Induktiivtakistus arvutatakse valemiga xL= 2fL, ehk kui L suureneb 2 korda, siis suureneb ka takistus 2 korda. Toetades Ohmi seadusele I= ja jättes pinge U 0 samaks, siis tõesti väheneb voolutugevus 2 korda. 3. Kui suurendeda pooli mahtuvust 2 korda, kas siis väheneb samuti vool selles 2 korda? 1 Toetudes valemile I = = , siis saame siit järeldada, et kui C suureneb 2 korda, 0 0 siis voolutugevus väheneb tõepoolest 2 korda. 4. Kui aga suurendada mõlemat, mahtuvust ja induktiivsust 2 korda, kas siis suureneb sagedus fo kaks korda? Kui suureneb L ja C, mõlemad 2 korda, siis toetudes valemile )* = , + saame teada, et murru alla jääb 4, mis on 2
Seega saab arvutada ajami vajamineva võimsuse: [3] 𝑔𝑊𝜐 9,8 ∙ 56,67 ∙ 1,2 𝑃𝑡 = = = 784,1 W ≈ 0,784 kW, (2.4) 𝜂𝑚 0,85 kus 𝑃𝑡 on rippvagoneti kogu vajaminev võimsus, kW; 𝑔 − raskusjõud, kg/N; 𝜂𝑚 − ülekande kasutegur täiskoormusel, 𝜂𝑚 = 0,85 [3]. Vastavalt valemile 2.4 on staatiline võimsus 785 W. 3. KOORMUSDIAGRAMM, EKVIVALENTNE MOMENT JA VÕIMSUS Töömasina koormusdiagrammi saamiseks leitakse selle takistusmomendi sõltuvus ajast 𝑀 = 𝑓(𝑡). Antud näite puhul puhul on tegu ajas muutliku astmelise koormusdiagrammiga, mis saadakse momendi taandamisega töömasina võllile. Kogutöötsükli osadeks on vagoneti liikumine söödahoidlast laudani, kus suletud värava korral toimub peatumine, distantsiks 88m
Siin aga on peidus mõnedki ohud. Täpsemalt öeldes on kõnealuses olukorras tegemist sellega, et usume liiga kergekäeliselt teatavate kogemuste üldistusi, mis – osa varem, osa hiljem „üllatusi“ tekitavad. Näited valemite tähiseks-tähenduseks olemise kogemustest pärit üldistustest: I. Valemist W(x), millel pole kuju xz ja milles esineval tähisel x on omakorda tähis y, järeldub valem W(y), mille saame, kui asendame valemis W(x) tähise x tähisega y ning lisaks valemile W(y) järeldub ka see, et valemi W(y) tähenduseks on valem W(x). Ehk lühemalt: [W(x)&(yx)] É [W(y) & (W(y)W(x))] II. Valemist W(x), millel pole kuju zx ja milles esineval tähisel x on omakorda tähendus y, järeldub valem W(y), mille saame, kui asendame valemis W(x) tähise x tähisega y ning lisaks valemile W(y) järeldub ka see, et valemi W(y) tähiseks on valem W(x). Ehk lühemalt: [W(x)&(xy)] É [W(y) & (W(x)W(y))]
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 1.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: Koostada vasakule nihutava paralleel laadimidega nihkeregistri loogikaskeem JK trigerite baasil. Esmane skeem näeb välja: Funktsiooni sõltuvus: J(i)=f(PL, di, qi-1, Ki ) Tõeväärtustabel J(i) väärus sõltub q(i) nihest ja K(i) väärtusest Karnaugh kaart vastavalt tõeväärtustabelile: J(i) = PL q(i-1) K(i) + PL d(i) q(i-1) + PL d(i) q(i) q(i-1) + + PL d(i) q(i) + PL q(i) q(i-1) + PL q(i) q(i-1) K(i) = = PL q(i-1) ( K(i) + d(i) + q(i) ) + PL q(i) (d(i) + K(i) + q(i-1) ) Skeem vastavalt valemile:
rakendate talle vastupidist jõudu). Seejärel minge selle leidut vahemiku algusesse ja hakake 1 N kaupa jõudu suurendama. NB! Olge hästi täpsed selle jõu määramisel. 4) Kui keha liikuma hakkas, siis kandke see see jõud lahtrisse “Seisuhõõrdejõud”. 5) Liugehõõrdejõu määramiseks lahutage rakendatud jõust “Jõudude summa” (ekraani keskel oleva rohelise noole juures) olev jõud. Kandke see lahtrisse “Liugehõõrdejõud”. 6) Arvutage vastavalt valemile (2) keha raskusjõud ja kandke see lahtrisse “Raskusjõud”. 7) Arvutage vastavalt valemile (4) seisu- ja liugehõõrdetegurid. Kandke tulemused tabelisse. 8) Tehke kokku 7 mõõtmist, seitsme erineva massiga. Järgige samme 2 kuni 7. NB! Kõikide katsete ajal peab “Hõõrdejõu” liugur olema samas asendis. Te ei tohi vajutada oranzile ringnoolega nupule. Mõõtmistulemused: Tabel: Hõõrdetegurite määramine.
Elektromagnetvälja teooria harjutustöö. Magnetväljas pöörlevas raamis indutseeritakse elektromotoorjõudu, sest raami pöörlemisel muutub perioodiliselt raami läbiv magnetvoog, mida mõõdetakse veeberites (wb). Selline muutus toob raamis kaasa elektromotoorjõu tekke vastavalt Faraday seadusest tulenevale valemile . Indutseeritud elektromotoorjõud on seda suurem mida kiiremini raam pöörleb. Samuti mõjutab maksimaalset elektromotoorjõu suurust raami pindala (S) ja mähiskeerdude arv. Sellisel viisil genereeritud madalsageduslik elektromagnetvõnkumine tekitab elektromagnetlaineid, mis levivad valguskiirusega ja mille lainepikkust saab arvutada valemiga . Sagedust arvutatakse võnkeperioodi kaudu valemiga .
