5 vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. vastuvõtlik. 70. aastatel muutub helikeel-religioon. 71.a 3.sümf. 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa ooperit "Tormide rand". RAM ainuke ilmalik 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa 90.a on pärdi looming meloodiline, regulaarse rütmiga, lihtsa harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele harmooniaga vokaalteosed - loodud vaimulikele tekstidele erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk. "fratres"-vennad, erinevates keeltes. vahetab usku->õigeusk
• Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntud võtteid(ümarkaar, silindervõlv). • Eeskuju saadi karolingideaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi- germaania traditsioonid • Eeskätt avaldub arhitektuuris Romaani basiilika osad • Portaalid (sissepääsud, mis on kunstipäraselt kujundatud) • pikihoone(sammaste või piilarite read jaotavad pikihoone pikuti löövideks) • Transept(põikihoone) • Koor (koht vaimulikele ja koorile) • Tornid (võisid puududa, või seista eraldi kiriku kõrval) • Basiilika kõrval seisnes ka teisi tüüpe, näiteks ühelööviline ja kodakirik(kolmelööviline) • Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid • Tegelik levik algaski alles 11. sajandi keskpaigas. Püha Markuse kirik. Notre-Dame-la-Grande’i kirik
arvukaideksortsismiriituste kirjeldusi. Tänu tema kirjutistele kujuneb välja näiteks Püha Benedictuseaustamine. Just Gregoriusest sai alguse läänekiriku pühakutekultuse vorm. "Moralia" "Moraaliraamat ehk Iiobi raamatu seletus" (579596) "Moralia" on mahult kõige suurem Gregorius I poolt kirjutatud teos (35 raamatut), mis analüüsib Iiobi raamatut, andes sellele ajaloolise, allegoorilise ning kõlbelise tähenduse. "Eeskiri vaimulikele" See on vahest tuntuim Gregorius I teos, koostati 591 ja oli läbi keskaja vaimulikele hingehoiu käsiraamatuks. "Eeskirjas vaimulikele" räägib Gregorius I sisemisest ja välimisest elust. Teised kirjutised "Jutlused Hesekieli raamatu põhjal", (591593), kokku 22 jutlust. "Jutlused evangeeliumide alusel", (593) kokku 40 jutlust. "Kaks jutlust Ülemlaulu alusel". "Esimese Saamueli raamatu kommentaarid". Imed Adrien Isenbrant "Püha Gregoriuse missa" 16. sajandi esimene pool
Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Hingedeaeg on usutavalt püha aeg, mis on täis vaikust, rahulikkust ja austust. Hingede rändamise müüt rikastavat igapäevaelu ja kultuuri, ning see annab leiba vaimulikele ja lohutab tundelisi. Üleüldse on ju tore süüdata aknal küünal, vaadata pimedat sügisilma ja mõelda lahkunud kallitele inimestele. Aitäh teie tähelepanu eest!
tütarlastekoolis.Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883. aastal Peterburi konservatooriumi. Sisseastumiseksamid tegi ta klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. (1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga.) Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele (,eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur.) Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis. Härma loomingu põhiosaks on koorilaulud: neid on üle 200 ja paljud neist kuuluvad eesti kooride püsirepertuaari. Koori- ja soololaulude kõrval on ta kirjutanud laululoo (kantaadi) "Kalev ja Linda" ning esimese eesti muusikalise lavateose - laulumängu "Murueide tütar". Pisut on ta loonud ka puhkpillimuusikat. Härma looming jaguneb
Kroonika on arenenud antiikaja aastaraamatutest (annaalidest). Keskajal olid kroonikad peamisteks ajalooteosteks. Enamasti kirjutati kroonikaid proosas, kuid on ka riimkroonikaid. Euroopas olid kroonikuteks valdavalt mungad. Hiljem on kirjutatud ka kuninglikke ja linnade kroonikaid. Katekismus on lühike kristliku usuõpetuse käsiraamat. Katekismusi koostati alates VII sajandist tavaliselt küsimuste ja vastuste vormis. Tuntumad katekismused on lastele mõeldud Lutheri "Väike katekismus" ja vaimulikele kirjutatud "Suur katekismus". Ood on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sina-vorm ja retooriline pöördumine. Antiikkirjanikest viljelesid oodi Pindaros, Horatius jt. Pastoraal on karjaselaul vm. karjase- või maaelu idülliliselt kujutav teos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes
sõltuvad tehnikast rohkem. Sel ajastul osteti enamus kunstist kirikute poolt. Suured kirikumehed (näiteks Luther ja Erasmus) pakkusid välja usureforme, mis kõigutasid kiriku tugevust. Suurima uuenduse sel ajal viis läbi M. Luther, kes avaldas 1517.aastal oma 95 teesi, mis seadsid paavsti autoriteedi kahtluse alla ning viisid välja usureformini. Humanistid ja humanism on tugevalt renessanssiga seotud. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Humanism tegeles sel ajal antiikkunsti uurimisega, hiljem, alates Petracast, hakkas humanism tähistama inimete kaitset kiriku „orjuse” eest. Renessansi ajal valitses miteid muusikazanreid (nt motett, madrgal, caccia, sansoon, velletto jne). Instrumentidest kasutati enim orelit, klavessiini, trompetit ja lautot jm. Alates renessanssist muutus instrumantaalmuusika iseseisvaks, enne seda ei kirjutatud. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest.
