Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vaid vaikuses tunneb inimene end ära". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaikus, vaikust, kära, müra, üksindus, kunst, taheta, elukvaliteet, kuulama, reaalsuses, käiku, kuulamine, omaette, selleni, vabanemine, eemalt, peituvad, iseennast, vaikimine, dialoogis, valus, häbi, iseloomuga, vältimine, elult, baseerub, tsehhovbitut, köitev, haruldaseks, teiselt, talumatu, praeguseks, võtnud, iseendagastmest, korraldajadKultuuriti (aga ka kultuurisiseselt) erineb näiteks see, kui kaudselt või otseselt kõneleja oma kavatsust väljendab. Deborah Tanneni näited autori enda sõnul seotud eelkõige erinevustega kaudsuses/indirektsuses. Kultuuri mõiste ja olemus Kultuuri definatsioone: - Matthew Arnold (1822-1888): - `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' - Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): - `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' - Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel "Kõrgkultuur" Kultuur suure tähega Karl Marx: Klassiühiskondades on valitsevad ideed alati valitseva klassi ideed. Lorenzo Canas Botos (Vikerkaar 1/2 2009, Mõned põhjused, miks ma ei kasuta kultuuri
jätta märkamata kõige olulisema. Ka võib kuulaja sõnumist mitte aru saada või lihtsalt selle unustada. /9/ Selleks, et sõnum jõuaks võimalikult täpselt ja muutmatul kujul inimeseni, kellele ta oli mõeldud, on vaja pingutusi teha nii sõnumi saatjal kui ka vastuvõtjal. Suhtlemine on nagu kahe-suunaline tee. See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja peab olema valmis kuulama, aru saama ja meelde jätma sõnumit. Tihtipeale aga ongi suhtlemisel kõige suuremaks taksituseks halb kuulamine. /5/ Kuulamine sisaldab suuliste sõnumite vastuvõtmist teistele inimestelt. Lisaks verbaalsetele sõnumitele võtame vastu paralleelselt ka mitteverbaalseid sõnumeid. Seega sõna kuulamine sisaldab peale sõnalise sõnumi ka mittesõnalise sõnumist arusaamist. Samuti on kuulamise efektiivsemaks muutmiseks vajalik tagasiside küsimuste näol. Käesolev referaat piirdub
blanketid, mis tuleb vaid õigesti täita. Kindlasti on tähtis, et seda tehakse õigesti, nii, kuidas nõutakse, korrektselt ning lakooniliselt, mitte paljusõnaliselt. Kasuks tuleb keeleoskus. Ja mis peatähtis: tänapäeval on võimalik kõike teatmeteosest järele vaadata. Nii haritud inimene teebki. Just teatmeteosest, mitte Internetist, sest minu õpetaja on arvanud, et Internet on nagu pinginaabri vihik, mida ei tasu eriti usaldada. 5 M. Ehala, Tarbetekstid. - Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000, lk 110. 9 1.2.3. Meediatekstid Meediatekstid on argipäevased. Pole kahtlustki, et meedia on meie elus väga tähtis. Puuduvad märgid, et see hakkaks kaduma. Kuulame ju iga päev raadiot, loeme ajalehti, vaatame - kuulame uudiseid. Kõik need viivad meid kokku teiste inimeste eluga, uudiste või erinevate sündmustega, mis on edasiminekuks vajalikud.