klüge ja kandke mass väärtus “Mõõtmistulemuste” all toodud tabelisse 1. Seejärel mõõtke sinise ja rohelise joone vaheline kaugus. Kandke ka see tabelisse 1. Teisendage pikenemine kindlasti meetritesse ja mass kilogrammidesse. NB! Jälgige, et te ikkagi suudaksite vedru pikkuse muutust mõõta; liiga väikeste massi muutuste korral võib olla ei suuda te väga täpselt pikenemist määrata ja liiga väikse elastsuse korral võib olla vedru venib liiga pikaks. 4) Arvutage vastavalt valemile (2) kollase massi raskusjõud ja täidke see tabel. Seejärel arvutage ka valemi (4) järgi vedru elastsustegur ning täidke tabel. Katse II: Tundmatute kehade massi määramine 1) Arvutage eelmises katses saadud vedru elastsusteguri keskmine ja kandke see all toodud lahtrisse. 2) Riputage üks “?” mass vedru otsa ja mõõtke vedru pikenemine (sinise ja rohelise joone vaheline kaugus). Kandke see “Mõõtmistulemuste” all toodud tabelisse 2. 3) Tehke samamoodi teise kahe “
metalltoru püssirohi kivikuul raudkuul Püssirohulaengu süütamisel lendavad mõlemad kuulid torust välja. Et kuulid on tulistatud horisontaalsihis, peavad nad lauale langema üheaegselt. Kivikuuli lennukaugus on kolm korda suurem, seega peab tema algkiirus vastavalt valemile (1.23) olema kolm korda suurem kui raudkuuli algkiirus. Et mõlemat kiirendati ühesuguse mõju abil, siis avaldab kivikuul katsetele teda kiirendada kolm korda väiksemat vastupanu kui raudkuul. Järelikult kivikuuli mass on raudkuuli massist kolm korda väiksem. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm (1 kg). See võrdub ühe liitri destilleeritud vee massiga temperatuuril 4 0 C . [m] =1kg . Aine tiheduseks nimetatakse tema massi ja ruumala jagatist: m =
kõht. Aga nagu öeldud on õnn igaühe jaoks erineva tähendusega. Inimese otsustest saab välja lugeda kas tema jaoks on tähtsad materiaalsed või vaimsed väärtused. Minu jaoks on õnn see, kui on midagi teha, kedagi armastada, midagi loota. Õnn on miski, mille pärast on elu elamist väärt. Iga inimene peaks endale lahti seletama mida tema jaoks tähendab õnn.. . Võib-olla oskame õnnest aru saada siis, kui vaatame mingile eluperioodile tagasi. Õnne valemile on vastuseid otsinud kirjanikud, kunstnikud, muusikud, teadlased ja küllap kõik inimesed oma mõtetes. Mina arvan, et õnne valem on pisiasjadest rõõmu tundmine ning rahulolu iseendaga. Kuid lõppude lõpuks on igaüks oma õnne sepp.
4mooli 3 mooli•22,4 l/mol Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2012 Näide 3- tekstist andmed massiühikutes- gramm, kg … Mitu grammi raudoksiidi tekib, kui raud reageerib 5 mooli hapnikuga? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (5 mooli ja xgrammi) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Ainele, mille küsimuse ühikuks olid grammid, märgi moolide arvu juurde molaarmass vastavalt aine valemile (nende korrutis näitab aine massi võrrandis) 4) Koosta ristkorrutis ja lahenda 5 mooli x grammi 4Fe+3O2->2 Fe2O3 M(Fe2O3)=160 g/mol 3 mooli 2 mooli•molaarmass 160g/mol X=5 mol•2 mol•160g/mol: 3mol Harjutusülesanded 1)Mitu mooli difosforpentaoksiidi tekib 6 mooli fosfori reageerimisel hapnikuga? 2)Mitu grammi fosforhapet tekib 3 mooli difosforpentaoksiidi reageerimisel veega?
millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Alküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm. Isomeeria ühesuguse elementkoosites ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu. Nähtus, kus ühesugusele summaarsele valemile vastavad erineva struktuuriga ained. Isomeerid ühesuguse summaarse valemiga, kuid erineva struktuuriga ained Struktuur aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega täielik oksüdeerumine ehk täielik põlemine, saaduseks vesi ja süsihappegaas pürolüüs aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Ülesanded:
D0 = 0,733 A D1 = 0,569 A D2 = 0,587 A D3 = 0,644 A Õppejõult saadud kaliibrimisgraafiku alusel saan türosiini kontsentratsiooniks: C0 = ei määranud, kuna mõõtmis tulemus ei sobinud, st 0-proovi optiline tihedus oleks pidanud väiksem olema kui I proovi oma. C1 = 0,091 mg/ml C2 = 0,094 mg/ml C3 = 0,12 mg/ml Saadud andmete alusel koostan graafiku: türosiini kontsentratsioon (C) aeg (t). Arvutan preparaadi proteolüütilise aktiivsuse vastavalt järgmisele valemile: A = C * V1 * 2 * 103 * V2 t * 181 * g * V3 kus C = 0,115-0,085 = 0,03 mg/ml t = 800-350 = 450 s V1 (hüdrolüüsisegu üldmaht) = 26 ml V2 (ensüümilahise üldmaht) = 5 ml V3 (ensüümi maht hüdrolüüsisegus) = 1 ml g (proteaasi kaalutis) = 0,0051 g M (türosiini molekulmass) = 181 g/mol TKÄ lahusest tingitud lahjendus = 2 A = 0,03 * 26 * 2 * 103 * 5 = 18,78 kat/g 450 * 181 * 0,0051* 1
D 2 = 0,853 A D3 = 1,156 A Aromaatset tuuma sisaldavad aminohaooed on tänu 280nm piirkonnas paiknevate neeldumismaksimumide spektrofotomeetriliselt detekteeritavad. Hüdrolüüsi produktide sisaldus avaldatakse türosiini mikromoolidena. Õppejõult saadud kaliibrimisgraafiku alusel sain türosiini kontsentratsiooniks: C 0 =0,06 mg/ml 0s C1 =0,09 mg/ml 300s C 2 =0,1370mg/ml 600s C 3 =0,1840mg/ml 900s Arvutan preparaadi proteolüütilise aktiivsuse vastavalt järgmisele valemile: C 10 3 V1 2 V 2 A= t 181 V3 g Kus: C - türosiini kontsentratsiooni muutus mg/ml: 0,1840-0,098=0,086mg/ml t - hüdrolüüsi kestvus s: 900-300=600s V1 - hüdrolüüsisegu üldmaht ml: 26ml 2- TKÄ lahusest tingitud lahjendus V 2 - ensüümilahuse üldmaht ml: 5ml V 3 - ensüümi maht hüdrolüüsisegus ml: 1ml g- proteaasi kaalutis: 0,006g 181- türosiini molekulmass.
