Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Vähid, ämblikulaadsed ja putukad - sarnased materjalid

liblikas, mblikud, mblike, lestad, mesilane, rindmik, selgrootud, kapsaliblikas, ussid, rindmiku, kalad, mardikad, parasiidid, kartulimardikas, krabi, puugid, kimalane, meduusid, jalgu, hingamine, ujurid, tundlaid, peenike, parmud, tondihobu, loomtoidulised, sinitihane, tolmeldajad, peajalgsed, kiritigu, kirbud, kultuurtaimi, mett, spetsiaalsed, drad
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Korallid elavad enamasti kolooniatena ning nende elutegevuse tulemusena moodustuvad soojades meredes korallrahud ja korallsaared. Tähtsus: väikeste loomade elupaigaks. 26. Usside üldiseloomustus ­ Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pehme, sageli lülilise kehaga loomi. Paljud sellise vljanägemisega loomad, näiteks putukate röövikud, siiski usside rühma ei kuulu. Ussideks nimetatakse ainult mingi kindla kehaehitusega selgrootuid loomi, nagu lame-, ümar- ja rõngussid. Ussid paljunevad suguliselt . Nad on nii vabad, kui ka parasiitsed loomad. Parasiitussidel on looduses oluline osa, sest nad mõjutavad peremeesloomade elutegevust. Enamasti ei mõju nad kohe surmavalt, vaid nõrgestavad teda. Kõikidel ussidel on pikk kitsjas jalgadeta keha, millel saab eristada eesosa (seal on suu) ja sabaosa. 29. Rõngussid Rõngusside keha koosneb lülidest ning üks kõige tuntuimaid rõngusse on vihmauss. Vihmaussi keha koosneb eesosast, tagaosast ning vööst

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM ­ kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP ­ erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ­ ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Kuulmiselundid paiknevad tagakeha esimeses lülis. Siristavad tagasäärt vastu esitiiva serva hõõrudes. Lõhna tunneb rohutirts tundlatega, need on ka kompimiselundid. Maitset tunneb suistel ja suus paiknevate tunderakkudega. Hea lõhna- ja maitsetaju aitab neil toitu otsida ja teise sugupoolega kohtuda. 43. Liblikate meeleelundid Maitsmiselundid on jalgadel ­ nendega tunneb nektari maitset. Lõnha tunneb pikkade tundlatega, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Liblikas näeb rohutirtsust paremini ­ silmad on suhteliselt suuremad. 44. Millised putukad on sipelgad? Sipelgatel elab pere mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle maa-alustes käikudes. Pesas võib olla mitu emasipelgat ja sadu tuhandeid töölisi (suguvõimetuid emaseid).Kord aastas kasvatatakse peres põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid, kes lendavad pesast välja paaritumislennule. Isased surevad pärast paarumist. Sipelgad on loomtoidulised

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8.klass

Kuulmiselundid paiknevad tagakeha esimeses lülis. Siristavad tagasäärt vastu esitiiva serva hõõrudes. Lõhna tunneb rohutirts tundlatega, need on ka kompimiselundid. Maitset tunneb suistel ja suus paiknevate tunderakkudega. Hea lõhna- ja maitsetaju aitab neil toitu otsida ja teise sugupoolega kohtuda. 43. Liblikate meeleelundid Maitsmiselundid on jalgadel ­ nendega tunneb nektari maitset. Lõnha tunneb pikkade tundlatega, mis võivad olla mitmesuguse kujuga. Liblikas näeb rohutirtsust paremini ­ silmad on suhteliselt suuremad. 44. Millised putukad on sipelgad? Sipelgatel elab pere mullast või taimejäänustest kokku kantud pesakuhilas ja selle maa-alustes käikudes. Pesas võib olla mitu emasipelgat ja sadu tuhandeid töölisi (suguvõimetuid emaseid).Kord aastas kasvatatakse peres põlvkond tiivulisi isaseid ja emaseid, kes lendavad pesast välja paaritumislennule. Isased surevad pärast paarumist. Sipelgad on loomtoidulised