Keskaja ilukirjandus · Keskaegse draama etapid · I periood X-XI saj. Liturgiline draama- vaimulik esitas ladina keeles ja altari ees. · Hakati lisama rahvakeelset teksti, mis meeldis publikule. Seda lisati järjest enam. · II periood XII saj- Teater ei mahu enam kirikusse. Draama oli poolvamulik ning esitati kirikuesisel platsil. Laatade ajal lubati esitada näidendeid, milles kajastusid tolleaegsed probleemid. Mindi üle rahvakeelele. Pühad osad vaimulikele, ülejäänud käsitöölistele. · III periood XIII saj Kogu teatritegemine käsitööliste kätte. Tekst üha rahvalikumaks. Kirik hakkas teatri vastu võitlema, kuna tema osakaal vähenes. · IV periood XIV-XV saj- kujunes välja rahvalik lõbustus. Teater saavutas kõrgtaseme(elukutselised näitlejad). Hakati avalikult pilkama võimukandjaid. · Kuulus kirjanik Francois Villon. Skulptuur ·Neid kasutati peamiselt kirikute kaunistamiseks.
Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.Tüli tekkimise aluseks olid paavst Gregorius VII nõuded, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise vaimulikesse asjadesse ja tunnistaks, et vaimulik võim on ilmalikust kõrgem, sest paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim ning ilmalikud valitsejad on troonil jumala armust, jumala esindaja on aga Rooma paavst.Saksa-Rooma riigi keiser aga läänistas vaimulikele mittepärilikke lääne, sai vaimulikud oma vasallideks ja kindlustas nii nende lojaalsuse riigile.Aquino Thomas-Aquino Thomas oli katoliiklik teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.Tema peateos on "Teoloogia summa".Käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu vahekorda.Ei näinud usu ega mõistuse vahel vastuolu.Ketserlus-Ketserluse all
kes tegid kõike head rahva heaolu nimel. Nad võisid küll kanged ja vaprad olla, kuid mõnikord võisid nad üles näidata ka reeturlikkust. Seega võib tekkida küsimus, kas rüütlid olid tõepoolest rahva kaitsjad ja heategijad või hoopis kahepalgelised jõhkardid. Keskajal jagunesid inimesed seisustesse, kuigi jumala ees olid kõik võrdsed. Erinevatel seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Seisustesse kuulusid lisaks vaimulikele ja talupoegadele ka aadlid. Kui vaimulike ülesandeks oli jumala vahendamine inimestega ning talupoegade ülesandeks toita kõiki oma tööga, siis aadlike ülesandeks oli inimeste kaitsmine. Aja möödudes hakkasid aadlikud end nimetama rüütliteks, püüdes end näidata eeskujulike sõjameestena. Nad täitsid oma isanda käske, olles valmis tema eest surema. Rüütlite iseloomu juures olid olulised julgus, ausus ja sõnapidamine, millest tuleneb mõiste rüütellikkus
kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ja selles puuduvad tempomuutused. Varajase muusika mõju on silmnähtav. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärt on välja andnud üle 80 erineva laserplaadi.Pärt ise on öelnud oma muusika kohta et see on nagu valgus, mis läbib prisma ,igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Preemiad 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga "Da Pacem".2007
Valitsusaja lõpul kuulus talle suur osa Lääne-Euroopast. Ainult Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania jäid vallutamata. 8) Karl Suure tegevuse ajal elavnes kultuur märgatavalt. Näiteks tõusis huvi vaimuelu ja antiikultuuri vastu. Kultuuri elavnemine on tuntud kui Karolingide renessanss. Korraldati ladinakeelsete antiikautorite teoste ulatuslikke ümberkirjutamisi. Karl Suur laskis rajada kirikute ja kloostrite juurde koole, kus vaimulikele ja munkadele lisaks saaksid haridust ka imlalike ülikute pojad. 9) Aastal 843 sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati kolmeks kuningriigiks. 10) Sunnismaised pärisorjad olid talupojad, kellel keelati maalt lahkuda. Nad olid täielikult isandate võimu all. 11) Feodaalkorra viis ellu Karl Martell, kes hakkas andma sõjateenistus osalemise eest vasallidele maatükke. Maatükke hakati tähistama nimetusega lään ehk feood
a paiku? Kirjelda seda stiili.1976aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ning selles puuduvad tempomuutused. Varajase muusika mõju on silmnähtav. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste.Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks.
