Globaliseerumisprotsessi käigus kaovad piirid, mis eraldavad erinevate rahvaste kultuure. Üha rohkem inimesi liigub ühest riigist teise, otsimaks endale sobivamaid elamis-ja töötamiskohti. Tänapäeva mitmekultuurilistes ühiskondades toetatakse ja kultiveeritakse arusaama, et on hea, kui ühe ja sama ühiskonna raames eksisteerib mitu erinevat kultuuri, kuna see muudab kogu elu mitmekesisemaks (Valdmaa, 2002). Sageli saabutakse aga võõrustajamaale koos peredega. See omakorda toob kaasa olukorra, kus haridust pakkuvate asutuste keelelis- kultuuriline pilt mitmekesistub. Sulev Valdmaa tõdeb, et mitmekultuurilist haridust on vaja põhjusel, et erinevatest kultuuridest pärit inimesed teaksid, mõistaksid paremini ja aktsepteeriks üksteist. Tänaseni on Eesti koolidesse toonud erinevaid kultuure endise Nõukogude Liidu
Tosca Käisin vaatamas Giacomo Puccini ooperit ,,Tosca" 05.12.2008. Dirigendid:Jüri Alperten,Arvo Volmer Osatäitjad: Floria Tosca: Heli Veskus Mario Cavaradossi: Mart Madiste Parun Scarpia: Rauna Elp Cesare Angelotti: Mart Laur Kirikuteener: Villu Valdmaa Spoletta: Rostislav Gurjev Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istuda saab teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärane akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid Kuna etenduse tegevus toimub Roomas 1800
INIMESE LUUD JA LIIGESED Inimese luustikus on üle 200 luu. Luustiku tähtsamad osad on LUUDE KOOSTIS Mineraalained 55% Orgaanilised ained 25% Vesi 20% Kolju koosneb näo-ja ajukoljust LIIGESED Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist LIIGESTE TÜÜBID Liikuvad ühendused Silinderliiges Plokkliiges Keraliiges Painduvad ühendused Selgroolülide vahel Liikumatud ühendused Ajukolju luud KASUTATUD KIRJANDUS WWW.MIKSIKE.EE U.KOKASSAAR JT. BIOLOOGIA 9.KL. JUHENDAJA LY VALDMAA
üle kolmekümne erineva rolli. Õhtujuht oli laulja Alar Haak, kes ka ise ühe laulu esitas. Ta oli humoorikas, muhe, ilmekas, hea suhtleja ning väga hea diktsiooniga. Iga laulu või inimesega, mis tol õhtul esitati, lõi ta seose Vello Jürnaga, ning meenutas teda. Lauljatest astusid üles Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margit Saulep, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusk, Urmas Põldma, Aare Saal, Oleg Orlovs ja Villu Valdmaa. Naisesinejad olid väga uhketes, kohati isegi vanaaegsetes kleitides ning mehed ülikondades. Esimeseks etteasteks oli E. Elgari Land of Hope and Glori, mida mängis orelil Piret Aidulo. See oli aeglane pala, müstilise tämbriga ning aeglase tempoga. Järgmisena tutvustati Vello Jürna 50. Sünniaastapäevale pühendatud Vokalistide konkursi võitjaid ning autasustati neid. I koha sai Maria Vertenina, kes oma laulu ka esitas. Ta meeldis
külmetama. Propaganda järgi pidi vara kõigil ühine olema, kuid sead kasutasid seda siiski peamiselt enda huvides. Sama toimus ka N-Liidus: valitseval kihil olid kõik eeldused heaks äraelamiseks. 1918 20 toimis ühiskond sõjakommunismi reeglite kohaselt: talupoegadelt võeti 4 vägivaldselt ära teravili, et oleks süüa linlastel ja Punaarmeel. (Adamson, Ant, Mihkelson, Valdmaa, Värä, 2000, lk 76-77) 1930. aastatel puhastas Stalin kogu partei kõigist, kes pimesi tema poliitikat ei toetanud. Vangistusest ja piinamistest mõrvadeni ulatuv terror oli nende inimeste saatus, kes ei suutnud vajalikul määral entusiasmi ilmutada. Eriti kõva löögi alla sattusid "vanad bolsevikud": Lenini seltsimehed, keda veidralt süüdistati selles, et nad olid spioonid, reeturid, välisagendid. Väljapressitud ülestunnistused ja näitlikud
