Vastavalt 1934.a põhiseadusele tuli Eestile valida Riigivanem. Mitme kandidaadi seast (Päts, Laidoner, Tõnisson) osutus valimiste eel populaarseimaks vapside Larka. Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, kuulutades välja üleriigilise kaitseseisukorra. Riigikogu enam kokku ei kutsutud, see asendati autoritaarse diktaktuuriga. Järgnevat ajajärku eesti ajaloos nimetatakse Vaikivaks ajastuks. Muutusi ühiskonda tõi riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Eestis kehtestati range tsensuur. Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu, nende tegevuse kritiseerimine oli keelatud. Suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsuse kontrollile. Järelikult oli Eesti Vabariigis kehtestatud Pätsi diktaktuur, kus hakati kontrollima ajakirjandust ja suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus
Parlamendi õigusi piirati oluliselt. Parlamendist sai lihtsalt presidendi otsuse täideviijaks. Kui vaikiva asjastu tuli võimule ebaseaduslikult ja tundub üdini negatiivne, siis tegelikult see nii polnud. Majanduses oli see tõusuaeg. Toimusid mitmed muudatused ja seda head suunas. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes,sissetulekud kasvasid ning elukallidus langes ning kadus ka tööpuudus. Kuna kehtestatud oli autoritaarne valitsemisviis, siis demokraatia taastamine ei tundunud enam lähiajal võimalik. Kuigi uus valitsemisviis tuli võimule valedega ja ebdaseaduslikult ja tundub oma valises vormis väga negatiivne ja range siis tegelikult oli autoritaarne valitsemisviis üsna leebe võrreldes teiste riikidega, kus tollel ajal sama valitsemisviis võimutses.
1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne. Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit. Valitsus võitles jõuliselt opositsiooniga, sulgedes nende ajalehti ja saates poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Pärast vapside arreteerimist 1935.a. detsembrisse planeeritud relvastatud riigipöörde ettevamistamise eest jäi opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu (peamiselt ülikooli ümber koondunud intelligendid eesotsas Jaan Tõnissoniga). Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a. kokku
NSVL jne.) asundustalu – maareformi käigus loodud uus talu tüüp, tekkis nii, et riik võttis mõisnikelt maa ära ja jagas seda maalappi talupoegadele. vabadussõjalased – vabadussõjast osavõtjad Isamaaliit – partei, mis oli asutatud Pätsi poolt vaikiv ajastu – 1934. aastal panti vabadussõjalased vangi, riigikogu saadeti laiali ja sunniti vait olema. Riiginõukogu - Ülemkoda Riigivolikogu - Alamkoda Isikud: Konstantin Päts – 1938. Aastal oli Eesti esimene president, Isamaaliidu asutaja Johan Laidoner – Poliitik Jaan Poska – Eesti riigimees (Ta oli Tallinna linnapea ning kuulus Ajutisse Valitsusse) Ants Piip – EV esimene riigivanem ja 1920. Aastal oli ta peaminister; Eesti poliitik Karl Einbund (Kaarel Eenpalu ) - valitsusejuht Jaan Tõnisson – Poliitik, kes oli korduvalt riigivanem Andres Larka – kindralmajor, Vabadussõjalaste Liidu üks juhte Artur Sirk – sõjaväelane ja poliitik, samuti üks Vabadussõjalaste Liidu juhte.
*Mõni kuu hiljem esitas Eesti Vabadussõjalaste Keskliit parlamendile oma põhiseadus projekti, kuid vahepeal kokku astunud Riigikogu viies koosseis eelistas jätta põhiseaduse koostamise enda kätte *Ka teisel rahvahääletusel juunis 1933 kukkus see läbi *Kuna levisid kuuldused kavandatavast vägivaldsest riigipöördest, oli Tõnissoni valitsus sunnitud augustis khetestama üleriigilise kaitseseisukorra *Sellega piirati kodanike õigusi ja vabadusi, kehtestati tsensuur ajakirjanduse üle ning suleti mitmed poliitilised ühingud, sh Eesi Vabadussõjalaste Keskliit *Valitsuse samm oli mõeldud meeleolude rahustamiseks, kuid ei saavutanud oma eesmärki *Taolises olukorras toimus oktoobris 1933 kolmas rahvahääletus, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu Üleminekuaeg *Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele
Kolmandale rahvahääletusele otsustati panna vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu. Samal ajal vähenes riigiastuste autoriteet, tugevnes kriitika erakondade aadressil. Mitmel rahvakoosolekul toimusid füüsilised kokkupõrked. Ebapopulaarseks kujunes eriti 1933. aastal moodustunud Jaan Tõnissoni valitsus. Levisid kuuldused kavandatavast vägivaldsest riigipöördest. Tõnissoni valitsus oli sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Piirati kodanikuõigusi, kehtestati tsensuur ajakirjanduse üle. Suleti mitmed poliitilised ühingud, sealhulgas Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Valitsuse autoriteet langes aga veelgi. 1933. aasta oktoobris toimuski kolmas rahvahääletus. Vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu. Üleminekuaeg Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Eesti kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama riigivanem (president).
