Dendroloogia Okaspuude vastamine Paljasseemnetaimed - Gymnospermae Pinaceae - männilised · esimese aasta pikkvõrse (pungast, viimane aasta) · kõigil kuuskedel kühmuline vars · okkad lamedad, ühe või kahetahuline · kõikidel kuuskedel tuleb okas lahti koos näsaga, kui võrse on kuivanud, murdub okas ära · võrse tipus on alati pungad (kuuskedel pole vaigused, nulgudel on pungad vaigused) · mida rohkem õhulõhesid, seda heledam okas Picea abies - harilik kuusk · võrse piklik, kühmuline, roostepruun ja karvane · võrse tipus on alati pungad (pole vaigused) · okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav)
Elupuu · Perekonnas 5 liiki: 2 Põhja-Ameerikast, 3 Aasiast · Lehed soomusjad, asetsevad võrsel vastastikku ja tihedalt · Sarnaneb ebaküpressiga Seedermännid · Okkad 5-kaupa kimbus · Alpi seedermänd alaliikidega Siberi ja Euroopa seedermänd · Eestisse toodi 19. saj esimesel veerandil Nulg · Kasvab põhjapoolkera mägimetsades · Käbid asetsevad püstiselt, lagunevad kui seemned valmivad · Pungad on tavaliselt vaigused Torkav kuusk (hõbekuusk) · Looduslik kasvukoht USA edelaosas · Hall värvus vahakihi tõttu Ebatsuuga · Kasvukohad Põhja-Ameerika, Aasia · Okkad kinnituvad ühekaupa madalale näsale, on lamedad, alumisel küljel asetseb 2 õhuriba · Võrsed vagudeta Araukaaria · Kasvukohad Austraalia ja Lõuna-Ameerika · suurimad seemned Volleemia · Austraalia · laiad okkad ja lehed · avastati alles 1994. aastal
ja kõrguse poolest (15-45m) varieeruv 2-okkaline männiliik. Tüve koor on hallikas kuni tumehallikaspruun, vanemas eas on korp laiade pikkiribide ja -lõhedega ning tüve diameeter on 0,7-1,5m. Võra on pikkade okstega ja koonusjas, vanemas eas muutub laiuvaks kuni vihmavarjukujuliseks. Võra on kompaksem ja tänu suurtele okastele tumedam kui harilikul mänil. Võrsed on tugevad, hele- kuni oranzpruunid, paljad ja külgvõrseid esineb vähe. Pungad on teravatipulised munajad, nõrgalt vaigused, hallikaspruunid ja võrreldes võrsete ja okastega suhteliselt väiksed (1-1,5cm). Okkad on (4)8-15(18) cm pikad, sirged, jäigad, tumerohelised ja asetsevad tihedalt 2- kaupa. Kilejas okkatupp on püsiv ja 10-15mm pikk. Käbid on sümeetrilise piklikmunaja kujuga, (4)5-8(12)cm pikad 2-4cm läbimõõduga, avanenult 5-7cm; istuvad oksal jäigalt, valmivad teise aasta hilissügiseks, olles siis hele- kuni kollakaspruunid ja nõrgalt läikivad. Apofüüs on keskmise paksusega, selle
aitavad köha ja bronhiidi puhul, vannis aga peletavad väsimuse ja tagavad rahuliku une. Männimetsas on õhk väga puhas, sest okkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Seetõttu on männimets väga hea puhkamise ja tervisetugevdamise paik. Sedagi võiks teada, et merevaik, millest tehakse kauneid ehteid, on tegelikult eelkõige männipuudest pärit: nimelt on ta ammu elanud puude kivistunud vaik. Huvitav on seegi, et männi käbid valmivad umbes kaks aastat. Algul on need rohelised ja vaigused ning alles hiljem muutuvad pruunikaks. Seemned on varustatud tiivaga, mistõttu tuul saab neid edasi kanda. Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m ja jämedaima läbimõõt – 140 cm.
