Kordamine Seened ja samblikud 1. Seente võrdlus taimede ja loomadega. Seeneriik. Seened Taimed Loomad Koosnevad rakkudest * * * Rakukestad * * Fotosünteesivad * Talletavad glükogeeni * * Toituvad orgaanilisest ainest * * Liiguvad aktiivselt * Puudub liikumisvõime * * Vajavad valgust * Sisaldavad klorofülli * Neil on tuum * * * 2. Hallitusseened: 1) Mida hallitusseened kasvuks vajavad? Niiskust, sooja 2) Kuidas inimene hallitusseeni kasutab? Antibiootikumid, hallitusjuustud 3) Millist kahju hallitusseened tekitavad? Kahjustavad toi...
Mineraalväetised 1. Milliseid põhilisi toiteelemente vajavad taimed oma kasvuks ja arenguks? Taimed vajavad kasvuks ja arenguks suurtemates kogustes makroelemente: N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S ning samuti on taimedele olulised mikroelemendid: Fe, B, Cu, Mn, Zn, Co, Mo jt. 2. Kust saavad taimed toiteelemente? Taimed saavad toiteelemente õhust ja mullast. Õhust saavad taimed järgmisi toiteelemente: C, O, H. N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn jt toiteelemendid mida taimed saavad mullast. 3. Mis juhtub taimedega põhiliste toiteelementide puudumisel? Lämmastiku (N) , fosfori (P) ja kaaliumi (K) puudumisel taimede lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda, seemnete idanevus langeb ja taimed haigestuvad kergemini samuti pidurdub taimede kasv. 4. Mis liiki väetisi on olemas? On olemas mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 5. Kuna sai alguse mineraalväetiste kasutamine? Mineraalväetiste k...
Bioloogia KT õp.5-27 1. Mis on Ökoloogia ? Ökoloogia on teadus organismide ja nende elukeskkonna vahelistest suhetest. 2. Nimeta ökoloogilised tegurid . Elutalooduse tegurid :valugs,temperatuur,niiskus,tuul. Eluslooduse tegurid:teised organismid Inimtegur 3. Mille alusel rühmitatakse taimi lühi-ja pikapäevataimedeks ? Lühipäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks12 h valgust:riis, sojauba. Pikapäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks palju valgust :rukkis,kaer,kartul. 4. Mis on valugse tähtsus taimedel /loomadel? Taimedel:Aitab fotosünteesida,loomadel:aitab näha. 5. Kuidas mõjutab temperatuur taimi ja loomi ? Kõigusoojased organismid:kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist:putukad,kalad. Püsisoojased organismid:suudavad säilitada temperatuuri sõltumata välistemperatuurist:imetajad ,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele . Kuidas elusorganismid seda ära kasutavad ? Taimed saavad t...
Pärnu Kutseharidus keskus Renoveerimine Referaat Majavamm Juhendaja I.Kruusla Harlis Kitt E-08A Pärnu 2009 Sisukord 1) Majavamm 2) Mädanik seened vajavad niiskust 3) Majavammi välimus 4)Majavammi kasvuks vajalikud tingimused 5)Saneerimine 6)Kemikaalid 7)Majavammi saab vältida Majavamm Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust...
1. Taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks suuremates kogustes (grammides) N ; P ; K ; C ; O ; H ; Ca ; Mg ; S. Lisaks on taimedele olulised väiksemates kogustes (milligrammides, mikrogrammides) Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn ; Co ; Mo jt. 2. Taimed saavad toiteelemente õhust (C ; O ; H) ja mullast (N ; K ; P ; Ca ; Mg ; S ; Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn jt. 3. Põhiliste toiteelementide puudumisel taimekasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks, lehed võivad isegi kolletuda, taime lehed võivad minna isegi allikaks, seemete idavnevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehed kuivavad. 4. Väetiste liigid: orgaaniline väetis (toitained), mineraalväetis (fosfor, lämmastik, kaalium) 5. Mineraalväetist hakati kasutama põllumajanduses 1840. aastal. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest selle poolest, et täisväetised sisaldavad kasvuks ja arenguks kõiki vajalike makroelemente (N ; P ; K ; S ; Ca ; Mg) ja mikroelemente (Fe ; B ; ...