põhiseadus olevat liiga tagasihoidlik. Teine rahvahääletus juunis 1933- läbikukkumine. Samal ajal vähenes riigiasutuste autoriteet, tugevnes kriitika erakondade aadressil ning teravnesid vastuolud poliitiliste jõudude vahel. Mässumeelsus . Äärmiselt ebapopulaarseks muutus mais 1933 moodustatud Jaan Tõnissoni valitsus- skandaalid. Kuulujutud riigipöördest- J. Tõnisson kuulutas üleriigilise kaitseseisukorra, millega piirati kodanike õigusi ja vabadusi, kehtestati tsensuur ajakirjanduse üle ja suleti mitmed poliitilised ühingud. Kolmas rahvahääletus okt 1933, ülisuur võit. Üleminekuaeg Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeim võim riigivanemal. Konstantin päts valitsuse eesotsas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus, Eesti vabadussõjalaste Liidu nime all. Vabadussõjalased poliitiline jõud. Sõjaveterane koondav mittepoliitiline ühing. Nad kasutasid rahva
iseseisev riik, ent tegelikult juhiti seda Venemaalt - Punaarmee hõivas Narva - Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eesti sõjalise ebaedu põhjused: * vastaste ülekaal * rahva meeleolu * valitsusel polnud algul kedagi Punaarmee vastu saata (Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud) * vastalustanud Kaitseliit oli veel nõrk * sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoona jm varustuse nappus * rahval puudus usk sõjapidamise võimalikusesse * üldine sõjatüdimus * paljud mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja, ei ilmutus teenistuskohta, joosti väeosadest laiali * tagalas peeti olukorda lootusetuks, löödi käega Murrang: * sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima ja rahvas leidis eneses uusu jõuvarusid * algas vabatahtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Skautpataljon jt) - eriti suur roll kooliõpilastel
Algas puhastustöö riigiaparaadis. 2) Pätsi ja Laidoneri võimu kindlust. Määrasid peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbundi. Septembris pikendati kaitseseisukorda 1.a. võrra (liikusid automaatselt edasi ka riigivanema ja parlamendi valimised). Parlament ,,vaikivasse olekusse" (Riigikogu söendas valitsuse samme arvustada, aeti rahvasaadikud laiali). 1935.a. kevadel poliitiliste erakondade tegevuse keelustamine. Loodi Isamaaliit (ainupartei, valitsuse suunatud). Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõik 1 eluala esindajad ja vahendama nende soove- mõtteid valitsusele. Panid kehtima trükikodade tsensuur (tähendas opositsiooni suu lõplikku sulgemist). Valitsusele sobilikku infot jagas ajakirjandus. Riiklik Propaganda Talitus, mis tegeles ka nn. Rahvusterviklikkuse õhutamisega. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. 1935.a. lõpuks oli demokraatlik kord EV-s
Kultuur vaikival ajastul "Vaikivaks ajastuks" Eestis nimetatakse perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsuta (Päts saatis selle 1934.a. sügisel tähtajatult puhkusele, kuna Riigikogu oli hakanud kritiseerima Pätsi tegevust ja nõudis demokraatia taastamist), kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud),vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Hariduselu Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus
liiga suur võim (saab valitsuse laiali saata) põhiseadus oli liiga demokraatlik, riigipea puudus- nii tekkis oht, et seadusandlik võim domineerib täidesaatva võimu üle. Riigivanem ei saanud olla kahe võimu vahel,sest puudus õigus Riigikogu laiali saata ning valitsuse umbusalduse korral tuli tagasi astuda. Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel muutus suuremaks. Esimene põhiseadus toimis kuni1930aastate algul vallandunud kriisini. Hea: Rahval suurem osalus poliitikas, kohalikud omavalitsused iseseisvad. Majanduselu Esimene samm radikaalne maareform, mille aluseks10,okt1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa. Kokku loodi 35000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõja sõjamehed, seejärel teised soovijad. Asunike põli polnud kerge, sest alustati mittemillestki,kuid tänu maaomanike töökusele jõudsid uued talud kiiresti järjele. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega
võimuletuleku vastu. Autoritaarne Eesti 1. Mis iseloomustas riigipöördele järgnenud aega? Kehtestati kaitseseisukord. Piirati ajakirjanduse sõnavabadust, suleti Maaleht, Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontrolli rakendati ka koolide, teatrite, kirjanduse, kunsti üle. Kontrolli viis läbi Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935. Aastal keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati nn Isamaaliit, mis kujunes ainuparteiks. 2. Miks nimetatakse seda perioodi vaikivaks ajastuks? Kui riigikogu, suvepuhkuse järel, arutas valitsuse tegevust, lõpetati istungjärk 2.oktoobril 1934.aastal ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 3. Milline oli opositsiooni roll vaikival ajastul? Valitsus astud jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti.