staatust, varandust ja usku. Pildikivid Peamiselt Gotlandil esinevad, rauaaja lõpust pärinevad reljeefsete kujutistega kaunistatud mälestuskivid ja sambad. Nagu ruunikivid, on ka pildikivid ühed peamised viikingiaja Põhjamaade ajaloo allikad. Ennustamine Ruunidele on alati omistatud maagilisi omadusi ja nende abil ka tulevikku ennustatud. Tänan kuulamast! Kasutaud kirjandus: Sulev Valdmaa ,,Põhjamaade ajalugu" http://oldgoths.blogspot.com/2009_02_01_archive.html http://www.1066andallthat.com/english_old/orthography_01.asp http://courses.cit.cornell.edu/hist320/ http://www.loitsukeller.ee/ennustamine.htm http://www.wulflund.com/jewelry/ http://www.jasonofengland.co.uk/ http://www.tapeedil.com/rootsi/ruunid/ruunid.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Ruunid
Näiteks Rootsis ja Soomes polnud sellal ühtegi nii suurt linna. Stockholm oli Tallinnaga võrreldes vaid linnake, Helsingit polnud aga veel olemaski. Helsingi asutati alles aastal 1550 kalurikülade ühendamise teel, et idakaubanduses Tallinnale konkurentsi pakkuda ja järgmise paarisaja aasta vältel näis see katse ebaõnnestuvat. Soome tähtsaimaks linnaks oli keskajal Turu. Ülejäänud Eesti linnade elanike arv oli umbes tuhat (Adamson, Valdmaa 1999: 46). Linna valitses raad. Näiteks Tallinna raad koosnes algul 24 liikmest, kellest pooled valitsesid ühel, pooled järgmisel aastal. Hiljem kujunes rae suuruseks 14 eluaegset liiget, lisaks neli bürgermeistrit ja linnasündik seadusetundjana. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosnes kaupmeestest, käsitöölistest ja arvukast kodanikuõigusteta, kuid isiklikult vabast alamrahvast. Linnade sanitaartne seisund oli jäle:
Arderi teoseid. Instrumentideks olid saksafonid, tromboonid, trompetid, klaver, elekti kitarr ja trummikomplekt. Dirikentideks olid Teet Raik ja Kristina Bianca Rantala. Mõnel laul laulis ka solist Helin Mari Arder. Teises osas Anderw Lloyd Webberi, Tõnis Kõrvitsa, James Van Heuseni, Cole Porteri, Johnny Richardsi, Freddie Mercury ja Neal Hefti teoseid. Instrumentideks olid samuti saksofonid, tromboonid, trompetid, klaver, elektrikitarr ja trummikomplekt. Dirigendiks oli Sten Valdmaa. Laule laulsid Jaan Krivel ja Siim Aimla. Minu lemmik looks oli Siim Aimla „Big Big Bänd“. Lugu juhendas Kristina Bianca Rantala, instrumentide solistid olid Nikita Korzoun kes mängis saksofoni ning Rain Rämmal kes mängis klaverit. Kuna lugu oli hoogne ja rütmikas meeldis see mulle väga, kuid samas meeldis mulle ka lugu „Su silmist näen“ mis on kirjutatud Raimond Valgre poolt. Lugu oli huvitavam kuna see oli ainuke kord kui mängiti flööti, mille esitajaks oli Sander Murumets
Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Loonusrent http://et.wikipedia.org/wiki/Kilter http://et.wikipedia.org/wiki/Kubjas http://www.vkg.werro.ee/ajalugu/riigieksam_files/image004.jpg http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1261/Kultuuripiirkonnad_Eestis_vana usulised_ja_rannarootslased.zip/15100244154ccaa40d8eace/uploads/5/5/3/0/5530434/4142 974_orig.jpg Mäesalu, A., Lukas, T., Laur, M., Tannberg, T. (1997) Eesti Ajalugu I. Tallinn: Avita Adamson, A. & Valdmaa, S. (2001) Eesti ajalugu. Tallinn: Koolibri http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c8/J%C3%A4neda_m %C3%B5is_2007.jpg http://mw2.google.com/mw-panoramio/photos/medium/21891544.jpg http://kauralasoo.net/2006/10/16/54/ Tänan kuulamast
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool R10 EETILISED PÕHIMÕTTED AUDIITORTEGEVUSES Essee Kea Koorm Juhendaja: H. Valdmaa Mõdriku 2012 Tänapäeva maailmas on väga palju ettevõteid, et ettevõtjate ja raamatupidajad juhiksid ettevõtet vastavalt seaduses ettenähtud reeglitele on vaja neid kontrollida. Kontrolleriteks on audiitorid. Probleemiks võib tulla, et ettevõttesse saadetud audiitor on sealt kellegi tuttav ning sellest tulenevalt võivad tulla probleemid. Kus audiitor võib varjada või muuta