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Ämblikud ja ämblikulaadsed

Ämblikud Erich Kivi 8.a Kehaehitus Keha on 110 cm pikk Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast Neil on 8 lülilist jalga Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele Neil on lõugtundlad, mis lõpevad terava küünisega, mille tipus on mürginäärme juha Toiumine ja seedimine Ämblikutel on kehaväline seedimine: 1) hammustab ohvrit lõugtundlatega 2) surub temasse mürgi 3) surnud ohvri mähib võrku 4) eritab ohvri kehasse seedenõret 5) kui see on saaklooma sisemuse lagundanud, imeb ta selle suurde sopilisse pugusse. Hingamine Hingab raamatkopsudega Raamatkopsud ­ ämblike raamatukujulised kopsud Tagakehas trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde Trahheed torukesekujulised hingamiselundid, mis juhivad väliskeskkonnast õhuhapniku elunditeni Ämblikute tähtsus Ämblikud on väga olulised organismid Nad on olulised putukate arvu reguleerijad, ilma nendeta oleks putukaid liiga palju. Nad on o

9 allalaadimist
thumbnail
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

Tavakirjas õppematerjalis esitatud pildi juures olev tekst on esitatud sõna Alltekst järel. Vajadusel on lisatud selgitus. 11. Kohandatud jooniste, skeemide ja graafikute pealkirjad, mis on esitatud reljeefselt joonislehtede komplektis, on markeeritud roheliseks (lihtsustab õpetaja tööd failiga). --- 3 SISUKORD Tiitelleht 1 Kuidas seda töövihikut kasutada? 2a Sisukord 3 20. Selgrootute tunnused. Käsnad 4 21. Ainuõõssed ja okasnahksed 6 22. Ussid 8 23. Limused 10 24. Vähid 12 25. Ämblikulaadsed ja putukad 14 26. Putukate mitmekesisus 16 27. Kuidas selgrootud toituvad? 18 28. Kuidas selgrootud hingavad? 20 29. Kuidas selgrootud paljunevad? 30. Parasiitusside areng 22 31. Viirused 24 32. Bakterid. 33. Bakterite tähtsus 26 34. Algloomad 28 35. Liik, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär 30 36. Ökoloogilised tegurid 32 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid 34 38. Miks on elurikkus tähtis? 39

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
4
doc

SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED

11. Kuidas ämblikud saaki püüavad ja toituvad? Toituvad väiksematest putukatest-1. püünisvõrguga, 2. urus varitsedes, 3. jälitades saaki. 12. Milles seisneb ämblikulaadsete tähtsus looduses? Kasu looduses-reguleerivad putukate arvukust, toiduks loomadele, lagundajad. Kahju looduses- parasiteerivad, põhjustavad või levitavad haigusi. Kasu inimesele-toit, ravimite valmistamine mürgist, lemmikloomad, võrguniidi kasutamine. 13. Millist kahju toovad erinevad lestad (sh. puugid) too näiteid. Levitavad haigusetekitajaid, kahjustab taimi, allergiad, mürgitused. 14. Kus elavad erinevad putukad, too näiteid. Putukad: Mullas- sipelgad, mardikad, Vees- ujur, kukrikud, selgsõudur Taimedel- lehetäid, lepatriinud, rohutirtsud Loomadel- põdrakärbes, kirbud, parm Inimese juures- sääsed, täid, koiliblikad 15. Milliseid liikumisviise putukad kasutavad, too näiteid.

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed Kärbselaadsed, roosilaadsed Sugukond Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks Koerlased, kaslased, oravlased

Bioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

liikide häirimist nende pesitsus perioodil, elu- ja sigimispaigas ning rännuteedel. Kultuurmaastikel liikudes tuleb endajärel sulgeda karjaväravad. Eesti loodus on kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada meil kõigil. Igaühel on ka kohustus hoida loodust puhta ja kaunina. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igamehe õiguseks. 24. Selgroogsete ja selgrootute võrdlus. TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD Toes ehk skelett paikneb Toes paikneb keha pinnal. keha sisemuses, on See võib olla 1) kitiin-, enamikul luuline ja räni- või lubiainest või 2) koosneb järgmistest lihastikust ja epiteelist Toes osadest: lüliline selgroog, moodustunud jäsemete- ja koljuluud. nahklihasmõik.