1933. II rahvahääletusele kukkus jälle läbi. Nüüd ei olnud Riigikogul teist võimalust kui panna hääletusele vs põhiseaduse eelnõu. Sama ajal vähenes riigiasutuste autoriteet, tugevnes kriitika erakondadele, teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste jõudude vahel. Ebapopulaarseks muutus jaan Tõnissoni valitsus. Valitsus oli sunnitud kehtestama kaitseseisukorra- piirati kodanike õigusi ja vabadusi, kehtestati tsensuur ajakirjandusele, suleti mitmed poliitilised ühingud (sh Eesti Vabadussõjalaste Keskliit). 1933. III rahvahääletus, kus vs koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas suure võidu. · Kõrgema võimu teostaja riigivanem- rahva poolt valitav ja laialdased õigused riigipeana, õigus anda seadusi oma dekreetiga, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ja tagandata valitsus · Riigikogu võimu ja liikmeskonda vähendati 50 saadikuni
Demokraatia ajajärk oli Eestis selleks korraks lõppenud. Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstatin Päts välja kuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johann Laidoner määrati vägede ülemjuhatajaks. Vaikivat ajastut Eestis nimetatakse perioodiks, kui Riigikogu enam kokku ei kutsutud, kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud - ainus partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaaliit, vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Riigi etteotsa tõusnud Päts, Laidoner ja Eenpalu ei olnud sõbrad. Nende vaadetes elule ja poliitikale oli teatavaid erinevusi. Kuid neid ühendas sügav vastumeelsus sellise parlamentiliku korra vastu, nagu oli see olnud Eestis enne 12.märtsi. neil oli kindel tahtmine muuta riik ja ühiskond hoopis teistsuguseks
evakueeritud sõjajalust kaugemale või sisseseade lihtsalt välja veetud. - Oskustööliste puudus (keeruliste sise- ja välispoliitiliste olude keerises olid paljud neist paremate töökohtade otsinguil lahkunud). - Põllumajanduses valitses allakäik (tööjõu ja hobuste puudus, külvipinna vähenemine jne.). - Usaldus rahandussüsteemi vastu oli väike. · Sellises situatsioonis algas majanduskasv, mille põhjuseks oli: - Majanduse ülesehitamine sõjakahjustustest. - Majanduspoliitika eesmärgiks oli majanduse / tööstuse taastamine endises mahus ja endises orientatsioonis (ehk panus suurettevõtetele, sisseveetavale toorainele ja ekspordile idaturule). - Head majandussuhted Nõukogude Venemaaga (1920-1922 oli Eesti Nõukogude Venemaa jaoks praktiliselt ainsaks väliskaubanduse aknaks
Einbund. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, sest nad arvustasid valitsuse tegevust. Toimusid mitmed muutused: 1934.dets piirati ajakirjanduse sõnavabadust, seati kontroll ka mitmetele teistele elualadele, mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Keelustati kõigi erakondade tegevus. Vabadussõjalased leidsid, et tuleb riigivõim kukutada vägivaldselt, aga see neil ei õnnestunud. 1937.aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, kes koostas uue põhiseaduse: riigipeaks president, riigikogu muudeti kahekojaliseks, kärbiti rahva õigusi. 1938. toimusid Riigivolikogu valimised ja presidendi valimistest loobuti. Eesti presidendiks kuulutati Konstantin Päts. Majanduselu edenes jõudsalt. Eriti suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Põllumajanduse arengule aitasid kaasa riigieelarvest põllumeestele makstavad toetused. Rahva heaolu paranes: sissetulekud kasvasid, kadus tööpuudus. Kultuurielu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja hakati
· Märts 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus · 8.detsember valmistasid vabadussõjalased ette relvastatud riigipööret kuid ebaõnnestunult · Et ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida kutsusid riigijuhid 1937.a kokku ebademokkraatlikult moodustatud Rahvuskogu. (Rahvuskogu võttis pätsi suunitlusel vastu uue põhiseaduse, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi) · Uue põhiseaduse kohaselt sai riigipeaks laialdaste õigustega president · Riigikogu muudeti kahekojaliseks Muudatused põhiseaduses: Parlamendi võimu piirati tugevalt. Valitsusest, eesotsas peaministriga kujunes presidendi tahet elluviivaks organiks. Valitsuse umbusaldamine muutus parlamendi jaoks raskeks, sest umbusaldamise korral oli presidendil õigus valida, kas saata valitsus laiali või korraldada uued, ennetähtaegsed parlamendi valimised. Samuti piirati tugevalt rahva õigusi (kaotati nt. streigiõigus ja rahvaalgatus) · 24
Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. Põhiseadus 15. juunil 1920 võttis Eesti Vabariigi Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Sellele oli eelnenud aastapikkune töö põhiseaduse komisjonis ja pikad arutlused Asutava Kogu plenaaristungitel. Eelkõige põhjustas palju vaidlusi presidendi instituut. Põhiseaduse komisjoni esialgses projektis oli ette nähtud üsna suurte volitustega president. Enne põhiseaduse eelnõu ametlikku arutamist Asutavas Kogus peeti aga vajalikuks selgitada välja poliitiliste jõudude seisukohad. Selleks viidi läbi n-ö eraviisiline Asutava Kogu nõupidamine, kus enamik saadikuid asus presidendi ameti sisseseadmise suhtes eitavale seisukohale. Komisjon arvestas seda ja põhiseaduse eelnõu ametlikus versioonis president puudus. 1920. aasta põhiseaduses oli domineeriv positsioon parlamendil - Riigikogul. See moodustati
rohkem hääli. Parlament oli ühekojaline, riigipeaks riigivanem b) II põhiseadus (1933/34)- kaks esimest katset kukkusid läbi, vapside katse oli edukas. Tõnissoni valitsus astus tagasi- üleminekuvalitsus (K.Päts eesotsas). Riigivanem sai rohkem õigusi- võis panna seadustele veto ja saata Riigikogu laiali, ta valiti viieks aastaks (rahva poolt). Parlamenti kuulus 50 liiget, valimised toimusid 4 a tagant. c) III põhiseadus (1938)- Riigipeaks president kuueks aastaks. Parlament valiti 5 aastaks ja sinna kuulus 80+40 liiget. Parlament muutus kahekojaliseks ja valimisõigus oli alates 22a. d) vaikiv ajastu- alates 1934. Riigipööre, et takistada vapside võimuletulekut. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit
Teatajas nr 113/114 9. juulil). Põhiseadus jõustus sama aasta 21. detsembril. Põhiseadus 15. juunil 1920 võttis Eesti Vabariigi Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Sellele oli eelnenud aastapikkune töö põhiseaduse komisjonis ja pikad arutlused Asutava Kogu plenaaristungitel. Eelkõige põhjustas palju vaidlusi presidendi instituut. Põhiseaduse komisjoni esialgses projektis oli ette nähtud üsna suurte volitustega president. Enne põhiseaduse eelnõu ametlikku arutamist Asutavas Kogus peeti aga vajalikuks selgitada välja poliitiliste jõudude seisukohad. Selleks viidi läbi n-ö eraviisiline Asutava Kogu nõupidamine, kus enamik saadikuid asus presidendi ameti sisseseadmise suhtes eitavale seisukohale. Komisjon arvestas seda ja põhiseaduse eelnõu ametlikus versioonis president puudus. 1920. aasta põhiseaduses oli domineeriv positsioon parlamendil - Riigikogul. See moodustati
tegevus oli suunatud? võimutuleku vastu 2. Mis iseloomustas riigipöördele järgnenud aega? Kehtestati kaitseseisukord. Piirati ajakirjanduse sõnavabadust, suleti Maaleht, Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontrolli rakendati ka koolide, teatrite, kirjanduse, kunsti üle. Kontrolli viis läbi Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935.aastal keelustati kõige erakondade tegevus, asutati nn. Isamaaliit, mis kujunes ainuparteiks. 3. Miks nimetatakse seda perioodi vaikivaks ajastuks? Kui riigikogu suvepuhkuse järel, arutas valitsuse tegevust, lõpetati istungjärk 2. Oktoobril 1934.a ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lunatud enam kokku tulla. 4. Milline oli opositsiooni roll vaikival ajastul? Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu.