millel ei ole sümboolseid tähendusi.1 1.1.1. Une sügavus Unesse puutuvatest küsimustest on psühholoogia seisukohalt tähtsaim küsimus une "sügavusest". Otseselt "mõõta" une sügavust me ei saa, kuid on võimalik saada une sügavuse kohta enam-vähem täpseid kaudseid andmeid. Vastavaid katseid viidi läbi juba enam kui 100 aastat tagasi. Ka hiljem on selliseid katseid korraldatud. Me kõik teame, et kära läbi võib inimest üles äratada. Siin võime oletada, et uni on seda sügavam, mida tugevamat kära on inimese äratamiseks tarvis teha. Erinevas tugevuses kära teha on äärmiselt lihtne. Võetakse näiteks metallkuulike ja lastakse ta puust või metallist plaadile kukkuda. Mida raskem on kuul ja mida kõrgemalt ta kukub, seda tugevam on kära. Selliste abinõudega korraldatud äratamiskatsed näitasid, et alguses on uni võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne, kuid siis hakkab selle sügavus
See pakib sisemised impulsid konkreetsesse materiaalsesse vormi. Ego on see osa teist, mis katab sillana tühimiku peenmateriaalse (vaimse) ja teie füüsilise osa vahel. Hingele, kui peenmateriaalsele vaimolendile, on täiesti loomuvastane olla fikseeritud ajas ja ruumis. Hing on sõltumatu ükskõik millisest (materiaalsest) vormist. Kui te näete unes, et lendate, suhtlete te oma sõltumatu ja vaba osaga. Teisalt on aga ego fikseeritud. See laseb tegutseda füüsilises reaalsuses. Oma olemuselt mängib ego tähtsat osa, millel ei ole mitte midagi ühist "hea" ja "halvaga". Tegutsedes tasakaalustatud situatsioonis, on ego neutraalne ja hingele, mis eksisteerib Maal, füüsilises kehas, hädavajalik instrument. Kuid, kui ego hakkab, selle asemel, et olla instrument, juhtima hinge teadvust, läheb hing tasakaalust välja. Kui ego juhib hinge (egokeskse teadvuse iseloomulik omadus), ei muunda ta ainult sisemisi impulsse materiaalsesse vormi, vaid ka
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
tekitab ärevust või hirmu 12. TEEMA VAHETUS/ SARKASM/ EEMALETÕMBUMINE Räägime parem millestki meeldivamast... vaikimine, rääkijast ärapöördumine õpetab, et eluraskusi tuleb pigem vältida kui lahendada võib tekitada teises in. tunde, et tema probleemid on ebaolulised, tühised või alusetud peatab teise in. soovi teinekord oma tunnetest rääkida 11 1.6.3 Toetav ja aktiivne kuulamine Kuulma kõrvadega midagi vastu võtma, ei sisalda vastutust Kuulama tähelepanuga keskendunud tahteakt, vaja kogu keha, sisaldab kindlaid tehnikaid ja vastutust teise inimese eest. Toetav kuulamine Kohalolek: segavate tegurite puudumine; füüsilise tähelepanu osutamine, silmside ja avatud kehahoiak Kehakeel: reageerimine rääkija jutule, osavõtlik näoilme, vaikimine sel ajal kui teine räägib Ukseavajad: avatud lõpuga sõnumid, mis kutsuvad inimest asjast rohkem rääkima (,,tahaksid sa mulle sellest veel rääkida...")
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
mõelda. Tänapäeval on eelkooli õuekeskkond võib-olla see ainus õuesolemise koht, kus lapsed argipäevadel mängida saavad. Just seepärast tuleb sellele tähelepanu pöörata. Need eelkooli õuekeskkonnad võivad täita paljusid rolle nad kõnetavad last, mängivad lapsega mitmel erineval viisil. Uurimused on näidanud, et üheksa põhiomadust moodustavad eelkooliealise lapse mängudemaastiku: 1)Rahulik- rahu ja vaikus, ei mingeid häirivaid tegevusi, lärmi ega segavaid inimesi. Turvaline. 2)Metsiku looduse veetlus. Samlaga kaetud kivimürakad, vanad rajad, müstika. 3)Liigirohke- palju marja-, taime-, seeneliike, linde, lilli. 4)Ruumikas-pakub tunnet, nagu oleksid sattunud ,,teise maailma". 5)Ühisala- avatud plats vi piiratud õueala kokkusaamiseks, pallimänguks jne. 6)Oma saareke- väike piiratud turvaline koht, kus saab mängida, lõõgastuda. 7)Koosolemise koht- inimeste kohtumispaik suhtlemiseks