Mineraalväetised 1. Taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks suuremates kogustes N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S. 2. Taimed saavad oma toiteelemente nii õhtust kui ka mullast.Õhust saavad taimed C, O, H ning mullast N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn, jt. 3. Kui mullas on vähe lämmastikku siis taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks ning lehed võivad isegi kolletuda.Kui mullas on puudub fosfor siis taime lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda.Vähese kaaliumi sisalduse korral mullas seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehe ääred kolletuvad või kuivavad. 4. Saagi tõstmiseks viiakse mulda puuduvad keemilised elemendid.Selleks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. 5. Mineraalväetiste kasutamine algas 1840.a põllumajanduses. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest kuna sisaldavad taimede kasvuks ja arenguks kõiki vajalikke makroelemente milleks on ...
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redi...
Pärnumaakuteharidus keskus Ehituspuusepp Gert Roosna Majavamm Referaat I.Kruusla Pärnu 2009 1 Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust ja vajalikul hulgal niiskust. Me saame piirata ainult niiskuse osa. Seened saavad oma toitained puidust ja selle tulemusel puidurakud lagunevad. Mädanikseened esinevad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niis...
KOOL Eriala Nimi REFERAAT ROOSIDE VÄETAMINE Referaat väetusõpetuses Juhendaja: Nimi Asukoht 2009 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................3 1. ROOSIDE VÄETAMISE .....................................................................................4 1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega ..............................................................4 1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega......................................................7 KOKKUVÕTE ................................................................................................................9 VIIDATUD ALLIKAD...............................
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Iseseisev töö Püsilillepeenra väetamine Koostaja:Allar Kadai Räpina 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsilillepeenra väetamine............................................................................................................4 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine.......................................................................... 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Lisa.................................................................................................................................................
Mikroorganismid. Mikroorganismid ehk mikroobid on väikseimad organismid , kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus vett, samuti sügaval maapinnas. Nad on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumine käigus surnud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed. Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja loomi. Bakterid on kõige väiksemad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja ka...
Bakterite kasulikkus looduses Bakterid on üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on kujult üsna sarnased, tavaliselt kerakujulised või ka pulkjate või spiraalsete vormidega. Bakterid olid ühed esmastest Maal tekkinud eluvormidest. Nende elupaigad on väga mitmekesised. Baktereid leidub nii pinnases, vees, happelistes kuumavee allikates kui ka radioaktiivsetes jäätmetes. Bakterid on väga olulised aineringes, näiteks surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist. Mõned lämmastikku fikseerivad bakterid on sümbioosis taimedega, olles viimaste juuremügarates. Näiteks mügarbakterid fikseerivad lämmastikku sümbioosis liblikõielistega. Bakterid tagavad elu säilimise ka veealuste külma- ja kuumaveeallikate lõõride ümbrust asustava...
KARTUL KARTULI TÄHTSUS Kartul on tähtis toiduaine inimesele ja vajalik tooraine tärklise ning piirituse tööstusele. Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0 Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740......
Orhideede kasvamine SISSEJUHATUS Teaduslik uurimus ,,Orhideede kasvamine" annab lugejale ülevaate, kuidas ja millistes tingimustes kasvavad orhideed kõige pareimini. Töö eesmärk on teada saada, milliseid tingimusi vajab orhidee kasvamiseks. Orhideed vajavad kasvamiseks piisavas koguses vett, toitainerikast väetist ning piisavas koguses päikesevalgust. 1. ORHIDEE Orhideedel on väga palju erinevaid liike. Ka välimuselt võivad nad olla väga erinevad. Enim tuntud orhideed: Brassada, Dendroobium, Epidendrum, Epikatleia, Hammaskeel, Kalmaarkäpp, Kambria hübriid, Katleia, Kuuking, Ludiisia, Miltoonia, Ontsiidium, Sinikäpp, Tsümbiidium, Vanda, Vanill, Veenuseking, Ämbliknäpp. Brassada õied on säravad oranzikaskollased, mis meenutavad ämblikku. Lehed on kaherealiselt ümber jämeda varre. Väetamist vajab see taim 1 kord kuus veebruari lõpust oktoobrini. Brassada õitseb paar korda aastas, tavaliselt suve lõpus ja ...