vabariik ning võimule tulnud sotsiaaldemokraatlik valitsus alistus Antantile. Selle tulemusena 11. nov. 1918 Saksamaa kapituleerus. II Eesti Vabadussõda Aeg 28.nov. 1918 2.veebr. 1920. Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Ebaedu põhjused Oli vastaste ülekaal. Valitsusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata, sest Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali saatnud ja Kaitseliit oli veel nõrk. Oli ka laskemoona ja relvade nappus. Ning rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, valitses sõjatüdimus ja mehed ei teinud mobilisatsioonikäsust välja. Murrangu põhjused Appi tulid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud. Eestlased hakkasid vabatahtlike üksusi looma, eriti uljad olid koolipoisid gümnasistid ja üliõpilased. Liikumiseks kasutati soomusronge, kust oli turvaline tulistada ja sõdida, samas olid venelased ise Narva raudteesilla õhku lasknud ning seetõttu ei saanud nemad oma ronge sisse tuua
Soovisid ka võimu juurde. Põhiseaduse kriis kujunes samaaegselt majanduskriisi ja sisepoliitilise kriisiga. Liigne demokraatia, mida oli võimaldanud I põhiseadus, ei sobinud enam. Tuli töötada välja uus põhiseadus. Riigikogu poolt koostatud põhiseaduse projekt kukkus kahel rahvahääletusel (1932, 1933 ) läbi. 1933 hääletati vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse poolt. Selle järgi oleks valitud rahva poolt ka laialdasi õigusi omav riigivanem, riigipea s.t. president . Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934.aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 Eenpalu) siseministrina.
Soovisid ka võimu juurde. Põhiseaduse kriis – kujunes samaaegselt majanduskriisi ja sisepoliitilise kriisiga. Liigne demokraatia, mida oli võimaldanud I põhiseadus, ei sobinud enam. Tuli töötada välja uus põhiseadus. Riigikogu poolt koostatud põhiseaduse projekt kukkus kahel rahvahääletusel (1932, 1933 ) läbi. 1933 – hääletati vabadussõjalaste poolt koostatud põhiseaduse poolt. Selle järgi oleks valitud rahva poolt ka laialdasi õigusi omav riigivanem, riigipea – s.t. president . Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934.aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 – sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 – Eenpalu) siseministrina.
*algas puhastustöö riigiaparaadis *Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja seadusandlik võim koondus valitsuse kätte 1934 aasta sügisest algab Vaikiv ajastu autoritaarne diktatuur. *siseministriks määratakse Kaarel Eenpalu(Karl Einbund). *pikendati kaitseseisukorda 1 aasta võrra(ka valimised nihkusid) *Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse"(ei kutsutud kokku) *Keelustati poliitilised erakonnad nende asemele loodi Isamaliit(ainupartei) *Hakati looma kutsekodasid *Kehtestati tsensuur *Loodi Riiklik Propaganda Talitus(rahvuslikud kampaaniad) *Kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle *8.dets 1935 lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse paljud mõisteti vangi *opositsiooni peamiseks keskuseks kujuneb Tartu 1937 koostati Rahvuskogu poolt uus põhiseadus(jõustus 1938) *riigipeaks oli rahva poolt 6 aastaks valitud president *Riigikogu muudeti kahekojaliseks (Riigivolikogu 80 otsevalimine ja Riiginõukogu 40 kas ameti poolest või määrati presidendi poolt)
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jne
Koostas, võeti vastu 15.06.1920 koostatud 14 16 okt 1933, Rahvuskogu (Jüri Uluots) jõustus jõustus 21.12.1920 referendumil heaks kiidetud. võeti vastu 13.08.1937 Jõustus 24. jaanuar 1934 jõustus 01.01.1938 Riigipea puudub. Ülesandeid riigivanem President kinnitati täitis riigivanem. valiti otse rahva poolt 5-ks ametisse 24. aprillil 1938 Riigipea aastaks K.Päts õigus Riigikogu laiali saata; valiti 6-ks aastaks vetoõigus seadustele 100-liikmeline Riigikogu: 50-liikmeline Riigikogu 120-liikmeline Riigikogu
seaduseid muutes järk-järgult diktatuur. · Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid: Autoritaarne diktatuur Totalitaarne diktatuur Võimutäius on koondatud ühe isiku või väikese rühma (nt Võimutäius on koondatud ainuparteid juhtiva kõrgemad sõjaväelased) kätte. isiku kätte; sõjavägi on täielikult allutatud. Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimises; kodanikuõiguste ja -vabaduste pidev rikkumine. Ideoloogilised ettekirjutused on palju vabamad; vanemad Mingi ideoloogia järjekindel kasutamine ja seadustamisvormid (nt kirik, monarhia) säilivad. ühiskonna totaalne ümberkujundamine lähtudes ideoloogilistest ettekirjutustest.