Jaan Tõnissoni instituudi juures asuva UNESCO kodanikuhariduse ja mitmekultuurilisuse uuringute õppetooli juhataja Sulev Valdmaa analüüsis ajakirjas „Haridus“ artiklis „Noorte väärtushinnangud Eesti koolides“ 2009. aastal läbiviidud pilootküsitluse tulemusi. Rahvusvaheline projektimeeskond soovis koguda andmeid Eesti, Soome, Läti, USA Illinoisi ja Colorado osariigi ning Aserbaidžaani 16-18- aastaste noorte väärtushinnangute ja arusaamade kohta mitmekultuurilises globaliseeruvas maailmas. Kuna erinevused koolide
Rootsi ja Poola vahel. Selle käigus läks Lõuna- Eesti Rootsile. 15 16 Liivi sõda oli Eesti jaoks suur katastroof. Pool elanikkonnast hukkus ja õitsvad linnad ning kaubandus käisid alla ega saanud enam kunagi endist tähtsust. 17 "Eesti ajalugu I" Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannperg, Ursula Vent [November 2008] "Eesti ajalugu" Andres Adamson, Sulev Valdmaa [November 2008] "Eesti ajalugu gümnaasiumile" Andres Adamson, Toomas Karjahärm [November 2008] "PTG ajaloo 3. kursuse 7. tööleht" [November 2008] www.google.com [November 2008] www.miksike.ee [November 2008] http://et.wikipedia.org/ [November 2008] http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid [November 2008] 18 19
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool III R EETILISED PÕHIMÕTTED AUDIITORTEGEVUSES Essee Juhendaja: H. Valdmaa Mõdriku 2011 Tänapäeva ühiskonnas on väga palju ettevõteid, et ettevõtjate ja raamatupidajad juhiksid ettevõtet vastavalt seaduses ettenähtud reeglitele, on vaja neid kontrollida. Kontrolleriteks on audiitorid. Seadusega on kindlaks määratud audiitorite auditeerimiseeskiri. Audiitortegevuseeskiri eeskirjas on väljatoodud üheksa paragrahvi, mis seletavad lahti
Operett ,,Viini veri" 17. veebuaril 2009 aastal käisin Tallinnas Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Straussi opereti ,,Viini veri" taasesietendust. See operett esietendus 10. septembril 1994, peale seda on olnud taasesietendusi ka järgnevatel aastatel. Etendus kestis peaaegu 3 tundi. Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Austria) Osades: Väino Puura, Urmas Põldma, Tiiu Laur, Mart Laur, Kristina Vähi, Teo Maiste, Angelika Mikk, Andres Köster, Sirje Puura, Tiit Tralla, Villu Valdmaa, Aare Kodasma jt; balletisolistid: Darja Günter, Vitali Nikolajev. Operetti dirigeeris Erki Pehk. ,,Viini veri" on lõbus ja elegantne lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sõdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Wüttenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lõbus
Kaevuvee reostumist esineb loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses sageli. Reostunud vesi on enamasti halva lõhnaga ning suurenenud ammooniumi- ja rauasisaldusega. Samuti on suurenenud ka orgaanilise aine 3 hulk. Inimese tervisele kujutavad otsest riski sõnnikus leiduvad haigusttekitavad mikroorganismid, mis levivad veega ja võivad sealses keskkonnas kaua säilida (Metsur, Valdmaa, 2005). Sotsialistliku perioodi lõpul olid põldude väetamisest tingitud lämmastikuühendite sisaldused Pandivere põhjavees piirkonniti 60 mg/l, Põltsamaa ümbruses 100 mg/l. Sotsialismiperioodi lõpul ei vastanud Pandivere piirkonnas joogivee nõuetele 20% üksiktarbija kaevudest, tänaseks päevaks on see protsent kaks korda vähenenud. Adavere- Põltsamaa piirkonnas on vastavad protsendid 60 ja 20. Põllumajandusetootmise