Seened meie kodus Mikro ehk hallitusseened Seentest üldiselt · Seeni võib leida pea kõikjalt mullast, veest, taimedest, loomadest ja ka moosipurgilt. · Maailmas olevat 1,5 miljonit seeneliiki. · Eestis on umbes 4500 liiki seeni. · Seeneriik jaguneb nelja hõimkonda Viburseened, Ikkeseened, Kottseened ja Kandseened. · Peale nende on veel kunstlik rühm Teisseened. Ehitusmükoloogia · Käsitleb põhiliselt kott- ja kandseeni. · Neid jagatakse mikroseenteks ja puitu lagundavateks seenteks. · Mikro- ehk hallituseenteks nimetatakse tinglikult neid, kellel ei ole makroskoopilisi viljakehasid. · Mikroseente kolooniaid kutsutakse kõnekeeles hallituseks. Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Kerahallik ( tomatil ) Enim levinud mikroseened ehitistes ja nende mõju tervisele. · Mitmed kerahalliku teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi aspergilloosi tekitaja...
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatava...
ANOREKSIA Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire (söömishäire), mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Anoreksia on põhiliselt noorte neidude haigus ja seotud tavaliselt stressi, vähese tunnustamise, elumuutustega - olgu see siis murdeiga, koolimured vms. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Anorektiku meelest tuleb kaaluda võimalikult vähe. Ja enda meelest ei kaalu ta kunagi piisavalt vähe... Reeglina on anorektikud aktiivsed kehalise liikumise harrastajad, kes püüavad ennast füüsiliselt väga palju kurnata. Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired...
Referaat ,,Vitamiinid" Vitamiinid Vitamiinid on toitainete rühm. Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsionee- rimiseks ja arenguks. Inimese keharakkudes ei sünteesita vitamiine. Vitamiinid on väga erinevate keemiliste omaduste, struktuuride ja füüsikaliste omadustega. Enamik vitamiine on koeensüümidena. Osa neist on hädavajalikud inimorganismi normaalseks kasvuks ja arenguks ning osa täidab teisi vajalikke bioloogilisi funktsioone. Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta ja aidata. Vitamiinide oskuslik ja süsteemne tarbimine, aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest paranemist. Vitamiinide puudujääk on organismile ohtlik, kuid kahjulik on ka nende liigne tarbimine. Selle vältimiseks peab jälgima koguste ööpäeva normi ning tarbima vastavalt normile. Inimese menüüs kuuluvad vitamiinid asendamatute mikrotoitainete hul...
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki orga...
A-VITAMIIN ÜLDANDMED Üldandmed Keemiline C20H30O Vitamiini omadused valem Lahustuvus rasvlahustuv Soovitatav 0,9 g päevakogus 286,456 0,7 (mehele), Molaarmass täiskasvanule g/mol g (naisele) Maksimaalne päevakogus 3g täiskasvanule Toimet parandavad A-vitamiini rakku jõudmiseks on vaja C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, Ca jaseleen, tsink, Zn, toimet suurendavad C- ,D-, küllastumata E ja Q-vitamiin, A-vitamiini saba rasvhapped oksüdeerub väga kergelt, saapärast on teisi juurde vaja, eriti C-, Q- ja E- vitamiini. AVASTAMISE AJALUGU • Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. • 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Ya...
Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid vahendeid, kuid tavainimesed saavad ainult kahju, sest niimoodi totaalselt kõiki baktereid hävitades hävitatakse ka meie sõbrad, kes saaks osade bakteritega ise hakkama. Hävitustöö tulemusena tekivad veel hullemad . Juba on kuulda olnud ravimatust tuberkuloosist, mis on tekkinud just inimeste oskamatusest bakteritega võidelda. Ärimehed ei viitsi valmistada kitsa toimealaga vahend...
Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid Salmonella Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Haigusetekitaja - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter, millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis. Nakkusallikas - Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid. Haigustekitajate levimine - Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad rist-saastumise teel, ...
Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest. Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Järelikult on ka samblikud üheks seente kooselu vormiks teiste organismidega. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida udu-, kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Nii ei suuda nad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonna tingimused on taimede kasvuks ebasoodsad, näiteks kõrgmäegedes igilume piiril, tundrates, kaljudel jm. Äärmuslikes tingimustes on samblikud aga vastupidavamad kui taimed. Samblikud eritavad aineid, mis aegapidi murendavad ja lagundavad isegi kivimeid. Järk-järgult suravad ja kõdunevad nad ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Valgus kui oluline keskkonnategur organismide jaoks Juhendaja: Merle Ööpik Tartu 2011 Meie peamine valgusallikas on Päike oma 24-tunnise tõusu ning loojangu tsükliga ja aastaaegadele vastava valge aja pikenemise ja lühenemisega. Ilma Päikeseta ei eksisteeriks elu planeedil Maa. Eelnev lause saab enamusele selgeks juba algkooli loodusõpetuse õpikutest ning see on ka täiesti tõene. Päike ja valgus on peamine elu allikas fotosünteesivatele taimedele, kellest omakorda toituvad loomad ning moodustub toiduahel. Valgus on loomadele ja ka inimestele vajalik ka lihtsalt selleks, et ümbritsevat näha ning taimedel on päikesevalgusest tulenevalt kujunenud fotoperioodiline raktsioon. Siiski mitte ainult päikeselt tulev nähtav valgus pole organismidele oluline, vaid ka teised kiirugused ja eelkõige s...
1. Väetusõpetuse mõiste ja ülesanded. Väetusõpetus ehk agrokeemia on teadus, mis uurib taimede, mulla ja väetise vastastikuseid suhteid. Eesmärkiks on tõsta saagikust, mulla viljakuse taastamine või säilitamine, tõsta saagi kvaliteeti. 2. Miinimumseadus. (Kirjelda.) Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (nt põud, ebasoodne mulla pH) 3. Toitainete täieliku tagastamise teooria. (Kirjelda.) Toitaineid antakse väetisega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad. 4. Väetiskoguste väljendamise viisid. Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes -- tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse ka grammides (g). 5. Kuidas väljendatakse toiteelementide sisaldust väetistes? · Väljendamine toiteelementidena. Seda peetakse kõige objektiivsemaks toitainete väljendamise viisiks. N...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 011PK MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGITUSED Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 BAKTERID Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid. Kuna bakterid armastavad seentest palju rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaa...
Muld-Kordamine 1. Muld. Mulla kujunemine a. Mulla koostis jaguneb kaheks: 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel(mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline(soodes vastupidi)), gaasiline(mullaõhk) 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine. a. Murenemine kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) b. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) c. Keemiline murenemine ehk porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad) (ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: ...
Kalandus 1. Milles seisneb maailmamere majanduslik tähtsus?-Maailmameri on hindamatu bioloogiliste, mineraalsete ja energeetiliste ressursside allikas, mida inimene kasutab söögiks ja mitmeks muuks otstarbeks. Kõige olulisemal kohal maailmamere ressurssidest on kalad, mida ei kasuta ainult inimesed, vaid millest tehakse ka kalajahu, mis on kasutusel loomasööda ning põlluväetisena. Otstarbeka majandamise korral taastuvad aga kalavarud suhteliselt lühikese aja jooksul, ning selleks tuleb reguleerida püüki ja vältida veekogude saastamist. 2. Mis on akvakultuur?- tänapäevase tarbimise rahuldamiseks kasvatatakse kalu, limuseid, vähke, vähilaadseid, veetaimi jt veeorganisme 3. Mis on majandusvöönd, mille poolest see erineb territoriaalveest?-Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asu ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Territor...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Referaat Toitainete tähtsus lapse arengus Koostas: Grupp: Juhendaja: Tartu 2009 1 SISUKORD 1.Toitained...................................................................................................................................4 1.1.Valgud ...................................................................................................................................4 1.2.Süsivesikud ...........................................................................................................................5 1.3.Toidurasvad.......................................................................................................