siis loodan, et see referaat aitab nii mõndagi. Selle referaadi koostamine andis mulle palju informatsiooni ja kindlustunnet. Nüüd olen teadlik sellest, et lapsed vajavad piire ja piire saab seada endas kindel inimene. Arvan,et tänu referaadi koostamisele oskan tulevikus aidata ja nõustada lapsevanemaid. 19 KASUTATUD KIRJANDUS Rogge, J-U. 2002. Lapsed vajavad piire, vanemad seavad piire. Tartu: Kunst Dr. Gordon, T. 2003. Tark lapsevanem. Väike Vanker Kikas, E. 2008. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus Whitham, C. 2001. Vastus on ei! Kuidas seda öelda ja selle juurde jääda. Sinisukk, 2001 Piirides või piirideta? (2008) [2009, aprill 10] http://www.meelikekoolitus.ee/files/piiride%20panekust%20T.pdf 20
Rahunege jumala pärast! Aga kui B näitab lihtsameelselt oma kurbust ning nõuab tähelepanu, ütleb A: No palun, palun. Me kuulame teid. Kui A ja B vaheline arusaamatus tõmbab üldsuse tähelepanu ning laua juurde tuleb administraator siis on A jaoks parim samm võtta b enda kaitse alla: Härra läks kergelt põlema, pole mitte midagi hirmsat. Pärast sellist kohtlemist hakkab B ilmselt otsima vaba tooli mõne teise laua juures. Paika panna primitiivset partnerit on kunst, millist ei oma sageli just küllalt targad inimesed, samal ajal kui vähem targad on tihti külmaverelisemad ning saavad sellega raskusteta hakkama. Pole just eriti meeldiv vaadata kui kaugeltki mitte primitiivne nahhaal tallab mõnuga teise primitiivse nahhaali inimlikke väärtusi jalge alla, naeruvääristab teda teiste silmis. On selge, et see kes hindab inimlikke väärtusi, ei hakka mitte kunagi alavääristama neid, isegi sellise subjekti puhul, kelle käitumine on ebameeldiv
Ülejärgmise päeva hommikul jättis ta hüvasti Fatimaga, kes jäi poissi ootama, ning alustas Alkeemikuga koos teekonda Egiptuse püramiidide poole. Sel teekonnal õppis poiss just läbi tegevuste, mitte Alkeemiku õpetussõnade järgi. Alkeemik ütles vaid, et tuleb kuulata oma südant, sest tema teab kõike, sest on pärit Maailma Hingest ja ühel päeval läheb ta sinna tagasi. Seal, kus on süda, on ka varandus. Nii hakkas poiss oma südant kuulama. Alguses ta süda aina rääkis ja unistas ja nõudis, kuid lõpuks rahunes. Keegi ei saa oma südame eest põgeneda. Seepärast on parem kuulata, mida ta räägib, et ei tuleks hoopi, mida ei osata oodata. Süda rääkis poisile, et igal inimesel siin Maa peal on varandus, mis teda ootab. Südamed räägivad nendest varandustest vähe, sest inimesed ei taha neid enam otsida. Seetõttu räägivad nad sellest vaid lastele, et ise hiljem mitte haiget saada
end kokku võtma ja selle täitmise uuesti läbi. pärast mõistlikul määral · Võidakse loobuda oma muretsema. eesmärkidest ja hakata selle · Teevad hoolikaks ning asemel taotlema midagi muud, ettevaatlikuks ja valmistavad mida tegelikult ei taheta või ülesande täitmiseks ette. hakatakse elama päris ilma eesmärkide ja sihtideta. · Laastab kogu elu ning toob ebaedu ka selliste eesmärkide ja ülesannete puhul, mille täitmist
mitmesugused tähtpaevakõned. Piduliku kõne eesmärk on ühendada koosviibijaid, luua pidulik või harras meeleolu, rõhutada mõne sündmuse tähtsust või austada mõnd inimest tema tähtpäeval. Olmekõnedes kasutatakse rohkesti mitmesuguseid retootilisi võtteid ja kujundlikku keelt. Esinejalt nõuavad sellised kõned suurt meisterlikkust ja head sõnaseadmisoskust. Ilus kujund üllatab ja jääb meelde, retooriliste võtetega liialdamine aga võib soovitud tulemuse asemel tekitada müra, mis kuulajaid häirib ning nende tähelepanu oluliselt kõrvale juhib. Seltskonnakõne ainevalikut mõjutab kõneleja isikupära- see võib olla keerukam, aga ka üsna lihtne, näiteks meenutus ühiselt läbielatud sündmusest või pöördumine kellegi poole. Hea olmekõne on liigutav, tekitab uudseid mõtteid, ülevaid tundeid. Kõneleja peaks vältima enesekesksust, oma isiku liigset rõhutamist ning keskenduma rohkem kuulajaskonnale.
ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole. Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi,
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
märgina, kirjeldab Lewis (2003, lk 23). Üksteisest niivõrd erinevates maades nagu USA, Peruu ja Kuveit on vestlus kahepoolne protsess, kus partner võtab jutujärje üle sealt, kus teine selle pooleli jättis. Suurbritannias või Saksamaal kestab vahepealne vaikus kaks-kolm sekundit, Kreekas või Kuveidis veelgi vähem ja Prantsusmaal, Itaalias ja Ameerikas on see vaevuaimatav. Ei Jaapanis ega Soomes võrdsustata vaikimist suhtlemisraskustega, vaikus on hoopis üks sotsiaalse lävimise olulisemaid osi. Seda, mida ei öelda, peetakse tähtsaks, vaikusehetked vestluses arvatakse olevat rahustavad, sõbralikud ja igati kohased. Vaikimine tähendab, et sa kuulad ja õpid; rohke jutt väljendab lihtsalt su teadmisi, vahest ka egoismi ja upsakust. Vaikimine kaitseb inimese individuaalsust ja privaatsust. 1.6 Käitumine ja žestid erinevalt tõlgendatult Heiki Krips (2003, lk 55) selgitab, et sõnade kaudu toimuvat suhtlemist nimetatakse
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
Inimesed ei taha, et teised neid petaks, samas kui ise petavad nad nii ennast kui teisi. Tihti petetakse teisi enda kasu eesmärgil, nt meelitustega, räägitakse seda, mida on vaja selleks, et saada enda jaoks positiivne tulemus. Tõde on raske taluda- kuigi me võime öelda, et tahame kuulda tõde, siis sisemuselt jääb meisse see osa,mis ei talu tõde ning mis ootab meelitusi ning tahab kuulda enda kohta head, mitte midagi sellist, mis tooks välja tema vead ja puudused. Samuti ei taheta rääkida ka teiste kohta tõde. See mida inimene teisest räägib tema seljataga, on oluline, sest just siis räägitakse siiralt ja ausalt. 10. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Tuleb näha vaeva, et mõelda, see on kõlbluse põhialus. Inimene teab, et ta sureb, teab, mille poolest on universum temast üle. Inimene teab oma puudusi, oma nõrkusi, mis teda teistest eristab, on mõtlemine ja seda peame kohtlema väärikusega ning selle nimel vaeva nägema. 11
Kõige selle alusel võidakse otsustada kas suhte jätkamise kasuks või siis loobutakse jätkamisest. 3) Prosoodia Sõnad võivad omandada erineva tähenduse sõltuvalt sellest, kuidas neid välja öeldakse. Seda mitteverbaalse kommunikatsiooni valdkonda, mis tegeleb hääldamise ja sõnade väljaütlemisega, nimetatakse prosoodiaks. Selles on omakorda eristatavad viis erinevat aspekti. Öeldu tajumist võib mõjutada nii kõne tempo, pausid, hääle eripärad kui ka intonatsioon ja vaikus. Huvitaval kombel on nendel aspektidel sõnumi mõistmisel kohati olulisemgi mõju kui sõnadel endil. Kultuuridevahelises suhtluses mängivad need aspektid erilist rolli siis, kui suhtlevad erinevat tüüpi kommunikatsioonistiilide esindajad. Tugeva ja nõrga kontekstiga kommunikatsiooni erinevused tõi välja Edward T. Hall (1983), võttes eristamise aluseks selle, millises ulatuses kasutavad vestlejad konkreetse kõne kõrval oma sõnumi edastamiseks teisi faktoreid
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad
või hinnangut? · ``Sa oled minu peale ilma igasuguse põhjuseta vihane.`` · ``Sa närid teleri ees sõrmeküüsi.`` · ``Sa ei küsinud koosoleku ajal minu arvamust.`` · ``Sa oled hea inimene.`` · ``Sa töötad liiga palju.`` · ``Sa jätad tihti hambad pesemata.`` · ``Televiisor mängib nii kõvasti, et mul ei tule und.`` Kehtestamise mitmeastmeline protsess 1. sõnumi ettevalmistus 2. sõnumi saatmine 3. vaikus 4. teise inimese kaitsereaktsiooni peegeldav kuulamine 5. 2 - 4 sammu kordamine 6. lahendusele keskendumine Partneri kaitsereaktsioonidega toimetulek kehtestamisprotsessis · Ründamine - peegelda partneri seisundit ``See vihastab sind´´. · Pisarad peegelda partneri seisundit ``See ei meeldi sulle``, Kui inimene läheb liialt endast välja, võib teha ettepanek jätkata vestlust hiljem. · Eemaletõmbumine, vaikimine võimalda vaikust, peegelda, kuidas kehakeel
sõnumit paremini ja ühemõttelisemalt edastada. Kogu kommunikatsiooni protsess toimub kommunikatsiooni- keskkonnas, mis võib olla kommunikatsiooni soodustav või häiriv (Berkowitz 1992: 34). Suhtlemisprotsessist aitab paremini aru saada järgnev joonis: Endised kogemused Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik) Reageering ehk tagasiside + Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess 8 Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal. Tihtipeale arvatakse, et kuulamine toimub mehhaaniliselt, kuid unustatakse, et tegelikult nõuab ideaalne kuulamine väga suurt loovust ja oskusi sellel alal (Osborn 1992: 47). 9 2
ja haridus enamasti teebki õnnelikumaks. hetked. Paraku näitavad nii rahvusvahelised Loovuse eeldus on samuti hea haridus, kui ka Eesti-sisesed uuringud, vaimne vabadus ja sellest tulenev et suurel osal õpilastest ja õpetajatestki eneseteadvustamine. Ühelt poolt ei ole on flow-tunnet harva. Meie õpilased ükski õpetaja otseselt loovuse vastu, on tublid TIMSS-i, PISA ja muudes aga reaalsuses ei ole loovus see väärtus, testides, kuid koolist tüdinud, kurdavad mille poole meie kool püüdleb peavalu, väsimust, neile ei meeldi koolis vabalt lendlev vaimsus ei taha meie käia. Pildi muudab veelgi süngemaks, et kooli ära mahtuda. Koolivaimu hoiavad ligi kolmveerandis meie koolidest pole kindlal kursil õppekava eesmärgid ja õpetajate ja õpilaste vahel usalduslikke väljundid
imestama. Kõik asjad tulevad olematusest ja suunduvad lõpmatusse. Suuruses on lõpmatus paremini tuntav kui väiksuses. Inimene on võtnud pähe, et ta suudab kõike seletada ja piire paika panna, aga tegelikult suudab seda teha ainult see kes selle maailma üldse siia lõi. Inimene arvab, et teab kõike, et suudab kõike... Inimene on igas võimes piiratud. Ta on igal pool keskpärane ( liigne müra teeb kurdiks). Äärmusi pole inimestele olemas ja äärmustele pole inimesi. Me oleme kuskil keskel: meil pole kindlaid teadmisi, aga samas pole me ka täielikult teadmatuses. o Maailm on lõputu sfäär, mille keskpunkt asub kõikjal, piirjoon mitte kusagil. Tegelikkusega maname esile ainult aatomeid. Kuid kui võrrelda kõikvõimsa maailma kõrval kõige väiksemaid looduses esinevaid organisme, näeme, et ka
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnang
Kuid üksi nopid ka kõige paremaid vilju." Sisekaemuslik juht katsub õnne. Ta proovib ikka ja jälle midagi uut. Sellest saab harjumus. Seneca"Kui meil puudub julgus, siis mitte seepärast, et ettevõtmine on raske; vastupidi, ettevõtmine on raske seepärast, et meil puudub julgus." (106) Korralda mõistusega, juhi südamega, see on inimsuhete ja suhtlemisoskuse rituaal. Kuidas saavutada tihe kontakt järgijatega. Peensusteni täiustatud visiooni selgitamise kunst on selline, et see haarab inimesed kaasa ja paneb nad aktiivselt tegutsema. Suhteid rikastades edendad juhtimist. Kasum. Ehkki lühiajaline kasum on juhile tähtis, mõtleb ta alati tulevikule.Ta mõistab, et tohutu kasum on tagatud, kui oled enne tegelenud oma töötajate heaoluga ja nende võimete väljaarendamisega, juurutanud hästitoimivaid süsteeme. Usaldus on iga tipptasemel ettevõtte olulisemaid koostisosi. Kui inimesed sind (sinu osak
Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja 401. Ka tegemata tegu võib teha muret 402. Hea, kui sind mõistetakse, mitte aga läbi nähakse 403. Usk toob pimedusse valguse, kuid teeb nägijast pimeda 404. Kui midagi ei saa untsu minna, siis midagi ikkagi läheb 405. Kui sinult on varastatud idee, siis rõõmusta see oli midagi väärt 406. Mannekeenid ei lähe kunagi moest 407. See on armastus kui ta helistab, et öelda: "Andesta!" 408. Kõige valjemini nõutakse tavaliselt vaikust 409. Moraali võib lugeda ka tähti tundmata 410. See on armastus, kui vanusevahe ei mängi mingit rolli 411. Armastust ei saa keegi ära võtta 412. Armastust ei saa sundida 413. Tõelise armastuse esimeseks tunnuseks noormehe juures on kartlikkus, tütarlapse juures aga julgus 414. Kirjapandu on jääv 415. Lihtsuses peitub võlu 416. Vastandid tõmbuvad 417. Et mõista, tuleb uskuda 418. Muuda iga päev oluliseks 419. Nii lühike, kui üks silmapilk ka pole, on ta alati kordumatu
suuliselt või kirjalikult. Ta suutis neid eksimatult reprodutseerida nii õigetpidi kui ka tagurpidi või alustades suvalisest kohast. Tulemus oli ühevõrra hea nii päeva, nädala, kuude kui paljude aastate pärast. Siiski olid veatuks reprodutseerimiseks vajalikud teatud tingimused. Nimelt pidi iga esitatava ühiku (numbri, silbi, sõna) vahel olema 3-4-sekundiline paus, samuti pidi meenutamise ajal olema ruumis täielik vaikus, isegi katsekorraldaja ei tohtinud keset meenutusprotsessi midagi valjusti öelda. Uurimine viis Luria järeldusele, et antud juhul ei olnud tegemist siiski mitte ainult ülitugevate mälujälgede tekkimisega, vaid sünesteesiaga, erakordselt tugeva mitme meele üheaegse tundlikuse ja koostööga. Näiteks, kuulates 30 Hz sageduse ja 100 db intensiivsusega heli, ütles Seresevski nägevat 12-15 cm laiust tuhmi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Moraalinormid mitteformaalsed. Nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Riik ei kehtesta. Moraalinormid kehtestatakse: ühiskonnast väljatõrjumine. Kokkuleppe rikkumine > häbi, tõrjutus, südametunnistusepiin. Sisemised sanktsioonid nendega tagatakse normaalinormide täitmine. Enda sisemised tundmused tagavad, et ma tahan täita moraalinorme. Välised sanktsioonid teiste reaktsioon, suhtumine. Moraali normide täitmine tagatakse, kuna ei taheta saada erinevate reaktsioonide osaliseks. Seadused on piiratud riigipiiriga, religioonid grupi piires, moraalinormid universaalsed. Üldkehtivad. Võimalik rakendata sõltumata inimese moraalist, rahvusest ja kodakontsusest. Kohustuslikkus põhjendatakse inimese mõistuslikkuse ja kasulikkusega. Moraaliprintsiibid põhimõtted, millest lähtutakse. Juhtnöörideks üksikisikutele kui ka gruppidele, et oma tegevust korraldada ja hinnata. Nt. ausus, au
annaabi.ee 