Pärilikud haigused Koostas: Martin Pentson Juhendas: Ly Valdmaa Suure- Jaani, veebruar 2001 Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: · Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris · Genoommutatsioonid - muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses
koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja. Tunnustused 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia ALO MATTIISENI MUUSIKAPÄEVAD Alates 1997
Aare Põder klahvpillid Nevil Blumberg soolokitarr Raul Vaigla basskitarr Paap Kõlar trummid Raivo Narits klahvpillid Valeri Belinov soolokitarr Paul Kikerpuu basskitarr Lainer Ansambliga "Lainer" töötab ta koos 1987. aastast. Ansambel esines 1988. a Rock Summeril. Koosseis: Jaak Joala - laul, klahvpillid, bass Igor T¨õganov - klahvpillid Sergei Pedersen - klahvpillid, saksofon Taago Daniel - bass Tõnu Hallik - kitarr Kalev Välk - löökriistad Ülo Valdmaa - direktor Gunnar Suviste heli Tooted Jaak Joala (Melodija, 1976) Tagasi Paradiisis 1 & 2 (Kollane Allveelaev G) Jaak Joala (Melodija, 1986) Las jääda kõik, mis hea, volume 1 (1996) Las jääda kõik, mis hea, volume 2 (1996) Jaak Joala laulude Galakontsert (2008) Tuntumad lood "Naer" "Suveöö" "Suvi" "Öö Chicagos" "Besame Mucho" "Üksinda" "Maria-Louisa" "Unistuste jõel" "Naerata" "Mu südames sa elad" Pedagoogina 90-ndate alguses asus Joala Eestis õpetama noori
kaasa ulatusliku asustusnihke küttimiseks ning kalastamiseks sobilikelt kohtadelt põllumajanduslikele maadele. Samuti muutus üldine asustuslaad ning peamise asustusüksusena pääses valitsema viljelusmajanduslik talu. Muutusid ka sotsiaalsed suhted, mis aitasid välja kujundada kihistunud ühiskondi. Oluline areng toimus ka kultuuris- keraamikas võis eristada erinevaid uusi stiile, osaliselt vahetati välja vanem riietusstiil ning hakati kandma ehteid. Kasutatud kirjandus: S. Valdmaa, "Põhjamaade ajalugu", Avita, 1998 V. Lang, "Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Eestis", http://www.arheo.ut.ee/EA3.htm "Rauaaeg", http://et.wikipedia.org/wiki/Rauaaeg "Pronksiaeg", http://et.wikipedia.org/wiki/Pronksiaeg
kasutamiseks. Ainult meil endal on õigus otsustada oma riigi olemise ja mitteolemise üle. Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 3 Rahulepingu tiitelleht Eesti rahusaadikud Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 4 Eesti- Vene rahuläbirääkimised Jaan Poska kirjutab lepingule alla. Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 5 Kasutatud kirjandus: 1. ``Eesti ajalugu``, A. Adamson, S. Valdmaa. Koolibri, Tallinn 2001. 2. ``Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika (I osa)``. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2002. 3. http://www.hot.ee/vabadussoda/ajalugu_9.html 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_rahu 5. ``EE 9 Sun-Türg`` Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1996 Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 6
Viini Kärtnertor-teatri tantsijanna JANNE SEVTSENKO Kagler, tema isa, karuselliomanik MART LAUR Pepi Pleininger, õmblejanna ANGELIKA MIKK Josef, krahvi kammerteener ANDRES KÖSTER Anna, Franziska toatüdruk GARMEN TABOR Voorimees TÕNU TAMM Hietzingi kasiino peremees TIIT TRALLA, VILLU VALDMAA Maitre de plaisir AARE KODASMA Balletisolistid ALEKSEI KOROLEV, NANAE MARUYAMA, MARIKA MUISTE, VITALI NIKOLAJEV DAGMAR RANG-SAAL, SANNA KONDAS ,,Viini veri" on elegantne ja lõbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, kui terve Viin lõbutses ja valssi tantis, taustaks julmad poliitilised otsused
