Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vägivald kui probleem". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vägivald, hindeid, koolides, arugi, film, laadida, rate, filme, peredes, politseile, narrimine, mõnitamine, hilja, sõbrale, usaldada, kambad, ohjeldada, laseb, tekitavaid, peabki, saadetakse, konto, meelt, nõme, sõnavabadus, kommentaarid, eredam, kasvatamine, harjunud, niimoodi, kasvatatudJuhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks
Väärkohtlemisealases kirjanduses liigitatakse laste väärkohtlemist väga sageli just emotsionaalseks, füüsiliseks ja seksuaalseks väärkohtlemiseks ning hooletussejätmiseks. Osasid neist jaotatakse veel eraldi alaliikideks (näiteks kerge ja raske füüsiline väärkohtlemine). 1. Füüsiline väärkohtlemine Kõige kergemini märgatavaks ja enim uuritud väärkohtlemiseliigiks on füüsiline vägivald (Barnett, Todd Manly & Cicchetti, 1995). Gil (1970) defineerib seda kui vanema või hooldaja tahtlikku, mitte-õnnetuslikku füüsilise jõu kasutamist või tahtlikku õnnetuse mitte vältimist lapse suhtes eesmärgiga vigastada, solvata või kahjustada last. Füüsilisel väärkohtlemisel on olemas leebem ja raskem vorm .Kergemateks käitumisaktideks võib pidada laksu andmist, lapse löömist või löömist mingi esemega, tõukamist ja lükkamist ning loopimist mingite asjadega
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
Väga sageli kasutatakse vägistamise puhul füüsilist vägivalda. Vägivalda võib teostada nii keemiliselt, bioloogiliselt kui mehaaniliselt. Vägistamise puhul kasutatakse sagedamini mehaanilist vägivalda. Kergemad vormid, mis ei jäta kehale jälgi: · Kasutatakse füüsilist jõudu - Kinni sidumine - Kätega kinni hoidmine - Tema vastupanu füüsiline neutraliseerimine ilma peksmiseta · Mitmesuguseid vahendeid, s.h. relva Intensiivsem vägivald, millest tavaliselt jäävad kehale jäljed: · Peksmine · Uimaseks löömine · Kägistamine Ohvri vastupanu saab kõrvaldada ka talle alkoholi või narkootikume manustades. Umbes 1/6 vägistamisi pannakse toime psüühilise vägivalla kasutamisega. Psüühiline vägivald on ähvardus kannatanu hirmutamiseks. Ähvardatakse toime panna kohe või tulevikus selliseid tegusid, mis võivad kannatanule kahju tuua või ahistada tema õigusi.
..............................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6 Kust saab tuge?....................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................8
.............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ......................................................7 Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7 Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8 Rasedate vastane vägivald Eestis ..............................................9 Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb...................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel.
Kui läbisin paar aastat tagasi õpetajakoolitust, tundsin kõige suuremat puudust sellisest õppejõust, kes räägiks oma isiklikest praktilistest kogemustest koolis ning konfliktsituatsioonidest, mida ta ise on lahendama pidanud. Kahjuks midagi sellist seal ei kuulnud. Lektorite näited piirdusid eeskätt nendega, mida nad olid kuulnud tegevõpetajatelt. Noore õpetajana pean probleemiks seda, et liiga suur vastutus koolivägivallaga eest pannakse õpetajale. Ühiskonnas, kus vägivald on üks peamisi müügiartikleid, ei saagi kool teistsugune olla. Järelikult on vägivallale reageerimine iga kodaniku asi. Kui paljud teist on vahele astunud, kui kaks poisiklutti omavahel tülitsevad? Aga kooliteemalisi artikleid ja netikommentaare lugedes tekib ikka ja jälle tunne, et 12 kõikide murede lahendamist oodatakse eeskätt õpetajalt. Anname talle natuke palka
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval
.......... 28 11.Kasutatud kirjandus......................................................................................... 29 Lisad.................................................................................................................. 30 2 Sissejuhatus Ma valisin uurimisteemaks koolikiusamise, kuna see on väga suur ja lai teema millest rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal pool ja samuti on see koolides, huviringides, linnas, tänaval väga levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu.
Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks
Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool
Skype. Internet on andnud võimalusi vaadata muusikavideoid YouTube. Internetis on võimalik kuulata raadiot, rääkida telefoniga, vaadata televisiooni, teostada pangaülekandeid, tellida Internetipoodidest kaupu, saata elektronkirju. Internet areneb pidevalt, võimalused suurenevad. Võiks siinkohal välja tuua, et õppeasutused on läinud üle e-keskkonda, milleks on e-Kool, kus õpilased saavad kätte oma õppematerjalid, tunniplaanid ning lapsevanemad saavad jälgida oma lapse hindeid ja kooliskäimist. Internetis saab välja ütelda oma arvamusi ja mõtteid. Katsetada või ise midagi luua, kasvõi veebilehed ja blogid. Interneti tuleb osata kasutada teadlikult. Aga et see toimiks peab Internet olema turvaline ja sõbralik. Internet on andnud ka palju võimalusi nendele inimestele, kes lapsi kurjasti ära kasutavad. 8
Seda on tehtud 9. ja 12. Peatükkide vastavates paragrahvides. Prostitutsioonisüüteod on eelkõike seotud alaelise kaitsega, mis peab alaelisele tagam normaalse vaimse ja seksuaalse arengu. Normaalse seksuaalse arengu all mõeldakse alaealise arengut. Mida ei mõjutata eale kohatu seksuaalse elamusega või hoiaku kujunemisega.29 Käesoleval ajal eristatakse mitu olulist viisi laste vägivaldsest kohtlemisest: füüsiline, emotsiooniline vägivald, seksuaalne kuritarvitamine ja hoolimatu suhtumine. 30 Kalduvus vägivallale võib olla terve rea mitmesuguste mõjutuste tulemuseks. Nende hulgas ebapiisav armastus ja hellus ema ja isa poolt, vanemate julmus ja järjekindluse puudumine kasvatusmõjurite teostamisel varajases, last formeerivas eas, pärilikkus ja neuroloogiline baas, stressiseisundite tase ja ka see, millisel määral lapsel õnnestub või ei õnnestu ellu viia oma isiklikke püüdlusi
tulevad erinevad juhtumid päevavalgele ja õnneks saab enamik lastest abi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline kui vaimne ning ka tagajärjed võivad olla erinevad. Seksuaalse väärkohtlemise puhul on kindlasti lapse psüühika tulevikus mingil määral häiritud. Tihti ei saa lapsed aru, mis nendega toimub ja kas antud tegutsemisviis on normaalne, seda eriti seetõttu, et lapsed, kelle puhul seksuaalne vägivallaakt on korda saadetus, on väga noored. On teada ja tuntud väljend, et vägivald sünnitab vägivalda. Seega on paljud kurjategijad pärit just vägivaldsete vanematega perekondadest. Kuid kindlasti saab märgata vägivaldset käitumist juba noores eas, teha oma järeldused ja uurida, mis perekonnas toimub, et laps matkib vägivaldset käitumist. Kahjuks leidub ka tugevaid, füüsilisi vägivaldseid käitumisi ka imikute suhtes. Oma referaadis käsitlen üht suuri kahjustusi tekitavat väärkohtlemise vormi Raputatud lapse sündroomi
Selleks, et politseisse pöörduda, pöördub ta algul mõne täiskasvanu poole ja alles siis tehakse ka vastavasisuline avaldus politseisse. Paljudel juhtudel ei julgeta aga sellest kellelegi rääkida, tihti süüdistatakse iseennast ja kuritegu jääbki latentseks. Juhul, kui alaealisest kannatanul esineb tõsiseid tervisekahjustusi, siis julgetakse pöörduda meditsiinitöötaja poole ja alles siis koos meditsiinitöötaja abiga pöördutakse politseile. Siinkohal tulekski erilisemat tähelepanu pöörata meditsiinitöötajate väljaõppele ja teha vastavasisulisi koolitusi. Meditsiinitöötaja peaks oskama ja ära tundma väärkoheldud ohvri, peaks oskama teda edasiste kavatsuste suhtes nõustama ja nõu andma ja kindlasti peaks olema minu arvates meditsiinitöötajal kohustus sellest politseid teavitada. 2 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Tallinna Politseiprefektuuri töötajate küsitlus 2002. Üleeestiline