Denis Diderot Prantsuse filosoof, kunsti kriitik ja Varajane elu Denis Diderot sündis 1713. aasta 5. oktoobril noaseppmeistri Didier Diderot' ja tema abikaasa Angélique Vigneroni perre. 17231728 aastal õppis ta Langres´is jesuiitide kollegiumis. 1732. aastal lõpetas Diderot magistrikraadiga Pariisi ülikooli. Ta tegutses ajutiselt eraõpetajana, advokaadi abina, tõlkis inglise keelest ja kirjutas lühiartikleid ja jutlusi tulevastele vaimulikele. 1742. aastal sõbrunes Diderot JeanJacques Rousseauga, kes oli teose "Entsüklopeedia" kaasautor. Rousseauga sidus teda lähedane sõprus, kuni neliteist aastat hiljem nende suhted katkesid Varajane elu 1742. aastal sõbrunes Diderot JeanJacques Rousseauga, kes oli teose "Entsüklopeedia" kaasautor. Rousseauga sidus teda lähedane sõprus, kuni neliteist aastat hiljem nende suhted katkesid. 1743. aastal abiellus ta Antoinette Championiga, kellega ta sai neli last.
Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ning selles puuduvad tempomuutused. Varajase muusika mõju on silmnähtav. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil. Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus.
ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. Humanism ja humanistid * Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis olid humanistid inimesed, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. * Humanistid vastutusid toloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpilased.Kuid juba õige pea, aletes (1304-1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seos kirjanduses * Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng
Oluliseks sai inimese individuaalsus - isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus 'inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal - antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele -, ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304-1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15
· Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. · Kiriku traditsiooni peetakse sama autoriteetseks kui pühakirja. · Katoliiklus väidab, et Püha Vaim väljub Jumal-pojast (Jeesus Kristusest). · Suurim klooster on Pirita klooster Tallinnas Ajalugu tänapäev: · Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist 13. sajandi alguses, kui siia tulid tsistertslased. · 11. saj. algusest kehtib vaimulikele abiellumiskeeld · Katoliikluse õitsenguks Eesti alal tuleb aga lugeda keskaega. · Katoliku kiriku taastamine Eestis algas 19. sajandil · 1. novembril 1924 lahutati katoliku kirik Eestis Riia peapiiskopkonnast ja Eesti alal moodustati omaette apostellik administratuur · 1930. aastal saabus Eestisse preester Eduard Profittlich SJ, aasta hiljem nimetati ta apostellikuks administraatoriks · Kuni 1965. a. kirik ainult ladinakeelne
Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Sellest järeldub, et keskajal pandi haridusele väga suurt rõhku, ning avati palju uusi ülikooli mis töötavad tänapäevalgi. Keskaja tähtsaim tüli oli Rooma paavst Gergorius VII ja Saksa-Rooma keisri Heinrich IV vahel. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest, püüdes sellega lõppu teha ilmaliku võimu sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga. Innocentius III kõige võimsam keskaja paavst. Just tema oli IV ristisõja organiseerija. Ketserid inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud kirikuga. Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid
sümfoonia mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ja liitus õigeusu kirikuga. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil. Tunnustused 2004 ajakirja Musical America aasta helilooja Tartu Ülikooli audoktor Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta septembris ilmunud plaat Da Pacemi ettekandega võitis 2007 parima kooriesituse Grammy. Léonie Sonningi muusikaauhind (2008) Austria Teaduse ja Kunsti I klassi aurist (2008)
Ei saa maha salata, et just kirjandus ja selle laialdasem levik tänu Johann Gutenbergi trükimasinale, ,,tegi ahvist inimese" ja muutis nii öelda orjarahva e-rahvaks ning lisaks sellele tagas ka meie keele, kultuuri ja ka etnilise omapära säilimise. Esimesed koolid asutati 13. sajandil peakirikute ja kloostrite juurde. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel- kirkulaulud ja piibel olid samas keeles. Sellistes koolides anti eelkõige haridust tulevastele vaimulikele. 1517. aastal riputas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele, oma 95 teesi millest üks oli: ,,Igaüks peab saama piiblit lugeda oma emakeeles". Mehe tegu viis reformatsioonini, mille tulemusena loodi ka eestikeelset haridust andvad koolid ning esialgu ainult poistel, oli võimalik õppida kirjutama, lugema ja rehkendama oma emakeeles. Juba 115 aastat hiljem rajati Tartusse ülikool, mis on siiani rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkool. Haridus
“Für Alina” Tintinnabul Tuntumad teosed: “Spiegel im spiegel”, “Fratres”, "Cantus in memoriam Benjamin Britten" ja "Tabula rasa" Tintinnabuli-stiil Sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini ehk meloodia- ja kolmkõla-hääle üheks orgaaniliseks tervikuks Muusikalised elemendid: vaikus, järelkaja Meenutab kellaheli Enamik teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal- instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele Heliteoseid kokku ligi 115 "Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96 "Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008 (suurvormid) Teosed ja tunnustused Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on kasutatud ka rohkem kui sajas eri žanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides.
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage paavsti ja keisrivõimu vastasseisu 11-13 sajandil. Millest olid vastuolud tingitud? – Kui Püha-Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kõige selgemalt iseloomustas vastuolu investituuritüli, mida põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule. Paavstid kokkuvõttes edukamad. 2. Mõisted: Kuuria – paavstiõukond Legaat – saadik Kümnis – kirikumaks Bulla – dokument 3. Pühakud, reliikvia, palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon. – Ketser on inimene, kes julgeb katoliku kirikut kritiseerida. Inkvisitsioon on
Vaimulike elu keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst piiskopid ,kardinalid, diakonid,preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja ,katoliku kirkik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima
verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine vaimulike kontrollimine selleks korraldas piiskopkond sinodeid piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel tehti teatavaks paavsti ja kirikukoguduse otsuseid ning jagati vaimulikele korraldusi, mis puudutasid peamiselt distsipliini ja jumalateenistuseläbiviimise korda visitatsioone külastuse ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal
kus alamklassid ei taha ning ülemklassid ei saa endist moodi elada. Tolleaegse hierharia moodustas kolm seisust. Esimeseks seisuseks olid vaimulikud, kelle ülesandeks oli maksude kogumine. Teiseks seisuseks olid aadlikud, kes tegid vaimulikega koostööd. Kolmanda seisuse moodustas lihtrahvas, kes vaevlesid kõrgete koormiste ning ebaõigete elutingimuste all. Lihtrahvas moodustas kogu rahvast 95% , see tähendab seda, et ainult 5% rahvast olid aadlikud ning vaimulikud. Aadlikele ja vaimulikele kuulus 20% riigimaad, 50% kuulus talupoegadele ja ülejäänud oli domeen, mis kuulus kuningale. Prantsuse revolutsiooni ajal toimus korduv võimuvahetus. Riigisiseste konfliktide tõttu, kogunesid generaalstaadid 1789.aastal Versailless´i. Seal tekkisid samuti vastuolud, sest kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Nende vastuolude tõttu moodustas kolmas seisus Rahvuskogu, mis pidi olema kogu rahva esindusorgan. Hiljem ühinesid Rahvukoguga mõned aadlikud ning vaimulikud ning
Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. 8. Kuula Mart Saare soololaulu ,,Must lind“. Iseloomusta oma sõnadega, kuidas võis tolleaegne kuulaja suhtuda sellisesse muusikase ja miks? Arvan, et kuulajatele oli see uudne kogemus kogeda uut muusikastiili. Nad olid harjunud teistsuguse muusikaga. Usun, et kuulajatele võis see isegi meeldida. 9. Millisele muusikale pööras Cyrillus Kreek erilist tähelepanu? Erilist tähelepanu pööras vaimulikele rahvaviisidele. 10. Helilooja suurejoonelisem teos on: (pealkiri, aasta, tähtsus Eesti muusikaajaloos). 1927. a valmis helilooja suurejoonelisem teos ,,Reekviem“. Esimene Eesti helilooja loodud reekviem. 11. Kirjuta lahti selgitus: Rahvaviisis kasutab sageli laulus lühikest fragmenti ... Too näide. Laul on üles ehitatud nelja takti pikkusele lõikuslaulu motiivile. „Maga, Maga, Matsikene“
passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Etendust saatis muusika. Kasutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid. · Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. · Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja lõbusasisuline lühikomöödia iseseisvaks värsivormis lühinäidendiks. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist" (XV sajand). Keskaja linnades olid
Roomast tekkis Bütsants riik VALITSEJA TIITEL Keiser VÕIM Keisril piiramatu võim, oli nii ülemkohtunik, seaduseandja kui ka kristuse asemik maal KOOSSEISU KUULUVAD ALADBalkani ps, väike-aasia, põhja-aafrika põhjarannik, pürenee ps, hispaania lõunaosa, egiptus, vahemere idarannik VAENLASED Lõunaslaavlased, langobarid, bulgaarid, araablased, türklased RELIGIOON Ristiusk(kreeka katolikuusk), kostantinoopoli patriarh, kirik keisrivõimu all, vaimulikele ei kehtinud abielukeeld,seda nõuti vaid kõrgvaimulikelt kõigile võrdses õigused, 1054 aastal ida ja lääne kirik lõhenesid, läänlastel roomakatoliku kirik ja idal kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik OLULISED SAAVUTUSED Hagia sophia katedraal, rooma õigus, kõrged koolid, antiikkultuurialaste leksokonide koostamine, RIIGI LÕPP 1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli ARAABIA RIIK RIIGI TEKE 622. põgeneb muhamed mekast mediinasse, 630. Aastal, kui Muhamed tuleb