T on tabeli suurus) abil primaaraadressi tabeli tarvis. Juhul, kui vastav lahter on tabelis juba täidetud, st tekib kollisioon, leiab programm järgmise lahti vastavalt erinevatele algoritmidele. Juhul, kui ka see lahter on täidetud, täidetakse sama protseduuri uuesti. Erinevaid kollisioonilahendamis algoritme on kolm. Esimene leiab uue lahtri valides tabelis lihtsalt järgmise. Teine algoritm liigub tabelis edasi vastavalt etteantud sammule. Kolmas arvutab vastavalt valemile (s = (h mod (T-2) +1)) eraldi sammu igale sõnale. Sõnade paigutamiseks on üldse ülesandes kokku neli algoritmi. Viimane võimalus ei kasuta lineaarset tabelit, nagu eelmised kolm, vaid jaotab selle kolme sõnalistesse pakkettidesse. Kokku on tabelis 11 paketti, seega 33 lahtrit sõnade paigutamiseks. ALGORITMIDE EFEKTIIVSUSE HINNANG Katsete graafikute uurimisel selgus, et kui paiskadresseerimist kasutada mõne suure reaalse tarkvara väljatöötamisel, tuleks paisktabel võtta
( ) ( ) Võttes osatuletised, saan: ( ) ( ) Solenoidi magnetväli i'st sõltuv määramatus: Arvutan mõõteriistade lubatud põhivead vastavalt juhendis esitatud valemile. kus on mõõteriista täpsusklass ja xn jaotiste arv skaalal. f(x) sõltuv määramatus: Juhend lubab selle siin võtta vabalt etteantuks, s.o tinglikult veavabaks. ( ) ( ) ( ) Pikkuse määramatus: JÄRELDUSED
Tulumaksuvaba tulu arvestus a 2018. aastal: aastatuluga kuni 14 4 tulu 6 000 eurot aastas, aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 maksuvaba tulu vastavalt valemile 60 (tulu summa 14 400), aastatuluga ü maksuvaba tulu 0. estus alates 01.01.2018 uni 14 400 eurot on maksuvaba urolt 25 200 euroni väheneb emile 6000 6000 ÷ 10 800 × atuluga üle 25 200 euro on Tulumaksuvaba tulu arvestus ala Brutopalk kuus Brutopalk aastas 400 4800 500 6000 700 8400 1000 12000 1200 14400 1201 14412
kontsentratsioon. Tulemused: I katseklaas 0,068 mg/ml II katseklaas 0,09 mg/ml III katseklaas 0,117 mg/ml IV katseklaas 0,145 mg/ml C(Tyr)=f(t) 0.16 0.14 0.12 0.1 C(Tyr) 0.08 0.06 0.04 0.02 0 0 2 4 6 8 10 12 14 16 Ensüümipreparaadi proteolüütiline aktiivsus arvutati valemile: A = CTyr · 103 · V1 · V2 · 2 / (t · 181 · V3 · g) CTyr = 0,055 mg/ml t = 600 s V1 = 26 ml V2 = 5ml 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (3 ml o 6 ml, seega L = 2), V3 = 1ml g = 0,01g 181 türosiini molekulmass. A=13,2 µkat/g Kokkuvõte Kuna türosiini kontsentratsiooni muutuvuse graafik ajas tuli peaaegu sirge, olid mõõtmistulemused õiged. Täielikult täpsete mõõtmistulemuste kohaselt oleksid kõik 4 punkti graafikul asuma ühel sirgel.
Aritmeetilise jada üldliikme valem on an = a1 + d(n – 1), kus d on jada vahe ja n jada liikmete arv. Aritmeetilise jada esimese n liikme summa valem on . a1 a n Sn n 2 Teades, et an = a1 + d(n – 1), võime eelnevale valemile anda ka teise kuju: . 2a 1 n 1 d Sn n 2 Viimane valem võimaldab arvutada esimese n liikme summat vaid jada esimese liikme ja jada vahe järgi. Geomeetriline jada Geomeetrilise jada üldliige avaldub kujul
0,07 0,06 0,05 C (mg/ml) 0,04 0,03 0,02 0,01 0 0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 t (s) 2 Ensüümi proteolüütiline aktiivsus arvutatakse vastavalt valemile: CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml) t hüdrolüüsi kestus valitud ajavahemikus (s) V1 reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml) V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml) 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml) g proteaasi preparaadi kaalutis (g) 181 türosiini molekulmass 1 g ensüümi toimel toimub 2,83 µmol peptiidsidemete hüdrolüüs 1 sek jooksul 30°C juures
1 0,1927 160 0,2023 1,05010-3 0,02596 1,33310-4 4 2 0,0964 185 0,1749 1,81510-3 0,04488 2,14910-4 9 3 0,0482 285 0,11359 2,35710-3 0,05828 1,73810-4 Lahuse elektrijuhtivuse saan arvutada valemist Seega Ekvivalentjuhtivuse valem on Dissotsiatsiooniaste arvutatakse vastavalt valemile . Kuna HCOOH on nõrk elektrolüüt, siis f=1, ning Näilise dissotsiatsioonikonstandi valem on Seega Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine: Käsiraamatu järgi on HCOOH näiline dissotsiatsioonikonstant KHCOOH=1,77210-4 Järeldus ja katse viga Katse tulemusel saadud näiline dissotsiatsioonikonstant erineb käsiraamatust saadud dissotsiatsioonikonstandist vähesel määral. Katse viga on väike: 1,806%. Katse sooritamisega võib rahule jääda.
olevast tabelist välja elastsustegur. 3) Pane verdu otsa raskus. Nüüd tõsta see raskus nii ülesse või venita alla, et sa näeksid kogu rohelist joont. Kui sa nüüd raskuse lahti lased, siis peaks see võnkuma hakkama. 4) Kui raskus on amplituud asendis, siis pane stopperis aeg tööle. Loenda kokku 10 täisvõnget ja siis pane stopper seisma. Saadud aeg jaga kümnega, et saada periood. Kanna see sama tabeli lahtrisse “T”. 5) Arvuta vastavalt valemile (1) vedrupendli periood ja kanna see sama tabeli lahtrisse “T arv”. 6) Teosta kokku 7 mõõtmist, kus muudad kas keha massi, vedru elastsustegurit või mõlemat. 𝑚 Täida antud tabel. 𝑇 = 2π 𝑘 , Mõõtmistulemused: Tabel: Vedrupendli perioodi uurimine Katse nr Vedru jäikus k (N/m) Mass m Periood T (s) Arvutatud periood Tarv (s) (kg)
diagonaalil paiknevasse lahtrisse 1 (aditiivgeneetiline sugulus iseendaga on 1) ja täidetakse vastava rea ja veeru lahtrid kuni diagonaalil paikneva lahtrini 0-dega (aditiivgeneetiline sugulus põlvnemisskeemis eespool paiknevate indiviididega on 0). Loomakasvatusteaduses nimetatakse taolisi loomi, kelle eellaste kohta info puudub, sageli baasloomadeks (base animals). Kui vaatluse all oleva indiviidi vanem(ad) on teada, siis leitakse a) vastav diagonaalil paikneva lahtri väärtus tuginedes valemile (9) kui üks pluss pool vaatlusaluse indiviidi vanemate vahelisest aditiivgeneetilisest sugulusest, ning b) ülejäänud samas reas ja veerus diagonaallahtrist vastavalt vasakul ja ülal paiknevad väärtused tuginedes valemile (8) kui pool vaatlusaluse indiviidi vanemate ja konkreetsele reale/veerule vastava indiviidi vahelistest aditiivgeneetilise suguluse kordajatest. Kui üks vaatluse all oleva indiviidi vanemaist on teadmata, loetakse
2)Tuuma jõud: elektromagnetiline e. kuloniline e. tõukejõud, sest nukleonid on omavahel tugevas vastastikmõjus(iseloomulik : väikestel kaugustel toimib (10-15m), kui läheb nukleoni arvust suuremaks, siis mõju lakkab. 2,2*10-15m tuuma mõjuraadius). Küllastatavus- ühe nukleoni ümber mahub teatav arv nukleoneid, naabernukleonite vahel on tugev vastastikmõju (veetilk). 3)Tuumamass:aatommassiühikutes( 1/12 612C aatomi massist). Ühele AMÜ-le vastavalt Einsteini valemile E=mc2. Aatommassi ühik: Tuumafüüsikas kasutatav süsteemiväline mõõtühik. Üks AMÜ(u) on võrdne 1/12-ga süsiniku isotoobi 612C aatomi massist.1u= 1,6605402*10- 12 kg= 931,5 MeV Isotoop: keem.el teisend, mille aatomituumas on sama arv pr, kuid erinev arv neutr. 4) Seosenergia: nukl vastastikmõjuen. vastandväärtus.Võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Es= mc2= ( Zmp+ Nmn- Mt)* 931,5 MeV. Eriseosenergia on tuuma seosenergia ühe nukleoni kohta. Massidefekt:
sadestuma 15neks minutiks. Selle ajal valistasime 4 tühja varustatud lehtritega ja filtripaberitega katseklaasi. 6. Filtrisime lahused ära ja saadud läbipaistvatel filtraatidel mõõtsime optilise tiheduse fotospektromeetril laine pikusel 280,0 nm. 4. Arvud ja arvutused: Leiame optiliste tiheduste abil kaliibrimis graafikult türosiini kontsentratsioonid. Siis tehakse graafiku Türosiini konts. aeg. Ja veel lisaks arvutatakse kontsentratsiooni vastavalt valemile: A = delta C x 103 x V1 x 2 x V2 / delta T x 181 x V3 x g deltaC - turosiini kontsentratsiooni muutus mg/ml delta T - hudroluusi kestus s V1 - hudroluusisegu uldmaht ml 2 - TKÄ lahusest tingitud lahjendus V2 - ensuumilahuse uldmaht ml V3 - ensuumi maht hudroluusisegus ml g - proteaasi kaalutis g 181 - turosiini
Al mida ta võib loovutada. O Ioonide tekkimine (video) http:// www.youtube.com/watch?v=QqjcCvzWwww&feature=rel ated Ioonidest koosnevad ained • Kristallilised ained. • Koosnevad katioonidest ja anioonidest, mida seovad omavahel külgetõmbejõud. • Mittemolekulaarsed ained – molekule ei esine. http://de.wikipedia.org/wiki/Natriumchlorid • Leitakse tinglik molekulmass vastavalt valemile. Ülesanne 2 •a) Tõmba joon alla ioonilistele ainetele: CaO, O, NaCl, S b) Anna nimetus järgmistele ainetele: Ca kaltsiumfluorii O d liitiumoksiid naatriumsulfiid S alumiiniumkloriid Al Teemaga seotud lingid • http:// www.mhhe.com/physsci/chemistry/an imations/chang_7e_esp/bom1s2_11.s wf • http://mudelid.5dvision.ee/ • http:// www.youtube.com/watch?v=LRVW0tgS LRI&feature=related Kasutatud materjal • http://en.wikipedia.org/wiki/File:Atom
Pöörake pikksilm sellisesse asendisse, et mõlema silma võrkkestal tekkinud skaala kujutised tunduksid kokkulangevatena s.t et tekiks mulje, nagu asuks palja silmaga vaadeldava skaala foonil teine, suurendatud jaotisttega skaala. 3. Korrake mõõtmist 5-6 korda, kasutades iga kord erinevaid suurendatud skaala jaotisi ja varieerides ka nende arvu. Tulemused kandke tabelisse. 4. Määrake vastavalt valemile (4) piksilma suurendus. Saadud tulemustest võtke aritmeetiline keskmine ning hinnake viga. C) Mikroskoobi suurenduse määramine 1. Tutvuge mikroskoobi ehitusega ja tema reguleerimis võimalustega. 2. Määrake objektskaala vähima jaotise väärtus. Asetage objektskaala mikroskoobi alusele ning seadke nõguspeegel nii, et mikroskoopi tungiks võimalikult suur valgusvoog. Teravustage mikroskoop objektskaala vaatamiseks. 3
suhteliselt väheinformatiivsed aegrea iseloomustamiseks, kuna nende väärtused sõltuvad oluliselt vaadeldava ajaperioodi pikkusest. Üheks oluliseks aegrea omaduse jaoks on aegrea väärtuse perioodil t sõltuvus varasemate perioodide väärtustest, millega on seotud sellega autokorrelatsioonikordaja. Vaadeldatakse iga paari esimest vaatlust kui üht muutujat ning teist vaatlust teise muutujana. Pärast seda me saame defineerida korrelatsioonikordaja näitajate t-1 y ja t y vahel vastavalt valemile ning seda nimetatakse 1. järgu autokorrelatsioonikordajaks. Esimest järgu autokorrelatsioonikordaja hindab järjestikuste vaatluste vahelist korrelatsiooni. Nii nagu tavalise korrelatsioonikordaja korral, jäävad ka autokorrelatsioonikordajate väärtused -1 ja 1 vahele. Kui autokorrelatsioonikordaja väärtus on null, siis on võimalik öelda, et aegrea väärtus perioodil t ei sõltu aegrea väärtusest eelmisel perioodil. Analoogiliselt esimest järgu
4) ja (5.5) on antud vektorkujul ja neid ei saa seetõttu ülesannete lahendamisel kasutada. Seega tuleb nad avaldada ka komponentkujul. Konstantse resultantjõu korral valem (5.4) esitub komponentides p x = p 0 x + Fres , x t . (5.6) Valemi (5.5) komponentkujule viimiseks kasutame asjaolu, et resultantjõu vektor avaldub Fres = i Fres , x + j Fres , y + k Fres , z . Vastavalt Newton-Leibnitzi valemile summa integraal võrdub integraalide summaga, järelikult võime integreerida kõiki liidetavaid eraldi. Algimpulssi p 0 lõppimpulssi p samuti komponentideks lahutades saame näiteks impulsi x-komponendi jaoks t p x = p 0 x + Fres , x dt . 0 (5.7) 1
Uute olukordade alla kuuluvad sellised tüüpnipid: a) uus asendaja läheneb mingile muule arvule/ suurusele kui vana asendaja b) korrutise asemele tekib jagatis c) võib tekkida mingi valem, mis taandab ära need liikmed, mis tekitavad määramatust. Siin variandis juhtub kaks asja: asendaja hakkab lähenema uuele arvule ja tekib ka valem.. Asendusvõtte järele lõhnab vahel ka siis, kui kusagil on mingi väga valemile sarnane avaldis, aga märk ei klapi... siin on selleks see juurealune x-ruut pluss 4 . Nii lahendame, ma üritan lahendada teatud sellise sammsammulise loogikaga, nagu peaks lähenema asjale palavikulise kontrolltöö ajal.. see tähendab, prioriteetide kaupa lahendamist... 1) kõigepealt, ahaa, tegu ,,lõpmatus lõpmatus" tüüpi määramatusega, siis võib aidata see, kui tuua kõige kõrgema astmega x sulgude ette ja nii saab lõpmatust nulliks taandada:
f ( x) = lim = lim , x 0 x x 0 x kui see piirväärtus eksisteerib. dy df ( x) Tuletise tähised: f ( x), y, y x , , 5 dx dx Tuletise leidmise skeem Vastavalt tuletise definitsioonile, koosneb funktsiooni tuletise leidmine järgmistest etappidest: 1. funktsiooni f (x) muudu y arvutamine vastavalt valemile y = f (x + x) - f (x) y 2. jagatise x moodustamine y 3. piirväärtuse lim leidmine x 0 x 6 Näide On antud funktsioon f (x) = x2. Leida definitsiooni järgi tuletis: a) suvalises punktis x; b) punktis x = 3. 1. Funktsiooni muut: y = f (x+ x) f (x) =(x + x)2 - x2 = 2x x + (x)2 2. Jagatis:
Kui mingid segus olevad molekulid on liiga suured, mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena. Tegemist on minimaalse elueerimismahuga Vxmin, kusjuures Vxmin=Vv. Ained, mis difundeeruvad täielikult geeli pooridesse liiguvad aeglaselt ja väljuvad maksimaalse elueerimismahuga Vxmax, mis on lähedane antud kolonni kogu mahule. Vxmax= Vt-Vg. Molekule, mis mahuvad geeli pooridesse sisenema, iseloomustatakse liikuvusteguriga Rf, mis arvutatakse vastavalt valemile. Töö käik: Mõõtsin ära kolonni kõrguse ja diameetri, et arvutada fraktsioonide üldarvu. Kolonni kõrguseks mõõtsin ma 31,4cm ja diameetriks1,8cm. k oli antud ja see oli 0,1. Vastavalt valemitele arvutasin: 2 1,8 Vt = * * 31,4 = 79,86cm 3 2 V g = k * Vt = 7,986 V x max = 79,86 - 7,986 = 71,874 71,874 n= = 35,957 36 2 Sain siis, et fraktsioonide üldarvuks tuleb 36.
Sain selgeid lahuseid ja määrasin nende optilist tihedust spekrofotomeetriga lainepikkusel = 280 nm (D280). Kaliibrimisgraafikult leidsin vastavalt proovide optilise tiheduse väärtustele D280 neis sisalduva türosiini kontsentratsioon (mg/ml või mol/ml). Saadud katseandmete alusel koostatan graafik, mis väljendab türosiini kontsentratsiooni ja reaktsiooni kestvuse vahelist sõltuvust CTyr = f(t) ja arvutan ensüümipreparaadi proteolüütiline aktiivsus, mis A vastab valemile: 3 C Tyr10 V 1V 22 A= t181V 3g CTyr türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/ml), t hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s), V1 reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml), V2 valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml), 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (1 ml 2 ml, seega L = 2), V3 ensüümi maht hüdrolüüsisegus (ml), g proteaasi preparaadi kaalutis (g),
Paralleelproovide keskmine väärtus: Vaadates graafikule leian glükoosi kontsentratsiooni minu uuritavas lahuses. Kui absorptsioon võrdub 0,0025 A, siis glükoosi kontsentratsioon C = 0,005 mg/ml. Kuna alguses mina lahjendasin apelsiinimahla, siis oma saadud tulemust pean korrutama lahjendusteguriga. Apelsiinimahla glükoosi kontsentratsioon võrdub 1 mg/ml. Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes arvutatakse vastavalt valemile: , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml), L mahla lahjendustegur, d mahla tihedus (g/cm3). Järeldus: Antud katses õnnestus glükoosisisaldust määrata. Katse protsessis K4[Fe(CN)6] oksüdeerus K3[Fe(CN)6] ks. Seda oli ka visuaalselt näha, sest katseklaasides lahuse värvus 20 minuti jooksul muutus helekollaseks. Vaadates kaliibrimisgraafikule võib järeldada, et katse oli
kvartsküvette. Leidsin kaliibrimisgraafikult vastavalt proovide optilise tiheduse väärtustele D280 neis sisalduva türosiini kontsentratsiooni ning saadud katseandmete põhjal koostasin graafiku, mis väljendab türosiini kontsentratsiooni ja reaktsiooni kestvuse vahelist sõltuvust CTyr = f(t). Tabel . Katsetulemused Joonis . Türosiini kontsentratsiooni ja reaktsiooni kiiruse vaheline sõltuvus, CTyr = f(t) Arvutasin ensüümipreparaadi proteolüütilise aktiivsuse A (kat/g) vastavalt valemile: kus: C(Tyr) türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus, mg/ml t hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik, s V - reaktsioonisegu (substraat+ensüüm) üldmaht, ml V - valmistatud ensüümilahuse üldmaht, ml 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus V - ensüümi maht hüdrolüüsisegus, ml g proteaasi preparaadi kaalutis, g 181 türosiini molekulmass Järeldus Proovid said võetud reaktsioonisegust kaseiini hüdrolüüsi protsessi algfaasis, mil produktide
0.03 0.02 0.01 0 0 320 620 915 Proovi aeg t (s) Arvutan ensüümipreparaadi proteolüütilise aktiivsuse A vastavalt valemile: ΔC Tyr × 103 × V 1 × V 2 × 2 ( 0,072−0,039 ) ×103 ×26 ×5 × 2 A= Δt × 181×V 3 × g = 915 ×181 ×1 ×0,0208 = 2,49 μkat/g ΔCTyr – türosiini kontsentratsiooni muutus valitud ajavahemikus (mg/mL) Δt – hüdrolüüsi kestus st valitud ajavahemik (s) V1 – reaktsioonisegu (substraat + ensüüm) üldmaht (ml) V2 – valmistatud ensüümilahuse üldmaht (ml) 2 – TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus
6. glükoos 0,062 0,053-0,031 = 0,022 Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Minu uuritava meelahuse kahe paralleelkatse optilised tihedused tulid 0,062 ja 0,064, seega keskmine optiline tihedus on 0,063. Kaliibrimisgraafikul vastab sellisele optilisele tihedusele kontsentratsioon C = 0,1675 mg/ml. Glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) proovi kuivaines arvutatakse vastavalt valemile: C - glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg/ml) V1 - uuritava lahuse üldmaht (ml) L - lahjendustegur 10-3 - tegur üleminekuks grammidele V2 - värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml) G - uuritava materjali kaalutis (g) W - uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana Minu andmed: C = 0,1675 V1 = 200 ml L=1 V2 = 1 ml G = 0,1033 W = 17,5% = 0,175 (keskmine väärtus) 3
· Kolbides olevaid lahuseid tiitritakse 0,02M CuSO4 lahusega kuni violetne värv muutub püsivalt rohekaks. Kolvi sisu loksutatakse pidevalt. Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi lahuse hulga järgi leitakse kalibreerimisgraafikult taandavate suhkrute sisaldus mg-des 1 ml-s reaktsioonisegus võetud proovis. Vedela invertaasi preparaadi puhul arvutatakse invertaasi aktiivsus vastavalt valemile: A = (C2 - C1)*V1*103*L/T*180*V3*V4, kus C1 - taandavate suhkrute sisaldus 0-proovis mg/ml C2 - taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis, mg/ml V1 - reaktsioonisegu üldmaht, ml 103 - tegur üleminekuks mikrogrammidele L - lahjendusmäär T - hüdrolüüsi kestus, s 180 - glükoosi molekulmass V3 - proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V4 - ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml Katseandmed: 0-proov: V(CuSO4) = 1,9 ml, seega C1 = 1,7 mg/ml
andmeid ehk neeldumismaksimumidele max vastavaid absorptisooni (A) väärtusi. Reeglina võetakse arvutamisel aluseks selline absorptsiooni väärtus, mis vastab neeldumisspektri kõige kõrgemale ,,tipule". Arvutus põhinebki nimetatud lainepikkusele max vastava A väärtuse ja samal lainepikkusel mõõdetud ekstinktsioonikoefitsiendi väärtuse suhtele. Karotenoidi sisaldus (K, mg%) uuritavas proovis arvutatakse vastavalt valemile: , kus A absorptsiooniväärtus, mis vastab aluseks valitud neeldumismaksimumile max (kõrgeimale ,,tipule" vastav A väärtus E1cm1% - vaadeldava karotenoidi ektstinktsioonikoefitsient (1%-lise karotenoidi lahuse absorptisoon) sama max juures V ekstrakti kogumaht, mL d kasutatud ekstrahendi tihedus, g/cm3 0,704 g uurimiseks võetud taimse materjali mass, g 103 tegur milligrammidele üleminekuks
jõuga. 33. Inertsijõu mõiste ja valem (3.5). Inertsijõud jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvates taustsüsteemides paiknevatele kehadele. On suunatud taustsüsteemi kiirendusele vastassuunas ja arvutatakse valemist: a kus on taustsüsteemi kiirendus, m on vaadeldava keha (mitte taustsüsteemi!) mass. 34. Kesktõukejõu valemi (3.7) tuletamine. Joonis koos selgitustega. Kui mingi süsteem liigub kõverjooneliselt, siis vastavalt inertsijõu valemile peab temaga kaasa liikuvatele kehadele mõjuma inertsijõud, mis on suunatud kõveruskeskpunktist eemale. Seda jõudu nimetatakse kesktõukejõuks. 35. Coriolise kiirenduse ja jõu valemite (3.11) ja (3.12) tuletamine. Joonis koos selgitustega. , kus s kaarepikkus a=´s , kus w nurkkiirus, u kiirus.