Kuid see raha, mis talle sealt maksti oli ärateenitud palk, mitte altkäemaks. Ent kõigele vaatamata võib eesti rahvas olla õnnelik, et Eesti riigi loomise ja ülesehitamise ajal oli niisugune andekas, julge ja ennastohverdav poliitik, kui oli seda Eesti esimene president Konstantin Päts, kes oli eelkõige rahvuslane. 7 Kasutatud kirjandus 1. Adamson, A, Valdmaa S. "Eesti ajalugu gümnaasiumile-Tallinn, 2001 2. Kutsar, K. "Presidendi elu viimane lehekülg" 3. Laaman, E. "Konstantin Päts", Stockholm, 1949 4. Pajur, A, Tannberg, T. "Eesti ajalugu II:20.sajandist tänapäevani", Tallinn 2006 5. Raud, M. "Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu", Srockholm 6. Turtola, M. "President Konstantin Päts", Otava 2002 7. Sajandi sada suurkuju-Tallinn:Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 8. http://www.president
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava tase I Karin Valdmaa Carolin Kull Maria Fessai Callista Roy õendusteooria õenduses Juhendaja: Kaja Solom Tartu 2009 SISUKORD 1. Callista Roy elulugu. 2. Callista Roy õendusteooria. 3. Callista Roy õendusteooria väärtused, kriitika. 4. Callista Roy õendusteooria praktikas, patsiendi hindamine. 5. Kasutatud kirjandus. 1. Callista Roy elulugu Callista Roy sündis 14. oktoobril 1939
Muinasaeg lõppes Muistse vabadusõitlusega, mille tulemusel läks lepingulisel alistumisel Eesti ala üle võõrvõimule. Kasutatud kirjandus: Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. 1997. Eesti Ajalugu I Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile Adamon, A. ja Karjahärm, T. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile Laar, M. ja Vahtre, L. 2013. Eesti Ajalugu I Gümnaasiumile Valdmaa, S. 2002. Eesti Ajalugu Vahtre, S. Ja Piirimäe, H.1983. Meie kaugem minevik Lembinen, I. 2014. Loegukonspekt
Õmblusmasinad 0,09 0,7 0,8 Külmkapid 0,05 0,15 0,4 Pesumasinad 0,07 0,3 0,7 A. Adamson, J. Ant, M. Mihkelson, S. Valdmaa, E. Värä. Lähiajalugu. Argo, 2000, lk 130. KÜSIMUSED: 2.1. Võrrelge tekstikatket ja tabelit. Kumb allikas kirjeldab olukorda tõepärasemalt? Millele tuginedes teete niisuguse järelduse? (2 p) 2p .............................................................................................................................................
Liidu lagunemiseni. NL lagunemisele aitas kaasa ka Baltimaade iseseisvumine. 10 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Gorbat%C5%A1ov http://et.wikipedia.org/wiki/MRP-AEG http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvarinne http://et.wikipedia.org/wiki/Laulev_revolutsioon M. Laar, L. Vahtre ,,Lähiajalugu gümnaasiumile" A.Adamson, J. Ant, M. Mihkelson, S. Valdmaa, E. Värä ,, Lähiajalugu XII klass" A. Fjodorov ,, XX sajandi ajalugu" 11
12. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=17805. 6. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (2). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 19. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=17887. 7. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (3). Tartu ülikool teaduses ja kultuuriloos. 26. okt 2007. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=17961. 8. Valdmaa, S. Eesti ajalugu: valik ajalooallikaid. Tallinn: Koolibri, 2002. 6
Pepi Pleininger, õmblejanna Angelika Mikk Josef, krahvi kammerteener Andres Köster Anna, Franziska toatüdruk Sirje Puura Voorimees Kalju Karask Hietzingi kasiino peremees Villu Valdmaa Maitre de plaisir Aare Kodasma Balletisolistid Nanae Maruyama Viktor Jelissejev Peokülalised, komtessid - Rahvusooper Estonia koor ja balletitrupp Rahvusooper Estonia orkester AUTORID JA AJASTU Johann Strauss II sündis Viinis, 25. oktoobril 1825 ning oli kuulus Austria helilooja, dirigent, viiuldaja.