1. Mikroobide kasvu mõjutavad faktorid Mikroorganismide elutegevus nii nagu teistelgi elavatel olevustel on tihedalt seotud nende asustuskeskkonnaga ja seal toimuvad muutused mõjutavad kas suuremal või vähemal määral nende arengut. Mikroobide areng samas jällegi muudab keskkonna omadusi, kuna sinna eralduvad nende ainevahetussaadused ja sealt võetakse eluks vajalikke aineid: Füsikokeemilised - Keskkonna veesisaldus: Veesisaldusel keskkonnas on suur mõju mikroobide elutegevusele. Mikroobid ise sisaldavad oma rakkudes juba ligikaudu 7585% vett ja veega võetakse toitained rakku ning veega väljutatakse sealt jääkained. Mikroobid võivad areneda ainult sellistes keskkondades, kus on vaba vett. Kasvuks vajaliku minimaalse vee vajaduse järgi võib mikroorganisme jaotada järgnevalt: hüdrofiilid armastavad vet; mesofiilid keskpärase veevajadusega; kserofiilid taluvad märkimisväärselt ka kuivust. Mikroorganismidele on tähtis mitte vees...
Homöostaas Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.) Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Neuraalne regulatsioon-Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Ärrituse korral vallandub sensoorne signaal, signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus see töödeltakse vaheneuronite poolt. Neuriidid juhivad töödeldud signaali efektorrakkudesse, kus vastavalt antakse juhis elundite talituse muutmiseks.(efektorrakud asuvad lihastes,sisenäärmetes) Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioonimehhanism. Humoraalne regulatsioo...
BAKTERID JAOTATAKSE VÄLISKUJU ALUSEL KERABAKTERITEKS, PULKBAKTERITEKS, SPIRAALSETEKS BAKTERITEKS, KEERITSBAKTERITEKS, PUNGUVATEKS JA JÄTKETEGA BAKTERITEKS JA NIITJATEKS BAKTERITEKS. BAKTERITEL PUUDUB MEMBRAANIGA PIIRITLETUD RAKUTUUM, SEETÕTTU ON NAD EELTUUMSED EHK PROKARÜOODID. BAKTERID ON ÜHERAKULISED ORGANISMID. BAKTERID ON ÜMBRITSETUD KAS ÜHE VÕI KAHE RAKUMEMBRAANIGA, MIS KOOSNEB VALKUDEST JA FOSFOLIPIIDIDEST. MEMBRAANIST VÄLJAPOOLE JÄÄB KEST, MIS KOOSNEB POLÜSAHHARIIDIDEST, KUID KA VALKUDEST JA LIPIIDIDEST. BAKTERI KEST EI OLE NII JÄIK KUI TAIMEDEL JA VÕIMALDAB RAKUL SUUREMAKS KASVADA. KEST TÄIDAB PEAMISELT KAITSEFUNKTSIOONI. MÕNEDEL BAKTERITEL ON KEST KAETUD KARVAKESTEGA, TEISTEL VARUSTATUD ÜHE VÕI MITME VIBURIGA. KARVAKESTE ABIL KINNITUVAD BAKTERID KASVUKS SOBIVATELE PINDADELE JA SEOSTUVAD ÜKSTEISEGA, VIBUREID KASUTAVAD NAD LIIKUMISEKS. MÕNEDEL BAKTERITEL ERITAB KEST LIMAKAPSLI, MIS ON NII KAITSEKS KUI HÕLBUSTAB LIIKUMIST. BAKTERI...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Annabel Klein Pärsia laht Referaat Juhendaja: Heli Stroom Tallinn 2014 Sissejuhatus Pärsia laht on oluline oma nafta- ja gaasivarude poolest. Olles üheks tähtsaimaks energia vajaduste ammendajaks maailmas.Lahest voolavad läbi Kesk-Ida maade gaasi- ja naftatrossid. Läbi sajandite on Pärsia lahel toimunud riikidevahelisi tülisid. 1990. aastal peale seda, kui Iraak vallutas Kuveiti , moodustati Ühendriikide eesjuhtimisel koalitsioon, mille mõjul Iraak Kuwaiilt tagasi tõrjuti. Välja ajamise käigus avas Iraagi sõjavägi Kuveiti naftamaardlate pihta tule. Selle teo tagajärjed põhjustasid ulatuslikke keskkonna kahjustusi Pärsia lahe piirkonnas. Pingeliseks on olukord lahes läinud hilj...