b) Kuna muutujate X ja D t-statistikute absoluutväärtused on suuremad kui kriitiline väärtus ( 22.54 1.99; 2.34 1.99) , siis statistiliselt olulised muutujad mudelis on muutuja X ja muutuja D. Muutujate X ja D koostoimemuutuja DX on statistiliselt ebaoluline c) Usalduspiiride leidmiseks on esmalt vaja leida parameetri hinnangu standardviga ˆ vastavalt valemile se ˆ . Antud juhul se 0.93 / 22.54 0.041 . Parameetri t hinnangu usalduspiirid avalduvad valemiga ˆ se ˆ t / 2, nk . Seega muutuja X ees oleva kordaja usalduspiirid on 0.93 1.99 * 0.041 Ülesanne 2. Analüüsime regressioonimudelit ln(Yi ) 2 0.93 ln( X i ) 1.20 Di 0
benseeni tuumas suurt rolli just sellise elektronpilve moodustumisel nagu tal on. Kekulé proovis ka määrata benseeni tekkeenergiat. Tema valemi järgi on seda võimalik leida kolme üksiksidemega süsiniku, kolme kaksiksiksidemega süsiniku ja kuue süsiniku ja vesiniku vahelise sidemete energiate summaga. 3*81+3*147+6*99=1278 kcal/mol. Tegelikult aga on benseeni tegelik põlemissoojus kindlaks ja selleks on 1314 kcal/mol. See tähendab, et benseen on tegelikult Kekulé valemile vastavast 1,3,5 tsükloheksatrieenist 36 kcal/mol võrra püsivam.[2] Benseeni kasutus läbi aja Põhiline benseeni kasutusala enne enne esimest maailmasõda oli kummitööstus. Seda kasutati lahustina. Esimese maailmasõja ajal lõhkeainete tööstuses benseeni kasutus suurenes. Peagi kasutati benseeni laialdaselt lahustina, näiteks kunstnaha tegemisel, kummi ja plastiku tootmisel ning kasutati paljude orgaaniliste ainete sünteesi alusmaterjalina. Peale esimest
Tegelik Läbi tõmmatud sirge Glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses leitakse kaliibrimisgraafikult vastavalt paralleelproovide keskmisele optilise tiheduse väärtusele. Proov D Korrigeeritud D 0 0,032 0 Mesi 1 0,110 0,078 Mesi 2 0,112 0,08 Keskmine Korrigeeritud D: 0,079 Glükoosi sisaldus uuritava proovi kuivaines (X, %) arvutatakse vastavalt valemile: C glükoosi konts. mee lahuses (kaliibrimissirge järgi), mg/ml 0,168 V1 mee lahuse üldmaht, ml 251 L lahjendustegur 1 10-3 tegur üleminekuks grammidele V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht, ml 4
Samuti tuleb arvestada, et tulemusmaatriksi suurus tuleneb esialgsetest maatriksitest. Uue maatriksi ridade arv ühtib esimese maatriksi ridade arvuga ja veergude arv teise maatriksi omaga. Maatriksit X vaadates näeme, et x= 2,21 ja y= 0,48. Tabel 4. Maatriks X 2.21 0.48 2) Järgnevalt tuleb leida mõõtmistulemustele parandid vi, et mõõtmistulemused rahuldaksid geomeetrilisi tingimusi. Otsitavate parandite leidmiseks kasutame maatrikseid A, X ja L. Vastavalt valemile V= AX-L leiame hälvete maatriksi V (Tabel 5). Tabel 5.Hälvete maatriks V -0.21 -2.59 1.36 3) Leitud parameetrid x ja y ning hälbed vi tuleb asetada algvõrranditesse ning kontrollida nende kehtivust. Asetades vajalikud suurused võrranditesse, siis näeme, et leitud parameetrite ja hälvete puhul on kõigi võrrandite vasakud pooled võrdsed paremate pooltega. Järelikult on leitud suurused õiged ning rahuldavad antud võrrandeid. Ülesanne 2
- 1. Kaalutise võtmine, 2. Lahustamine sobivas lahustis, 3. Uuritava iooni sadestamine, 4. Sademe pesemine, filtreerimine, kuumutamine, 5. Saademe kaalumine • Millel põhineb kaalanalüüs? Analüütilisel kaalumisel. Püsiv sade, millega saab edasi toimetada • Mille alusel valitakse sadesti? - sobiva sademe valik- sade peab olema praktiliselt lahustumatu, hästi filtreeritav ja pestav, peale kuumutamist peab sade vastama samale valemile, püsiv kaal ei tohi muutuda seistes, kui võimalik, tuleks sadestaja valida selline, et tema liig kuumutamisel lenduks. • Kui palju tuleb sadestajat võtta? Kui sade kristallne – koeffitsient 0.5g, kui amorfne – 0.3g ja veel tuleb võtta 1.5 korda rohkem, kui arvutatud teoreetiliselt. • Mis on dekanteerimine ja miks seda kasutatakse? – protsent, mille käigus kallatakse sadet
saadud andmeid ehk neeldumismaksimumidele max vastavaid absorptisooni (A) väärtusi. Reeglina võetakse arvutamisel aluseks selline absorptsiooni väärtus, mis vastab neeldumisspektri kõige kõrgemale ,,tipule". Arvutus põhinebki nimetatud lainepikkusele max vastava A väärtuse ja samal lainepikkusel mõõdetud ekstinktsioonikoefitsiendi väärtuse suhtele. Karotenoidi sisaldus (K, mg%) uuritavas proovis arvutatakse vastavalt valemile: , kus A absorptsiooniväärtus, mis vastab aluseks valitud neeldumismaksimumile max (kõrgeimale ,,tipule" vastav A väärtus E1cm1% - vaadeldava karotenoidi ektstinktsioonikoefitsient (1%-lise karotenoidi lahuse absorptisoon) sama max juures 3 V ekstrakti kogumaht, mL d kasutatud ekstrahendi tihedus, g/cm 3 g uurimiseks võetud taimse materjali mass, g
reaktsioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ensüümi töölahuse üldmaht, tegur üleminekuks mikrogrammidele hüdrolüüsi kestvus, glükoosi molekulmass proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ensüümipreparaadi kaalutis, Vedela invertaasi preparaadi uurimisel avaldatakse aktiivsus ensüümipreparaadi 1 ml kohta . Arvutus viiakse läbi vastavalt valemile: Kus: lahjendusmäär, mida kasutati vedelast ensüümipreparaadist töölahuse valmistamisel. Invertaasi preparaadi aktiivsus avaldatakse kahe aktiivsuse aritmeetilise keskmisena. Kahe saadud tulemuse ja erinevus protsentides: Järeldused: Kui töö on läbi viidud korrektselt, peaksin tulemused kokku langema või erinema teineteisest maksimaalselt 20% võrra. Keskmine invertaasi preparaadi invertiini lahuse aktiivsus oli katse tulemusena . See näitab,
83. Lõik TQ kujutab endast kõrgemat järku lõpmata väikest suurust x . 84. DIFERENTSIAAL LIGIKAUDSES ARVUTAMISES 85. Defineerisime diferentsiaali kui funktsiooni muudu peaosa. See võimaldab kasutada diferentsiaali kui funktsiooni muudu ligikaudset väärtust dy y 86. Valem on seda täpsem, mida väiksem on muut x . Valemit kasutatakse siis, kui funktsiooni diferentsiaali on kergem arvutada kui tema muutu. 87. Anname valemile teise kuju f ( x + x ) - f ( x ) f ( x ) x 88. Siit saame ligikaudse väärtuse funktsiooni uuele väärtusele. f ( x + x ) f ( x ) + f ( x ) x 89.
Klassikalises füüsikas on mass ja energia iseseisvad füüsikalised suurused. Relatiivsusteoorias on mass ja energia samased suurused e samased. Erinevus on konstandis c2. E= m * c2 E keha koguenergia m keha mass c valguskiirus Seisuenergia seisva keha energia E0 = m0 * c2 m0 = 1kg = 10-3 kg E0= 10-3 * 9 * 1016= 9 * 1013 J Järeldused: 1) Keha mass võib muutuda 100%-liselt energiaks. Selline energia vabaneb tuumareaktsioonides. 2)Igasugune energia omab massi vastavalt valemile 3)Kui muutub keha energia, siis peab muutuma ka tema mass. Keha koguenergia all mõeldakse keha seisuenergia ja teiste energialiikide summat. Need energialiigid võivad üksteiseks muutuda. ÜLESANDED Kui suur on elektroni seisuenergia kui elektroni seisumass on m0= 9,11* 10-31 kg. Kiirendi annab prootonile energia E = 7 * 1010eV, mitu korda suureneb prootoni mass kui prootoni seisumass on mp= 1,67 * 10-27 kg.
Määramatused valitud mõõtmistele (2., 10., 18.) Kõikide määramatuste juures kehtivad antud konstandid: l(I)=0,5 mA; l(U)=0,5 V; Ampermeetri täpsusklass: 1,0; Voltmeetri täpsusklass: 1,5; =0,95. Arvutan mõõteriistade lubatud põhivead vastavalt juhendis esitatud valemile. kus on mõõteriista täpsusklass ja xn jaotiste arv skaalal. ( ) ( ) Mõõteriistast tingitud määramatus: ( ) Voolutugevuse mõõtmisel: ( ) Pinge mõõtmisel:
Pöörake pikksilm sellisesse asendisse, et mõlema silma võrkkestal tekkinud skaala kujutised tunduksdid kokkulangevatena s.t et tekiks mulje, nagu asuks palja silmaga vaadeldava skaala foonil teine, suurendatud jaotisttega skaala. 3. Korrake mõõtmist 5-6 korda, kasutades iga kord erinevaid suurendatud skaala jaotisi ja varieerides ka nende arvu. Tulemused kandke tabelisse. 4. Määrake vastavalt valemile (4) piksilma suurendus. Saadud tulemustest võtke aritmeetiline keskmine ning hinnake viga. C) Mikroskoobi suurenduse määramine 1. Tutvuge mikroskoobi ehitusega ja tema reguleerimis võimalustega. 2. Määrake objektskaala vähima jaotise väärtus. Asetage objektskaala mikroskoobi alusele ning seadke nõguspeegel nii, et mikroskoopi tungiks võimalikult suur valgusvoog. Teravustage mikroskoop objektskaala vaatamiseks. 3
annaabi.ee 