3. EL 2012/6-7 Ravimijäägid looduskeskkonnas (http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=4680&id_a=4623) 4. EL 2011/02 Keskkonnahoidlik põllumajandus tasub ära (http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=3733) 5. M. Luna-delRisco1, A. Normak1 and K. Orupõld1,2. Biochemical methane potential of different organic wastes and energy crops from Estonia. Agronomy Research 9 (1–2), 331–342, 2011 6. Lämmastikuringest, Nitraadiprobleem . MADIS METSUR, TIIU VALDMAA 2003 (http://www.maves.ee/Tasub_teada/nitraat.htm) 7. Biogaasi ressurss ja tootmine Eestis. Projekti W-Fuel andmebaasi loomine. Ülo Kask Tallinna Tehnikaülikool, Projekti W-Fuel infopäev Lääne-Virumaal, Rakvere, 4.03.2010
Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. · ooper "Dispuut". Sõnad Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja Peeter Jalakas, dirigent Olari Elts, solistid Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika NYYD Ensemble. · "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne SaageVahur ja Maret Oja. Instrumentaalteosed ja suurvormid Tuntuim teos " Ajaga sil mitsi " ( 1986. a. suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19
Mattiisen ja "In Spe" koosseisus - Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. Levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. 3. Ooper "Dispuut" Sõnad - EnnVetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25 .- 27. novembril 1995. a. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. 4. "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi - muusikaline muinasjutt-ballaad. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitajaks oli Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja. 7 Instrumentaalteosed ja suurvormid Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (1986. a
Nimetus ise rahvarõivad (esialgsel kujul rahvariided) - tuli tarvitusele ärkamisajal, mil C. R. Jakobson jt rahvuslikud tegelased hakkasid taotlema tollal kadumas olevate traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel rahvusliku uhkuse rõhutamiseks. Tänapäeval kantakse eelkõige 19. sajandi pidulikku talupojarõivast, millest on saanud rahvussümbol ning mida oleks õigem nimetada funktsiooni muutuse tõttu rahvusrõivaks. Kasutatud kirjandus: Adamson, A., Valdmaa, S. (2001). Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri. Eesti Rahva muuseum. (s.a). Külastatud 04.10.2009, aadressil http://www.erm.ee/?lang=EST&node=217&parent=205 Kultuurilaegas. (s.a). Külastatud 04.10.2009, aadressil http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rr_rahvar6ivad Piiri, R. (2006). Rahvarõivaid Eesti Rahva Muuseumist. Tallinn: Schenkanberg. Vahtre, L (1993). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi kirjastus. Vahtre, L. (2005). Eesti rahva lugu
TABEL 3. Hea elu tunnused õpilaste arvamusel13 Eesti õpilased Vene õpilased Tolerantsus, toit, turvalisus, sotsiaalsed Patriotism, võrdsus, võimaluste paljusus, garantiid, ausus, armastus, vabadus, kultuuri diskrimineerimise puudumine, turvalisus, ja kunsti kättesaadavus armastus 11 Saareväli 2013 12 Saareväli 2013 13 Valdmaa 2010 8 4.2. Eestlaste väärtushinnangud Kõige rohkem hindavad Eesti noored materiaalseid väärtusi, kõrget elukvaliteeti ja sotsiaalset staatust. Võrreldes teiste Euroopa riikide noortega hindavad eestlased rohkem välimust kui teised rahvad. Eestlastele on tähtis töökus ja edasipüüdlikkus, kuid mitte nii väga uudishimu ning kujutlusvõime
nad võitlesid kuskil 4000 mehe eet. Me kõik peaksime uhkust tundma selliste sangarite üle. 10 Kasutatud kirjandus 2. http://www.laidoner.ee/projektid/4/ 3. Janar Enok, Garri Kask, Karl Kask, Oliver Lomp, Rainer Lomp, Villu Loonde, Rait Rästa, Roland Tammepõld, Merko Vaga, (2005), Eesti Vabadussõda Koolipoiste silmade läbi. Tallinn: Sentinel 4. Ago Pajur, Tõnu Tannberg, (2006), Eesti Ajalugu II. Tallinn: Avita 5. Andres Adamson, Sulev Valdmaa (2001), Eesti Ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: OÜ "Greif". 11 Lisa 1 Eesti polgu kuulipildujarood 1918.a. veebruaris/märtsis 12