..5 (10) cm pikad ja peaaegu niisama laiad, tömbilt saagja või laineliselt täkilise servaga lihtlehed. Noortel võrsetel ja vesivõsudel suuremad, munajad, teravneva tipuga ja sirge või nõrgalt südaja alusega. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Vars: Noorelt on värvus rohekast hallikani, vanemalt tumehall, kaua sile, pikkade pragudega korp tekib alles kõrges eas. Noored võrsed läikivpruunid, pungad vaigused, läikivad, terava tipuga. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud. Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud. Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar, valmib juuni lõpul või juuli algul. Seemnete levikut hõlbustab karvatutt, seemned ise on väga väikesed, ühes grammis kuni 10000 seemet. Tuullevija. Haab on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, kahekojaline. Kõrgus kuni 30 (36) m, vanus
tipus pole. *Pung läikivalt vaigune, tömpja tipuga. *Käbi silinderjas, ümardunud tipu ja alusega. Kattesoomused (pole nähtavad) lühemad seemnesoomustest. 11) Abies alba euroopa nulg [haruldane] *Võrse peenkarvane, hallikaspruun, vaiguta või kergelt vaigune. *Okkad erineva pikkusega, pealt läikiv- tumerohelised, all valged õhulõheribad. Täisvalguses püstised, varjus kahele poole kammitud. *Pung vaiguta(või kergelt vaigused), munajas, soomused näha. *Käbi (10-15) suur, silinderjas. Seemnesoomuste välisosa kergelt karvane. Kattesoomuste (nõelja tipuga) tipuosa käbi aluse poole kõverdunud. 12) Abies nordmanniana kaukaasia nulg [väga haruldane] *Võrse karvane (hõredad, läikivad, lühikesed),oliivrohekaspruun. *Okas pikk, pealt läikiv tumeroheline, okkad enamvähem sama pikad. Peaaegu kõige laiemate okastega nulg *Pung vaiguta, laikoonusjad, teravatipulised
Harilik mänd Kirjeldus: Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200...400 aastat. Puu kasvab tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks. Tüve läbimõõt 11,5 m Tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Pungad on piklikmunaja kujuga, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Paljunemine ja kasv: Ühekojaline okaspuu. Paljuneb seemnete abil. Viljakandvus algab küllalt varakult- valgusküllases kasvukohas 1015 aasta, puistus 2535 aasta vanuselt. Õitsemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Käbid on valminult munaja kujuga, pikkus 37 cm, läbimõõt 23 cm, läikivpruunid või tuhmhallid. Seemnete idanemine ja tõusmete tärkamine toimub 23 nädalat peale seemnete varisemist või külvamist. Levinud:
ka ülespoole kaardnud või asuvad harjasjalt. Võrsed ruljad, siledad, liigiti karvased või paljad. Võra tihe, kitsas- kuni laikoonusjas, korrapäraselt pakevate oksaega. Võratipp vägaterav. Võra on tihe varjutaluvate liikidel. Mõnedel liikidel ulatuvad võraoksad maapinnani. Koor õhuke ja sile, rohkete vaigumuhkudega, vanades vähe lõhenev või pakseneb vanemas eas tunduvalt ja lõheneb. Pungad külmades tingimustes kasvavatel liikidel vaigused, mõnedel ka vaiguta. Käbid täiskasvanult ovaalsed või silinderjad, püstised, valmivad tolmlemisaasta sügiseks. Pikkus sõltuvalt liigist 5..30cm. käbisoomused pudenevad koos seemnetega ning varisevad. Pule jäävad aastateks teravatipulised rootsud. Puit küpspuiduline, kerge, vaigukäigud puuduvad, esinevad ainult vaigurakud. Vaik asub käbides, seemnetes, okastes, koores. Liikide arv -