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -10 SISENÕRENÄÄRMED ehk ENDOKRIINSÜSTEEM Sisenõrenäärmed võtavad elundite ja elundkondade talitluse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel, mis otse vereringesse viiakse ja üle kogu keha laiali kantakse. Hormoonide produtseerimiseks spetsialiseerunud elundid on sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed ehk sisenõrenäärmed. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi teatud elundite ja elundkondade talitlust. Näiteks mitmete hormoonide toime ilmneb juba miljondikgrammides. Isegi väikesed, normaalse hormoonihulga muutused võivad tõsiselt häirida keha sisemist tasak...
Tallinnatehnika Ülikool Biotehnoloogia õppetool Laboratoorse töö Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide nimetus: kasvule Üliõpilased: Robert Risti ja Luise Tiks Õppejõud: Tiina Õpperühm: YASB52 Kuupäev: 14.10.2013 Randla Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Erinevate mikroorganismide kasvukiirus ja fermentatsioon sõltub keskkonnatingimustest (temperatuurist, pH-st, keskkonna koostisest jne). Enamik liike on neutrofiilid (eelistavad neutraalset keskkonda) ja mesofiilid (eelistavad temperatuurivahemikku 20-45 C. Leidub ka organisme, kes elavad äärmuslikes oludes neid nimetatakse ekstremofiilideks. Null-kraadi lähedal kasvavad psührofiilsed, kuuma käes termofiilsed ja ekstreemselt kuumades tingimustes hüpertermofiilsed organismi. Äärmu...
AGROKLIIMA Eesti kliima kujunemist mõjutavad tegurid: · Läänemeri · Atlandi ookeani kiirdeosa · Suur Ida Euroopa tasandik Mereline kliima läheb üle kontinentaalseks eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab sügisel ja talvel. Intensiivne tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfi hoovus. Taimekasvu seisukohalt soojusreziimi näitajaid on effektiivsed temperatuurid, selle all mõistetakse üle 5°C ulatuvaid temperatuure. Üldiselt on meie taimedel bioloogiline temperatuur <+5°C effektiivsemateks temperatuuriks nim. Ööpäeva keskmist temperatuuri, milest lahutatud 5°C. Temperatuurid kokku liidetult saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometereoloogias kasutatakse ka aktiivset temperatuuri, milleks nimetatakse ööpäeva keskmisi temperatuure, mis ulatuvad 10°C, kusjuures mingit maaharvamist ei tehta. MULD Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond,...
1.tund Parasvöötme rohtlad: asend ja rohtlate erinevad nimetused, kliima, mullad, taimkate+kohastumused,lk. 44-45 Abiks esitlused ,,Rohtlad" Koolielu portaalis: http://koolielu.ee/waramu/view/1-621cf2f3-20be-473e-a45e-74c63bb72e51 http://koolielu.ee/waramu/view/1- 9d6821a75dfba7c2880bebb4d5d5e8036dd3cf89 1. Asend, rohtlate eri nimetused (nimetus ja kus) õpiku kaart lk. 44+ kaart faili lõpus; tv lk. 22 ül. 1,2 Asuvad parasvöötme keskosas (keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll) kõigil mandritel peale Antarktise. Levivad mandrite siseosades või rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused. Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlate eri nimetused: Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ;Lõuna-Aafrikas veld 2. Kliima vt kava. Missugune rohtla asub lähistroopilises kliimavöötmes? Asub para...
LOENG 4.02.2010 EESTI KLIIMA Eestit mõjutab Läänemeri ja Atlandi Ookeani kirde osa, Põhjajää meri, suur Ida- euroopa tasandik (meie asume loode osas) Mereline kliima üle kontinentaalseks Suurt mõju avaldab ka tsüklonite liikumine Suured veekogud Need ühtlustavad suve ja talve temperatuuri(t°;temp.) Ja Golfi hoovus.(talv pehme-suved mõõdukad) Kliima väga tihti muutub Taime kasvu seisu koha pealt soodustavad kasvuintensiivsust: -soojus reziimi iseloomustab näitajad on: *efektiivsed t° (üle +5°C ulatuvad t°; min +5°C) (taimed kasvavad ja arenevad selles +5°C kõrgemas t°) *Efektiivseks üle 5C temp. nimetame ööpäeva keskmist temp., millest on lahutatud 5C. *Kõik mis on üle 5C on taimedele kasulik. *kui me üksikute päevade, efektiivsed temp. liidame saame efektiivsete temp. , mis ületavad 10C Sügis- alguseks on see kui suvi lõppeb. Esinevad varajased...
Vastused: Sooteaduste alused 1. Soo ja turba mõiste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alusta...
Veinipärmid Uku Pilv Jookide tehnoloogia EMÜ Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Arvatakse, et kõikidest seeneliikidest moodustavad pärmid vaid 1%. Pärmiseened kuuluvad kahte seeneriigi hõimkonda: kottseened (Ascomycota) kandseened (Basidiomycota) Veinipärmid on mikroskoopilise suurusega üherakulised väikesed organismid. Pärmid vajavad eluks energiat ning seda nad metaboliseerivad puu või aedvilja suhkrutest. Pärmi elutegevuse jääk produktina tekkib etanool ja süsihappegaas. C6H12O6 2C2H5OH + CO2 Suhkur Etanool Süsihappegaas Fakte pärmide uurimise ajaloost Pärmid on ar...
Rakk Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri-...
PEREKOND PÜSIKUD 1. Akakapsas Madalakasvulised , nõtked, sageli roomavate vartega rohttaimed või poolpõõsad. Lõhiraolised õied asuvad varte tippudes. Alumised lehed paiknevad rosetjalt ja vartel vastakuti. Akakapsad on pärlid pinnakattetaimede hulgas. Nad kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias ja Iraanis. Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut nimi ERINEVAD MAAVILJELUSMEETODID ERINEVATELE KULTUURIDELE Kursusetöö Tootmistehnika õppekava Juhendaja: SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. MAAVILJELUS......................................................................................................................4 2. MULLAHARIMINE..............................................................................................................4 2.1 Kündmine..........................................................................................................................5 2.2 Külvieelne mullaharimine......................................................................
Biodiisel: Flowerpower Biodiisel on maailmas kõige levinum biokütus, mida Euroopas toodetakse peamiselt rapsiõlist. Juhtiv biodiisli tootja ja tarbija on Saksamaa 1 145 tuhande tonniga aastas. Nagu tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures enamus kaasaegseid (alates a. 2000) sõidu ja veoautode diiselmootoreid võimaldavad biodiisli kasutamist. Mootori võimsus jääb samaks. 1 145 000 tonnise toodanguga moodustab biodiisel 2003 aastal 2,8% Saksa diislitarbimisest. 1700 tanklat, 10% tanklatest müüvad Saksamaal biodiislit. Põhjendus 1/ Mootorkütuse aktsiisi põhjendus on kahene piirata keskkonna säästmise nimel keskkonda ja rahastada teedeehitust. Biodiisli puhul säästetakse loodust maksimaalselt, seega pole vähemalt osaliselt aktsiis põhjendatud ning tarbimise kasvu eesmärgil...
