Kehasisene viljastamine Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke Muna Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). Valmik Moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne Vastne Moondelise arenguga loomade esimene arengujärk Nukk Liblika arengujärk, kus ta on liikumatu Kookon Selgrootute loomade mune või nukke ümbritsev kest Suised Putukate toitumiseks vajalikud jätked suu ümber Hüüf Seeneniit Mütseel Seeneniidistik Viljakeha Kübarseene maapealne osa, kus moodustuvad eosed Mükoriisa Seenjuur Sümbioos Seene ja taime vastastikune kooselu Looduslik tasakaal - Ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus
PUUGID 8 klassi materjal 2010 · Puuk ei ole putukas nagu kärbes, sääsk, kirp või täi, vaid ämblikulaadne ja seetõttu sugulane ämblike ja skorpionidega. · Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. · Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. · Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu Eestis, ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), kes elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal,
tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogusid, akvaariumiloomad. · Ämbliku välisehitus. Pole tiibu ega tundlaid, kaheksa jalga, keha moodustab pearindmiku ja tagakeha, kompimiseks karvakesed, võrguniidi nääre, kaheksa liitsilma. · Ämblike toitumine. Röövtoidulised, imevad saagi tühjaks, vähesed taimtoidulised. · Puugid ja nende tähtsus inimese elus. Puuk on ämblikulaadne, eestis elab kaks liiki: laanepuuk ja võsapuuk, levitavad haigusi. · Too näiteid ämblikulaadsete tähtsusest looduses ja inimese elus. Reguleerivad putukate arvu, lagundajad, on toiduks, mürgist saab ravimeid. · Miks on putukad edukas loomarühm? Nad on pisikesed, varjulise eluviisiga, paljunevad kiiresti, lendavad. · Putukate tähtsus looduses ja inimese elus. Tolmeldajad, osa toiduahelast, lagundajad, kahjuritõrje, kahjurid, toodavad kasulikke aineid, levitavad haigusi, rikuvad toitu.
Puuk Puuk on ämblikulaadne (skorpionid,ämblikud) Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. Estis on levinud kaks puugiliiki- võsapuuk ja laanepuuk Puugid on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini Puugi areng Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat. 1/10 mm vastne ja 3-4 mm täiskasvanud puuk Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd Võsapuuk ja laanepuuk Võsapuuk: Leidub kogu Eestis Eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel Laanepuuk: elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Puuke võib leida ka karja...
Looduslikult kasvavad kaktused ainult Ameerika mandril. Aaloe Aaloe on igihaljas taim. Rohkesti kasvab teda Lõuna-Aafrikas, poolkõrbetes. Mõned kõrbes elavad loomad: Kõrbelaev Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett. Skorpion Skorpion on ämblikulaadne lülijalgne. Keha on lüliline ja koosneb peast, kehast ning sabast. Pikkus ulatub 20 sentimeetrini. Skorpion meenutab putukat. Tema lüliline keha ja kaheksa jalga panevad arvama, et tegu on mingi hiigelputukaga. Sisalikud Kõik teavad, mida teeb sisalik, kui teda püüda proovida. Sisalik jätab maha vaid väikse sabajupi ning põgeneb. Hiljem kasvab selle asemele uus saba. Kõrbesisalikud teevad oma vaenlastega samamoodi. Ega nad suurt erinegi oma parasvöötme sugulastest
Kogu maailmas on nüüd loobutud rõugepanemisest. Igaks juhuks säilitatakse rõugeviirust sügavkülmas vaid kahes kohas maailmas - Atlantas ja Moskvas. Rõugetega laps Puukentsefaliit Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. See levib siirutajatega. Puukentsefaliidi siirutajateks on puugid. Puuk on ämblikulaadne, kes läbib kolm elufaasi: vastse, nümfi ja täiskasvanu faasi. Igas eluetapis peab ta leidma ohvri ja sellelt verd imema. Puugid elavad puisniitudel, heinamaadel ja lehtmetsades. Kogu mailmas on levinud mitusada liiki puuke. Puugid levitavad peale puukentsefaliidi ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Kuidas vältida puukentsefaliiti?
Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber ja sõltuvalt temperatuurist muudab ta ka nahavärvi. Kõrberebane e. fennek peitub päeval palavaga oma maa-alusesse urgu ja õhtuhämaruses alustab jahti. Tal on oma kehaga võrreldes suuremad kõrvad kui teistel rebastel. Suured kõrvad aitavad paremini kehatemperatuuri reguleerida (Tartu Ülikool, 2018) 4 Skorpion on ämblikulaadne lülijalgne. Keha on lüliline ja koosneb peast, kehast ning sabast. Pikkus ulatub 20 sentimeetrini. Skorpion tegutseb öösel. Tema jahib ämblikke ja putukaid. Saagi tapab skorpion mürgitades. Saba otsas on tal astel, kust väljub mürk, mis võib tappa isegi inimese. Tavaliselt kasutab ta seda siiski saagi, mitte vaenlase või inimese peal. Skorpionid ei joo, kuna saavad kogu vajaliku vee toidust kätte. Kõrbepalavuse vastu poevad skorpionid kivi alla peitu
MIINA HÄRMA GYMNASIUM Deserts Saudi-Arabia Tartu 2007 Deserts In geography, a desert is a landscape form or region that receives very little precipitation. Generally, deserts are defined as areas that receive an average annual precipitation of less than 250 mm (10 inches). Deserts cover at least one-fourth of the Earth's land surface. Desert biomes can be classified according to several characteristics. There are four major types of deserts: · Hot and dry · Semiarid · Coastal · Cold Location The four major North American deserts of hot and dry deserts are the Chihuahuan, Sonoran, Mojave and Great Basin. Others outside the U.S. include the Southern Asian realm, Neotropical (South and Central America), Ethiopian (Africa) and Australian. The major deserts of semiarid deserts include the sagebrush of Utah, Montana...
Tänu pikkadele jalgadele on kaameli kere kõrgel maapinna kohal, kus õhutemperatuur võib olla isegi 10°C madalam, kui jalgade ümbruses. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised nahapaksendid paikades, kus surve on kõige suurem. Ülestõusmiseks ajab kaamel end alul põlvili, seejärel sirutab välja oma tugevad tagajalad ning alles lõpuks esijalad. Mahaheitmiseks põlvitab kaamel algul esijalgadele ning langetab seejärel tagakeha. Skorpion Skorpion on ämblikulaadne lülijalgne. Keha on lüliline ja koosneb peast, kehast ning sabast. Pikkus ulatub 20 sentimeetrini. Skorpion meenutab putukat. Tema lüliline keha ja kaheksa jalga panevad arvama, et tegu on mingi hiigelputukaga. Ka skorpion tegutseb öösel. Tema jahib ämblikke ja putukaid. Saagi kättesaamiseks on skorpionil kaks näpitsataolist sõrga. Saagi tapab skorpion mürgitades. Saba otsas on tal astel, kust väljub mürk, mis võib tappa isegi inimese
Välimuselt on ta punakaspruun või liiva värvi kollakas. Neid leidub nii Sahara kõrbes, kui ka Araabia poolsaarel. Kehatemperatuuri vähendamiseks on neil võrreldes teiste rebastega suuremad kõrvad. Need talitlevad nagu jahutusradiaatorid, aidates vabaneda üleliigsest kehasoojusest. Kuuma päeva veedavad fennekid urgudes. Toitu otsima suunduvad nad alles öösel, jahtides putukaid, sisalikke ja hüpikuid. Fennekid tegutsevad gruppidena koos. Skorpion Skorpion on ämblikulaadne lülijalgne. Keha on lüliline ja koosneb peast, kehast ning sabast. Pikkus ulatub 20 sentimeetrini. Skorpion meenutab putukat. Tema lüliline keha ja kaheksa jalga panevad arvama, et tegu on mingi hiigelputukaga. Ka skorpion tegutseb öösel. Tema jahib ämblikke ja putukaid. Saagi kättesaamiseks on skorpionil kaks näpitsataolist sõrga. Saagi tapab skorpion mürgitades. Saba otsas on tal astel, kust väljub mürk, mis võib tappa isegi inimese
aastaseks. Välimuselt on ta punakaspruun või liiva värvi kollakas. Neid leidub nii Sahara kõrbes, kui ka Araabia poolsaarel. Kehatemperatuuri vähendamiseks on neil võrreldes teiste rebastega suuremad kõrvad. Need talitlevad nagu jahutusradiaatorid, aidates vabaneda üleliigsest kehasoojusest. Kuuma päeva veedavad fennekid urgudes. Toitu otsima suunduvad nad alles öösel, jahtides putukaid, sisalikke ja hüpikuid. Fennekid tegutsevad gruppidena koos. Skorpion Skorpion on ämblikulaadne lülijalgne. Keha on lüliline ja koosneb peast, kehast ning sabast. Pikkus ulatub 20 sentimeetrini. Skorpion meenutab putukat. Tema lüliline keha ja kaheksa jalga panevad arvama, et tegu on mingi hiigelputukaga. Ka skorpion tegutseb öösel. Tema jahib ämblikke ja putukaid. Saagi kättesaamiseks on skorpionil kaks näpitsataolist sõrga. Saagi tapab skorpion mürgitades. Saba otsas on tal astel, kust väljub mürk, mis võib tappa isegi inimese. Tavaliselt kasutab ta seda siiski saagi, mitte