Vahistati vabadussõjalasi. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Valimised lükati edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis. Vaikiv ajastu algab K. Päts ja J. Laidoner alustasid oma võimu kindlustamist. Peaministri asetäitjaks määrati Karl Einbund. Ta kujunes kolmandaks võtmefiguuriks Eesti poliitilise kursi määramisel. Kaitseseisukorda pikendati. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid. Pandi kehtima trükitoodete tsensuur. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. Demokraatlik kord oli asendunud autoritaarse diktatuuriga. 3 Võitlus opositsiooniga Opositsiooni tegevus oli raskendatud. Uut elujõudu saadi 1935, kui vabanesid arreteeritud vabadussõjalased
enda poolt välja antud seaduste) abil. NB! Aastatel 1934-1938 kestis Eestis nn. vaikiv ajastu. Seda väljendit saab lahti seletada kahte moodi: 1) rahvas oli sunnitud vaikima (st. Riigikogu ei tegutsenud) 2) vaikisid loovinimesed, haritlased (kirjanikud, kunstnikud jne.), kellest enamik ei kiitnud Pätsi diktatuuri heaks Nendel aastatel (1934-38) kujunes Eestis autoritaarne diktatuur. Seda iseloomustas: · keelati kõik erakonnad (1935), loodi võimule kuulekas ainupartei Isamaaliit · kehtis tsensuur · loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis viis läbi erinevaid kampaaniaid perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvariiete kandmine jne. · loodi kutsekojad (sarnaselt Itaalia korporatsioonidele) Opositsiooni ehk vastasrinda Pätsile juhtis Jaan Tõnisson (ja ajaleht "Postimees"). Opositsiooni keskuseks oli Tartu. 1937. aastal valiti ja tuli kokku Rahvuskogu, mis koostas uue (arvult kolmanda) Eesti Vabariigi põhiseaduse. See jõustus 1
absoluutset ülekaalu kehtestati seaduseid muutes järk-järgult diktatuur. 1.2. Autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid: Autoritaarne diktatuur Totalitaarne diktatuur Võimutäius on koondatud ühe isiku Võimutäius on koondatud või väikese rühma (nt kõrgemad ainuparteid juhtiva isiku kätte; sõjaväelased) kätte. sõjavägi on täielikult allutatud. Rahval puudub võimalus osaleda riigi juhtimises; kodanikuõiguste ja -vabaduste pidev rikkumine. Ideoloogilised ettekirjutused on Mingi ideoloogia järjekindel palju vabamad; vanemad kasutamine ja ühiskonna totaalne seadustamisvormid (nt kirik, ümberkujundamine lähtudes monarhia) säilivad. ideoloogilistest ettekirjutustest. Inimestelt nõutakse ainult välimist Inimestelt nõutakse nii välimist kui
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas. PARLAMENT 100-liikmeline, Ühekojaline, 50- Riigikogu:kahekojaline,
Saadeti laiali Vene valgete loodearmee. 6. Iseloomusta Eesti valitsemiskorda 1920 – 1934 Põhiseadus- Kehtis 1920-1933 Valitsused- Valitsuse juht on peaminister ehk riigivanem- puudub presidendi ametikoht. (Valitsuse juhid Jaan Tõnisson, Ants Piip, Andres Rei -vahetusid tihti). Ühekojaline riigikogu 100 liiget 3a. Valimisõigus Riigipea- President eht peaminister Parteid- Mitmeparteiline erakondlik süsteem Ajakirjandus- Kehtib sõnavabadus, tähtsamad „Postimees“-Tõnisson, „Päevaleht“- Tallinn 7. Miks ja millal toimus üleminek autoritaarsele valitsemisele mida kujutas „vaikiv ajastu”? Autoritaarne Eesti- 12.03.1934-1940 Vapsid ehk veteranid, tahtsid uut põhiseadust ja karmikäelist võimu, st presidenti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