Kasvab umbes 20 miljonil hektaril. Võrsed: siledad, hallikad, kaetud pruunide karvadega. Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi läikivad, sageli pealküljel okka tipuosas õhulõheriba, allküljel 2 kahvatuvalkjat õhulõheriba, kinnituvad tugevalt võrse tipu suunas juhitult ja üldmuljelt paiknevad võrsetel sassiaetult. Käbid: 5...9 cm pikad, valminult helepruunid, vaigused, kattesoomused pole nähtavad, seemnesoomused sametkarvased, peensaagja servaga, Liik on äärmiselt külmakindel ja dekoratiivne tänu kitsaskoonusjale võrale. Ei talu linnatingimusi ja seepärast jäägu maakohtade haljastamiseks. Sobib kokku sihvakate ehitistega. Palsamnulg (Abies balsámea (L.) Mill.) Balsamea lõhnav. Palsamnulg kasvab kuni 25 m kõrguse ja umbes 0,5 m tüvediameetriga ja noorelt hallika, sileda ning rohkete vaigumahutitega tüvekoorega
ta õmblejana Kaugemaal tegeles, siis muutus ta üsna populaarseks.) Mis määras Ingeri ja Iisaku abielu? Nad olid laulatamisele ennegi mõelnud, kuid polnud lihtsalt selleks aega leidnud. Nüüd, mil esimene lapsuke oli tulemas, pidid nad selleks lihtsalt aega leidma, kuna poiss oli vaja ju ära ka ristida. Nii nad lasidki end enne ristimist ära laulatada, et laps oleks seaduslik. Ingeri suhted lastega: Inger hoolitses oma laste eest väga. Näiteks kord, kui Iisaku käed olid vaigused, ei lasknud ta mehel last sülle võtta. Kord tegi ta ühe apsu, kuid kahetses seda väga nimelt tappis ta oma esimese tütre, aga seda ainult selle tõttu, et tüdruk sündis jänesemokaga ning ta teadis väga hästi, kui raske ühe tüdruku elu jänesemokaga olla võib. Hiljem ta muidugi kahetses seda väga. Vangist tagasi tulles õpetas ta oma poegadele kirjutamist. Samuti ei surunud ta poegadele oma tõekspidamisi peale, ta
hästi, okkad kammitud, kinnituvad otse võrsele, 2 õhulõhe triipu on all, pung on tumepruun/punane ja vaigune) Abies sibirica siberi nulg( okkad katavad tihedalt võrset, okka otsas on sisselõige, võrse tipus pungad kaetud paksu vaigukihiga, võrsel heledad karvad) Abies concolor hall nulg( okkad väga pikad, mõlemad küljed samasugused, okkad on kaarjalt suunatud ülespoole, okkad on hallikad, sisselõige puudub, pungad on kergelt vaigused) Abies x(tähistab hübriidi) phanerolepis värd nulg( okkastel tipus sisselõige, all 2 õhulõhet, vaigused heledad pungad, võrse on tume punakaspruun) Abies nordmanniana kaukaasia nulg (pung vaiguta, sisselõige okka tipus, katab võrset okastega, pealt läigib tugevalt, all 2 õhulõhet, võrse heledam, käbid suured 15cm) Lehiste perekond Määratakse enamasti käbide järgi. Lisaks pikkvõrsetele on ka lühivõrsed.
Talub varju ja madalaid temperatuure. Erinevused: Okkad, käbid, puidu vaigusus, okaste 2. Siberi ja euroopa nulg (üldiseloomustus, eristamise tunnused, levik, nõudlused, kasutamine) Siberi nulg: Abies sibirica Levinud peaaegu kogu Siberis, kohati Aasias. Eestisse sissetoodud, pargipuu, harva metsas. Kõrgus 30-40m. Väga varjutaluv, talub madalaid temperatuure, mullastiku ja õhusaaste suhtes tundlik. Okkad tihedalt katvalt ettepoole suunatud. Pungad munajad, pruunikashallid, väga vaigused. Käbid 5-9cm pikad, lagunevad. Vaigust toodetakse liimi, võrsetest ja okstest nuluõli. Kasutatakse ka haljastuses Euroopa nulg: Abies alba Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse sissetoodud, kasvavad paremini Lääne-Eesti saartel. Kõrgus 30-60m. Väga varjutaluv, nõuab kõrget õhuniiskust, pehmet talve ja jahedat suve, nõudlik mullaviljakuse suhtes. Okkad kammitud kahele poole, sisselõikega, läikivad, tumerohelised. Pungad munajad, helepruunid, vaiguta
pealküljel). © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 20 Võrsed siledad (v.a. Abies homolepis lühiokkaline nulg ja A. holophylla mandzuuria nulg). Käbid püstised, käbisoomused koos seemnetega varisevad peale käbide valmimist sügisel. Puule jäävad püstised rootsud. Kattesoomused on tugevalt arenenud, osal liikidel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. Seemned piklik-kandilised, vaigused, tiib ümbritseb suurema osa seemnest. Puit on nulgudel nagu kuuskedelgi küpspuiduline (ristlõike siseosa ei erine tervel puidul värvuse poolest välisosast), lülipuiduta, valkjas, väga kerge, tihedus 350...370-st (siberi nulg) kuni 480 kg/m3-ni (kaukaasia nulg). Kuna nulgudel on vaik paigutunud puu teistesse osadesse käbidele, seemnetesse, väliskoore alla, siis on puidus vaiku vähe vaigukäigud puuduvad, esinevad vaid vaigurakud
osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5. Õied ja viljad: Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5-0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10-15 aastaselt (puistus 25-35). Tuultolmleja. 6. Kasvunõuded: Leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades
tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed 1 cm pikk. Sulgroodne. kollakaspunased. Leheroots pikk, peenike. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed tugevad, hallikaskollased. Pungad Noored võrsed läikivpruunid. suured, kollakas- või punakaspruunid. Pungad Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis läikivpruunid. puhkemisel heidetakse ära Võra iseloomustus Võra iseloomustus Noorelt püstine, munajasovaalne, hiljem laiuv, Lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, sageli kasvab ka põõsana. oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv
Tolmu eemaldamiseks on soovitav kasutada tolmuimejat, niisket lappi ja harja.´ · Kruntimine Sobiliku laki leidmiseks lugege hoolikalt tootekirjeldusi, selgitamaks kuidas soovitud lakid reageerivad teie põranda puiduliigiga. Uus ja ka varem lakitud puitpõrand on soovitav enne pinnalakkimist ühes kihis kruntida. Soovides põrandale anda erilist värvitooni, võib enne kruntimist põrandat töödelda vahendiga Pinotex Interior, mida soovitatavalt kaetakse veepõhiste lakkidega. Õlised ja vaigused puiduliigid (nt. tiik) on soovitav koheselt pärast lihvimist kruntida. Kruntimine tõstab pinnalaki vastupidavust kulumisele ja kodukemikaalide toimele ning vähendab pinnalaki kulu. Lahustipõhised lakid nt. Celco Terra, Celco Prof Classic nõuavad vastavalt tootekirjeldusele lahustipõhist krunti, veepõhine lakk Celco Prof Solido veepõhist krunti Celco Prof Sealer. Jälgige et põrandamaterjal oleks enne lakkima asumist kuiv, niiskussisaldusega alla 15%
10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökoloogilised omadused Võra on lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor ning võrsed on rohkekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid. Lehtedest on Vahelduvad lihtlehed,peaaegu ümmargused, läbimõõt on kuni 7 cm jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, teravad tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed kollakaspunased. Leheroots pikk ning peenike. Õitseb enne lahtiminemist aprilli lõpul mai algul. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad 7-8 cm pikad, rippuvad, tumepunased. Emasurvad kuni 12 cm pikad, rippuvad, vähem värvunud
obovata, Pinus cembra ssp. sibirica ja Larix sibirica -ga. Võrsed: siledad, hallikad, kaetud pruunide karvadega. Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi läikivad, sageli pealküljel okka tipuosas õhulõheriba, allküljel 2 kahvatuvalkjat õhulõheriba, kinnituvad tugevalt võrse tipu suunas juhitult ja üldmuljelt paiknevad võrsetel sassiaetult. Käbid: 5...9 cm pikad, valminult helepruunid, vaigused, kattesoomused pole nähtavad, seemnesoomused sametkarvased, peensaagja servaga, IX-X. Suuri puid on Eesti mõisaparkides palju, olgu nimetatud siin Järvseljat [h = 26 m, d = 50 cm (Kasesalu,1999)], Põlvamaal Kioma parki [h = 26,5 m, d = 73 cm (Elliku jt., 2000)] Põlvamaal Räpinas, Sillapää lossi parki jne., samuti on aja jooksul siberi n. istutatud metsakultuure Sangaste, Õisu, Heimtali, Vinni jm. piirkondadesse.