1.5. Suhtlusportaal Euroopa noortest kasutab internetti kolm neljandikku. Enamkasutatavad online-võimalused, mida noored kasutavad, saab jagada neljaks: haridus, osalus, loovus ning identiteet ja sotsiaalsed sidemed. Tulenevalt uute võimaluste mitmekesisusest, veedavad noored internetikeskkonnas aega rohkem kui kunagi varem. Suhtlusportaal on keskkond, kus inimesed on tihedaks külastajaks suhtlemise eesmärgil. Suhtlusportaalideks võib nimetada näiteks Facebooki, Rate.ee'd ja Orkutit. Kui tuua paralleele Eesti esimeste veebipõhiste sotsiaalsete võrgustikega, siis ei saa mainimata jätta suhtlusportaali Rate.ee. Rate.ee domeen avati 2002. aastal - loojaks Andrei Korobeinik. Rate.ee võib nimetada täielikuks suhtlusportaaliks. Algselt võimaldas leht isikliku profiili loomist, piltide, informatsiooni lisamist ning teiste kasutajate piltide hindamist ja kommenteerimist, samuti portaalisisest kirjade vahetamist kasutajate vahel. Hiljem lisati
end väärkohtlema. 3 K- rakendub nii rahu ajal kui relvastatud konfliktides. Üv turvalisuse uuringu paarisuhtevv osa metoodikast 3 - Mõisted Vv kohta käivad küsimused on sarnased Strausi konfliktitaktika skaalaga (Conflict Tactics Scale ehk naistevastane vägivald - naiste inimõiguste rikkumine ning naiste diskrimin vorm; see tähendab kõiki CTS), mille järgi on m ja n ohvriks langemise sagedus tihti võrdne. See on tingitud asjaolust, et soolise vv akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüs, seks, psühhol või küsimused ei arvesta vv põhjusi ja tagajärgi
panna. Inimest õhutab agressiivselt käituma see, kui tema julgus seatakse kahtluse alla. Agressiivse või hulljulge teoga ei taha ta ainuüksi teistele oma söakust tõestada, vaid eelkõige ise selles veendumusele jõuda. Teiste inimeste õhutusel paneb ta toime palju mõistusevastaseid vägivallategusid, kus ohver on pelgalt objekt, esimene vastutulija, täiesti süütu inimene (Keltikangas-Järvinen, 1992). Agressiivsus on üks vägivalla osa, kuid vägivald ei tulene ainult agressiivsetest emotsioonidest. Mõistame hukka ja keelame laste agressiivse ja vägivaldse käitumise, uskudes, et see hoiab ära vägivalla, mida me kardame. Tegelikult võime sellega aga saavutada vastupidise reaktsiooni. Lapse löömine või temaga tõrelemine ei ole tagajärg vaid karistus. Valu on loomulik tagajärg sellele, et laps üritab saavutada midagi sellist, milleks tema keha veel valmis ei ole. Agressiivne käitumine vallandub,
Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus
mõistuse ja sõnavabaduse piir: näiteks, kas armastusest rääkimine võib mingil hetkel jääda komblusnormidest väljapoole? Loomulikult ei saa last televiisorist täiesti eemale hoida, vaid vanemad peavad oma perest lähtudes teadvustama, kas ja milline mõju on telerist nähtav lapsele. (Must, 2012.) 6. TELESAATED JA LAPSE AGRESSIIVSUS On levinud arvamus, et vägivallasaated õhutavad agressiivselt käituma. Miks siis kõik lapsed ei käitu agressiivselt, kuigi vaatavad samu filme? Siin on oluline, missugused tunded lapse käitumist suunavad: kas käitumise on põhjustanud viha, jonn või hirm, mis sunnib enda kaitseks ründama. Erinevad tundeseisundid väljenduvad otseselt käitumises. Sagedasem laste käitumist mõjutav tunne on hirm. Poisid tahavad valdavalt olla tugevad ja mehised. Kuidas sa väljendad äkki oma hirmu, et ma ei julge või ei saa hakkama. Kui sellises tundeseisundis laps on näinud filmides, et tugevust ja
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
Varguse puhul toimub valduse üleminek salaja. Röövimise puhul toimub tahtevastane üleminek senise valdaja teadmisel, juuresolekul ja pealtnähes. Millal kannatanu oma asja ära annab või millal see asi ära võetakse? Röövimine on siis, kui kannatanu arvates ei ole tal valikuvõimalust, et midagi muud teha ja ta peab selle tegema. Karistusõigus II.osa - Vägivald- võib olla füüsiline ja psüühiline. Psüühiline vägivald on ähvardamine – min § 120, üldtunnuste osas kehtivad kõik tunnused, mis § 120 puhul.Röövimise puhul ähvardamine võib seisenda ka valuga tekitava väärkohtlemisega. Vägivald ei pea olema suunatud otseselt vara valdaja vastu vaid see võib olla ka kolmanda isiku vastu. Füüsiline vägivald eeldab mingisugust kannatanu kehasse puutumist ühel või teisel määral.Vägivald peab olema min § 121 eeldab seda, et on