kliitor. Horemheb (lk 319) valitses umbes 13211293 eKr ning ta ei olnud kuningikku päritolu. Ta võttis naiseks Nofretete õe Mutnodzme ja kuulutas ennast vaaraoks pärast Eje surma. Horemheb oli pärit Herakleopolisest ja oli Enhatoni ajal vägede ülemjuhataja. Ta oli Vana-Egiptuse 18. dünastia viimane vaarao. Tema haud asub Kuningate orus. Selle leidis 1908. aastal Theodore Davis. Skorpion (lk 327) - soojamaine ämblikulaadne putukas, kes surmab saagi tagakeha tipus oleva mürgiastlaga, koolutades saba üle selja ettepoole. Skorpion on ka tähtkuju. Sükomoor (lk 324) sükomoorviigipuu - kõva, mädanemiskindla puiduga viljapuu troopilises Aafrikas. Püloon (lk 332) VanaEgiptuse templi kahe torniga väravehitis. Nüüdisajal hoone, pargi või muu sellise sissepääsu kaunistav torn; Võlvkaare, rippsilla või muu rajatise massiivne tugipost.
liitsugulisus- loomad, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis vaegmoone- areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja valmik ehk täiskasvanu täismoone- areng, kus muna-, vastse- ja valmikujõrgu kõrval esineb ka nukk, nt liblikad ja mardikad vastne- moondega areneva looma esimene arengujärg pärast munast koorumist nukk- selgrootude moondumisareng (nt liblikatel ja mardikatel) valmik- moonde läbi teinud täiskasvanud putukas v. ämblikulaadne, röövik- täismoondega putukate arengujärk tõuk- täismoondelise vastne. Tal on pea ja kolm paari rindmiku jalgu vagel- kahetiivaliste putukate vastne, tal pole pead ega jalgu kestumine- perioodiline jäiga kehakatte vahetamine, nt lülijalgsetel, sest see ei võimalda loomal kasvada. VI. LOOMARIIK - SELGROOGSED SALLY 1. Kalad, nende esindajate kohastumused eluks vees. Kalade jagunemine: Sõõrsuud (silmud) Kõhrkalad (haid, raid)
temperatuuride vertikaalsest erinevustest, põranda temperatuurist. Õhuniiskus Õhu liikumise kiirus Kütte- jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide toimimine Müra, vibratsioon. Mikrobioloogiline sisekliima Mikroobid, hallitusseened. Hallitusseeneeoste sissehingamisel või kontaktist nahaga võib inimesele tekkida allergia. Hallitusseened võivad toota õhus lenduvaid osakesi. Tolmulestad palja silmaga nähtamatu ämblikulaadne lülijalgne. Tolmulesta väljaheited on üks peamiseid allergeene. Bakterid on samuti potentsiaalsed allergeenid, kuna bakterid on niiskuslembelised siis leidu neid rohkem niisketes kohtades. Sisekliimat mõjutavad ka lemmikloomad. Võivad põhjustada allergiaid. Hoonete ohutus Piirdetarindite ja nende detailide ning kinnitite mehaaniline tugevus peab tagama hoone kasutajate ja hoonest möödujate turvalisuse.
antigeene tabama, protsessima ja esitlema T helperitele. Nad esitlevad eriti efektiivselt antigeene, mis kinnituvad spetsiifiliselt nende pinna immunoglobuliinidega. Antigeeni presentatsioon läbi B lümfotsüüdi on oluline just humoraalse immuunsuse juures. Dendriitrakud. Dendriitrakkude hulka kuuluvad erinevad rakud erinevates kehapiirkondades. Kõikidele eri vormidele on ühine ebatavaline ämblikulaadne kuju. Neid leidub difuusselt, väikeste populatsioonidena kõikjal epiteelis ja mitmetes solid(läbini samast materjalist) organites. Võivad migreeruda ka läbi vere ja lümfi. Dendriitrakud on näiteks Langerhansi rakud, lümfi „varjatud“(?) rakud, vere dendriitrakud (moodustavad vähem kui 0,1% kõikidest tuumaga keharakkudest) ja interdigitating rakud, mida võib leida lümfoidorganites läbi kogu T raku tsooni. Kõik põlvnevad ühisest prekursorist üdis, kuigi mitte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