Bioloogia
228 allalaadimist
thumbnail
16
odt

8. klassi bioloogia valikeksami vastused.

vastastikku kasulikus kooselus she sümbioosis 35) Paljunemine: peamiselt vegetative 36) Kasvukoht Ei kasva seal kus on taimede jaoks soodsad tingimused eluks, sest nad ei kasva kiiresti ja ei suuda konkureerida kõrgete taimedega. 37) Tänu samblikele saab esinemise järgi hinnata õhu puhtust, sest nad on õhku saastvate ühendite suhtes tundlikud. 38) Roll looduses 1) toiduks loomadele 2)taimede pioneer- elutingimuste loojad 3)esmase mullakihi loojad Selgroogsed ja selgrootud 39) Tunnus Selgrootud Selgroogsed Toes Kitiinist lubiainest või lihastest toes, Luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) mis paikneb keha pinnal(välimine toes) Süda Süda asub seljapoolel Süda asub kõhupoolel Närvisüsteem Närvisüsteemi keskne osa asub Närvisüsteemi keskne osa asub seljapoolel(peaaju ja

Bioloogia
70 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

molluskid, käsijalgsed, arheotsüaadid. Ordoviitsium Kambriumis tekkinud hõimkondadele lisandusid sammalloomad. Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja mitmete liikide väljasuremine. Kivististe hulka ilmuvad sammalloomad, rikkalikult on peajalgseid, tigusid jt molluskeid ning graptoliite, suureneb käsijalgsete ja trilobiitide mitmekesisus. Silur Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete kiire evolutsioon, tekkisid primitiivsed käiad. Taimed ja lülijalgsed asustasid maismaa. Kivistisi: korallid, käsijalgsed, trilobiidid, käiad. Devon Kasvas käiade mitmekesisus ja toimus nende laialdane levik. Käiadest evolutsioneerusid neljajalgsed, kes asustasid maismaa. Kivistisi: taimede spoorid, käiad,vanimad neljajalgsed, kärbid, teod ja käsijalgsed

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
10
doc

8. klassi bioloogia

määramisel. Mittesuguline paljunemine Vegetatiivne paljunemine on isendite arvu suurenemine emastaimest eraldunud osade arvel. Õistaimed kasutavad vegetatiivseks paljunemiseks: · risoome (orasheinad) · juurevõsusid (ploom, kirss, sirel) · võsundeid (maasikas) · lehti (varjukannike) · sibulaid (tulp) · mugulaid (kartul) · varsi (lepp) Eostega paljunevad: sõnajalad, samblad, vetikad, seened. Selgrootud loomad Selgrootul: · kõhtmine närvikett · välisskelett · närvisüsteem keha kõhtmisel poolel · süda paikneb selgmiselt · veresüsteem on sageli avatud · puudub luuline selgroog · närviväädid · lihastik Selgroogsel: · skelett · vereringesüsteem suletud · toes keha sisemuses · närvisüsteem keha selgmisel poolel · süda paikneb kõhtmiselt · lülidest koosnev selgroog

Bioloogia
179 allalaadimist
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

Tähtsamad tunnused Enamik loomaliike elab maapinnal. Loomad saavad vabalt liikuda Loomad reageerivad kiiresti ärritustele Loomade toiduks on taimed või teised loomad Loomad kasutavad hapnikku ja eritavad elutegevuse kägus süsihappegaasi Looma kehad paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel Loomad sigivad suguliselt või mittesuguliselt Loomad arenevad moondega või ilma LOOMAD SELGROOTUD SELGROOGSE o Käsnad Kalad o Ainuõõssed - Sõõrsuud o Ussid - Kõhrkalad - Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Bioloogia - putukad