Harvendusraie 13.Uuendusraie Metsauuendamise ja metsakasvatuse komplekstöö Harilik Mänd 1.Bioloogilised omadused: Suurus : 45-50m,tüveläbimõõt kuni 1,5m. Võra:oleneb palju kasvukeskkonnast.Noorelt tavaliselt koonusjas,üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas,mets kitsas. Koor,võrsed:Tüve ülemises osas koor oranzikas pruun ja kestendav,vanemas eas tekib hallikas pruun korp.Noored võrsed helepruunid,pungad munajad pruunid ja vaigused. Okkad:Pikkavõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa,lühivõrsed 2 kaupa kimpudes,3- 7cm pikad,ristlõikes poolrinajad,nõrgalt keerdunud ,püsivad puul 3-4aastat. Käbid:Isakäbid munajad,koodunud noore pikkvõrse alusel,kahvatutipus,algul violetjad hiljem muutuvad roheliseks ja valmivad pärast tolmemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadel.Seejärel varisevad ka tühjad käbid. Seemned: hallid ,pruunid või mustad,pika sihvaka tüvega,mis kinnitub tangjalt ümber seemne.
Lageraie 1) Hariliku Männi bioloogilised ja ökoloogilised omadused. Harilik mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt ulatuda kuni 1,5 meetrini. Mänd on ka väga laia levialaga. Võra: noorelt tavaliselt koonusjas, üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhkjas, metsas kitsas. Koor, võrsed: tüve ülemises osas koor oranzikaspruun ja kestendav, vanemas eas tekib hallikaspruun paks korp. Noored võrsed helepruunid, pungad munajad, pruunid ja vaigused. Okkad: pikkivõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, 3-7 cm pikad, ristlõikes poolringjad, nõrgalt keerdunud, püsivad puul 3-4 aastat. Käbid: isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, kahvatukollased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul violetjad, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult pruunid või hallid, 3-7 cm pikad. Õitseb juuni algul, käbid
Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Eestus võõrliigina vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Talub madalaid temperatuure. Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Kõrgus 30 (40) m. · Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud (varjus nõrgalt kammitud), elastsed, peened. Alt valkjasrohelised. · Pungad munajad, tugevasti vaigused, pruunikashallid. · Käbid 5...9 cm pikad, läbimõõt 2...4 cm, suvel tumerohelised. · Seemnesoomused valminult pruunid, sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad. · Venemaal toodetakse kanada palsami asendajat siberi nulu vaigust, mida kasutatakse optikainstrumentide läätsede liimimiseks. Võrsetest ja okastest valmistatakse ka nuluõli, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses, likööri-viinatööstuses ja toorainena
Mõnevõrra sõltub see ka piirkonna genotüübist. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männid tugevalt ja säilib ainult võra tipuosa. Noortel mändidel hakkavad alumised oksad laasuma 810 aasta vanuselt ja okste armid hakkavad kinni kasvama 40 aasta vanuselt. Pungad on piklikmunajad, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Noored võrsed on rohekad, hiljem pruunid, karvadeta. Okkad on peensaagja servaga, sise- ja välisküljel asuvate õhulõheribadega, kahekaupa kimbus. Nende pikkus on 3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10 cm. Okkad püsivad võrsetel tavaliselt 3 aastat, soojemas merelises kliimas 2 ning kontinentaalse kliimaga aladel 46 (harva kuni 9) aastat. Männi juurestik on väga plastiline. Sügavamas ja värskes liivmullas moodustuvad võimas peajuur ja rohkesti vertikaalseid külgjuuri
puhastatakse käsiinstrumentidega,suured aga mehaaniliste instrumentidega. Teraspinna ettevalmistamisel tuleb jälgida,et ei tekitataks pinnavigastusi,mis omakorda soodustavad korrosiooni teket.Lõplikult puhastatakse pind terasharjaga. Eriti hoolega tuleb üle käia kõik nurgad. Suurtelt pindadelt värvi eemaldamisel võib kasutada,keemilisi vahendieid,mis lihtsustavad tööd. Puupind peab enne värvimist olema puhas,kuiv ja sile,rasva-ja õlilaikudeta. Oksa ja vaigused kohad tuleb välja lõigata 2-3 mm sügavuselt. Klaasplasti pinnad tuleb puhastada,eemaldada vana värv harja või pahtlilabidga.Tuleb hoiduda pinna vigastamisest.Vigastatud kohad pahteldatakse. 36)Värvide ettevalmistamine: Enne kaane avamist tuleb kaanelt eemaldada mustus ja tolm. Kui värvile tekib kile,tuleb see ära lõigata ja eemaldada. Enne valamist värvinõusse tuleb teda hoolikalt segada. Värvitooni koostamisel tuleb arvestada,et segada
AREAAL Kanada lõuna– ja kaguosa, USA kirdeosa. SUURUS 25-50(60) m, tüve läbimõõt kuni 1,8 m. VÕRA Vabalt kasvades koonusjas, ahenev, peaaegu maani ulatuva võraga. Metsas sihvaka, kitsa võraga, horisontaalsete okstega. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile , hallikasroheline, hiljem tumepruun, pikutirõmeline. Noored võrsed hallikas- või rohekaspruunid, hõredalt hallikarvased. Pungad munajad, vaigused. OKKAD Pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes. 7-12cm pikad, peenikesed, kolmetahulised, peensaagja servaga, pealmine külg tumeroheline, kaks ülejäänut heledamad. Puul püsivad 2-3 aastat. ÕIED, VILJAD Isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, punased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul violetjad, hiljem muutuvad roheliseks ja
kolmekümnendatel aastatel rajatud kaks olga - vana nimega korea - lehise kultuuri, mis on kasvult ületanud samal ajal istutatud jaapani ja siberi lehise omi. (6) 9 (13) Kääbus-seedermänd Pinus Pumila (14) Igihaljas roomav okaspõõsas kõrgusega 40-50 cm männiliste sugukonnast. Võrsed roomavad mööda maad, on veidi tõusvad . Pungad on terava tipuga, tugevalt vaigused. Okkad (pikkus 4-8cm) on 5 kaupa kimbus, sinakas-rohelised, karmid, kolmekandilised, servast peenetäkilised; püsivad okstel 2-3, mõnikord 3-4 aastat. Noored emakäbid on violetjas-purpursed, küpsed aga helepruunikad, läikivad, pikkusega 4-5 cm, laius 2-3 cm, nendes on 35-40 söödavat seemet (pähklikest). Seeme pikkusega 5-6 mm ja laiusega 2-3 mm on pruun, ilma tiivakeseta. Seemnekandvus algab mitte varem kui 25-35 aasta vanuses, sõltuvalt ökoloogilistest tingimustest
Kui jalad rännaku ajal hôôruvad vôi higistavad,siis tuleb nad üle puistata metsapuudriga.Korjake karukolla püstistest peadest kollaseid eoseid (juuli,august) ja kasutage neid puudrina.See puuder tômbab endasse higi.Jalgu millel on ôrn nahk on hea parkida.Selleks on soovitav kasta nad tammekoore leotise sisse.Samuti on hea enne pikemat rännakut sokke seestpoolt hôôruda kriidiga. MÄND Vitamiinirikka joogi saamiseks on parem vôtta üheaastaseid noori okkaid(need on vähem vaigused).Talvises okkas on rohkem vitamiine kui suvises. Okastest jooki valmistatakse järgmiselt:Ühe inimese päevaseks tarbeks hôôrutakse 50gr pestud okkaid katki kas puu vôi portselannôus,valatakse veega üle(keev vesi) ja lastakse tômmata pimedas,jahedas kohas 2 tundi.Hea on lisada juurde veidi äädika vôi soolhapet ja ka suhkrut maitseks.Tômmis tuleb kurnata läbi marli ja juua kohe.Tômmise seismisel kaovad vitamiinid.