mln. Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad. 10 Kasutatud kirjandus XX Sajandi ajalugu I osa:1900-1939 Andrei Fjodorov Lähiajalugu I gümnaasiumile Mart Laar, Lauri Vahtre Lähiajalugu XII klass Andres Adamson, Jüri Ant, Marko Mihkelson, Sulev Valdmaa, Einar Värä http://lemill.net/content/webpages/esimene-maailmasoda http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da 11
keele taseme ja kordab rühmaga mängitud mängudes kasutatud sõnavara individuaalses tegevuses; lasteaias luuakse rutiinsete tegevuste abil turvaline õhkkond; ilmed, zestid, kehakeel on tähtsad; keel on nähtav nii rühmaruumis kui ka terves lasteaias. Õppekava Vähemuslaste hariduses peetakse eelistatud variandiks multikultuurilist õppekava. Laius, Valdmaa, Läänemets märgivad aga et multikultuurilisuse idee pole meie riiklikus õppekavas piisavalt avatud. Vähemuste puhul rakendatakse mitmes riigis aktiivselt individuaalset õppekava, mis Eesti oludes ei ole praegu veel arvestatav praktika. Suureks probleemiks on ka sobivate õppematerjalide ja -vahendite puudus. Eriti keeruline on olukord väikse elanike arvuga riikides ja väiksearvuliste vähemuste puhul, sest
Seepärast ongi oluline, et kadunud põlvkonna inimeste pingutusi sõjatandreil väärtustataks. Nende noorte inimeste ellu jäänud auku, ei täida ei mälestusmärkide ega kiidulaulude kaja. Kui noorte jaoks saab sõjast eluküsimus, on nende elu piisavalt hävitatud isegi, kui kuulid neid nii otseses mõttes ei tabanud. 10 Kasutatud allikad 1. Andres Adamson, Jüri Ant, Marko Mihkelson, Sulev Valdmaa, Värä, E. ,,Lähiajalugu. Õpik XII klassile" Tallinn ,,Argo" 2003 2. Schulz, A. ,,Erich Maria Remarque elu ja looming" järelsõna raamatule ,,Läänerindel muutuseta", ,,Lissaboni öö" Tallinn ,,Avita" 2000 3. Remarque, E. M. ,,Läänerindel muutuseta" Tallinn ,,Eesti Raamat" 1983 4. Ruubas, M. Erich Maria Remarque. URL=http://www.koolielu.ee/files/Remarque.ppt 20.12.2008 5. Scholl, J. 2005. 50 klassikut. Romaanid 20. sajand. Tallinn ,,TEA" 6. Soosaar, H
Kuidas saab siis sootundlikku pedagoogikat rakendada koolis? Seda saab teha nii õppematerjalide ja personali valiku kui ka ebatavaliste tegevustega. Järgnevalt vaatleme lähemalt. Õppematerjalid: Tartu Ülikooli poolt välja antud kogumikus ,,Soorollid õppekirjanduses" (Mikk, 2002) tuuakse välja asjaolu, et õpikutes on rohkem esindatud ja välja toodud meessugupool. ,,Eesti ajalugu gümnaasiumile" (autorid Andres Adamson ja Sulev Valdmaa, 2001) analüüsinud Riin Hiieväli leiab, et õpik on meestekeskne ning normatiivne: naiste elu ja tegevusalade kujutamine on jäänud tagaplaanile nii muinasaega kui ka keskaega käsitlevates peatükkides, kuid suureneb veidi uusaega puudutavates osades, kus pööratakse rohkem tähelepanu perekonnale. Seega võivad õpikud edasi anda seksistlikke hoiakuid ja aegunud stereotüüpe. Sootundlik pedagoogika proovib muuta seda, et muinasjuttudes oleksid printsid
alles siis kui ühel poolel pole enam vahendeid sõdimiseks. 11 Kasutatud kirjandus XX Sajandi ajalugu I osa:1900-1939 Andrei Fjodorov Lähiajalugu I gümnaasiumile Mart Laar, Lauri Vahtre 12 Lähiajalugu XII klass Andres Adamson, Jüri Ant, Marko Mihkelson, Sulev Valdmaa, Einar Värä Uusaeg õpik 8. klassile II osa Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf- Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline Õpilase AJALOO-entsüklopeedia Illustreeritud laste-entsüklopeedia Dorling Kindersley 13
like swords, crossbows and most armor (an exception for the basic leather armor) were bought from Russian, Scandinavian or German merchants. Some weapons and most metal armor were taken looted from dead knights on the battlefields, so for the end of the war the Estonians were quite well armoured. But still, as we can see, they lost the war and were enslaved by the Germans for hundreds of years. Kasutatud kirjandus A. Adamson, S. Valdmaa ,,Eesti ajalugu" J. Selirand, E. Tõnisson ,,Läbi aastatuhandete" Internet: http://www.militaar.net, www.varbola.ee Henrik ,,Liivimaa kroonika" Hillar Palamets ,,Lugusid Eesti keskajast" Ain Mäesalu loengud