· Jässaka kehaga · Moodustavad enamiku Eluviis · Näeb suhteliselt hästi · Lõhna tunneb tundlatega · Maitsmiselundid paiknevad jalgadel · Taimtoidulised · Toituvad imilondi (suisest kujunenud toru) abil, mis õienektari kogumiseks keerdub lahti ( pikkus vastab taimele, mida külastatakse) · Puhkeolekus panevad tiivad selja peale kokku, alumine osa on tuhmimas värvis ning tänu sellele jääb liblikas märkamatuks. · Arenevad täismoondega: o Muna -> röövik-> nukk - > valmik · Munad munetakse nendele taimedele, millest toituvad nende röövikud. · Röövikud kestuvad mitu korda · Maailmas on teada u 165 000 liiki · Elavad kohtades, kus õitsevad taimed. · N. Admiral, pääsusaba, võrktiib, lapsliblikas, koerliblikas. · Suurimad: linnutiivad ­ tiiva siruulatus kuni 18 cm. Roll looduses ja inimese elus · Tolmeldavad õistaimi

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Eesti loomastik. Selgrootud Koostanud Mati Martin Sissejuhatus Selgrootute hulka kuulub enamik loomaliikidest. Nende mõõtmed ja välimus varieerub suurtes piirides, mis võimaldab neil asustada väga mitmesuguseid elupaiku. Selgrootud on võimelised elama väga ekstreemsetes tingimustes. Eesti tingimustes võivad mõned liigid tegutseda sulade ajal isegi lumel, seega väga madalatel temperatuuridel, vaatamata sellele, et nad kõik on kõigusoojased. See tähendab, et nad ei saa oma kehatemperatuuri reguleerida ja see on enamasti võrdne keskkonna temperatuuriga. Järgnevalt saamegi ülevaate sellest väga huvitavast loomarühmast Eestis. Järgnev tekst on väga

Loodus
19 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus. (võivad olla eeltuumsed või päristuumsed) + Paljunemine. (eesmärgiks järglaste taastootmine liigi säilitamiseks) a) Suguline b) Mittesuguline(jaguneb : eoseline, vegetatiivne) + Ainevahetus

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti putukad

75% kõigist loomaliikidest. 1. Väliskate Skleriidid on tugevamad seal kus vajatakse kaitset vigastuste vastu. Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahel võib olla kuni kolm lihtsilma (ocelli). Tugevasti sklerotiseerunud, täiskasvanud putukal ei ole segmentide piire. Kukal – occiput; kiirmik – vertex; laup – frons; näokilp – clypeus; ülahuul – labrum; põsk –

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

6. Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid Monofüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka kuulub nende viimane ühine eellane ja selle kõik järeltulijad. Näiteks: imetajad, linnud, katteseemnetaimed. Parafüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka kuulub nende kõigi viimane ühine eellane; mingi osa järglastest on mingil põhjusel rühmast välja arvatud. Siia ei kuulu kõik viimase ühise eellase järglased. Nt.: selgrootud, protistid, kalad. Polüfüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane. Ehk: viimane ühine eellane ei jaga rühmale iseloomulikke tunnuseid. Nt.: vetikad, lendavad selgroogsed, puud. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud põhilised hõimkonnad, maismaaloomad, imetajad Ürgaegkond: algelised eluvormid; Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist

Eesti elustik ja elukooslused
99 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

on hästi arenenud, keha väga paindlik. Verdimevad ektoparasiidid ja röövtoidulised vabaltelavad liigid. Hermafrodiidid. Areng otsene. Apteegikaan. Eesti tavalisemad kaanid on hobukaan, ahaskaan, pisikaan, lamekaan ja kalakaan. 8.4. Klass kidavaglad (Echiuroidea) Kotikujuline keha, kaevuv eluviis. Parapoode pole, vaid mõni kimp harjaseid. Merevormid. Bonella viridis 9. Hõimkond Lülijalgsed (Arthropoda) Arvukam hõimkond. 1. segmentatsioon ­lülid on erineva ehituse n, ül, sageli ­ pea, rindmik ja tagakeha. 2. lülilised jäsemed 3. kitiniseerunud kutiikul ­tugeva välisskeleti. lülijalgsed esimesed loomad, kellel on lihased kinnitunud jäiga toese külge, võimaldades sooritada keerukaid, kiireid ja täpseid liigutusi. kaitset kudedele kuivamise eest. Kestumine. väga hästi arenenud meeleelundid. lahksugulised. Vereringe on avatud. kuna veri ei erine elundite vahel olevast koevedelikust, nim teda hemolümfiks. 9.1

