Leidsid 30 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vahuveinid ja šampanja, alkoholivabad joogid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mahl, mahlad, ampanja, mineraal, vitaminiseeritud, veed, marjadest, sampanja, puhastatud, kraanivesi, lauaveed, puuviljadest, lisaaineid, mahlajoogid, karastusjoogid, kali, jook, energiajoogid, spordijoogid, mineraale, alkoholivaba, õlu, vahuveinid, maakonnas, kääritamineJoogid Alapealkirjad Veinid liigitatakse:................................................................................................................................4 1. Mittealkohoolsed joogid 2. Alkohoolsed joogid 2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid 2.2. Destileeritud alkohoolsed joogid 1. Mittealkohoolsed joogid Puhastatud kraanivesi. Hea filtriga puhastatult ei jää kraanivesi kvaliteedilt ja maitselt alla pudeliveele. Mineraal-, allika- ja lauaveed. Euroopa standardite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa- alusest allikast, mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks vett, mille mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi ühe liitri kohta. Mineraalveed võivad olla gaseeritud
Eestis loetakse mineraalveeks sellist vett mille mineraalainete sisaldus on üle 2 gr/1 l kohta. Mineraalveed võivad olla kaseeritud. Villitud vett mis ei vasta nendele nõuetele kuid on puhas ning bakteriloogiliselt ohutu nimetatakse allikaveeks või lauaveeks. Maitsestatud ning vitaminiseerituks veeks Lauaveele on lisatud vees lahustuvad vitamiinid (C-vitamiin ning B-vitamiin). Kergelt magustatud maitsestatud veele on lisatud suhkrut. Need veed mis maitsestatud võivad olla ka kaseeritud. Evian Badoit- peened mullid päritolu : prantsusmaa, st-galmier Värskelt pressitud mahlad ja pudelisse või purki villitud mahlad. Mahl jagunevad: mahl mis on saadud otsesel pressimisel puuviljadest või marjades. Mahl kontsertreeritud mahlast ning lahjendatakse veega (vett ei tohi lisada rohkem kui eraldus selle kokku aurutamisel). Täismahl ei lisata suhkrut ega lisaaineid. Eestis valmistatakse peamiselt kontsetreeritud mahlast. Nektarid
Onistar soti viskit Old Thomas 40% Viskide kvaliteeti mõjutab laagerdamise aeg, vanadel üle 20 aasta. Olenevalt viskisegust ja vanadest destillaatidest jagatakse viskid standard ja de luxe vikideks. Vanusest oleneb viski hind. Võib juua lahjendatult jääga, cocaga, soodaveega, tsitruselistest limonaadiga, sidrunimahlaga või ehedalt. Sobilik ka kokside koostisesse TEQUILA ( tekiila) Tooraineks sinise agaavi mahl, see on kaktuste kauge sugulane. Südamik meenutab agaavil ananassi ja sealt pressitakse välja mahl, kääritatakse, võidakse lisada suhkrut ja destil. 2 korda. 40%-line destillaat villitakse koheselt või lastakse laagerdada. Villimisel kohe saadakse valge tekiila tequila Blanco Pärast laagerdamist kollakas tekiila Tequila Reposado laagerdunud vähemalt 2 kuud Laagerdanud vähemal 1 aasta tequila Anejo Laagerdanud kuni 4 aastat Tequila Conmemorativo
.. Maailmas tuntud Abricotine prantsuse aprikoosiliköör Advocat hollandi liköör munakollasest ja brändist Anisetta stillata itaalia aniisiliköör Benedictine ürdiliköör, pärineb munkadelt Chartreuse(sartröös)- ürdiliköör amanimelisest kloostrist Jägermeister saksa ürdiliköör 5 rohu baasil Kümmel hollandi seedimist soodustava omadusega (köömnega) Lapponia soome liköör arktilistest marjadest APERITIIV Koostises mitmesugused ravimtaimed või toniseeriva toimega ained piirituseleotisel. Kasutatakse söögi alla, et tõsta söögiisu. Kuuluvad lahjade jookide hulka, kuid võib valmistada ka kangetena. Tuntud Liviko Bitter mõrkjas, 21% KOKTEIL Segujookide üldkasutatav nimetus, mis tõlkes tähendab (Coctail) kukesaba. Võivad olla alkoholiga või ilma Long Drink (pikk jook), alkoholiga 5,5 ja 5,6% Glögi viinale ja veinile lisatud kaneeli, nelki, kardemoni, Juuakse kumalt
Mahlad ja muud joogid Mahl on tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikana, mahlale võib lisada ka suhkrut 15g liitri kohta. Tomatimahlale võib lisada ka soola või vürtse. Konsentreeritud mahl saadakse üht või mitut liiki mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega. Nektaris on mahla osakaal 25-50 protsendini. Mahlajookides on mahla ainult 10%. Smuutid on püreestatud puuviljade ja marjade segu. Vesi Vett on vaja rakkude elutegevuseks, toidu seedimiseks, toitainete imendumiseks, vesi on oluline vere koostisosa. Vesi ei anna organismile kaloreid. Vett liigitatakse olenevalt koostisest, saamis kohast ja lisanditest.
VESI Pakutakse mineraal, allika ja lauavett. Puhas kraani vesigi võib osutuda õigel serveerimisel väga tulusaks müügi artikliks (sidrunivesi). Euroopa standardite kohaselt peab mineraalne naturaalne vesi olema püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa-alusest allikas, mille juures toimub ka villimine. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid peab samuti olema puhas ja bakterioloogiliselt ohutu, tuleb
Kasutatakse apelsini, pomerantsi, sidrunit, greipi. Curacao on Curacao saarel kasvav roheline mõrumaitseline apelsin . Nimest Curacao on tulenenud kõikide apelsinidega maitsestatud likööride üldnimi. Triple Sec. Brändi või isegi naturaalsele piiritusel põhinev apelsinikoore liköör. Valmistaja: Prantsusmaa, Holland. Cointreau. Apelsinikooreliköör mis põhineb brändil. Valmistaja: Prantsusmaa. Grand Mariner. Apelsiniliköör. Kariibi (Haiti) apelsinide mahl segatakse konjakiga, destilleeritakse , magustatakse. Valmistaja: Prantsusmaa. Ürdi ja maitsetaimede liköörid Maitsestatakse eriliste ürdi või maitsetaimede leotiste ja destillaatidega. Destillaadid annavad aroome , leotised aga kibedat maitset .Tugeva aroomiga ürdilikööride maitset tugevdab suur alkoholide sisaldus ja suhteliselt väike suhkrusisaldus. Maitsetaimede likööre iseloomustab madal alkoholisisaldus ja kõrge suhkrusisaldus. Chartreuse. Siiani teevad seda reaalselt mungad
400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima Viinamarju kasvatatakse parasvöötmelises ja subtroopilises kliimavöötmes. Ideaalseks kliimatüübiks
Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia 1. Mahlade liigitus Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest erinevate tehnoloogiliste võtetega eraldatud vedel toiduaine, milles säilib tooraine toiteväärtus suures ulatuses. Valmistatakse kas ühest või mitmest liigist puhastest, küpsetest, värsketest või külmutatud viljadest. Tehnoloogiliselt kasutatakse kas füüsikalist või ensümaatilist töötlust. Naturaalmahlad sisaldavad keskmiselt 82...90% vett, 10...16% süsivesikuid, 0,4...1,7%
Kergkülmutatud liha saadakse lühiajalisel hoidmisel miinustemperatuuril. Omab temperatuuri 1... - 3°. Omadustelt sarnaneb jahutatud lihale, kuid säilib paremini. Külmutatud liha temperatuur ei tohi olla üle 18°. Liha on kõva konsistentsiga ja ilma lõhnata. . 2.3. Liha kvaliteet ja säilitamine Liha pind peab olema puhas ja kuiv ning kattunud roosaka või punaka koorikuga. Värske lõikepind kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Värvus iseloomulik antud looma liigile. Liha mahl peab olema läbipaistev, konsistents tihke ja elastne. Sõrmega vajutamisel tekkiv lohk peab kiiresti täituma. Lõhn peab olema meeldiv. Rasva värvus vastavale looma liigile iseloomulik, hapendumistunnusteta. Keetmisel saadud puljong peab olema selge ning meeldiva aroomiga. Külmutatud liha värvus on jahutatud lihaga võrreldes heledam. Sõrmega vajutamisel tekib helepunane plekk. Konsistents on kõva ja koputamisel annab selge heli. Jahutatud liha hoitakse temperatuuril 2..
Kaubanduskeskustes - ostjad ja keskuse enda töötajad; büroohoonetes - büroode töötajad ja nende kliendid; bensiinijaamades - turistid, autosõitjad, noored. Kohvikute klientide soovid: puhkepausi pidada ja kerget einet saada, ajalehti ja ajakirju lugeda, puhata ja sõpradega aega veeta. Kohvikute menüü: tee ja kohv, sageli ka espresso, cappuccino, cafe au lait ja paljud maitsekohvid ja teejoogid; karastusjoogid, veed, mahlad; pagaritooted – pirukad, saiakesed, erinevad võileivad, täidetud batoonid, koogid. Mõned kohvikud pakuvad ka hommiku- ja lõunaeineid, jäätist ja jäätisekokteile. Kohvikuid on kolme tüüpi 8 1. Iseteenindamisega kohvikud Teenindusliin: Ettevõttesse sisenedes saab klient kohe aru, kuidas on vaja toimida. Menüü on nähtaval kohal.
visatakse · Café-Calva, mis tähendab väikest tassitäit kalvadosega teritatud kohvi, on pariislaste talvine lemmikjook, vahel lisatakse kalvadost ka teele · mahla või sidrunitoonikuga pikendatult ning sidruni- või õunaviiluga garneeritult. Mis on liköör? Liköör on destilleeritud alkoholil baseeruv 2060% suhkrusisaldusega 1555 kange piiritusjook, mille maitsestamiseks kasutatakse erinevaid põllumajandussaadusi alates puuviljadest, marjadest, ürtidest, vürtsidest, seemnetest, pähklitest ning lõpetades mee, muna, rõõsa koore ja mitmesuguste eeterlike õlidega. Likööri ajalugu Likööri tekkeajaks peetakse 13. sajandit ning sünnikoduks Itaaliat, kust on pärit ka esimesed teated liquoreiks nimetatud jookide valmistamise kohta kloostrites. Alguses kasutati neid raviotstarbelisi eliksiire ja tinktuure küll seedimise edendamiseks, mitmete ihuliste ning
27 Magus (kakao, närimiskumm ja muud).................................................................................... 29 JOogid....................................................................................................................................... 31 Mitte alkohoolsed joogid(Kohvi, tee, mahlad ja gaseeritud joogid) .....................................
eemaldades võimaluse korral pinnale kerkinud vahu. Segu ei tohi ägedalt keeda kuna siis lenduvad aromaatsed ained. Kuum segu filtreeritakse ja jahutatakse kiiresti. Edasi pumbatakse ta kas kupaaziaparaati või mahutisse. Kui siirup on jahtunud 20ºC-ni lisatakse siirupisse ülejäänud 50-70 % mahlast ja teised retseptuuris ettenähtud toorained vastavalt külma meetodi juures toodud toorainete järjekorrale. Kuuma meetodi puhul pannakse kogu mahl siirupikeetmise katlasse kuumutatakse 50-60ºC- ni ja lisatakse kogu suhkru kogus. Edasine protsess sarnane soojale meetodile. Jookidel hea läbipaistvus ja säilivus. Sooja ja kuuma meetodi puuduseks on aromaatsete ainete lendumine siirupi valmistamise käigus. Tööstuslik meetod.Kõigepealt valmistatakse 66-72% kuivaine sisaldusega suhkrusiirup, mis peale keetmist jahutatakse 70ºC-ni ja viiakse läbi siirupi inverteerumine lisades toiduappeid.
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor j
seda sportlastele mõeldud jookides. Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. Täistoor-roosuhkur Täistoor-roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse, et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid 5 ja muud toitained. Tervislikkuse seisukohast on parim, kui tarbida just täistoor- roosuhkruid. Hinnalt on need erinevatest suhkrutest kõige kallimad. Täistoor-roosuhkrud liigid on:
Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. 1.2.1 Täistoor-roosuhkur. Täistoor roosuhkur -roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse, et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid ja muud toitained. Tervislikkuse seisukohast on parim, kui tarbida just täistoor-roosuhkruid. Hinnalt on need erinevatest suhkrutest kõige kallimad. Täistoor-roosuhkrud liigid on: Sucanat (tuletatud ingliskeelsest sõnadeühendist sugar cane natural) - sisaldab
sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. 1. VEINI AJALUGU Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi. Levinuima oletuse järgi pandi mõni peotäis viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Need hakkasid käärima ja kui mahl välja jooksis, jätkus käärimine pärmseente toimel. Maitse polnud küll eriti kiita, aga nii sündis esimene vein ja võib- olla esimene alkohoolne jook üldse. 1.1 Vein kui tarbekaup Kui kiviaja ühiskond arenes ja osati juba paremini põldu harida, hakkas saadusi üle jääma ning osal inimestel tekkis võimalus ülejääkidega kaupitseda. Kesk- Ida vanimate tsivilisatsioonikeskuste Uri ja Babüloni ümbruses oli kliima liiga kuum, et kasvatada hea
Kalev Kesküla uus veinijuht Kalev Kesküla uus veinijuht Eesti Ekspressi Kirjastus 2008 SISUKORD Kümme küsimust veinist 14 Veiniaedniku aasta 26 Viinamarjade sordid 28 Veini valmistamine 34 Veinisõnad 44 Prantsusmaa 46 Itaalia 118
Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub ja vaevused kaovad, kui haige järgib gluteenivaba dieeti. Gluteenivaba dieedi korral on: · Keelatud nisu-, rukki-, odra-, ja kaeratooted: sai, leib, tangud, kruubid, koogid, küpsetised, vahvlid, kaerahelbed, manna, pasta, pelmeenid, keeduvorst jpm · Lubatud riis, tatar, mais, hirss, kõik köögi- ja puuviljad, marjad, mahlad 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite. Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit
1763. aastal andis Parma hertsog , Don Ferdinando, Steffano Lucciardile 10-aastase monopoli õiguse toota kuiva pastat. Alfabeet need on laste lemmikud. Kasutatakse tavaliselt suppides Makaronid mitmeks otstarbeks kasutatav. Sobib iga kastmega Lasagne lasanje. Võimalus teha oma maitse järgi kaste. Võib kokku segada ka ühe-pajatoitudega Vaguni Rattad - nendest tulevad väga huvitavad salatid, ühepajatoidud.Võib süüa ka kastmetega 1.6 Mahlad Mahlad on erinevatest puuviljadest, marjadest või köögiviljadest tehtud joogid, milles ei ole süsihappegaasi nagu värskendusjookides. Mahla valmistatakse tavaliselt pigistades, kodustes tingimustes saab mahla valmistada ka marju aurutades või muude meetodite abiga viljadest vedelikku välja saades.Mahla võib juua värskelt pressituna, majanduslikel põhjustel müüakse sageli aga mahlu kontsentreeritult, mispuhul tuleb kontsentraadile lisada vett. Sageli on kontsentraatidel
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Mahutid on vaja likvideerida. Kirde-Eesti õlitööstuste ja jäätmemägede ümbruses on põhjavesi enamasti reostunud põlevkiviõli ja fenoolidega. Maapinnalähedane veekiht on tugevasti reostunud põlevkiviõliproduktidega. Kohtla-Järve tööstuspiirkonnas jätkub pinnavee ja põhjavee reostamine: äärmiselt ohtlik on tänaseni fuussihoidla, poolkoksi ladestu ja tootmisterritooriumi fenoolidega reostunud veed. Endiste sõjaväelennuväljade (Tapa, Rakvere, Raadi, Ämari jms) maa-alad olid reostustunud peamiselt naftasaadustega, raketibaasides (Keila-Joa, Raadi jms) toimus maa-ala reostamine samiiniga. Nii sõjaväelennuväljade kui ka raketibaaside alad on ulatuslikud, kuid rakendatud meetmete tõttu (reostunud põhjavee väljapumpamine, reostunud pinnase likvideerimine) reostuskolded enam ei laiene.
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