teenusepakkujad ning laialdaselt hakkas see levima 1990-ndate keskpaigas. Tekkis ,,World Wide Web", kasutama hakati meili teel suhtlemist, internetis uudiste lugemist jne. (2) Eestis hakati interneti suuremal määral kasutama projekti ,,Tiigrihüpe" raames. See on riiklik projekt, mis käivitati 1996. aastal ning mille põhirõhk on hariduse infrastruktuuri arendamisel. Tiigriprojekti raames koolitati välja haridustöötajaid ning koolides vahetati välja arvutid, et tagada muutus olukorras, kus mõned aastad varem taasiseseisvunud Eesti jõuaks IT-alal järgi Lääneriikidele. Praeguseks on see eesmärk täidetud ja Eesti on IT-alal üks juhtivaid riike, näiteks on meil väga kõrge internetikasutajate protsent kogu elanikkonnast. (3) Interneti positiivsed küljed Laias laastus võib interneti head küljed jagada kahte suurde rühma. Esimest gruppi
enesetappu vähemalt mitte noorena. Enesetapp on üldiselt väga intiimne asi ning 8 sellest ei soovita rääkida. Inimesed kes otsustavad sooritada enesetapu on määravaks faktoriks tunded mis on seotud häbitunde ja madala enesehinnanguga. Seepärast on väga oluline inimesi hoolikalt kuulata. Kodukahjustusfilosoofia vaatenurgast võib aga enesetapp olla täiesti arusaadav. Seda eelkõige kuna lapsele on saks saanud vanemate poolne tõrjutus või vägivald samuti armastuse puudumine ning tunne, et ollakse üleliigne ehk vajamatu. On selge, et oma lapsesse kiindumine ei ole alti kerge, sest lapse lakkamatu nutt võib põhjustada paanikahoo, mis viib lapsevanema tegema tahtmatuid ja läbimõtlematuid asju. Lisaks sellele võib vanemat peale lapse ilmale tulekut tabada depressioon, kus ta ei ole oma lapsest huvitatud ja hiljem võib lapsega kontakti saavutada sootuks raske olla. Enesetapu põhjusteks võivad olla veel
Erikooli omadel Eestis viimasel ajal kõvasti tõusnud. 13 5. Loeng AGRESSIIVSUS - Teisele inimesele tahtlikult haiget ja kahju tegemine. Agressioon on tahtlik vaenulik rünnak kellegi või millegi vastu, saab olla ka enese vastu ehk eneseagressioon. Agressiivsus Vägivald üks osa agressiivsest käitumisest. Agressiooni saab jagada selliseks, kui tegu laias laastus füüsilise või psühholoogilise agressiooniga. Vägivald on siis füüsiline agressioon. Vaenulikkus hoiak Viha emotsioon, mis käib kaasas Impulss agrssiivsed impulsid, tendents käituda nii. Osa pole see, mida ajendab väline stiimul, võib ajendada ka agressiivne impulss (acting out behavior). Tendentsid seoses koolivägivallaga: Enne 20.saj koolis vägivald oli harv, väga vähe kaklusi 20.saj suurenenud väga palju. 70-aastastest peale millised ühiskonnas kõige tõsisemad probleemid, siis vägivald top10-sse.
tähelepanu all nii õpilaste kui õpetajate arengut soodustavaid ja raskendavaid tegureid? 3. Mil määral me tunneme õpilaste soolisi ja vanuselisi, füüsilisi ja vaimseid, intellektuaalseid ja emotsionaalseid, kõlbelisi ja sotsiaalseid iseärasusi? 4. Mil määral on meie koolis tuvastatud iga õpilase ja õpetaja anne ja loodud eeldused ande hoidmiseks? 5. Mil määral on leitud meetmed iga õpilase ja õpetaja nõrkade külgede kompenseerimiseks? Eesti koolides arvatakse, et õpimotivatsioon on võimalik tekitada sunni ja surve, kontrollimise ja hindamise suurendamisega. Õpilase arengu peamiseks näitajaks peetakse mõnes koolis teadmiste-oskuste olemasolu, mitte teadmise-oskamise-arusaamise ühtsust. Teadmiste kvaliteet ei ole paljudes koolides üldse kõne all. Paljudes koolides kujutatakse ette, et hinded iseloomustavad õppe tõhusust.