Teele Trossmann 11.klass Teraviljad Harilik nisu ehk pehme nisu on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Nisu on sööda - ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makarone ja kooke. Valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke õllest viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal. Tänapäeval kuulub nisu koos riisi, maisi ja kartuliga maailma kõige tähtsamate kultuurtaimede hulka. Nisu kasvatatakse 67° põhjalaiusest kuni 45° lõunalaiuseni. Nisu moodustab umbes 30% kogu maailma teraviljasa...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM TOMATITAIMEDE KONKURENTS Uurimistöö bioloogias Autor: Truumaa Anette 12.A klass Juhendaja: Järv Leili Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1 KONKURENTS.............................................................................................................4 1.1 Ressursid ja ressursikonkurents...............................................................................5 1.2 Valgus kui ressurss ja valguskonkurents.................................................................6 2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND.................
32. Keskkool Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule Uurimistöö Autor: Britmarii Kroon XI C Juhendaja: Krista Kiisler Tallinn 2010 ANNOTATSIOON Tallinna 32. Keskkool Töö pealkiri: Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule Kuu ja aasta Lehekülgede arv 10 Oktoober, 2010 Töö autor :Britmarii Kroon Juhendaja:Krista Kiisler -2- SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. MURULAUK ............................................................................................................................ 5 1.1 Päritolu ......................................................................................
1. Marjakultuuride (sõstarde) kasvatamine 2. Tehnoloogilised võtted 3. Masinad (sobivus antud tehnoloogiasse) 4. Tehnilised lahendused ??? 5. Külvi rajamine Reavahe laius sõltub hiljem reavahede hooldamiseks kasutavate masinate ja harimisriistade laiusest. Hilisemate tööde lihtsustamiseks tuleks koostada istutusskeem, kuhu märgitakse ridade kaupa sordid, kvartalite vahed jne. Kui istandikus kasvatatakse erineva valmimisajaga sorte, siis need tuleks koristustööde hõlbustamiseks paigutada hte kvartalisse. Masinkoristuse korral pole istandiku kvartaliteks jagamine vajalik, kuid ühele reale peaks istutama sama sordi. Parema viljastumise ning sellest tulenevalt suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks on soovitatav rajada sõstraistikud mitme sordiga. Istikute vahekaugused sõltuvad sellest, kas neid koristatakse masinatega või käsitsi. Traktorite ja haakeriistade puhul on see 3-3,5 m, mõnel juhul isegi 4 m. Alternatii...
Teaduslik meetod : probleemi püstitamine-taustainfo kogum.-hüpot sõnastamine, kontrollimine tulemuste analüüs ja järelduste tegemine(faktid,seadused->teaduslik teooria) 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid) 2. Molekulide esinemine on elu tunnus 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused 4. Biosfäär (maad ümbritsev elu sisaldav kiht) on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb 6. Ökosüsteem on kindlal alal elavad organismid ja nende elukeskkond 7. Püsisoojased loomad on roomajad, linnud ja imetajad 8. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nii kesknärvi süsteemi reguleeritusest kui ka hormoonidega reguleeritusest 9. Füsioloogia on organismide talitust ja regulatsiooni uuriv teadusharu 10. moondega arenguks nim. Protsessi mille käigus organismi ehitus oluliselt muutub 11. ...
Atollid Atollid ja korallrifid esinevad soojade ja soolaste troopiliste merede päikesepaistelises madalvees. Koralliatollid on rõnga kujulised saared, mis moodustuvad vulkaaniliste saarte ümber kasvanud korallrahudest ja nende peale kuhjunud liivast. Rõngassaarte keskele jääb aga laguun- soolane järveke, mis on nüüd ookeanist eraldatud. Enamik atolle asub India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas. Erinevalt vallrahudest võivad atollid asuda maismaast väga kaugel. Korallatolli tekkeprotsess on järgmine: 1. Vulkaanilise tekkega saare ümber hakkavad kasvama korallid. 2. Aja jooksul hakkab saar vaikselt vajuma, kuid korallid jätkavad kasvamist. 3. Saar kaob, aga saart ümbritsenud korallatoll jääb alles. Atollile kuhjub saarest allesjäänud liiv ja tekivad saarekesed, kus hakkavad aja jooksul kasvama ka palmid ja muud taimed. Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad at...
annaabi.ee 
