Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vabariigi valitsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
president, ministrid, parlament, peaminister, riigieelarve, eelmine, volitused, riigkogu, samasse, valitsuskriisid, astuma, juhtima, luuakse, ministeeriumid, justiits, rahandus, haridus, kuuluda, portfellita, kantsler, riigikantseleiPresidendi võim on suurem presidentaalse korraga riigis. 10. Millised on EV presidendi ülesanded? 1) Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. 2) Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused. 3) Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid. 4) Teha RKle ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetad kohtunikud ja Eesti Panga president. 5) Olla riigikaitse kõrgeim juht. 11. Kuidas valitakse EV president? Kes võib selleks saada? Kõigepealt esitavad Riigikogu liikmed kandidaati. Esitajaid peab olema vähemalt 21, kandidaat peab olema vähemalt 40a ning sünnilt eesti kodanik. Seejärel toimub Riigikogus hääletamine. Poolt peab olema vähemalt 2/3 riigikogu liikmeist. Kui vähemalt 2/3 on poolt, tunnistatakse kandidaat valituks ning president annab ametivande Riigikogu ees. Kui aga I hääletusvoorus pole 2/3 poolt, korraldatakse II hääletusvoor ja kui ikka ei, siis ka III
PARLAMENT Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu parlament. Parlamendi ülesanded on: 1) esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3) seaduste vastuvõtmine 4) valitsuse ametissepanek ja kontroll tema üle 5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid:
valitseja suva järgi. Totalitaarne riik Rahvas on muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud kodanike eraelu. Totalitaarses riigis kehtib range tsensuur, välissuhtlemine on keelatud. Siirderiik riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust reziimist, kuid kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi. Võimude lahusus valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus. Seadusandlik võim organiks on parlament, peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine. Täidesaatev võim Organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Ülesandeks viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne korraldus parlamendisaadikud valib rahvas otsestel valimistel. Need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti, moodustavad valitsuse
Õigusakadeemia Õigusteaduskond Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat Õppejõud: Kalle Liiv Koostaja: Anna Vinogradova Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on
Vabariigi valitsus Referaat Koostaja Juss Kärner 9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST
vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaalustatuseks. Demokraatlik valitsemine: · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. · Võim on avalik ja kontrollitav. · Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud
....................................3 § 87. Vabariigi Valitsus......................................................................................4 Poliitilise riigijuhtimise funktsioon...................................................................4 Haldusfunktsioon...............................................................................................5 Valitsuse moodustamine........................................................................................5 Vabariigi President.................................................................................................6 Vabariigi Presidendi institutsioon......................................................................6 Vabariigi Presidendi valimised..........................................................................7 Vabariigi Presidendi ülesanded..........................................................................8 Ministeeriumite moodustamine...........................................
e. Kaitseväe juhataja-Ants Laaneots 11. Nimetab ametisse eesti panga presidendi-Ardo Hannson 12. Nimetab ametisse kohtunikud (220 13. Annab autasusid ja auastmeid 14. On Eesti riigikaitse juht 15. Teeb ettepaneku sõjalisel seisukorral, erakorralise seisukorra ettepanek 16. Armu andmine Vabariigi Valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamine Eestis vahetub valitsus kahes olukorras: 1. Pärast riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb 2. Pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile, seetähendab kogu valitsuse tagandamist Ühe parteiline valitsus- sellise valitsuse saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendi kohtadest. Üheparteilist valitsust esineb üsna harva, euroopas on see tavaline vaid Sbr- is. Mitme parteiline ehk koalitsiooni valitsus- selline valitsus arvestab poliitikas erinevaid
1.Riigikogu tähtsamad ülesanded, tööjaotus, istungid, alalised komisjonid(nimeta) RK ülesanne: 1)nagu kõik parlamendid, esindab RK poliitikas erinevaid ühiskonna gruppe ja erinevaid vaateid 2)Nagu kõikidel parlamentidel on RK ülesandeks arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3)nagu kõikidel parlamentidel on RK tähtsaim ülesanne seaduste vastuvõtmine. 4)RK ülesandeks on valitsuse ametisse panek ja tema tegevuse kontrollimine 5)RK ülesanne on riigieelarve vastuvõtt Töökorraldus: 2 istungjärku ühes aastas. Esimene on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Ühe istungjärgu raames toimuvad istungid. Juunist septembrini võib korraldada erakorralist istungit. RK struktuur: juhatus: RK esimees + 2 aseesimeest. RK komisjoni kuuluvad kõik RK 98 liiget. Komisjon: tegeleb mingi kindla valdkonnaga Fraktsioon: RK fraktsiooni moodustavad ühe erakonna liikmed RK-s.
plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:....................................................................4 TINGIMUSED................................................................................................................ 5 AMETISSEASTUMISEL................................................................................................... 5 5.Presidendi valimise kord Eestis....................................................................................5 6
poolt hääletama enam kui 50% kõigist esinduskogu liikmetest Poolthäälteenamus – poolt on rohkek kui vastu 3. Riigikogu struktuur. – Esimees, kaks abiesimeest, komsjonid ja fraktsioonid 4. Millised erakonna kuuluvad praegu koalitsiooni, millised opositsiooni? Koalitsiooni – erakonnad, kes kuuluvad valitsusse: RE, SDE Opositsiooni – erakonnad, kes ei kuulu valitsusse: Keskerakond, IRL 5. Kes võivad algatada seaduseelnõusid? - Parlament 6. Kuidas toimub seaduseelnõude menetlemine Riigikogus? Eelnõude esimene lugemine – seaduse tutvustamine Teine lugemine – sätete arutelu, muudatuste selgitamine, suunatakse kolmandale lugemisele Kolmas lugemine – esitatakse lõpptekst, läbirääkimised fraktsioonide esindajatega, seaduseelnõu pannakse lõpphääletusele 7. Millal seadus jõustub? – Kümnendal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas 8. Nimetage presidendi ülesanded parlamentaarses ja presidentaalses riigis.
Ühiskonna konspekt 2 Riigikogu- kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi valib demokraatlikus riigis rahvas. Ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-,
arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteist + valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt üle teisele + kandidaat võib saada oma parteikaaslaste hääled endale *hübriidne valimissüsteem- ühendab m ja p vs-d; valijal on 2 häält: ühe annab p vs alusel ja teise m vs alusel (nt Venemaa) *riigi ül.valmiste ettevalmistamisel: parlament tegeleb valmisseadusega + teavitustöö + RK annab raha + valmistab ette dokumentatsiooni + kandidaatide registreerimine *valijate mõjutamine: klassikuuluvus, sõbrad, sots.meedia *Otsene demokraatia- rahvas teeb ise otsuseid (referendum) *Esindusdemokraatia- rahvas valib saadikud, kes nende mõtteid esindavad *osalusdemokraatia- kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus *eliitdemokraatia- huvide esindamine ja mandaadi valdamine ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS EESTI VASAKPOOLSED:
Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Seaduste vastuvõtmine Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alalised komisjonid: Maaelukomisjon Riigikaitsekomisjon Euroopa Liidu asjade komisjon Majanduskomisjon Sotsiaalkomisjon Keskkonnakomisjon
Vabariigi Valitsus Põhiseaduse VI. peatükk Vabariigi Valitsuse funktsioonid • Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ( PS § 86) • Poliitilise juhtimise funktsioon (PS § 87 p 1, 4,5) - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; - esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; - koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande • Haldusfunktsioon (PS § 87 p 2,3,6,7,8) - suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; - korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; - annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; - korraldab suhtlemist teiste riikidega; - kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; Vabariigi Valitsuse koosseis
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM 1. Vabariigi Valitsus Valitsuse moodustamine: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Ehk lühidalt ja konkreetselt:
Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule
vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. Riigipea nimetab ametisse peaminstri, ülejäänud ministrid valib peaminister, kuid presidendi heakskiidul. Parlamentaarses süsteemis on riigipeal rohkem seotust seadusandliku võimuga, sest tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament (valib ka presidendi). Kui suur on võimuharude sõltumatus üksteisest presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Presidentaalses süsteemis on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim võimuharude autonoomia.
Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni. Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata. 2
15.03.2010 PARLAMENT, VALITSUS JA PRESIDENT JUHTIVAD PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2 Erinevad demokraatiad
Vabariigi Valitsus täidesaatev võim. Täidesaatva võimu kõrgem organ on Vabariigi Valitsus. Valitsust juhib peaminister. Valitsus koosneb Eestis kuni 15 ministrist. Valitsuse nimekirja esitab peaminister kinnitamiseks Riigikogule. Ministeeriume on 11. Seega saab nn portfelliga ministreid olla 11. Ülejäänud Vabariigi Valitsuse liikmed on portfellita ministrid ja ministeeriumite asemel juhivad nad büroosid. Minister tegeleb ministeeriumi poliitilise juhtimisega. Igapäevase töö eest vastutab ministeeriumis kantsler. Kantsler on kõige kõrgem mittepoliitiline ametnik. Peaminister on Vabariigi Valitsuse kui meeskonna juht. Ta koordineerib valitsuskabineti igapäevast tööd ja esindab Vabariigi Valitsust suhtluses Riigikoguga. Asjaajamise (kirjavahetus, igapäevane
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1) · Demokraatlik valimiskord põhiseaduslikkus, konstitutsionalism o Võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil o Kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist o Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga o Kui suur on võimuharude iseseisvus Presidentalism USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia · President on ühtlasi valitsusjuht ja koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Võimuharude autonoomia on teiste vormidega võrreldes suurim. President määrab ministrid ja otsustab nende tagandamise. Parlamendi mõju väike, kuid otsustab siiski rahakoti üle · Tõenaäoliselt üheparteiline valitsus + Stabiilne, pikaajalised valitsused - Võivad tekkida probleemid parlamendiga, vastastikuse tegevuse blokeerimine, pärssimine
või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid.
Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid
AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE ---------------------------- Presidentalism Poolpresidentalism Parlamentarism - Võimuharu, millega riigipea on rohkem Täidesaatev võim Täidesaatev võim Täidesaatev võim seotud Seadusandliku ja Kodanikud valivad Rahvas valib ainult President valitakse täidesaatva võimu parlamendi ja seadusandlikku rahva poolt. seotus ja suhted presidendi. võimu. Seadusandlik Seadusandliku Seadusandliku ja täidesaatev
Tähtis osa ideoloogial. (nt: Korea rahvademokraatlik vabariik, Kuuba) Võimude lahusus ja tasakaalustatus Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude tasakaalustatus – erinevate institutsioonide vahel toimub võimu jagamine ning võimuorganid teostavad vastastikku kontrolli. (ükski võimuharu ei tohi domineerida teise üle) Parlamentaarne ja presidentaalne süsteem Parlamentaarne vabariik – riigivorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentraarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. (nt: Eesti, Itaalia, Soome) Presidentaalne vabariik – riigivorm, kus president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. (nt: USA, Argentiina, Brasiilia) Erinevused Presidentaalne Parlamentaarne Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi
Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid
Puudus kindel riigi juht, oli riigi vanem. 2. 14.-16. oktoobril 1933 kiideti rahvahääletusel heaks Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus, mis jõustus 24. jaanuaril 1934. Selle seaduseelnõu esitas rahvaalgatuse korras Eesti Vabadusvõitlejate Keskliit (EVKL, rahvasuus vapsid) ja see sai ühiskonnas suure toetuse. Põhilised muudatused puudutasid valitsemiskorraldust. Oluliselt suurendati riigivanema volitusi, kes sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, nimetada ametisse ja tagandada valitsus. Riigivanem sai ka piiratud kujul vetoõiguse. Nagu 1920. aasta põhiseaduses, oli ka 1934. aastal muudetud põhiseaduses kirjas punkt, et Eesti Vabariik ei anna autähti ega aumärke oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal. Samuti ei olnud Eesti kodanikel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärki ja autähti. See põhimõte hakkas segama välissuht lemist ja 1934. aastal võeti vastu Teenetemärkide seadus
valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel *saadiku saatus: - eristaatus -> teda ei saa arreteerida ega kohtul vastutusele võtta ilma riigikogu enamuse nõusolekule - palka -> 4x keskmine palk + erisoodustused( transpordikulud, eluasemekulud, telfooni kulud, kõik kompenseeritakse ) - ametisse valitud teatud valimiringkonnast *riigikogu ülesanded: - ratifitseerida välislepinguid - kinnitada/vastu võtta riigieelarve - menetleda ja vastu võtta seadused - kontrollida täitevvõimu ( valitsuse ) tegevust - kinnitada presidendi esitatud kõrgemae riigiametnike kandidatuurid - sedaduste vastu võtmine - valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle EESTI VABARIIGI PRESIDENT *valimine: - Presidendi valib riigikogu või valimiskogu
(näiteks Vana-Kreeka linnriigid) Esindusdemokraatiaks nimetatakse riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindad (näiteks kõik tänapäeva demokraatlikud riigid). Parlamentaarse demokraatia korral valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel. Parlamendis rohkem kohti saanud parteid moodustavad valitsuse. Näiteks Läti, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi jpt. Presidentaalse demokraatia korral valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse moodustab president, kes on sisuliselt ka peaministri ülesannetes, esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ja on relvajõudude ülemjuhataja. Näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa. 2.2. Eesti kui parlamentaarne demokraatia EV põhiseaduse I peatükk riigikorraldusest. Paragrahv 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti on
a) konstitutsiooniline diktatuur (ajutiselt antud võim, et luua demokraatlik riik) 3) autoritaarsed Kuuba, Põhja-Korea 4) totalitaarsed riigid NSVL 5) vabariik – maailmas levinum valitsemiskorraldus. Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal parlamentaarne rahvas valib parlamendi parlament valib presidendi ja nimetab valitsuse, valitsus annab aru presidendile presidentaalne rahvas valib presidendi ja parlamendi president nimetab valitsuse Valimised Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on vabad valimised Vabade valimisete põhireeglid: 1. valimised on üldised a) ei rikuta põhilisi inimõigusi (rassiline, sooline, usuline diskrimineerimine) b) puudub varanduslik piirang
Hääletamine on salajane.Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. 2. Millised on Riigikogu tähtsamad ülesanded? § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile
annaabi.ee 