1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ning selles puuduvad tempomuutused. Varajase muusika mõju on silmnähtav. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil. Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus.
Vaimulikud keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst, piiskopid, kardinalid, diakonid, preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja katoliku kirik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide
Prantsusmaa Prantsusmaa III vabariik Liberaalse ja demokraatliku reziimi vastasseis : paremal rahuvsliku liikumise rühmad Vasakul sotalistikud rühmad 1899.a juhtis valitsust Rousseau Võitlus parmepoolsete ja vasakpoolsetega. Dreyfusi afäär, jagas Prantsusmaa 2 leeri 1) Dreyfusi toetajad ehk vabariiklased 2) Dreyfusi mitte totajad ehk monarhid ja katoliiklased. Võimule vabariiklased 1902-1905 sotside valitsus -> kirik eraldati riigist, -> sõjaväekohustus ka vaimulikele -> vabariigi mitte pooldajate aktiviseerumine. -> streigid tihenesid. Valitsuse püüd ühiskonnakihte lepitada. 1904. lõpetati rivaalitsemine Inglismaaga 1913 liit Venemaaga, Saksmaa vastu. Saavutati demokraatlik vabariik. USA Kiire majanduslik ja poliitiline tõus Optimisliku meeleoluga ühiskond Euroopa investeeris Ameerika majandusse, see hõlpsustas USA kaupade väljavedu. Perefarmid arenesid, põlljumajandus saatuste kokkuost ja tööltemine paranes,
miniatuurmaalidega evangelistidest nende sümbolitega perikoop - evangeliaar, väljavõte U.T-i neljast evangeeliumist, kasutatakse missal liturgiliseks otstarbeks, tihti kaunistatud miniatuurmaalidega lektsionaar - liturgiline taamat missa palvete ja tekstidega seitsme sakramendi jaoks, loetavate tekstide nimistu on epistolaar breviaar - ladinakeelne palveraamat, peamiselt katoliku vaimulikele tähtpäeva- ja tunnikohaste palvetega. Sisaldab väljavõtteid piiblist, pühakute legendidest. Hilisel keskajal arenesid breviaari tekstide kaunistused väga kõrgetasemeliseks, eriti flaami ja prantsuse illumineeritud käsikirjades kuningaile, aadlile ja kõrgeile vaimulikele iluumineerima - käsikirju mitmevärviliseks dekoreerima illuminaator - keskaegsete käsikirjade illumineerija
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kõrg- ja hiliskeskaeg, mis oli 11. - 15.sajandil tõi kaasa palju muutusi nii kiriku kui ka ühiskonna elus. Kirik oli kõrgkeskajal muutunud vähemtähtsaks. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur osatähtsus. Üha sagedamini hakati tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. See ei meeldinud paljudele vaimulikele ja nad hakkasid parema kirikuriigi poole püüdlema. Varakeskajal polnud kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel veel suuremaid lahkhelisid, kuid mida rohkem paavstid oma võimu Euroopas laiendasid, tugevnes ka nende püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. Seda juhtis Konstantinoopoli patriarh. Kui oleks suudetud allutada kreekakatoliku kirik, oleks suurenenud ka poliitiline mõjuvõim kreekakatoliku maades. Tüli kasvas nii suureks, et 1054
õpetada koolis lastele ka emakeelt. Eriti teravaks läks võitlus selle nimel, et muuta Praha ülikool tsehhi ülikooliks. 1409.a anti Praha ülikooli juhtimine üle tsehhidele. Rektoriks valiti Jan Hus. 4)Kes olid kariklased ja taboriidid? Milised olid nende vaated? Kariklased olid peamiselt Praha jõukad linnakodanikud ja reformatsiooni pooldavad aadlikud, nende ideoloogideks olid ülikooli teadlased. Nad nõudsid, et armulauakarikast antaks veini kõigile, mitte ainult vaimulikele. Nõudsid ka kirikuvarade sekulariseerimist. Vaimulikel tuli lõpetada ilmalikesse asjadesse sekkumine, neile pidi tähendama surmapattu patukaristuskustutuskirjade müük, talup feodaalne koormamine, annetuste kogumine jms. Taboriidid rõhutasid rohkem majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nende põhijõu moodustaid linnarahva vaesemad kihid ja talup. Taboriidid ütlesid lahti katolikust kirikust ja ei tunnistanud teisi pühakuid peale Kristuse enda. Tuli kaotada paast ja kirikupühad,