Paar korda on kasutatud ka epiteeli. Näiteks: lihtne kuivand põllulill ning vaikne, üksik metsatee. Veel puhuvad jahedad tuuled, veel kannavad hommikud halla. Said lagedaks sulanud nõlval vaevalt ilmuda varased lilled, kui vahasest võluderiigist, meelõhnasest kärgede kambrist maad kuulama mesilind lendas, läks otsima varaseid lilli, et kuulda, kui kaugel on kevad, kas varsti näeb külalist kallist, kas varsti kõik aasad on haljad, kas käharail kaskedel varsti lahti puhkevad vaigused lehed, lõhnav toomingas õitsema hakkab. Luuletuses räägib Puskin sellest, kuidas talve lõpul, varakevade algul lendas mesilind uurima kui kaugel kevad on. Mesilind läks otsima varaseid lilli ning vaatama, kas aasad on haljad. Läks ka vaatama, kas puudel puhkevad lehed varsti. Kasutatud on vabavärssi. Epiteeli on kasutatud vähe. Näiteks: vahasest võluderiigist, käharail kaskedel ja lõhnav toominags. Oma arvamus Puskini luulest
Korjake karukolla püstistest peadest kollaseid eoseid (juuli,august) ja kasutage neid puudrina.See puuder tômbab endasse higi.Jalgu millel on ôrn nahk on hea parkida.Selleks on soovitav kasta nad tammekoore leotise sisse.Samuti on hea enne pikemat rännakut sokke seestpoolt hôôruda kriidiga. MÄND Vitamiinirikka joogi saamiseks on parem vôtta üheaastaseid noori okkaid(need on vähem vaigused).Talvises okkas on rohkem vitamiine kui suvises. Okastest jooki valmistatakse järgmiselt:Ühe inimese päevaseks tarbeks hôôrutakse 50gr pestud okkaid katki kas puu vôi portselannôus,valatakse veega üle(keev vesi) ja lastakse tômmata pimedas,jahedas kohas 2 tundi.Hea on lisada juurde veidi äädika vôi soolhapet ja ka suhkrut maitseks.Tômmis tuleb kurnata läbi marli ja juua kohe.Tômmise seismisel kaovad vitamiinid. 2016
suhteliselt pika rootsu abil rootsu abil madalale näsale. kettal või ,,iminapal". * Okka eemaldamisel madalale näsale. * Võrsed vagudeta. * Okkaarmid ringjad. ,,kitkutud kana" efekt. * Okkaroots pikalt * Pung ,,lipuvarda otsa" * Võrsed siledad. * Võrsed vaolised. paralleelne võrsega. kujuline, suur, * Pungad vaigused (Eestis * Pungad kuhikjad, * Pungad väga väikesed ja särav-helepruun ja vaiguta. kasvavatest vaid euroopa tavaliselt vaiguta. vaiguta. nulul - A.alba'l vaiguta). * Okkad kas 4-tahulised * Okkad lamedad, 0,5...2 * Okka allküljel, vahel ka (õhulõheribad kõigil cm pikad, allküljel 2 laia pealküljel õhulõhed. tahkudel) või lamedad õhulõhedetriipu
Mänd Pinus kollased kuni punakad või valmivad 2.aasta aastate kaupa männastes. Pungad on suured, violetsed. Emaskäbikesed sügiseks või talveks; munajad, silinderjad, vaigused.Pikkvõrsed tekivad pikaks veninud seemned varisevad puhkevad kevadel ja on püsti kui KÜÜNLAD! võrse lõppu. Seemnetel kas valmimise sügisel (eriti peen); Pikkvõrse pikenemisel tekivad
Mõnevõrra sõltub see ka piirkonna genotüübist. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männid tugevalt ja säilib ainult võra tipuosa. Noortel mändidel hakkavad alumised oksad laasuma 810 aasta vanuselt ja okste armid hakkavad kinni kasvama 40 aasta vanuselt.. Pungad on piklikmunajad, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Noored võrsed on rohekad, hiljem pruunid, karvadeta. Okkad on peensaagja servaga, sise- ja välisküljel asuvate õhulõheribadega, kahekaupa kimbus. Nende pikkus on 3...7 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10 cm. Okkad püsivad võrsetel tavaliselt 3 aastat, soojemas merelises kliimas 2 ning kontinentaalse kliimaga aladel 46 (harva kuni 9) aastat. 2.5 Juurestik Männi juurestik on väga plastiline. Sügavamas ja värskes liivmullas moodustuvad võimas
aitavad köha ja bronhiidi puhul, vannis aga peletavad väsimuse ja tagavad rahuliku une. Männimetsas on õhk väga puhas, sest okkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Seetõttu on männimets väga hea puhkamise ja tervisetugevdamise paik. Sedagi võiks teada, et merevaik, millest tehakse kauneid ehteid, on tegelikult eelkõige männipuudest pärit: nimelt on ta ammu elanud puude kivistunud vaik. Huvitav on seegi, et männi käbid valmivad umbes kaks aastat. Algul on need rohelised ja vaigused ning alles hiljem muutuvad pruunikaks. Seemned on varustatud tiivaga, mistõttu tuul saab neid edasi kanda. Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m ja jämedaima läbimõõt 140 cm. Harilik sarapuu (Corylus avellana) pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas Sarapuu nime päritoluks võiks pakkuda seda, et tema peenikestest vitsadest saab sara ehk aeda valmistada. Tegelikult on põhjus aga hoopis muus. Nimelt oli varem Põhja-
kahjustuse korral kuivavad. Haigus levib eriti vihmase kevade korral. Männi-pigirooste tekitaja vaheperemeheks on haab, mille lehtedel seene eosed talvituvad. Tõrje. Haiguse leviku vältimiseks raiutakse männinoorendikust haavad välja. Männi-koorepõletik (Peridermium pini, Cronartium flaccidum) esineb männil kõigis vanuseastmetes. Noored taimed kuivavad, vanadel puudel tekivad ladvapoolsel tüveosal ja okstel hästinähtavad kuivad vaigused haavandid (nn "tõrvas"), millest ülalpool latv või oks kuivab. Haiguse tõrjeks on haigestunud puude väljaraiumine ning nakatunud tüveosa ja okste põletamine. 74. Olulisemad puid ja puutaimi ohustavad putukad metsas. Putukad kahjustavad metsa selle kõigis vanusejärkudes. Ühed liigid söövad väga noori puutaimi taimlates ja äsja rajatud metsakultuurides, teistele meeldivad noorendikud, kolmandad eelistavad keskealisi ja vanemaid puid. Toitudes vigastavad putukad puu erinevaid
Kergetest sulamitest, alumiiniumist ja tsingitud pindade värvimisel peab olema ettevaatlik, et ei vigastaks tsinkkatet või metalli pealispinda. Tuleb kasutada alumiinium kaabitsaid, kõva harjasega harju, nürisi metallist pahtellabidaid, peent liivapaberit. Puupind peab enne värvimist olema puhas, kuiv, sile, rasvaja õlilaikudeta. Esmakordselt värvitava pinna niiskus ei tohi ületada 15%. Oksa- ja vaigused kohad tuleb välja lõigata 2 – 3 mm sügavuselt. Suuri vaiguseid pindu tuleb pesta kristallilise soola lahusega, mille järel tuleb puit katta naturaalse värnitsaga. Seda tuleks teha soojal päikesepaistelisel päeval peale lõunat – puu on soojenenud, värnits tungib sügavale puupinda ja kuivab kiiremini. Värnitsat tuleb enne kasutamist soojendada. Poorseid pindu tuleb katta 2 korda. See on töötlus enne värvimist
Nad samastuvad teistega väga kergesti ja tihtipeale unutavad nad oma enda huvid ja seisukohad ning nad on harjunud täitma teiste ootusi ja seega neid kasutatakse tihtipeale kergesti ära. Arstid kirjutavad neile välja anti-depressante, kuid need tihtipeale ei kõrvalda tagajärgi. Depressiivsed inimesed jätavad tihti iseennast tagaplaanile ja ületähtsustavad teisi. Nad tullevad alati suurt vastutust ja seega võivad neis tekkida kehalised vaigused läbi mõnedesse haigustesse jäämise. Nad kipuvad uskuma teistpoolsusesse ja erinevatesse usunditesse. Lapsevanema on nad mõistvad ja võivad üritada last liigselt enesega siduda ega suuda olla järelkindlad või karmid. Kutseks valivad nad tööd, kus tuleb hoolitseda, teenida ja nad on kannatlikud, et oodata oma töö vilju. Depressiivsete inimeste suurim pluss on tema empaatiavõime ja valmidus teisi inimesi kuulata ja neid aidata, võime andestada ja see, et neis on vähe
annaabi.ee 