Toimus massiline küüditamine ja kulakuteks kuulutamine. Inimestele võeti ära nende vara. Loodi sovhoosid ja kolhoosid, kus inimesed nägid ränka vaeva. Referaat valmis mitmete raamatute, internetilehekülgede ning vanaema mälestuste toel. Referaadi kirjutamiseks läks aega umbes nädal. Mina arvan, et sain selle teema kohta palju targemaks ning tean nüüd millised olid eluolud meie vanavanematel ja vanematel. Kasutatud materjalid Kirjandus 1. Adamson, A.; Valdmaa, S. Eesti ajalugu. Koolibri, 1999 2. Laur, M.; Pajur, A.;Tammberg, T. Eesti ajalugu II. Avita, 1995 3. Fjodorov, A. XX sajandi ajalugu. Avita, 2002 4. Vahtre, L. Elu-olu viimasel vene ajal. Kirjastuskeskus, 2002 5. Kuutma, R. Wabariigist vabariigini. Varrak, 2009 6. Laar, M. 101 Eesti ajaloo sündmust. Varrak, 2010 Internet 1. http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude_okupatsioon_Eestis 2. http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=2&page=7 3. http://www.estonica
Kulakuteks kuulutatud taluperemeeste valdused jagati ümber. Enamik maast kuulus uue süsteemi järgi riigi või kolhooside kasutusse, ehkki väiksemaid maalappe lubati kolhoositöölistel kasutada ka isiklikuks tarbeks. 20 Kasutatud materjal Laur, M, Pajur, A, Tannberg, T. 1995. Eesti ajalugu II. Tallinn: Avita Värä, E, Tannberg, T, Pajur, A. 1999. Lähiajalugu 9.klassile. Tallinn: Avita Adamson, A, Valdmaa, S. 1999. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri Õispuu, S. 1992. Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Tallinn: Koolibri Vahtre, L. 2002. Elu-olu viimase vene ajal. Tallinn: Kirjastuskeskus http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=50&kateg=8&alam=12&leht=8. 21.jaan 2008 http://www-kultuur.elu.ee/ke488_metsavennad.htm. 06.märts 2008 21
saavad osa ka kõik lugejad. Autori arvates on suhteliselt aktuaalne ja sellepärast on seda huvitav lugeda. Kuna isegi teadlased ei ole ühese seisukoha Suure Depressiooniga seotud küsimustes, siis on autori arvates võimalik seda teemat edaspidistes töödes põhjalikumalt uurida. 28 KASUTATUD KIRJANDUS Adamson et al = Adamson, A.; Ant, A.; Mihkelson M.; Valdmaa S;. Vära E. 2003. Lähiajalugu: Õpik XII klassile. Tallinn: Kirjastus Argo Bronshtein, M. 2007. Eesti majandus: «pehme» maandumine või depressioon. Postimees. http://www.postimees.ee/291007/esileht/ak/291859.php Ilves, K. 1999. Sündmused, mis vapustasid maailma. 2. trükk. Tallinn: Maalehe raamat Krinal, V. 1988. Kapitalistlike riikide majanduajalugu kapitalismi üldkriisi esimesel etapil. 2.türkk(parandatud ja täiendatud). Tartu: Tartu Riiklik Ülikool Krinal, V. 1995
KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................
tee 3-333 620 2656 Indrek Meos Akad.tee 3-433 620 2651 Irina Juhanson Akad.tee 3-468 620 2704 Ivar Soone Akad.tee 3-333 Ivi Kääramees Akad.tee 3-473 620 2702 Jaanika Erne Akad.tee 3-325 Jan Allan Kregel Akad.tee 3-428 620 2667 Jüri Ilvest Akad.tee 3-333 620 2656 Kai Virves Akad.tee 3-466 620 2702 Kaija Valdmaa Akad.tee 3-433 620 2655 Kaja Kattel Akad.tee 3-330 620 2430 Kari Käsper Akad.tee 3-328 620 2428 Kärt Rummel Akad.tee 3-473 620 2702 Katarina Pijetlovic Akad.tee 3-327 620 2427 Katrin Merike Nyman-Metcalf Akad.tee 3-325 620 2425 Katrin Sune Akad.tee 3-466 620 2702 Kristel Laanpere Akad.tee 3-471 620 2704
tee 3-333 620 2656 Indrek Meos Akad.tee 3-433 620 2651 Irina Juhanson Akad.tee 3-468 620 2704 Ivar Soone Akad.tee 3-333 Ivi Kääramees Akad.tee 3-473 620 2702 Jaanika Erne Akad.tee 3-325 Jan Allan Kregel Akad.tee 3-428 620 2667 Jüri Ilvest Akad.tee 3-333 620 2656 Kai Virves Akad.tee 3-466 620 2702 Kaija Valdmaa Akad.tee 3-433 620 2655 Kaja Kattel Akad.tee 3-330 620 2430 Kari Käsper Akad.tee 3-328 620 2428 Kärt Rummel Akad.tee 3-473 620 2702 Katarina Pijetlovic Akad.tee 3-327 620 2427 Katrin Merike Nyman-Metcalf Akad.tee 3-325 620 2425 Katrin Sune Akad.tee 3-466 620 2702 Kristel Laanpere Akad.tee 3-471 620 2704 Kristin Rammus Akad.tee 3-325
annaabi.ee 