Esimesed toomkoolid Esimesena mainitakse toomskolastiku olemasolu ja toomkooli asutamist Eestis 1251 aastal Pärnus. Tartus oli toomkapiitel olemas enne 1250 aastat, Tallinnas 1266 aastast, Haapsalus enne 1280 aastat. Toomkoolide ülesanded Liivi sõja ning orduriigi hävinguni töötanud katoliiklike toomkoolide ülesanded olid kahesugused. Nad pidid kindlustama järelkasvu kohalikele vaimulikele ja teistele kirikuametnikele, kasvatades neid usudogmade ning kiriku ülemvõimu tunnistamise vaimus. Õppekava pidi sarnanema sajandeid katoliku kiriku mõjupiirkonnas olnud maade toomkoolide omaga. Enamikus toomkoolides võeti kõigi õpilastega läbi vaid algastme kursus. Sellesse kuulusid grammatika, retoorika ja dialektika. Suuremates ning vaimulike ametitele ettevalmistavates koolides lisandus nendele quadrium, muusika, arvutamine, geomeetria maateaduse algetega ja astronoomia.
Üldiseks kõnetlusvormiks sai ''sina'', kaotati pöördumisvormis ''härra'', ''proua'', ja ''preili'` Viisakaks ja lojaalseks kõnetlusvormiks muutus ''kodanik'` Suured muutused moes : loobuti aristokraatlikust rõivamoest, seda asendas lihtrahva rõivastus Radikaalselt muutus sonegumood: juukseid hakati kammima siledaks Igati rõhutati vooruslikkust Tõsiselt püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju Hakati hävitama religioosseid sümboleid Vaimulikele anti korraldus kiiresti abielluda Kuid varsti saadi aru et sunniviisiline ''usu vabastamine'' toob rohkem kahju kui kasu ja neist põhimõtetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit ning sellepärast seda ka hävitati Avalöögiks oli 1789. aasta suvel Bastille kindluse lammutamine Usuvastasus seadis ohtu katedraalid ja kirikud
mitmed keisri õukonna ametnikud kristlased, neist tuntuim oli Prosenes. Victor I oli esimene paavst, kes hakkas Rooma koguduse senist orientaalsete mõjutustega liturgiat latiniseerima. Hieronymuse andmetel oli Victor I esimene kristlik autor, kes kasutas teoloogiliste tekstide koostamisel ladina keelt. Kristliku traditsiooni järgi lubas Victor I ristimisel kasutada tavalist vett, kui pühitsetud vee kasutamine pole võimalik. Tema ajal võidi koostada ka varane pühakirjakaanon. Ta võis vaimulikele tutvustada sekventse. Talle on omistatud ka täringumängu taunimine. Victor I on traditsiooni järgi maetud Vatikani. Temale pühendatud kirikud asuvad Richfieldis, West Hollywoodis ja San Joses. Victor I on katoliku kirikus ja õigeusu kirikus austatud märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 28. juuli. Alates 1969. aastast ei ole katoliiklased enam kohustatud seda pidama, sest Paulus VI üleskutsel läbi viidud kaanoni
Üldiseks kõnetlusvormiks sai ''sina'', kaotati pöördumisvormis ''härra'', ''proua'', ja ''preili'` Viisakaks ja lojaalseks kõnetlusvormiks muutus ''kodanik'` Suured muutused moes : loobuti aristokraatlikust rõivamoest, seda asendas lihtrahva rõivastus Radikaalselt muutus sonegumood: juukseid hakati kammima siledaks Igati rõhutati vooruslikkust Tõsiselt püüti ühiskonnast välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju Hakati hävitama religioosseid sümboleid Vaimulikele anti korraldus kiiresti abielluda Kuid varsti saadi aru et sunniviisiline ''usu vabastamine'' toob rohkem kahju kui kasu ja neist põhimõtetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit ning sellepärast seda ka hävitati Avalöögiks oli 1789. aasta suvel Bastille kindluse lammutamine Usuvastasus seadis ohtu katedraalid ja kirikud
Samas on tintinnabuli ka muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. Tintinnabuli-stiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, vene, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92; "Miserere", 1989/92; "Magnificat", 1989; "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud heliteoseid kokku ligikaudu 115 eri nimetust, nende seas ka mitu suurvormi ("Passio", 1982; "Kanon Pokajanen", 1997; 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008). Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad
Sündiva kõlaterviku eripärane ülemhelirikkus meenutabki kellaheli. samas on tintinnabuli ka muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal, taktitunne ja püüd olemuslike väärtuste poole. Tintinnabuli-stiili kompositsioonitehnilised vahendid on aastate vältel erinevates suundades laienenud, muutunud pole aga põhiline esteetika ja vaimne hoiak. Enamik pärast 1980. aastat valminud teoseid on kirjutatud vokaal- või vokaal-instrumentaalkoosseisudele, sageli vaimulikele tekstidele nii ladina, saksa, kirikuslaavi, hispaania, itaalia kui ka inglise keeles ("Te Deum", 1985/92, "Miserere", 1989/92, "Magnificat", 1989, "Litany", 1994/96). Tänaseks on Pärt loonud kokku üle 150 heliteose, nende seas mitu suurvormi ("Passio", 1982, "Kanon Pokajanen", 1997, 4. sümfoonia "Los Angeles", 2008).Arvo Pärdi muusika ilu ja sügava vaimsusega sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm. Helilooja ise on
Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid. Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja. Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau). Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst võtab keisrilt võimu, paavsti kohtuotsuseid ei või vaidlustada 1076. oli tüli väga hull, Gregorius 7. vallandas piiskopid, nemad ei tahtnud alluda, hull sagimine oli, rahvas närvas. Heinrich 4 oli siis keiser. Keiser seisis 3 päeva paljajalu lumes ja sai sellega paavsti andestuse. 1122. a Wormsi konkordaat piiskoppidele andis võimu paavst
Ta hakkas kirjutama oratooriume , mis põhinevad põhiliselt piiblisündmuste tekstidel. Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks, avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kõige kuulsam oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a. väga menukalt, hiigelettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Need ettekanded olid sageli kooride loomise põhjuseks.Kirjutas 1-2 oratooriumi aastas. Kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja umbes 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas Händel ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette. Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi.Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod. G.F.Händelit
Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vhestel vanematel oli vimalik selliseid kulutusi teha. Seega oli kooliharidus kttesaadav peamiselt hiskonna nn paremale osale, enamik inimesi olid kirjaoskamatud. Kik lapsed ei kinud koolis, kuna nende vanemad ei saanud seda endale lubada ja osad pidasid haridust mittevajalikuks 2. Kuidas toimus ppet keskaja koolides? Mida seal piti (sealhulgas 7 vaba kunsti)? (vt lk 73 lisatekst ppimine keskajal ja lk 74) Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid likoolidesse astuda. ppeprotsess rajanes tervenisti pheppimisel, lputul kordamisel ja rakirjutamisel(tahvlile). Srastpetamise viisi phjustas kirjutusmaterjalina kasutatava prgamendi kallidus ning ksikirjaliste raamatute vhesus, pilastel veel oma raamatut polnud. Jrelikult said kooliharidust ainult need, kellel oli hea mlu. Alles trkikunsti leiutamisega ja paberivalmistamise laienemisega sai raamat ka
Paigutatakse tavaliselt vastu seina väliskülge, esineb erandlikult ka seina siseküljel. Transept - kiriku põikhoone, tavaliselt põhja-lõuna suunaga. Basilikaalne - e baasilikale omaselt; pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega kolmeks (või 5-ks) lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, asub iseseisva katuse all ja saab valgust ülemistest, akendega osast e valgmikust. Koor - kristlikus arhitektuuris algul vaimulikele määratud laulmiskoht, hiljem kesklöövi laiune ja selllest võidukaarega eraldatud ruum kiriku idaosas, nn altariruum, kus asetses peaaltar; koor lõppes tavaliselt apsiidiga. Krüpt - põrandaalune hauakamber Kooriümbriskäik - külglöövide pikendamisega ümber koori ja nendevahelise seina avamisega tekib nn kooriümbriskäik. Apsiid - poolringikujulise või polügonaalse (mitmetahulise) põhiplaaniga ja poolkuplikujulise
juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud, andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk Kool Eestis 13.-15. sajandini Toomkoolid Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpiti kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist Pärast kloostrite rajamist avati ka Eestimaa kloostrites koole. Kõige
Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks. Kiriku aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Kiriku pea oli Rooma piiskop e. paavst, kellele allusid kõik vaimulikud ja teatud aadlikud ning ka usklik lihtrahvas. 11.-12. sajandil viidi läbi kirikureform, mis nägi ette tagasipöördumise vaesuse ning kuulekuse juurde. Selle algatajaks oli paavst Gregorius VII, kelle eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatust. Tasapisi kehtestati vaimulikele ka abielukeeld e. tsölibaat. Enamik kloostreid rajati maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni. Benediktlaste ja tsistertslaste kloostrid, mis ei paiknenud linnas vaid maal ja olid seotud rohkem maaühiskonnaga. Kuid koos linnade arenguga tekkisid ka kerjusmunkade ordud, nt. frantsiskaani ordu. Selliste ordude eesmärk oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit. Dominiiklaste ordu jälgis ka sarnast õpetust. Nende sihiks oli kõrvale kaldunuid tagasi tuua
Pöördeliseks momendiks raamatupidamise arengus oli raha kasutuselevõtt. See muutis raamatupidamise loogilisemaks ja paremini mõistetavaks. Ühismõõdikuks sai raha ja edaspidi puudus vajadus pidada arvestust lammastes või viljasaagi suuruses. Keskaegse Euroopa ajaloo üks tähtsamaid allikaid oli Viimse Kohtupäeva raamat. See raamat koostati William Vallutaja käsul ja selles raamatus oli üksikasjalikult kirjas, millised mõisad erińevates maakondades kuulusid kuningale, millised vaimulikele ning millised ilmalikele võimukandjatele. Keskajast pärineb ka suuremahuline inglisekeelne raamatupidamisaruanne – Riigivarahoidja Suur Nimekiri. See dokument kajastas makse, aastaseid rente jne. Raamatupidamise arenedes võeti kasutusele kahekordne kirjendamine. J. W. Goethe on öelnud, et kahekordse kirjendamise kasutuselevõttu võib pidada inimkonna üheks tähelepanuväärsemaks leiutiseks. Sõna „raamatupidaja” võeti esmakordselt kasutusel keskaja lõpul. Esimeseks
Elamus pesemisvõimalused praktiliselt puudusid. Edasi liikudes jõuame vaimulikeni. Keskaeg oli väga religioossne ühiskond ning väga tavaline oli vaimulike ja ilmalike inimeste vastandamine. Valitsesid siiski vaimulikud. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst, piiskopid, kardinalid, diakonid, preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja katoliku kirik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Vaimulike peamine ülesanne oli kiriklike kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistu ste läbiviimine õigel päeval ja kellaajal. Vaimulke tegevust
tungisid Austriasse keldid, kuid varem, illüüri rahvastik säilis. 2. Saj. e.m.a. rajati Austriasse Noricumi kuningriik. 16-9 e.m.a tungisid roomlased Doonauni ja rajasid 3 provintsi: Reetia, Noricumi ja Pannoonia. Suure rahvasterändamise ajal läbisid Austriat mitu rahvast(goodid, hunnid, avaarid, langobardid). 6. saj. asustas maa lääneosa germaani hõim baiovaarid, idaosa asustasid sloveenid jt. slaavi hõimud. 9. saj. pääsesid Austrias võidule feodaalsuhted. Eriti palju maad kuulus vaimulikele feodaalidele. 12-13 saj. arenesid Austrias jõudsalt käsitöö ja kaubandus. Linnade kasvu soodustas Ausyria paiknemine läänest itta ja põhjast lõunasse viivate kaubateede ristumiskohas. Üleminek raharendile vabastas suure osa talupoegi pärisorjusest. 16.-17. saj. tärkasid Austrias sporaadiliselt varakapitali suhted. Eriti avaldus see mäetööstuses, milles Austria oli Euroopa tähtsamaid alasid. 17.-18. saj. hakkas Austrias kujunema kapitalism. 1
annaabi.ee 
