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon-matriitssüntees,toimub iga kord enne raku jagunemist. Selle tulemusel saadakse DNA molekul. (Ühest-kaks ühesugust nukleotiidse järjestusega DNA molekuli). 3.Mis on transkriptsioon? translatsioon? a)Transkriptsioon: matriitssüntees. Toimub interfaasi ajal, saadakse RNA molekul. b)Translatsioon: matriitssüntees, saadakse valgu molekul. Toimib nii eel kui ka pristuumsetes rakkudes vastavalt vajadusele. 4.Mida nimetatakse geeniks? Geen: DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 5.Millistest osadest koosneb geen? *Promootorist *RNA sünteesipiirkonnast *Terminaatorist 6.Mis on transkriptsiooni saadused? RNA molekulid 7.Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Kui geenilt toimub transkriptsioon, siis geen avaldub ning tekib vastav valk. 8.Mis on geneetiline kood?
5. mis on transkriptsioon? Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal 6. mis on transkriptsiooni saadused? Transkriptsioonil saadakse nii mRNA, rRNA kui tRNA molekulid. 7. kuidas jaotatakse geenid avaldumise järgi? 1. Geenid mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes nendelt geenidelt sünteesitavaid RNA ja valgu molekule on kogu aeg vaja kõigis rakkudes. nt. rRNA JA tRNA geenid ja mitmete ensüümide geenid. 2. Geenid mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes nendega seostuvad vastavale koele iseloonulikud talitlused. 3. Geenid mis avalduvad ainult rakkude elutegevuse kindlal etapil. 4. Geenid mis ei avaldu mitte kunagi. 8. mida nimetatakse geeni avaldumiseks RNA-d sünteesiva ensüümi seostumist DNA promootorpiirkonnaga. 9. mis on geneetiline kood?
vees enamasti mittelahusutuvad ühendid. Lipiidid on organismi energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel vabaneb 2x rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel 4. Kuidas muutub valkude struktuur? Valgulahust kuumutades, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. Tulemus on see, et valk kaotab kolmandat ja teist järku struktuuri. Nähtust nimetatakse DENATURATIOONIKS. Denaturatsioonil hävivad valgu kõrgemat järku sidemed, kuid peptiidside ei katke, seetõttu jääb püsima ka esmane struktuur. Denatureeriva teguri mõju lakates võib valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur taastuda. Pöördprotsessi nimetatakse RENATURATSIOONIKS. See toimub tavaliselt vaid siis, kui Denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud 5. Missugune on RNA ehitus? Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid
Õe vastuvõtule pöördub 66. aastane naisterahvas, kes kaebab sümptomitena palavikku, valusid rinnus, külmavärinaid ja 2 nädalat kestnud köha. Visuaalsel vaatlusel märkab õde, et patsiendi huuled ja küüned on sinaka tooniga. Anamneesi võttes selgub, et patsient suitsetab umbes pool pakki päevas ning alkoholi ja narkootikume ei tarvita. Kopsude auskulatsioonil on kuulda raginaid ning pulssoksümeetria näitab SpO2 92%. Õde kahtlustab kopsupõletikku, mille tõttu määrab õde patsiendile diagnostikaks rindkere röntgenülesvõtte ja vereanalüüsid.
iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjekorrast. Valkude kindlakstegemiseks lahustes või bioloogilistes vedelikes ja nende aminohappelise koostise iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid värvusreaktsioone. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad nõrgad sidemed, kuid peptiidsidemed. Valgu denatureerumine võib vähendada tema lahustuvust, mis omakorda põhjustab valgu väljasadenemise lahusest. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. 1.1.1 Biureedireaktsioon Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon, kuna ta on tingitud peptiidsidemete esinemisest. Reaktsioon toimub, kui ühend sisaldab kaht või enamat peptiitsidet. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+-ioonid sinakasvioletse, valgu hüdrolüüsi produktidega roosa värvusega
I kontrolltöö – molekulaarbioloogia põhiprotsessid 1. nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid Molekulaargeneetilised põhiprotsessid on DNA süntees e. replikatsioon, RNA süntees e. transkriptsioon ja valgu süntees e. translatsioon. 2. mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on DNA kahekordistamine enne raku jagunemist, millega tagatakse, et jagunemisel moodustunud tütarrakud saaksid täpselt sama päriliku info. 3. mis on transkriptsioon? translatsioon? Transkriptsioon on RNA süntees, mis toimub päristuumsetel organismidel rakutuumas. See on matriitsreaktsioon, mille käigus saadakse DNA ühe ahela nukleotiidsele
biopolümeerideks. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim. nukleoproteiiniks. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Mis omadused on aminohapetel? Aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sinde, mida nim. peptiidsidemeks. Missugune on valgu molekulide struktuur? Valkude primaarstruktuur on aminohappeline ahel, kus aminohapped on seotud omavahel väga tugeva peptiidisidemega. Lagunevad vaid väga kuumades hapetes, alustes ka seedeensüümide toimel. Valgu teist järku struktuur(sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (Juuksed, küüned, siid – fibrillaarsed valgud)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hardi Roobas PK14-PE NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED JA NENDE PROTSESSIDE KIRJELDUS Referaat Juhendaja: Tiina Rühka Tallinn 2014 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED 4 2.TEHNOLOOGILISED PROTSESSID 6 3.JAHUPARANDAJAD 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATU KIRJANDUS 9 2 Hardi Roobas ...
ainet ja energiat toitu lagundades. Nt loomad, seened, bakterid, protistid, lihasööjad taimed (huulhein, võipätakas, vesihernes). Metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assimilatsioon ja dissimilatsioon). Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. (valgu süntees, sahhariidide süntees, fotosüntees). Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. (rakuhingamine, valgu lagundamine). 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. Toitainete kasutamise järjekord: I Sahhariidid (gcl)- 1g 4kcal (17,6 kJ). Varu on taimedel tärklises (mugul, vars, vili). Loomadel glükogeenis (maks, lihased). Seentel glükogeenis. II Lipiidid (rasvad, õlid)- 1g 9kcal (38,9 kJ). Varu on taimedel õlina, loomadel rasvadena. III Valgud- 1g 4kcal , alkohol 1g 7kcal. 4. ATP- adenosiintrifosfaat. Koosneb lämmastiklahusest, adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast
VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. PRIMAARSTRUKTUUR. 1. Üldine iseloomustus molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Molekulide suurus- Valkude suurused on väga varieeruvad. Näiteks insuliini kahes ahaelas kokku on 51 jääki aga glutaminsüntetaasis 468. Molekulmass 5733Da 60000Da. Valkude polüpeptiidide ahelate pikkus on tavaliselt 100-2000 aminohappe jääki kuid on ka väga suuri erandeid näiteks: inimese südame lihase valgus 26926 aminohappe jääki. Makrostruktuur- Monomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad ühest polüpeptiid ahelast.
Valkude tähtsus inimorganismile Valgud Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid elusorganismides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides. Valkude ülesanded organismis Struktuurne ehk ehitusmaterjali roll - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks. Biokatalüütiline roll – ainevahetuse juhtimine. Regulatoorne roll – ainevahetuse reguleerimine valguliste hormoonide poolt, näiteks insuliin. Kontraktiivne roll - keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks, lihaste töö. Retseptoorne roll – info vahendamine. Energeetiline roll - valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Transpordifun...
Kordamispunktid kontrolltööks: 1. Valkude ülesanded ja näited. 1. Ensümaatiline funtksioon 2. Ehituslik funtksioon 3. Transpordifuntksioon 4. Retseptorfunktsioon 5. Regulatoorne funktsioon 6. Kaitsefunktsioon 7. Liikumisfunktsioon 8. Energeetiline funktsioon 2. DNA, RNA, valgu ja suhkru jooniselt ära tundmine (selgita lühidalt, miks just see - st mingi põhitunnus leia molekuli ehituses). 3. Nukleotiid, selle ehitus. Suhkur. Fosfaatrühm. Lämmastikalus 4. Aminohape ja selle ehitus. Aminohappe ehitus: 1) aminorühm (NH2) aluseliste omadustega 2) karboksüülrühm (COOH) happeliste omadustega 3) varieeruv osa (R) 5. Võrdle DNA-d ja RNA-d. Sarnasussed: Erinevused: 6. Suhkrud, jaotus ja näited. Monosahariidid(glükoos). Oligosahariidid(Laktoos)
o Cl- - maohappe koostises, aitab toidu seedimisel o Mg+2 aktiveerib paljusid ensüüme, valkude nukleiinhapete stabiliseerijaks, taimede klorofülli koostises o Fe+2 transpordib hapniku o Mn ribosoomides, rinnapiima produtseerimiseks, vereloome soodustamiseks, side- ja luukoe moodustumiseks o I- - kilpnäärme hormoonide süntees · Peptiidsideme moodustumine o 2 aminohappe omavahelisel reageerimisel o Valgu molekulis peptiidsidemega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke · Valgu struktuurid o Primaarstruktuur (aminohapete järjestus) määratud valgu omadused o Sekundaarstruktuur (keerdumine või voltimine juuste ja küünte valgud karantiin o Tertsiaarstruktuur ( gloobulid või fibrillid -1. Vereplasmavalgud, ensümid 2.lihaskoevalgud o Kvartensaarstruktuur (mitme polümeeri ühinemisel) hemoglobiin, enamik
2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga; 3) ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti; 4) RNA- polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli; 5) RNA- polümeraas jõuab terminaatorini; 6) lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees; 7) DNA omandab uuesti biheeliksi kuju; 8) RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse TRANSLATSIOON- RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNA-lt valk. Lõpeb, kui ribosoom jõuab ühe stoppkoodonini. ● VAJALIKUD TINGIMUSED: ribosoomid; mRNA, tRNA; aminohapped; energia (ATP,GTP); ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNA-ga ja peptiidahela sünteesiks mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri ● KOODIPÄIKE: initsiaatorkoodon- AUG mRNA-s; stoppkoodon- ei kodeeri aminohappeid (UAA, UAG, UGA)
Monosah: Gükoos- esmane E aitab ainetel liikuda (hemoglobiin) allikas, üleliigne tärkliseks Regulatoorne Insuliin alandab Fruktoos- MAGUS, ligimeelitav ül veresuhkru taset madalamaks Riboos ja desoksüriboos- ehituslik Retseptoorne raku pinnal olevad ül, nukleotiidides. valgu molekulid vahendavad inf Oligosah: Maltoos- E allikas raku ja väliskeskk vahel Liikumine taimedes Laktoos- varuaine algloomade viburid, ripsmed- imetajate piimas Sahharoos- koosnevad valkudest Varuaine kaitse külmumise eest, albumiin ja kaseiin on järglastele taimemahlal magus maitse. toitainevaruks Kaitse antikehad Polüsah: Tärklis- taimne varuaine kaitsevad haigustekitajate eest
· Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel) Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulis aminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma( ) vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett (OH H ). Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntess toimub alati kindlas suunas: N- terminusC-terminus. Valkude omadused sõltuvad: a. aminohapete järjestusest valgu molekulis b. aminohapete arvust (DNAvalktunnus)
Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik Isolatsioon: · Geograafiline (jõed, mäed on vahel) · Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt
nt:glükoos+fruktoos =saharoos,maltoos,laktoos 16.Polüsahariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid mille ehituslikkeks lülideks on monosahariidid(alates 4 monosahariidist)nt:tärklis,tselluloos,kitiin 17.Mis halba teeb kolesterool-kolesterool ladestub veresoonte seintele ja põhjustab veresoonte lupjumist ja võib põhjustada ka kõrgvererõhu tõbe 18.Valgu molekuli 1 järku truktuur see on aminohapete järiestus valgu molekulis 19.Valgu molekul 2 järku struktuur- tekib polüpeptiidi keerdumisel on heeliksi kujuline või voltunud 20.Valgu molekuli 3 järku struktuur on gloobuli kujuline või fibirjaalne ehk niitjas 21.Valgu molekul 4 järku struktuur- tekib valgu adrekaat 22.Valkude denaturatsioon see on valgu struktuuri lõhkumine 23.Valkude renaturatsioon-denaturatsiooni pöörprotsessi nim renaturatsiooniks 24.Valkude funktsioonid ehk valkude ül 25
3.Regulaatorainete abil(vitamiinid, hormoonid) 4.Mittevajalike RNA-de lagundamine *2 tüüpi geene rakuelutegevuse kontrollimiseks : 1.Struktuurigeenid(kontrollivad raku ehituses, talitluses osalevate valkude ja RNA sünteesi) 2.Regulaatorgeenid(kontrollivad repressor ja aktivaatorvalkude tootmist ning struktuurigeenide avaldumist) TRANSLATSIOON -valgu süntees -tsütoplasmas, ribosoomides -vajatakse : mRNA(määrab valgu aminohappelise järjestuse), ensüüme, energiat(ATP,GTP), ribosoome, tRNA, aminohappe jääke -geneetiline kood- on mRNA molekuli kolm järjestikkust nukleotiidi, mis määravad ära ühe kindla aminohappe jäägi valgu molekulis. -koodon- ühele aminohappele vastav nukleotiidikolmik mRNA-s. (nt: A-U-C on 1 koodon,vastab ühele ah-le) Geneetilise koodi omadused: 1.Universaalne(sama kõigis elusorganismides) 2.Sünonüümsus(Ühele aminohappele vastab mitu koodonit nt: Leu=UUA ja UUG) 3
tasanditel PRIMAARSTRUKTUUR. Aminohappe jääkide lineaarne järjestus · primaarstruktuur · sekundaarstruktuur · tertsiaarstruktuur · kvaternaarstruktuur heeliks leht SEKUNDAARSTRUKTUURID DOMEENID ehk SUPERSEKUNDAARSTR Millised faktorid määravad valkude ruumilise struktuuri? Kuidas on seotud valgu ruumiline struktuur ja funktsioon? KVATERNAARSTRUKTUUR KVATERNAARSTRUKTUUR TERTSIAARSTRUKTUUR 4 hemoglobiini ahelat moodustavad ja tubuliini Hemoglobiini ahel Oligomeerse valgu molekuli assotsieerumine
Valgu molekuliks on polümeerid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Peptiidside tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminorühma karboksüül rühma vahel, eraldub vesi. Valkude struktuurid, selgitus ja näited Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekulist, nt hemoglobiin, hoiab koos raua ioon
pööre Valkude järjestuses eristatakse N- ja C- terminust (vaba aminorühm ja karboksüülrühm). Valk kasvab alati N-terminusest C-terminusse. 4. Kuidas on defineeritud peptiidid ja valgud? Peptiid – aminohappejärjestus, millel puudub selgelt defineeritud kolmemõõtmeline struktuur, enamasti lühikesed ahelad (<100 aminohappe) Valk – polüpeptiidahel, millel on kindel kõrgemat järku struktuur (ja bioloogiline funktsioon), sageli kvaternaarstruktuur 5 Valgu struktuuritasemed, interaktsioonid, mis stabiliseerivad struktuure Valkude funktsionaalsus on tagatud nende kolmemõõtmelise struktuuriga- konformatsiooniga-, mis omakorda tuleneb valkude aminohappelisest järjestusest. Aminohapete kõrvalahelate erinevad omadused tingivad nende erinevad konformatsioonid vesilahustes. Valgu struktuur määrab tema bioloogilise aktiivsuse (funktsiooni). Valgu AH järjestus on igale valgule omane unikaalne tunnus
Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappetest. Aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemet abil. On olemas neli valku struktuuri tase. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Aminohappelise koostise määramiseks kasutatakse värvusreaktsioone. Valkude denaturatsiooniprotesso uurimisel sadestamismeetodid. Kvalitatiivsed reaktsioonid jagunevad kahte tüüpi: universaalsed (biureedireaktsioonid), mis on omased kõikidele valkudele, ja spetsiifilised, mis on iseloomulikud ainult teatud aminohapetele valgu molekulis. Biureedireaktsioon Annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet
1. Nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid · DNA süntees ehk replikatsioon · RNA süntees ehk transkriptsioon · Valgu süntees ehk translatsioon 2. Mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidide järjestusega DNA molekuli. Toimub iga kord enne raku jagunemist. Toimub kõigis organismides. 3. Mis on transkriptsioon? Translatsioon? RNA süntees, DNA alusel/ matriitssüntees, mille käigus saadakse DNa molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega kompementaarne RNA molekul. 4
Elvi Sobolev 10.c klass VALGUD Referaat Pärnu 2008 SISUKORD 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR ...........................................................................4 1.1. Aminohapped ..................................................................................................................4 1.1.1. Valkude seotus aminohapetega ................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur ............................................................................................ 6 2. VALKUDE ÜLESANDED ................................................................................................... 8 2.1. Ensümaatiline funktsioon.................................................................................................8 2.2. Vitamiinid .............................................................................................................
http://www.abiks.pri.ee Aktivaator regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga Fenotüüp ühe organismi tunnuste kogum Geen kromosoomi lõik, mis määrab 1 valgu molekuli sünteesi (mRNA sünteesi) Geneetika teadus, pärilikkusest ja muutlikkusest Genotüüp ühe organismi geenide kogum Initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon Molekulaargeneetika teadus pärilikkuse uurimisest molekuli tasandil Muutlikkus organismide võime omandada uusi tunnuseid Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke
1) Tähtsamad katioonid, nende ülesanded Vastused: Ph- organismi happe aluse tasakaal Naatrium- tagab organismi veetasakaalu, närviimpulsside ülekande, mõjutab vereringet Kaalium- mõjutab südame tööd, närviimpulsside tööd, soodustab vee eritumist kudedesse Magneesium- osaleb närvisüsteemi ja aja talitluses, lihaskrampide ärahoidmine Kaltsium- luude ja hammaste koostises, verehüübimine, südame töö Raud – hemoglobiinis, hapniku kandmine organismis, ainevahetuses Tsink – valgu ainevahetus, immuunsuse tagamine Jood - kilpnäärme hormoonide süntees 2. Vee omadused ja ülesanded organismis Vastus: Tahkudes paisumine, parimaid lahusteid, läbipaistvus, elektrijuhtivus, soojusregulaator, suur pindpinevus. Vesi loob rakkudes ühtlase sisekeskkonna. Anorgaanilistest ainetest organismides Kõige rohkem vett. Vesi täidab ka rakuvaheruumi. 3. Süsivesikud: 1) Ülesanded taimedes ja loomades. Näiteid.
ainult elusorganismides. Kõiki aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. See ühendab kahte aminohappejääki. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks e. Primaarstruktuuriks. See määrab ära valgu omadused. Valgu teist järku struktuur e. Sekundaarstruktuur (juuksed, küüned, siid, ämblikuniit) tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või ahelate voltumisel. Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. Valgu kolmandat järku struktuur e. Tertsiaarstruktuur moodustub molekuli edasisel kokkukeerdumisel. See kannab gloobuli nimetust. Kui omavahel ühinevad kaks või enam
sugukromo-soomi. Genotüüp issendi geenide ja nende erivormide ( ehk alleelide ) kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genotüüp + keskkonnategurid. Need kas pidurdavad või võimendavad tunnuste avaldumist. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspätasusi molekulaarsel alusel. 1)Replikatsioon DNA kahekordistumine toimub rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. 2)Transkriptsioon RNA süntees toimub rakutuumas. 3)Translatsioon valgu süntees toimub tsütoplasmas. Need on matriits sünteesid ja universaalsed sünteesid. REPLIKATSIOON DNA kahekordistumine, toimub rakutuumas, interfaasis ja läbi viib DNA polümeraas. A=T G=C Tähtsus tagab sarnase pärilikkusinfo tütarrakkudes. TRANSKRIPTSIOON RNA süntees, toimub rakutuumas, interfaasis ja läbi viib RNA polümeraas. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Promootor Terminaator
Valgud,RNA Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapete jäägid. Erinevaid aminohappeid on 20. Aminohapete järjestus on erinev valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. DNA määrab ära aminohapelise järjestuse. Kahe aminohappe omavahelisel raegeerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,idnm. Peptiidsidemeks(tugev side; laguneb ainult hapetes keetmisel). Valkude struktuurid: · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks); hoiavad peptiidsidemed · Valgu teist järku struktuur tekib polüpetiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.(Struktri hoiavad koos vesiniksidmed; nõrgad sidemed) · Molekuli edasisel keerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur.enamasti on see keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust
Terje Robal 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid mille monomeerideks on aminohapped, mis on seotud peptiidsidemete(=amiidsidemete) abil, mille moodustamisel eraldub vesi. Valkudel on ruumiline struktuur, mis võib olla mitmes tasandites. Eraldatakse primaar-,sekundaar-, tersiaar- ja kvarternaarstruktuuriga valke. Valke saadakse transkriptsiooni protsessi käigus. Valgu kõrgema struktuuri lagunemist nimetatakse denatureerimiseks(eristatakse pöörduv ja pöördumata denatureerimist). Valgu hüdrolüüs omaette on peptiidsidemete lagunemine. Valgu s on 20 erinevat aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks(eristakse poraarsed, apolaaarsed, happelised ja leelised aminohappeid). Mõnikord velkudes leitakse ebaharilikke aminohappeid ning on olemas ka need aminohapped mis ei ole valgus.