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

6. Stabiilne sisekeskkond. Organismid jagatakse kõigu- ja püsisoojasteks. Homöotermia ehk püsisoojasus on võime teatud selgroogsetele (linnud ja imetajad) 3 võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna omast. Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonnast; kõik selgrootud, selgroogsed kalad, roomajad ja kahepaiksed. 7. Reageerimine ärritusele. Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulevat infot vastu oma meeleorganitega. Info iseloomust sõltub organismide reaktsioon. (Nt eredas valguses silmapupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub, seda asendavad valgumolekulid välismembraanis- annavad informatsiooni väliskeskkonnast edasi raku sisemusse. Reageerimine ärritusele

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
12
rtf

Bioloogia 8. klassi kokkuvõte

Tavaliselt kinnituvad nad oma väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntud kooriksamblikuks on kaartsamblik, kes kasvab kividel ja kaljudel. Kooriksamblikud moodustavad umbes 80% kõigist samblikuliikidest. 2. Lehtsamblikel on lehe või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks. 3. Põõsasamblikud meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal või ripuvad nad koonaldena puuokstel. ____________________ Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lüliliste jäsemete järgi ongi see loomarühm nime saanud. Lülijalgsed on väga hästi kohastunud elutingimustega maal ning neid võib leida kõikvõimalikest elupaikadest : meredest, järvedest, jõgedest, metsadest, põldudelt, mullast. Lülijalgsete 3 rühma : Vähid : Pearindmik, tagakeha, tundlad, sõrad Ämblikulaadsed : Kaheksa jalga, kaheosaline keha, pearindmik ja tagakeha. Kitiinkest,

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kontrolltöö selgrootud

toimub viljastamine. Munad asetatakse merepõhjale ning valvatakse kuni järglaste koorumiseni. Liikumine - mantlihõlma abil imetakse vesi mantliõõnde, mis seejärel suletakse. Mantlilihaste abil surutakse vesi läbi lehtriava välja. Peajalgne liigub tagakeha ees tänu väljapaiskunud veejoale (liiguvad raketi põhimõttel). Peajalgsed toituvad kaladest, vähilaadsetest, karpidest, loomakorjustest, olles ise toiduks kaladele, lindudele ja ka imetajatele. Lülijalgsed Lülijalgsed on selgrootud loomad, kelle keha on lüliline, neil on lülilised keha jätked ja kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed jagunevad: 1) Koorikloomad; 2) Ämblikulaadsed; 3) Putukad Koorikloomad Vähid - Jõevähk elab puhtaveelistes jõgedes ja järvedes, keha on kaetud rohekaspruuni kestaga ehk koorikuga, mis koosneb kitiin- ja lubiainest. Kooriku pinnal on köbrukesed ja ogakesed. Kitiinkestale kinnituvad seespoolt lihased. Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Pearindmikku katab seljakilp.

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
18
doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

1. Ökoloogia ­ aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia ­ (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia ­ (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia ­ (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) ­ (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia ­ (kooslus) 6) Süsteemökoloogia ­ (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia ­ (bioom) 8) Biosfäroloogia ­ (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) ­ taimel leht, nina Isend ­ organism · Unitaarsed organismid ­ Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism ­ klonaalse paljunemise tulem

Ökoloogia
61 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Liblikate elu. Liblikate sünd. Putukad.