Aegumine võib ainult vahel olla. Tapan kaks ära lähen vangi, ja siis lähen edasi tapma. Juriidiline retsidiivsus tuleb vahepeal. Vähemalt teist korda- kõik korduvus (retsidiiv)- faktiline, juriidiline.. peab olema esimese tapmise tahtlus. Röövimine või omakasu motiiv- seoses röövimisega, seega see ei pea olema röövimise ajal, vaid võib kaasneda, tahan vara kätte saada ja arvan, et hakkab vastu ja löön maha. Või satub omanik peale ja löön ta maha. Vägivald võib olla vahend vara enda kätte saamiseks või enda kätte jätmiseks. Tahan sõrmust kätte saada või tapan su. Saan kätte ja omanik hakkab taga ajama, siis ähvardan teda vägivallaga või maha löömisega. Omakasu motiiv- isik soovib saada sellest tapmisest tulenevad kasu. Rahakoti kätte saades suureneb enda varaline sfäär. Või vabanemine kulutustest - löön võlausaldaja maha. Ei oma mingit juriidilist tähtsust, kas ta
3. Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine. Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki. Lähisuhte vägivald- intimate partner violence Lähisuhte vägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel sugulussuhetes. Ühiskonnas varjatud probleem, millest rääkimine on tabu? Suhteliselt tabu teema jah, kuigi viimastel aastatel räägitakse sellest aina enam. Peretüli, millesse kõrvalseisjad sekkuma ei peaks? Peaksid küll, aga see on ikka väga raske.
peale vihane, ei süüdistanud ta teda selles, mis oli juhtunud. Teose autor on toonud hästi välja selle, kuidas tihtipeale inimene ei soovigi näha teistes häid külgi, vaid leiab neid alles siis, kui on toimunud mõni õnnetus, Kati puhul haigestumine. "Kuidas elad, Ann?" (A. Vallik) peategelane Ann oli heast perest ja hästi kasvatatud laps. Kuid pinged kodus tekitasid ka pingeid koolis. Lõpuks läks Ann kallale oma klassiõele Ritale, kes väitis, et Ann saab häid hindeid vaid tänu sellele, et ta ema koolis pugemas käib. Ann ja Rita viidi direktori kabineti ukse taha ootama, kuid hirmust tagajärgede eest jooksis Ann minema. Rita järgnes talle, ning nad said sõpradeks. Rita ei olnud nii heast perest ning heade kommetega. Koos Ritaga hakkas Ann tegema suitsu, jooma alkoholi ning proovima narkootikume. Kuigi Rita ükskõikne suhtumine ellu häiris Anni, oli see samas ka rahustav, kuna Ann ise oli suur muretseja
.................................................................................... 16 4.3.3. Õed ja vennad...................................................................................... 16 2 4.3.4. Eakaaslased......................................................................................... 16 4.4. Vanemate kasvatustüübid..........................................................................17 4.5. Vägivald laste kallal, distsiplineerimine......................................................17 4.6. Emotsioonid................................................................................................ 18 5. MÄNG JA ARENG............................................................................................... 19 6. LAPSE vaimne areng......................................................................................... 20 6.1. Taju..................................................
kurb või õnnetu, samuti võib ta olla hoopis agressiivne. Tuleb kuulata, millest laps räägib mängides,sest tihti mängivad nad läbi olukordi kus on ise viibinud, jälgida nende ilmeid ja analüüsin seda. Kahtluse korral julgustada teda edasi rääkima oma sõnadega. Ääretult tähis on last uskuda ja tunnustada teda. Samuti on olemas seksuaalne vägivald. Arusaada, et last on seksuaalselt ärakasutatud on keeruline, kindlasti ei saa nad ise ka aru mis toimub ja nende jaoks ei pruugi see olla midagi halba. Seksuaalselt ärakasutatud lapsel on kõrgendatud huvi vastas sugupoole vastu ta räägib palju seksuaalsetel teemadel. Igapäevaselt on vaja lastehoius teha majapidamis- ja koristutöid.
See on võime märgata selgelt nähtuseid, mis leiavad aset meie peas ka kehas- mõtted, hirmud, ihad, emotsioonid jt. Tuleb saada teada need nähtused, mis suudavad meie elu märkimisväärselt muuta. Tekib valikuvõimalus, mille läbi saab hoida ka distsipliini. Kui hakatakse nägema oma võimalusi, siis läbi teadlikuse oskame me hakata valima. Selle läbi jõutakse iga kord eesmärgile lähemale (Pajumaa 2010). ,,Distsipliini eesmärk ei ole vägivald enda kallal- see ei ole distsipliin. Distsipliini eesmärk on saada rõõmu", Sri Sri Ravi Shankar- vaimne juht ja humanist (Shankar 2009). 9 KOKKUVÕTE Käsitledes lapse arengu- ja kasvukeskkonda, peaksime lõplikult loobuma totalitaarreziimide poolt monstrumiks moonutatud terminoloogiaaspektist. Siin on mõeldud seda, et poleks ainuüksi juba autoriteedi ja distsipliini mainimine seostatud
annaabi.ee 