1.Organismide keemiline koostis: valgud, sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped nende ehitus ja ülesanded rakus, organismis. 1) Valgud orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminihappejäägid. Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. · Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. · Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed. · Kui spiraal kokku keerdub tekib kolmandat järku struktuur ehk gloobula (ruumilise ehitusega valk). Kui
Valgud ja struktuurid 1. Esimest järku struktuuri nimetatakse aminohapete jääkide järjekorda valgu molekulis, saab olla ainult valgu molekulis. (Insuliin) Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur tekib siis, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraaliks või voltub kokku. (Keratiin) Kolmandat järku struktuur tekib siis, kui sekundaarstruktuuriga valgu molekul kägardub kokku. (kerajas ehk gloobul ja niitjas ehk fibrili) Neljandat järku struktuur koosneb mitmest kolmandat järku struktuuriga valgu molekulist. (Hemoglobiin) Tema kõrgemat järku struktuuridega Aminohappelise järjestusega (primaarstruktuuriga) DNA Täpsemalt DNA nukleotiidjärjestusega (primaarstruktuuriga)
struktuur. Näiteks, hemoglobiini molekul koosneb neljast polüpeptiidahelast (osamolekulist) ja omab kvaternaarset struktuuri. Valgumolekulide ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Selle käigus grupeeruvad ümber või katkevad ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, kuid säiluvad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed. Valgu denatureerumine võib vähendada tema lahustuvust, mis omakorda põhjustab valgu väljasadenemise lahusest. Valgu peptiidsidemete lagunemist nimetatakse valgu hüdrolüüsiks. Valkude detekteerimiseks (=kindlakstegemiseks) lahustes või bioloogilistes vedelikes kasutatakse mitmeid kvalitatiivse analüüsi meetodeid nagu: · värvusreaktsioonid peptiidsidemete või teatavate aminohapete tuvastamiseks,
Tiina Randla 06.02.13 19.02.13 1.1 Valkude reaktsioonid. 1.1.1 Buireedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik · Katseklaasi valame 1ml munavalgu lahust. · Lisame 1ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutame, mille tagajärjel lahus värvus violetseks. Järeldus: Lahus andis violetse värvuse, sest meil on leeliseline keskkond, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele. Pärast CuSO4 lisamist vaskioonid (Cu2+) seostuvad
Aminohape- orgaaniline hape, mis on valkude ehitusüksus. Biheeliks - DNA teisene struktuur (kruvikujuline). Bioaktiivne aine orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid). Biopolümeer- organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped). Denaturatsioon- valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos- viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk.
karboksüülrühmi. antikeha- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsete organismi sattunud võõrainete ehk antikehade kahjutuks tegemiseks. Biheeliks kahepoolne keerdunud ahel bioaktiivne aine organniline ühend, mis juba väikestes konsendratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlust. Biomolekul org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer organismides moodustuv polümeer. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel. Desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid. Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiid - rakumembraani koostises olev fosfaatrühma sisaldav lipiid.
Inimese organismis on sadu tuhandeid ja isegi miljoneid erinevaid valke ning kõigil neil on ainulaadne ehitus ja ülesanded. Valgud uuenevad pidevalt. Valke valmistatakse rakkudes ja pannakse kokku aminohapetest. Aminohapped on igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast molekulid, mis moodustavad valkusi. Aminohapete erinev järjestus ja hulk molekulis annab valgule oma, spetsiifilise ülesande. Asendamatud aminohapped on valgu sünteesiks vajalikud aminohapped, mida keha ise ei tooda ja peab toidust saama. Geenid määravad animohapete hulga ja järjestuse. Valkude keemilised sidemed: (on näha aminohapete järjestust ja erinevaid struktuure) Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus, peptiidsidemed Sekundaarstruktuur aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokku voltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