LIBLIKAD SISSEJUHATUS Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Lülijalgsed KOORIKLOOMAD (vähid, krabid, langust) ÄMBLIKUD (ämblikulaadsed) PUTUKAD (liblikad, mardikad, ristämblik, kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Putukate iseloomulikud tunnused

Iseloomulikud tunnused Putukad on lülijalgsed. Neid on üle miljoni liigi. Eestis on neid leitud üle 12 000 liigi. Keha liigendub 3 osaks: pea; rindmik, tagakeha. Putukate kehad on kaetud kitiinkestaga. Peas paiknevad 1 paar liitsilmi. Paljudel putukatel on tundlad. Putukad on ainsad lendavad selgrootud. Nad näevad UV ja see on oluline nektari leidmisel. Putukate süda on mitmekambriline. Neil on 1 veresoon mis lähebsüdamest pähe. Nad kasutavad hingamiseks trahheed, mis avanevad kehakülgedel. Toitumine Putukad võivad olla taimetoidulised, segatoidulised ja on ka putukaid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Taimetoidulised putukad on näiteks paljude putukate vastsed. Segatoidulised on näiteks prussakad

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

Nt. sigimisränne (Kaug-Ida lõheline liigub merest jõkke kudema); hingamis- ja toitumisränne (klaasiksääse vastne liigub öösiti järve põhjast pinnale hingama ja saaki tabama); kaitseränne (zooplankton liigub järvedes päeval sügavamale, öösel kõrgemale, et kalade eest pääseda); ASUSTUSRÄNNE (Siberi tulnukvähk liigub peipsist, kuhu ta kunstlikult toodi, jõgesid pidi ülesvoolu). Passiivne ränne:nt angerjavastsed hoovustega, jõgedes selgrootud ja vetikad allavoolu. Teiste organismidega, õhuga (nt tolm kuivanud veekogudest, püsimunad), ujuvate objektidega veega leivib eriti plankton. Upwelling- süvaveekihtide vertikaalne hoovus, mis võib kaasa tuua toitainete rikast vett. Antarktikas tõuseb soojem põhjalähedane vesi tsüklonitega üles, sinna koonduvad vaalad. Laevadega tulnukad- laevad ei pea hoovuste tavapärastest suundadest kinni. Laevade

Hüdrobioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Lihastik on hästi arenenud, keha väga paindlik. Verdimevad ektoparasiidid ja röövtoidulised vabaltelavad liigid. Hermafrodiidid. Areng otsene nt Apteegikaan hobukaan, kalakaan KLASS KIDAVAGLAD: Kotikujuline keha, kaevuv eluviis. Parapoode pole, vaid mõni kimp harjaseid. Merevormid. Bonella viridis HÕIMKOND ÜMARUSSID e nematoodid Lülistumata kehaga, ümara ristlõikega ussid. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Kolm ökoloogilist gruppi: 1. Vabalt elavad ümarussid 2. Taimeparasiidid: kiduussid (kartuli-, ristiku-, kaera-kiduuss). 3. solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne

Ökoloogia
11 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Loomariik

1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *kõõlused, !tugi ! varud !kait

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Puisniitude loomastik

parasiitseid organisme, kes on inimese seisukohast kahjulikud. (http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-1-1.htm) Bilateraalsümmeetrilised lülistumata kehaga, ümara ristlõikega (siit ka nimetus) ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Enamik nendest väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga

Pärandkooslused
108 allalaadimist
thumbnail
7
doc

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2

Palinurus elephas ­ Euroopa langust 61. Emane jõevähk kaitseb oma järglasi: kannab mune ja koorunud vähikesi oma tagakeha all õige 62. Missugusi jõevähke on keelatud püüda? 1) alla 10 cm pikkusi vähke 2) mune kandvaid emaseid 63. Kõige suurem vähk homaarlaste sugukonnast on Homarus americanus ­ ameerika homaar, kehapikkus kuni 60 cm 64. Krabilistel tagakeha on taandarenenud ja kõverdunud suure rindmiku alla 65. Mille poolest vähkide tundlad erinevad teiste lülijalgsete tundlatest? Vähkidel on kaks paari tundlaid, teistel ainult 1 paar. 66. Enamus suurtest vähkidest on röövloomad või raipesööjad õige 67. Nimeta kümnejalalisi vähke, kes elavad Läänemeres. 1) hiina villkäppkrabi 2) läänemere krevett 3) põhjamere garneel 68. Kakandilised elavad maismaal; meres; magevees

Loomabioloogia
107 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun