Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu mooli hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks?
  • Mitu liitrit hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks?
  • Mitu grammi raudoksiidi tekib kui raud reageerib 5 mooli hapnikuga?
 
Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal 
Reaktsioonivõrrand näitab reageerivate ainete suhteid  moolides .  
Kordaja on moolide arv. Kui kordajat ei ole, on moolide arv=1 
Lahenduseks vajalik: lõpeta reaktsioonivõrrand, tasakaalusta! 
Näide 1- tekstist andmed moolides 
Mitu mooli hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 
1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja x mooli) 
2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 
3)  Koosta   ristkorrutis  ja lahenda 
2 mooli 
       x mooli 
4Fe+3O2->2  Fe2O3        X=2 mol•3 mol : 4mol 
4mooli       3 mooli 
Näide 2- tekstist andmed liitrites vm ruumalaühikutes 
gaasidel  

Mitu liitrit hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 
1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja xliitrit) 
2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 
3) Gaasile, mille küsimuse ühikuks oli  liiter , märgi moolide arvu juurde molaarruumala  
22,4 liitrit/mol (nende korrutis näitab gaasi ruumala võrrandis) 
4) Koosta ristkorrutis ja lahenda 
2 mooli     x liitrit 
4Fe+3O2->2 Fe2O3      X=2 mol•3 mol•22,4l/mol : 4mol 
4mooli       3 mooli•22,4 l/mol 
Ave  Vitsut , Viljandi Gümnaasium 2012 
 
 
Näide 3- tekstist andmed massiühikutes-  gramm , kg …  
Mitu grammi raudoksiidi tekib, kui raud reageerib 5 mooli hapnikuga? 
1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (5 mooli ja xgrammi) 
2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 
3) Ainele, mille küsimuse ühikuks olid  grammid , märgi moolide arvu juurde  molaarmass  
vastavalt aine valemile (nende korrutis näitab aine massi võrrandis) 

4) Koosta ristkorrutis ja lahenda 
                  5 mooli 
       x grammi 
4Fe+3O2->2 Fe2O3            M(Fe2O3)=160 g/mol 
                 3 mooli       2 mooli•molaarmass 160g/mol 
X=5 mol•2 mol•160g/mol: 3mol 
 
Harjutusülesanded 
1) Mitu mooli difosforpentaoksiidi tekib 6 mooli 
fosfori reageerimisel hapnikuga? 
2) Mitu grammi fosforhapet tekib 3 mooli 
difosforpentaoksiidi reageerimisel veega? 
3) Mitu liitrit hapnikku  O2 kulub 10 mooli fosfori 
põlemiseks
 
 
 
Ave Vitsut, Viljandi Gümnaasium 2012 
 
Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal #1 Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor oijihihjojoi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi
36
pdf

Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi

Kui molaarmassi ühik on mol , siis on molaarmass arvuliselt võrdne molekulmassiga (või aatommassiga) M(H2O) = 2·1 + 16 = 18 g mol n= m M Molaarruumala Vm Molaarruumala Vm on ühe mooli aineosakeste ruumala Ühesugustes tingimustes sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad võrdse arvu molekule Normaaltingimused (nt.) t = 0oC ja p = 1 atm Gaaside molaarruumala (nt.) dm 3 Vm = 22,4 mol V V n= = Vm 22,4 Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet 2H2 + O2 = 2H2O 2 mol 1 mol 2 mol 2·2g + 32 g = 2·18g Aine massi jäävuse seadus: lähteainete mass = saaduste mass Näiteülesanne 1 Mitu mooli hapnikku kulub 6 mooli vesiniku põlemiseks? 6 mol x 2H2 + O2 2H2O 2 mol 1 mol x = 6 mol ⋅1mol = 3 mol O2 2 mol Näiteülesanne 2

Matemaatika
Keemia spikker 9 kl - happed
7
docx

Keemia spikker 9.kl - happed

Ülesanded lahustuvuse kohta: Lahustuvus = Nt. 80g ainet - 100 g H2O X g ainet - 300 g H2O X = = 240 g ainet Lahuse koostise arvutusi: Lahus = lahusti + lahustunud aine. Massi % 100% (tervik) = lahuse mass X% (osa) = lahustunud aine mass Nt. Kui palju soola ja vett on tarvis 700g 30% lahuse valmistamiseks? 100% - 700 g lahust 30% - x g ainet X = = 210 g soola 700 g ­ 210 g = 490 g H2O Arvutusi liitainete valemite põhjal: Nt. Mitu % hapnikku on H2O-s? M(H20) = 1*2 + 16 = 18 g/mol 100% - 18 g/mol X% - 16 g (O2) X = = 89% Nt. Arvuta H2SO4 %-line koostis. M(H2SO4) = 2 + 32 + 4*16 = 98 g/mol 100% - 98 g H2SO4 X% - 2 g H2 X1 = = 2% H2 X2 = = 33% S X3 = = 65% O2 Arvutusi gaasiliste ainetega ja tihedused: vedelike puhul gaaside puhul M ­ molaarmass Vm ­ molaarruumala (22,4 dm3/mol) Ülesanded reaktsioonivõrrandite põhjal: o Reeglid selgeks o Loe tekst korralikult läbi

Keemia
Molekulaarmassi arvutusülesanded
26
doc

Molekulaarmassi arvutusülesanded

9. Mitu aatomit on I g vääveltrioksiidis? lg aatomite arv = ? = 0,0125 mol M g 80 — mol N =n• = 0,0125 mol • 6,02 1023 = 0,075 • 1023 (molekuli) Ühes molekulis S03-s on kokku 4 aatomit. aatomite arv = 4 • 0,075 • 1023 = • 1 022 (aatomit) 18.4. Arvutused reaktsioonivörrandite järgi I. Loe Iäbi ülesande tekst ja tee endale selgeks, millised ained on reaktsiooni lähteained, millised saadused. 2. Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivörrand. 3. Kui lähteandmed on massi- vöi ruumalaühikutes, siis arvuta need ümber moolidesse. 4. Lähteandmed (moolides) kirjutatakse vastavate valemite kohale, vörrandi kordajad aga valemite alla. 5. Arvestades, et reaktsioonivörrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate

Keemia
Konspekt
29
rtf

Konspekt

Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained ­ koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2. Liitained ­ koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid: Molekulaarsed ained ­ koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained).

Keemia
Keemia alused
4
pdf

Keemia alused

YKI0020 Keemia alused Üldmõisted Mõisted Maht on tuletatud ühik - pikkus kuubis. SI - süsteemis on ühikuks m3. 1 m3 = 1000 dm3 Põhimõisted 1 m3 = 1000 l Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on 1 dm3 = 1000 cm3 antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita 1l = 1000 ml suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüs

Keemia alused
Orgaaniline keemia
32
doc

Orgaaniline keemia

( = 1,108 g/cm 3 ). M(H 2 SO 4 ) = 98,1 g/mol. Lahendus. a) Kuna on teada lahuse molaarsus, on otstarbekas arvutustes lähtekoguseks võtta 1 dm 3 lahust. 1 dm 3 -s 2,49 M lahuses on 1dm 3 2,49 mol/dm 3 = 2,49 mol H 2 SO 4 . 2,49 mol 98,1 g/mol = 244,3 g H 2 SO 4 . Arvutame 1 dm 3 lahuse massi m(lahus)=1000 cm 3 1,108 g/cm 3 = 1108 g. H 2 SO 4 massiprotsent on järelikult 244,3 g P= 100% = 22,0% . 1108 g b) Eespool arvutatu põhjal on teada, et 1 dm 3 -s ehk 1108 g lahuses sisaldub 244,3 g H 2 SO 4 . Selles lahuses on vett 1108 g - 244,3 g = 863,7 g ja väävelhapet 2,49 mol (sest c = 2,49 M). 2,49 mol mol Seega c m = = 2,88 . 0,8637 kg H 2 O kg Näide 4. Arvutage NaOH massiprotsent 2 molaalses NaOH lahuses. Lahendus. Kuna on teada lahuse molaalsus, on arvutustes otstarbekas võtta lähtekoguseks 1 kg lahustit (vett).

Keemia
Keemia alused
16
doc

Keemia alused

Võrdsustamiseks asetatakse lähteainete ja saaduste ette koefitsiendid. Tasakaalustamine elektronide bilansi meetodil: 1. Leida elemendid, mille oksüdatsiooniaste muutub. 2. Kirjutada välja oksüdeerumise ja redutseerumise poolreaktsioonid. 3. Elektronide tasakaalustamiseks leida ühine kordaja (liidetud ja loovutatud elektronide arvud peavad võrduma). 4. Saadud koefitsiendid kanda võrrandisse. 5. Tasakaalustada ülejäänud reaktsioonivõrrand. Tasakaalustamiseks võib vajadusel lisada vee molekule või vesinikioone happelises keskkonnas. Aluselises keskkonnas võib lisada hüdroksiidioone või vee molekule. Näide: Redoksreaktsiooni tasakaalustamine happelises keskkonnas Lahused Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus.

Keemia alused
ÜLDKEEMIA
7
docx

ÜLDKEEMIA

41. 300 cm3 väävelhappe lahust ( = 1,12 g/cm3) sisaldas 0,6 mol väävelhapet. a) Arvutage väävelhappe protsendiline sisaldus (massiprotsentides) selles lahuses. b) Mitu mooli naatriumhüdroksiidi kulub ülesande lähteandmetes toodud 300 cm3 väävelhappe lahuse täielikuks neutraliseerimiseks? Mitu grammi Na2SO4 10H2O on võimalik saada lähtudes reaktsioonil tekkinud naatriumsulfaadist? III. Arvutusülesanded reaktsioonivõrrandite järgi 1. Mitu grammi naatriumhüdroksiidi tekib 5 g naatriumi reageerimisel veega? 2. Mitu dm3 vesinikku eraldub 5 mooli väävelhappe reageerimisel tsingiga? 3. 25 g kaltsiumfluoriidi reageerib väävelhappega, mitu grammi tekib sadet? 4. 4 kg naatriumit reageeris veega. Kui suur oli eraldunud vesiniku ruumala? 5. Kas jätkuks 234 g sulatatud naatriumkloriidist, et sellest elektrolüüsil tekkiva klooriga täielikult kloorida üks mool metaani? 6

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun