Pikksilm ja mikroskoobi suurendus

Viires, Ave

Pikksilm ja mikroskoobi suurendus - protokoll nr.4 (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Lõik failist

Tallinna Tervishoiukõrgkool
Optomeetria õppetool
OP1
Üliõpilane:
Teostatud:
Õpperühm: OP1 A
Kaitstud:
Töö nr: 4
TO
PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS
Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi suurenduse ning silma minimaalse vaatenurga määramine
Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop , ühtlaste jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud
TÖÖ TEOREETILISED ALUSED

Silma minimaalse vaate nurga määramine
Kujutise tekkimine silma võrkkestale.
Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal tekkinud kujutis ja seda vähem detaile saab vaadeldavas esemes AB selgelt eristada, sest silma eraldusvõimet piirab võrkkesta diskreetne ehitus.
Väikseima tuvastatava punktide A ja B vahe järgi saab leida minimaalse vaatenurga
Tavaliselt on inimsilma vaatenurk kahe punkti eristamisel u. 3•10−4 rad, kuid olenevalt objektist, tema valgustatusest ning vaatenurga määramise meetodist, võib ta omada märksa suuremaid väärtusi.
Minimaalse vaatenurga mõõtmise skeem

Pikksilma suurenduse määramine
Pikksilma valmistamisel kasutatakse kas kahte läätse või läätsede süsteemi. Objekti poolset läätse (OB) nimetatakse objektiiviks ja silma poolset (OK) okulaariks. Objektiiv annab kauguest esemest fookuse lähedal tõelise, vähendatud ja ümberpööratud kujutise.Seda tõelist kujutist vaadeldakse okulaariga kui luubiga. Seejuures saadakse suurendatud , päripidine ebakujutis.
Pikksilma suurenduse hindamise lihtsustatud skeem

Mikroskoobi suurenduse määramine
Mikroskoopikasutatakse lähedaste, kuid väikeste esemete vaatlemiseks . Mikroskoop nagu pikksilmgi, koosneb tavaliselt kahest läätsede süsteemist : objektiivist ja okulaarist. Mikroskoobi objektiivi ülesandeks on tekitada uuritavast esemest võimalikult suur kujutis.
Ebakujutise saamine mikroskoobis
TÖÖ KÄIK

Silma minimaalse vaatenurga määramine

Joonestage paberile kõrvuti kaks väikest ristkülikut ca 1mm kaugusele teineteisest.

Kinnitage paber silmade kõrgusele ja eemalduge temast suurima kauguseni, mille korral näete ristkülikuid veel valge ribaga eraldatuina.

Mõõtke kaugused.

Arvutage silma minimaalne vaatenurk valemi (1) abil. Hinnake tulemuse viga.

Pikksilma suurenduse määramine

Tutvuge pikksilma ehitusega ja selle reguleerimisvõimalustega ( kruvid teravus tamiseks, pikksilma pööramiseks ning tõstmiseks ja langetamiseks).

Teravustage pikksilm laboratooriumi teisel seinal asuvale skaalale .( Vajaduse korral suunake skaalale lisavalgustus.) Õppige skaalat kahe silmaga korraga vaatama nii, et üks silm vaataks läbi pikksilma ja teine pikksilma kõrvalt. Pöörake pikksilm sellisesse asendisse, et mõlema silma võrkkestal tekkinud skaala kujutised tunduksid kokkulangevatena s.t et tekiks mulje, nagu asuks palja silmaga vaadeldava skaala foonil teine, suurendatud jaotisttega skaala.

Korrake mõõtmist 5-6 korda, kasutades iga kord erinevaid suurendatud skaala jaotisi ja varieerides ka nende arvu. Tulemused kandke tabelisse.

Määrake vastavalt valemile (4) piksilma suurendus. Saadud tulemustest võtke aritmeetiline keskmine ning hinnake viga.

Mikroskoobi suurenduse määramine

Tutvuge mikroskoobi ehitusega ja tema reguleerimis võimalustega.

Määrake objektskaala vähima jaotise väärtus. Asetage objektskaala mikroskoobi alusele ning seadke nõguspeegel nii, et mikroskoopi tungiks võimalikult suur valgusvoog . Teravustage mikroskoop objektskaala vaatamiseks.

Seadke joonlaud mikroskoobi kõrvale silmast parima nägemise kaugusele ( ca 25 cm) nii, et ta oleks risti mikroskoobi teljega . Järgnevalt vaadates ühe silmaga läbi mikroskoobi objektskaalale, teisega aga vahetult mikroskoobi kõrvale asetatud mõõtjoonlauale, nihutage joonlaud sellisesse asendisse, et objektskaala suurendatud kujutis näiks asuvat mõõtjoonlaua taustal. Mõõtke objektskaala suurendatud jaotiste pikkused. Korrake mõõtmisi 5-6 korda, valides iga kord erineva arvu jaotisi. Tulemused kandke tabelisse.

Määrake mikroskoobi suurendus valemi (5) abil. Saadud tulemustest võtke aritmeetiline keskmine ning hinnake viga.
Silma minimaalse vaatenurga määramine
Katse nr.
l, mm
S, mm
(rad)
t, mm
1.
2.
3.
4.
5.
6.
Pikksilma suurenduse määramine
Katse nr.
N
n
s
1.
2.
3.
4.
5.
Mikroskoobi suurenduse määramine
Katse nr.
Pikkus l
Kujtise pikkus l’’
Suurendus s
1.
2.
3.
4.
5.
ARUANNE
Silma

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Pikksilm ja mikroskoobi suurendus - protokoll nr 4 #1

Pikksilm ja mikroskoobi suurendus - protokoll nr 4 #2

Pikksilm ja mikroskoobi suurendus - protokoll nr 4 #3

Pikksilm ja mikroskoobi suurendus - protokoll nr 4 #4

Pikksilm ja mikroskoobi suurendus - protokoll nr 4 #5

Pikksilm ja mikroskoobi suurendus - protokoll nr 4 #6

Pikksilm ja mikroskoobi suurendus - protokoll nr 4 #7

Pikksilm ja mikroskoobi suurendus - protokoll nr 4 #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ave Viires Õppematerjali autor

pikksilm suurendus Pikksilm mikroskoobi suurendu

Sarnased õppematerjalid

docx

Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse

Optika

doc

Füüsika II labor 13

Paber kinnitatakse silmade kõrgusele seinale ja vaatleja eemaldub sellest nii kaugele, et ristkülikud näiksid talle üheks kokkusulanuna. Teades pilu laiust s ja kaugust paberini l ning arvestades fakti, et väikeste nurkadekorral on nurga siinus ja tangens ligikaudselt võrdsed nurga endaga radiaanides, võimegi silma minimaalset vaatenurka arvutada valemist s min = (1) l Pikksilma suurendus Kaugel asuvaid esemeid ei näe me selgelt just sellepärast, et nende vaatenurk on liiga väike. Selleks, et eristada ka kaugel asuvate esemete väikseid detaile, kasutatakse optilisi seadmeid (näiteks pikksilmi), mis muudavad vaatenurga suuremaks. Optilise seadme poolt tekitatud suurendusefekti hinnatakse tavaliselt valemiga tan s= , (2) tan

Füüsika ii

doc

Õhukese läätse fookuskaugus

Õpperühm: OP1 B Kaitstud: Töö nr. 3 TO ÕHUKESE LÄÄTSE FOOKUSKAUGUS Töö eesmärk: Õhukese koondava ja Töövahendid: Optiline pink valgusallika (heledasti hajutava läätse fookuskauguse määramine. valgustatud pilu), ekraani ning läätsehoidjatega, õhukesed kumer- ja nõgusläätsed, pikksilm. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest (tavaliselt klaasist) keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. Kui läätse mõlemad piirpinnad on sfäärilised (üks võib ka tasapind olla) siis nimetatakse läätse sfääriliseks ning sirget, mis läbib mõlema piirpinna keskpunkte läätse optiliseks peateljeks. Sõltuvalt sellest, kas optilise peateljega paralleelsed kiired pärast

Optika

docx

Suhkrulahuse eripöörang

kontsentratsiooni määramine analüütilised kaalud, mensuur, mõõtjoonlaud, suhkur Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 1 lamp 2 kondensor 3 valgusfilter 4 polarisaator 5 kvartplaadiga diafragma 6 uuritava vedelikuga täidetud toru 7 analüsaator 8 pikksilm Töö teoreetilised alused Mitmetel kristallidel ja lahustel on omadus pöörata neid läbiva lineaarselt poleriseeritud valguse polerisatsioonitasandit. Niisugused aineid nimetatakse optiliselt aktiivseteks. sEllisteks on näiteks kvartsikristallid ,suhkru,kampri,nikotiini lahused. Optiliselt aktiivset ainet läbinudvalguse polerisatsioonitasandi pöördenurk sõltub ainest ,ainekihi paksusest l

Füüsika praktikum

doc

Füüsika praktikumi protokoll nr 12"OPTIKA"

kontsentratsiooni määramine. mensuur,mõõtjoonlaud,suhkur. Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 · 1 lamp · 2 kondensor · 3 valgusfilter · 4 polarisaator · 5 kvartplaadiga diafragma · 6 uuritava vedelikuga täidetud toru · 7 analüsaator · 8 pikksilm Töö käik 1. Tutvuge polerimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega 2. Lülitage polerimeetri lamp sisse ning reguleerige pikksilma vaateväli tervaks 3. Leidke polerimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse ,kus pikksilma vaateväli on ühtlaselt nõrgalt valgustatud. Märkige üles skaala lugem 0 4. Paluge praktikumi juhendajal kontrollida nullasendit ning täpsustada tööülesannet. 5

Füüsika

pdf

DIFRAKTSIOONIVÕRE

murdvad või peegeldavad tahud asetseksid vertikaalselt, st paralleelselt kollimaatori piluga. Aluslaua asend on õige, kui pikksilma niitristi vertikaaljoon on paralleelne objektilt peegeldunud või murdunud kiirtest tekkinud pilu kujutisega. Limbile kantud ringskaalal B (joon. 19.2) määratakse kollimaatorist väljunud ning aluslauale C paigutatud objektilt peegeldunud, murdunud või difrageerunud kiirte suund pikksilma asendi järgi. Seepärast on pikksilm kinnitatud goniomeetri alusele nii, et teda on võimalik pöörata limbi ja aluslaua tsentreid läbiva vertikaaltelje, st goniomeetri vertikaaltelje ümber. Limbi skaala on jaotatud kraadideks ja selle osadeks. Piki ringskaalat liigub pikksilmaga ühendatud abiskaala ehk noonius N, mis võimaldab määrata pikksilma asendit küllaltki täpselt (olenevalt nooniuse täpsusest). Limbi ekstsentrilisusest tingitud ebatäpsuste vältimiseks on mõned goniomeetrid varustatud kahe nooniusega

Füüsika

doc

Nimetu

jne. Siit on näha, et ..., s.t. heledad ja tumedad rõngad vahelduvad. Antud töö ülesandeks on tasakumera läätse kõverusraadiuse määramine Newtoni rõngaste mõõtmise kaudu. Selleks asetatakse klaasplaat ja lääts mõõtemikroskoobi lauale nii nagu joonisel 36 ning teravustatakse mikroskoop õhukihi ülemisele pinnale, s.t. läätse sfäärilisele pinnale. Valguse juhtimiseks õhukihile on mikroskoobi objektiivi ja uuritava läätse vahele asetatud 45o nurga all vaatesihi suhtes tasaparalleelne klasplaat P. Valgusallikast tulnud kiired peegelduvad plaadilt P läätsele. Sealt tagasi peegeldunud kiirtest satub osa läbi plaadi P mikroskoobi objektiivi ning seetõttu on mikroskoobis näha tugevalt suurendatud Newtoni rõngaste kujutised. Mõõtemikroskoopi (või tema alust) saab nihutada horisontaalsihis kruvinihuti abil ning sel teel mõõta suure täpsusega kas heledate

Kategoriseerimata

138

docx

GEODEESIA II eksami vastused

Samuti võib joonte mõõtmiseks kasutada elektronkaugusmõõtureid. Nende töö joonte mõõtmisel põhineb valguse kiiruse c ja kulutatud aja korrutise leidmisel. Joone mõõtmisel läbib valgus vahemaa kaks korda punktini ja sealt tagasi. 25. Mõõteinstrumendi horisonteerimine ja tsentreerimine 26. Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!) (Nivelliir ka ju? niveriiriga ei mõõda sa nurka...) 27. Pikksilma peamised koostisosad(joonisega!) Teodoliidi pikksilm koosneb: silindrikujulisest torust, objektiivist, okulaarist, niitristikust ja fokuseerivast läätsest. Ühel leheküljel olid kirjas need aga paar lehte edasi korratakse neid ja seal on kirjas vaid objektiiv, okulaar, niitristik. Ei tea, kumba uskuda.(lk 137 ja 139, sinine raamat) Nivelliiri pikksilma osadeks on (lk 54-57, roheline raamat): niitristik, objektiiv, okulaar, sisefokuseerimislääts.

Geodeesia

Rohkem sarnaseid