Oskar Luts Sissejuhatus · Üks 19. sajandi tuntumaid Eesti kirjanikke · Tema teosed on mõjutanud eesti keelt · Õppis apteekriks, kuid hakkas vabakutseliseks kirjanikuks · Tema kodumajas Palamusel asub praegu muuseum Elulugu · Sündis 7. jaanuaril 1887 kingsepa peres · Õppis lugema juba viie aastaselt · Alustas õpinguid külakoolis · Õppis ülikoolis apteekriks ning töötas aastaid sellel alal. · Apteekritöö kõrvalt alustas kirjutamist ning jätkas seda sõjaväes Oskar Luts (18871953) Elulugu · Osales Esimeses Maailmasõjas 1914. a. · Abiellus Venemaal 1917
Franz Schubert ( 1797-1828) oli Austria helilooja. 31 aastat kestnud elu jooksul kirjutas üle 1000 teose. Pani aluse romantismile muusikas. Muusikalise hairudse sai kodust, isa ja vend õpetasid. Isa käsul õppis õpetajaks, töötas paar aastat abiõpetajana, tuli koolist ära ja hakkas vabakutseliseks muusikuks, läks isaga tülli. Ta oli sõbrlaik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta lõi muusikasse palju uut, soololaulud kontserteosteks. Uued žanrid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. 9 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati, 19 ooperit ja üle 600 soololaulu, 7 missat. Kuulsaimad soololaulud on „Metsahaldjas”(1815), „Forell”(1817), „Muusikale”(1817), Ave Maria”(1825)
Arvo Pärt Keit Arula & Kadri Talvik Elu 11. september 1935 Paide Tuntud isikupärase kompositsioonitehnika ja nn tintinnabuli- tehnika poolest Rakvere Muusikakool Ille Martini klaveriklass 1963 Tallinna Riiklik Konsevratoorium(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri õpilasena 1958- 1967 töötas Eesti Raadios helirezissöörina, hiljem jäi vabakutseliseks Eesti Heliloojate Liidu liige 1959-1979 ja 2005-... 1980 emigreerus NKL'ist Elas aasta Viinis, hiljem Lääne- Berliinis Alates 2005. aastast tagasi Eestis Looming Saab jagada kahte eriilmelisse perioodi Ere omanäoline heliloojaisiksus Alguses neoklassitsistlik Kaks sonatiini ja "Patiita" Esimene orkestriteos "Nekroloog" (1960) Sellest perioodist tuntuim orkestriteos "Perpetum Mobile" (1963) Looming 1960. a keskel hakkas kasutama nn kollaazitehnikat "Collage teemal B-A-C-H" (1964)
Elulugu Mati Unt sündis 1. jaanuar 1944, suri 22. august 2005. Ta õppis õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Kirjanikuna hõlmab ta üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, ning ligi 100 teatrilavastust. Tuntumad romaanid, jutustused "Hüvasti, kollane kass" (1963) "Võlg" (1964) "Elu võimalikkusest kosmoses" (1967) "Mõrv hotellis" (1969) "Kuu nagu kustuv päike" (1971; valikkogu) "Tühirand" (1972) "Ja kui me veel surnud ei ole, siis elame praegugi" (1973) "Mattias ja Kristiina" (1974; valikkogu) "Via regia" (1975)
Arvatakse,et ta suri varakult, sest lapsena oli tal väga suur koormus ja reisimiste tõttu põdes ta palju raskeid nakkushaigusi. Mozartit peeti imelapseks, kuna tal jäi väga palju meelde kuulmise järgi. Oma lühikese eluaja jooksul kirjutas ta üle 600 teose erinevatest zanritest. Eeskujuks oli tal Itaalia muusika. 1773 aastal läks ta tööle Salzburgi õukonda. 1781 lahkus ta aga sealt, sest tema tegevust ja loomingut piirati, ta läks Viini vabakutseliseks. Mozarti looming oli särav. Vähe kirjutas ta aga vaimulikku muusikat (19 missat), neist kuulsaimaks sai "Reekviem", leinamissa. Ta ise aga ei jõudnud seda teost lõpetada, selle lõpetas tema õpilane. Mozart on kirjutanud 24 ooperit, kirjutanud kontserte klaverile, viiulile, flöötidele ning teistele puupuhkpillidele. Oma esimese keelpillikvarteti pühendas ta Haydnile. Ta kirjutas veel sonaate klaverile ja viiulile, kirjutas 50 sümfooniat, millest leitud on 41
Referaadiga püüan harida ennast ja ka teisi. Elulugu Aidi Vallik sündis 11. mail 1971. aastal. Ta on eesti noorsookirjanik. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, kuna tema ema õppis Tartus juristiks. Vanaisa tegeles temaga rohkem kuna vanaemal oli alati vähe aega. Ta on õppinud paljudes erinevates koolides. Ta on töödanud Haapsalus kuntsnikuna ja Õpetajana. Õpetajana on ta töödanud alates 1996. aastast. 2004. aastal lahkus ta õpetaja ametist ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Ta on abielus Ott Vallikuga kes on kuntsnik. Ott on Aidi teine mees. Esimesest abielust on tal tütar Mari. Oma esimese raamatu, mis oli luulekogum, andis ta välja 1990. aastal. Looming Luule Aidi Valliku esimesed luuletused ilmusid 1980. aastate lõpus. Ta avladas oma loomingu ajakirjades Vikerkaar ja Noorus. Praeguseks on ilmunud 4 luulekogu.Luulespaistab välja see, et kõik värsid algavad väikese tähega, kirjavahemärgid puuduvad ning teksti läbivad täpsed omadussõnad
Isa oli baltisakslane,isapoolne vanaisa oli lõetanud tartu ülikooli ja töötanud paides arstina. Kodus sai sügavalt religioosse kasvatuse. Koolis ei õppinud hesse kaua,sest ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Põgenes koolist ja õppis omalkäel. Kasutades vanaisa rikkalikku raamatukogu ja ametialaseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatu kaupmees. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslikkus sõltumatus lubas hessel jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üsna eraklikult Sveitsis. 1916 a suri hesse isa, naine tuli närvivapustuse tõttu vaimuhaiglasse paigaldada. Kõik need üleelamised viisid hesse sügavasse kriisi ja mõjutasid ka temaloomingut. 1946 a sai nobeli kirjanduspreemia. LOOMING: luuletused, stepihunt,klaaspärlimäng. BRECHT Sündis augsburgis tehasedirektori pojana. 16ks eluaastaks oli brecht avaldanud mitte ainult luueltusi vaid ka kirjandusretsensioone
ta TÜ matemaatika- loodusteaduse. Töötas kindlustusseltsis ,,Oma" arveametnikuna. Paul Viidingu elulugu 1940-1941 Töötas Paul raadiokomitee kirjalike saadete juhina. Saksa okupatsiooni ajal tegeles ta tavaliste talutöödega ja tõlkis raamatuid. Paul oli ERK õpikute toimetaja. 1951-1953 Raamatukaupluse ,,Areng" harukaupluse juht. Alates 1953. aastast hakkas Paul Viiding vabakutseliseks kirjanikuks. Elu lõpuaastatel retsenseeris ta peamiselt luuletusi ja ja esinesesseistlike saadetega raadios. Ilmunud teosed "Traataed" (1935; luulekogu) "Piinlikult hea tahe" (1936, novellikogu;) "Elu aseaine" (1939; romaan; 2. trükk 1969, järelsõna Mart Mäger) "Töörahva riik" (1941; värsiraamat lastele) "Sild" (1946; novellikogu) "Edasiminek" (1947; luulekogu) "Mõtteid rahutul hommikul" (1958; novellikogu)
ajalehte kirjutamast, kuidas eesti kultuuriinimesed NSV teguviisi heaks kiidavad. Sai sule sappa. · Ajakiri "Kultuur ja Elu", ENE (entsüklopeeida) toimetaja Oli ka poliitikas, "Sirbi ja Vasara" ajal kommunistlikus parteis, siis läks üle sotsialistlikku, kuigi väidetavalt ta eitas seda süsteemi. Siis rohelistesse ja kandideeris isegi Riigikokku, aga sinna ei pääsenud. Taasiseseisvumise ajal oli poliitiline aktivist. · 34-aastaselt hakkas vabakutseliseks ja kolis Raplasse oma isamajja elama. Abiellus kirjaniku ja tõlkija Ly Seppeliga. Tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Noorte hulgas sai populaarseks, kuid ametlikku tunnustust ei tulnud enne Eest vabanemist. 90-ndatest alates on autasustatud preemiatega Eestis, Saksamaal, Soomes. Tõlkinud on (16) inglise, soome, vene, prantsuse, saksa, hispaania, iiri, itaalia, rootsi,
Mati Unt (1. jaanuar Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal- 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Õppis 1951- 1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8 Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal. Töötas aastatel 1966- 1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981-1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992-2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. 1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse, ,,Hüvasti, kollane kass." Pikka aega oli Mati Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelasteks on autorilähedane minajutustaja
aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Lühielulugu Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana. Teater "Vanemuine" Lühielulugu 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. *Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. "Draamateater" Lühielulugu Undi esimene romaan, mida ta kirjutas kui oli 18-aastane pärast keskooli lõpetamis, oli "Hüvasti, kollane kass". See tegi ta kuulsaks üle Eesti. Ta õppis kirjandust ja ajakirjandust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikool Teosed
a. pöördus ta kodumaale tagasi, jätkades õpinguid ning aasta hiljem hakkas teenima ajakirjaniku leiba ajakirjas “Säde” js pöördus kommunistlikku parteisse. ● 1953.a hakkas vabakutseliseks, kirjutades tõlkeid, kui ka vähenõudlikke muusika komöödiaid. ● Tegemist on autori esik teosega, mille järg on “Fiasko”. Teos on pühendatud oma rahvale ungarlastele.
maailmale. Mati Undil oli poeg nimega Indrek , kelle poeg oli olnud abielus tele-ja raadiosaatejuhiga Pille Minevaga . Mati Unt sündis 1.jaanuar aastal 1944 Jõgevamaal Saare vallas Linnamäe külas ja suri 22-august , aastal 2005. Ja surma koht oli tal tallinnas . Film , mis ta tegi oli filmi nimi : Sügisball . Tema amet oli kirjanik ja teatrilavastaja . 2005.aastal oli ta tartu ülikooli vabade kuntstide professor . 1992-2003 töötas Mati Unt draamateatris lavastajana pärast seda jäi ta vabakutseliseks . Mati Unt on kirjutanud 15 romaani ja jutustusi . Ja üle 10 näidendi draamatiseeringu , filmiseneraariumigu , esseistikat ja sadakond teatrilavastust . Mati Unt õppis Leedimäe koolis alustas õpinguga 1951-1958 ja lõpetas 1962. Aastal Tartu 8. Keskkooli ja 1967 aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filodoofia erialaga . Üks pilt Mati Undist
Arenes kauplemine ja käsitöö.Tekkisid uued ühiskondlikud suhted. Tähtsustati kainet mõtlemist ja arukust. Räägiti kirikuisade patuelu. Kohtunike äraostetavus. Tegelased folkloorist, keel rahvapärane. Värsivorm taandus aeglaselt. Domineeris värsivorm. Francois Villon Peetakse keskaja suurimaks poeediks. Elas u.1431 1365. Loetakse moods prantsuse luule rajajaks. Õppis Pariisi ülikoolis. Lõpetas magistriga kunstide alal. Õppis edasi õigusteadust. Otsustas minna vabakutseliseks ja elas hulkuri elu. ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Kuigi ta elas hulkurina, ülistab ta inimlikust. Mõisted Fiilid - keldi ennustajad (seadusetundjad ja nõuandjad), kes jutustasid oma sugukondade pärimusi Bardid keldi jutuvestjad, kes lõid ise mütoloogilisel ainestikul ülistuslaule jumalatele, kangelastele ja valitsejatele Skaldid islandi kutselised laulikud Trubaduur Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulik Truväär Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulik
Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Looming Mati Unt on 1960.-1970. aastate eesti proosa
-meditasioon-üks osa ooperist, tuntakse rohk. kui Oop. Heliloojad/muusikud *Franz Schubert-Austria helilooja (1797-1828) · sündis direktori perre · lapsepõlv oli raske, õppis konvikti koolis, laulis õukonna poistekooris · peale kooli lõppu töötas isa koolis abiõpetajana, sai isa abile Esterhazy õukonda tööle, kus oli vaid paar aastat · hakkas vabakutseliseks helil.-nii oli raske läbilüüa(teos. trükki eriti ei võetud) · enamjaolt kirjutas vaid sõpradele, kes hiljem teosed kaminas ära võisid põletada · Schubert suri tüüfusesse * looming on õnnetu ja traagiline, raske, tõsine · soololaul on tähtsaim, neid oli tal +600 laulu( enamasti klaveri saatel) -tuntuimad: "Metshaldjas", "Ave Maria", "Muusikale" · samuti oli tal ka väga palju armastuslaule
Betti Alver Sündinud 1906 Jõgeval Elisabet Alverina. Suri 1989 Tartus. Abiellunud Heiti Talviku ja Mart Lepikuga. Õppis Tartu ülikoolis, kus ta lõpetas õpingud. Hakkas vabakutseliseks kirjanikusks. Ei kohanenud kunagi Tartuga ja igatses kodu. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi" Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Meeldib vaga dostojevski. Tunnustused
Veljo Tormis (1930) Ta on sündinud Harjumaal Kuusalus. Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud
1920ndatel ja 1930ndatel aastatel sel alal Saksamaal ja Pariisis. J.Kaplinski vanemad abiellusid 1938. Aasta märtsis. Jaan Kaplinski isa Jerzy suri mõnede andmete järgi Kirovi oblasti laagris 1943 või 1944, teiste andmete järgi aga teel Poolasse 1944 või 1945. Nii pidi kasvana Jaan üles ilma isata. 1958 lõpetas Kaplinski Tartu 1. Keskkooli. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli, kus ta õppis kuni 1964 aastani prantsuse filoloogiat. Seejärel töötas ta paljudel aladel, hiljem sai vabakutseliseks. Kaplinski on 1960. Aastataest peale olnud Eesti kultuuris oluline kõigepealt mõtlejana, luuletaja ja esseistina, kes käsitleb globaalseid, looduse ja inimkonna tulevikuga seotud probleem. Tema läbilöögikoguks sai tolleaegse nooruse kultuseraamat ,,Tolmust ja värvidest", mille eest anti talle 1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli sugestiivne ja loitsuline värss, mis kuulutas inimese ja looduse üksolemist. Samal aastal astus ta ka Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. 1969
Soomele nime terves maailmas. Sai tasuta stipendiumi õiguse igasse muusikakonservatooriumi terves maailmas tänu oma oskustele. Peale helsinigit täiendab end ka berliinis ja viinis. Peale seda hakkab helsingi lütseumis õppejõuks. 1892 sümfoonia kantaat `kullervo'. Sümfooniline poem `saaga'. Tutvub Järnefeldti perekonnaga. Peres oli üks tütar ja kolm poega. Eero Järnefeldt kunstnik Arvid kirjanik. Arnas dirigent ja helilooja. 1897 loobub Sibelius oma ametist ja hakkab vabakutseliseks heliloojaks. Ainolas elab ta surmani. Tema naise nimest tuletatud linan nimi. Seal tema põhiline looming. 3. 7. sümfoonia. Üheosalised ümfoonilised teosed. `kualema' muusika. Shakespeare `torm'. Maeterlincki `pealleas ja Melisande'. Loomingut iseloomustab sisemine pinge. Palju poeeme, avamänge, fantaasiaid, suite. `Finlandia'. Sündinud ainult poliitilistel põhjustel. 4. nov. 1899 helsinigi-rootsi teatris anti pidulik
Keskhariduse sai Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Aastatel 1957 - 1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat ning töötas kodukolhoosis. Eesti Põllumajandus Akadeemia jäi Handol lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid ta tööle ajakirja Loomingu toimetusse, kus avaldati ka mõned tema luuletused. Sellest hetkest algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele. Kirjanike Liitu kuulub ta 1969. aastast, mille juhatusse on teda ka korduvalt valitud. Vabakutseliseks kirjanikuks hakkas Hando Runnel 1971.aastal ja pärast seda jäi ta püsivalt Tartusse elama. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa ning hiljem andis välja sarja “Eesti mõttelugu”, mille peatoimetaja ta oli. 1992-1993 oli ta esimene kutsutud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, temast sai esimene professor ja hiljem ka akadeemik, kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli. Lisaks luulele kirjutab Hando Runnel ka hulgaliselt esseesid ja arvustusi, on uurinud ja
reklaamiosakonda vaateakende kujundajana. Peagi sai temast Milano suure kaubamaja heaks töötavate arhitektide asssistent. Seejärel sai ta tööd kaubamaja meesteriiete osakonna varustajana, kus sai hindamatu kogemuse rõivaste turunduse vallas, ta lõi kaubama imagot. 1961–1970 töötas ta Nino Cerruti moemajas meesterõivaste projekteerijana, kus lõi Hitman kollektsiooni . See oli aeg, mil Giorgio Armani iseseisvus ning ta polnud enam ebakindel poisike. Seejärel hakkas ta vabakutseliseks, projekteerides meesterõivaid korraga isegi kümnele tootjale, sealjuures endiselt Cerrutile. 1972. aastal võttis Armani vastu nõuandja koha väikeses Firenze firmas Tendresse ja pani end esimest korda proovile naistemoe alal. Olles aru saanud, et töötades Cerrutiga olid tema võimalused loominguliseks kasvamiseks piiratud, asutas ta 1974 koos Sergio Galeottiga ettevõtte Giorgio Armani S.p.A. Kohe alguses pandi rollid paika, Sergio oli mänedzer, Giorgio tegeles ga loomingulisema poolega
teosed panid aluse ulmekirjandusele. Wells oli sotsialist ja enamik tema teoseid sisaldab ühiskonnakriitilisi elemente. Sündis Kenti maakonnas Bromleys väikepoodniku peres. Käis koolis alguses Midhurstis, seejärel sai stipendiumi bioloogiaõpinguiks South Kensingtonis, kus omandas teadusbakalaureuse kraadi. Mõnda aega tegutses ta loengupidajana õpitud erialal, samal ajal pühendus järjest enam kirjandusloomele. Lühijuttude menu võimaldas tal seejärel hakata vabakutseliseks kirjanikuks. Paljud Wellsi ideed on osutunud ennustuslikeks: Näiteks aimas ta ette aatomienergia kasutuselevõttu ning sotsiaalseid protsesse, mille tehnoloogiline areng võib kaasa tuua. Tema nägemus inimkonna tulevikust on siiski pessimistlik. Tema raamatuid läbib tugev ja hoiatav ühiskonnakriitika huvitudes küsimusest, kuhu viib tehniline progress sotsiaalses elus ja missugust mõju avaldab see inimkonna saatusele. Eestit on kirjanik külastanud kolmel korral.
Golding sündis 19. sept. 1911. Cornwallis eeskujulikus, lausa siivsas peres. Pärast humanitaargümnaasiumi õppis ta Oxfordis kirjandust. Tegi kaastööd väikesele provintsi-teatrile, alates 1939. õpetas inglise keelt, kirjandust ja filosoofiat Salisburys. Abikaasa oli keemik, neil oli kaks last. II ms. ajal teenis Briti sõjalaevastikus, siis naases Salisburysse ja valmis tema esimene romaan. 1960. aastatel jäi Golding vabakutseliseks, elas avalikkusest tagasitõmbununa maaüksinduses ega avaldanud elu lõpupoole enam midagi. Alles Nobeli preemia 1983. aastal tõi ta taas kogu maailma tähelepanu keskpunkti. Kirjutama, eeskätt luuletama, hakkas Golding varakult, kuid vähese eduga. 1934. avaldatud luulekogule (23.a.) ei pööranud kriitikud suuremat tähelepanu ja 30-40ndatel kirjutatud, paroodiatena mõeldud romaanidele ei leidnud ta üldse kirjastajat. Enda sõnul uskus ta naiivselt inimese täiuslikkusesse
avaldada. Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt). Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar"
ning ajendas teda hiljem elus ja loomingus vaimsele allasurumisele vastu hakkama. Kodust sai ka huvi idamaade vastu, kuna ema oli pärit Indiast. Hiljem on ta kirjutanud, et idamaise filosoofiaga tegelemise on tema jaoks nagu koju naasmine. Hesse ei püsinud kaua koolis, põgenes ja hakkas omal käel ennast harima. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslik sõltumatus lubas tal jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa elust veetis eraklikuna. Sõjaväe vastase artikli ilmusise tagajärjel kuulutati Hesse isamaareeturiks. Suri isa, poeg oli haige ja naine tuli paigutada vaimuhaiglasse. Taas pinnale tõusta aitas psühhoanalüüs. 1946.aastal sai Nobeli kirjanduspreemia. Suri 1962.aastal leukeemiasse. Looming
poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Jaan Kaplinski ema Nora Raudsepp (1906 - 1982) oli ema poolt mulk, isa poolt võruke, nii ei ole Jaan Kaplinski esivanemate hulgas päris-eestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. (1) Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Seejärel töötas ta paljudel aladel, hiljem sai vabakutseliseks. Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega: ta sõnastas kirja esimese versiooni. 40 kiri tõi kaasa läbiotsimise ja surveavaldusi. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna ja kuulus Eesti Kongressi ning aastail 19921993 Eesti Vabariigi Riigikokku. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. (2)
hulka. Keskhariduse sai ta Rakvere 1. keskkoolis aastatel 1957-1966. Seejärel 1970-71 õppis O. Arder Eduard Vilde nimelises pedagoogika Instituudis Tallinnas. Siis proovis Panso kooli, kuid kukkus viimases voorus läbi. Arder sai sisse peda raamatukogunduse ja bibliograafia eri-alale. Kuid õige pea kukutas vastav troika ta Kommunistliku Partei ajaloo eksamil läbi. Sestpeale proovis rahutu hingega luuletaja mitmeid ameteid, kuni jäi 1974. aastal vabakutseliseks kirjanikuks. Kirjanike liidu liige alates 1990. aastast Arder debüteeris 1973. aastal ajakirjas "Noorus" lühijutuga "Kodanik Arved Asi juhtum". Edaspidi avaldanud ajakirjanduses luulet, kirjutanud ka laulutekste tele- ja teatrilavastuste tarbeks. Samuti on ta tõlkinud lasteraamatuid ja kirjutanud naljakaid, sõnamängulisi ja mitmeplaanilisi lasteraamatuid, nagu näiteks "Bumerang", "Koer poiss sõitis
pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi. Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar".
Sealt edasi suundus ta haridust omandama Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli eesti filosoofia eriala. Erinevalt enamikust eesti lavastajatest ei olnud Mati Undil teatrialast haridust. Ta töötas Vanemuise teatris, Noorsooteatri kirjandusala juhatajana ning hiljem ka samas teatris lavastajana. 1992-2003 töötas Unt Draamateatris lavastajana, kus hakkas alles ise järjepidevalt lavastama, pärast seda jäi vabakutseliseks. Temast sai eesti teatri üks huvitavamaid rezisööre. 2005. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Unt viis edasi 1960.-1970. aastate modernistliku metafooriteatri traditsiooni, kasutades samalaadseid stiiliprintsiipe ja vormivõtted, mis aga murduvad läbi postmodernse maailmataju ja mõtteviisi prisma. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht. Mati Unt rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi
jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Sündinud Tartumaal. Töötanud "Vanemuises", "Noorsooteatris". 1960. aasta paiku vilkalt harrastatavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu M. Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse "Hüvasti, kollane kass". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist
Männi vahendusel ajakirjaveerkudele. Hiljem kohtus Merilaas Jakob Liiviga, kellele ta näitas enda lauasahtlivärsse ja Liiv käskis tal kindlasti kirjutamisega edasi tegeleda 13. juulil 1935. aastal kirjutab Evgenia Moorberg Rakvere linnavalitsusele kaks avaldust eesnime ja perekonnanime muutmise asjus, põhjuseks nime võõrkeelne kuju. Nii sai Eugenia Moorbergist Kersti Merilaas. 1936. aastal abiellub ta kirjanik August Sangaga. Samal aastal hakkab vabakutseliseks kirjanikuks. Algab intensiivne kirjutamiseaeg. . II KERSTI MERILAASI LOOMING 2. 1 Kersti Merilaasi nooruslooming Kersti Merilaasi nooruslüürika on valdavalt realistlikku põhitüüpi, eelistab lihtsaid klassikalisi vorme, sundimatut metafoorikat ja loomulikku, kõnekeelele lähedast sõnastust. 5 Kersti noorusluule ilme kujundavad ennekõike meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust
Sakslaste mõju oli nii suur, et tulevane kirjanik pidi endalt küsima, kas ta tahab sakslaseks või eestlaseks kujuneda. Hindrey käis mitmeski koolis, isegi kahes välismaises, kuid ühtegi kooli ta ei suutnud lõpetada. 1904. aastal lahkus pooleli jäänud haridusega mees Prantsusmaalt ning sõitis Tartusse, kus sai tööd ,,Postimehes". Tema sulest on ilmunud ka pilkelehti ja karikatuure. 1928. aastal loobub K. A. Hindrey ajakirjanikukutsest ja siirdub n-ö vabakutseliseks. Ja sellega algab tema elu kõige viljakam ajajärk. Hindrey oli mitmekülgne kirjanik, kes kirjutas nii noortele kui vanadele, nii memuaare, romaane kui ka lühiproosat. Ta sulest pärineb üks näidend ja paar populaarteaduslikku raamatut. Hindrey kirjanduslikul teel osutub õnnelikuks murranguaastaks 1932, kui ta on leidnud nii uue aineala kui ka uue zanri: ta hakkas kirjandusajakirjas ,,Looming" avaldama novelle. Meie kirjanduslukku ongi K. A. Hindrey läinud eeskätt novellistina
Kirjutamine aga pakkus mulle iga aastaga ikka rohkem huvi ning ma hakkasin sellesse üha tõsisemalt suhtuma. Lõpuks ei olnud kirjutamist enam võimalik igapäevase toimetamistööga kuigi hästi kokku sobitada, sest olin tööpäeva lõpul kirjastusest koju jõudes tõsisemate kirjanduslike ülesannete jaoks liialt väsinud. Nii otsingi 1965. aastal vastu otsuse töölt ära tulla ja pühenduda ainult kirjutamisele. Vabakutseliseks kirjanikuks olen jäänud kuni siiamaale. Pärast ülikooli lõpetamist olen pidevalt elanud Tallinnas. Loominguliselt kõige viljakamaks aastaajaks on mulle osutunud suvi, ja suved olen alati veetnud koos perega maal. Ühteviisi tuttavaks on saanud mulle rannariba Haademeestelt Iklani ning mitmed lõigud põhjarannikul, eriti Toolse ja Käsmu kandis. Olen kirjutanud üle kolmekümne lasteraamatu, raamatut täiskasvanutele, kuus multifilmi ja une
Seal suri ka tema ema, millest Wolfgangil kulus palju aega, et sellest üle saada. Mozart pöördus tagasi oma kodulinna Salzburgi, kus kohe telliti temalt ooperi ,,Idomeneo, Kreeta kuningas" muusika. Kuna samal ajal suri ka keisrinna Maria Theresia, siis avanes Mozartil võimalus minna tööle Viini, sest nüüd ei olnud võimul kedagi, kes tema suhtes vastumeelsed oleksid olnud. Kuna suhted Salzburgi peapiiskopiga ainult halvenesid, siis läks Mozart vabakutseliseks heliloojaks Viini. Seal ta ka abiellus Weberi ühe tütrega, kellega ta tutvus juba Mannheimis olles. Tema naise nimi oli Constanze. Samal ajal alustas Wolfgang ühe oma tuntuima ooperi ,,Haaremirööv" kirjutamist. Ta andis ka tunde ning palju klaverikontserte, kuna Viinis elasid nad üürikorteris. Aastal 1783 sai Wolfgang sai esimest korda isaks. Laps nimetati Mozarti isa järgi Leopoldiks, kes suri mõne kuu vanusena
Kirjandusse sai Liiv ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Juhan Liivi luule ,,Maikuu öö" ja samal aastal oli ta ka saanud sama lehe toimetusse tööle. 1886. aastal püüdis Liiv oma teadmisi täiendada H.Trefneri eragümnaasiumis, kuid ei saanud seal hakkama. Vahepeal töötas Viljandi Sakala ajalehe juures ja 1890. aastal sai tööd Tartu ajalehes Olevik. 1882. aastal otsustas Liiv tegeleda vaid oma loominguga ja hakata vabakutseliseks luuletajaks. Tänu ülepingutusele ja füüsilisele kurnatusele hakkasid Liivil ilmnema luulud ja hallutsinatsioonid. 1894. aastal põletas meeltesegaduses olev Liiv oma luulekogu ja muid käsikirju. Samal aastal viidi ta Tartu närvikliinikusse, kus põdes läbi ägedama järgu skisofreeniast. Hiljem läks tagasi pere juurde ja avalikkusele midagi ei kirjutanud. Pere oli talle hankinud toetusi vallalt. Kuid Liiv jätkas kirjutamist ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902
Romaanid: ,,Kolme katku vahel", ,,Keisri hull", ,,Rakvere romaan", ,,Wikmani poisisd", ,,Vastutuulelaev", ,,Tabamatus", ,,Väljakaevamised", ,,Paigallend", ,,Tahtamaa", ,,Mesmeri ring" jne. Novellid: ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus", ,,Pöördtoolitund", ,,Vandenõu", ,,Pulmareis", ,,Vürst", ,,Eesti iseloom", ,,Põgenemine", ,,Morse", ,,Onu", ,,Järelhüüd Kuusiku peremehele" jne. Mati Unt Kirjanik ja teatrilavastaja. Elu lõpu poole jäi vabakutseliseks. Tema looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Kaldus proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Ta asetab pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Elab valuliselt läbi inimsuhete poolikust ja pingeallikaks on elumõtte küsimus. Romaanid ja jutustused: ,,Hüvasti kollane kass", ,,Võlg", ,,Mõrv hotellis", ,,Tühirand",
"Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt). Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar". Vaimsed
Giorgio Armani Giorgio Armani (sündinud 11. juulil 1934 Piacenzas Emilia-Romagnas Itaalias) on itaalia moelooja. Eriti tuntud on tema loodud meesterõivad. Ta on töötanud La Rinascenta kaubamajas aknapesijana, disainerina Vino Cerutti moemajas. Pärast natukest aega Vino Cerutti juures töötamist lahkus ta, et saada vabakutseliseks moedisaineriks.1974.aastal asutas ta koos oma partneri Sergio Galeottiga Giorgio Armani S.p.A. Ta õde Rosanna Armani liitus tema firmaga. Giorgio oli ka tuntud kui Rahvusvahelise Milano Jalgpalli Klubi fännina. Ta on Milano korvpalli tiimi president. Tänapäeval on ta tuntud kui rätsepp.Ta saavutas rahvusvahelise läbimurde tehes riideid kuulsatele Hollywoodi nimedele ja Richard Gerile. 2007.aasta jaanuaris sai Armani maailma esimeseks disaineriks kes tõi Internetti trendimoe moeshow.
"Õhtu toob tagasi kõik", "Vaikus saab värvideks" ja "Teiselpool järve" Ma analüüsin ka igast luulekogust enda lemmikluuletust ja luuletust, mis pani mind mõtlema. 3 Elu Jaan Kaplinski on sündinud Tartus. Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 19581964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Seejärel töötas ta paljudel aladel, hiljem sai vabakutseliseks. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega: ta sõnastas kirja esimese versiooni. 40 kiri tõi kaasa läbiotsimise ja surveavaldusi. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna ja kuulus Eesti Kongressi ning aastail 19921993 Eesti Vabariigi Riigikokku. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Lapsepõlv ja noorus Jaan Kaplinski esimesed lapsepõlvemälestused on
Tähtsamad teosed: ,,10 klaverisonaati", ,,24 prelüüdi", ,,24 prelüüdi Eesti rahva viisidele", ,,24 marginaali", ,,vokaalsümfoonilised suurvormid", ,,deklamatoorium Karl Marx", ,,Koolikantaat", ,,Väike oratoorium", ,,Maagiline ruut". Filmimuusika nt ,,Supernova", ,,Tütarlaps mustas", ,,Viini postmark", ,,Gladiaator". Arvo Pärt (1935) Tallinna Konservatooriumis õppinud, oli Heino Elleri õpilane. Enne õpetas teda Veljo Tormis, Eesti Muusikakoolis. 1967.a hakkas vabakutseliseks heliloojaks. Praeguseks on kolinud Saksamaale. Helilooming oli kahes perioodis. 1971.a oli murdepunkt, lõi 3.sümfoonia Neeme Järvile. Neoklassitstlik periood rõhutatakse lihtsust. Teosed: ,,Kaks sonatiini", ,,Partiita", ,,Nekro" Eesti esimene dodekafooniline helitöö (1960). Tuntuim teos ,,Perpetuum mobile". 1960'ndate keskel hakkab kasutama kollaaz-tehnikat ,,Collage teemal Bach", ,,Pro et contra", 2.sümfoonia. 1968 ,,Credo" keelati poliitiliselt kuna oli usuteemaline
luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt). Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar". Vaimsed
Zola Autorist: Sündis 1849 Pariisis, suri 1902. 62-aastasena vingumürgituse tagajärjel. Naturalismi esindaja, prantsuse kirjanik. Raske lapsepõlv-isa suri kui 7-aastane. Jättis pere vaesusesse. Suure raskused gümnaasiumi lõpetamisega, 2x kukkus läbi eksamid. Püüdlused Prantsuse Akadeemiasse. Paar aastat töötu pärast kooli lõpetamist. 1862-Hachette-kunstiretsensioonid. 1865-tutvus oma esimese naisega Meley. 1888-teine naine Rozerot-kaks last. 1876-,,Therese Raquin". 1866-hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. TEGELASED Proua Raquin pudupoe omanik, poeg Camille oli väga haige->põhiline eesmärk, et pojal oleks hea. Camille-proua Raquini poeg Therese-isa tõi proua Raquinile kasvatada(isa õde), kasvasid koos Camill'iga->abiellusid Laurent-Camille' töökaaslane, Therese'i armuke. Michaud-vana tuttav, iga neljapäev mängisid dominot ja jõid teed. Grivet-Camille' ülemus Olivier-Michaud' poeg Sisukokkuvõte Therese' oli harjunud Camill'iga ja et teda poputatakse
Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja hiljem leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar". Vaimsed
Keeruline aeg, eriti kui arvestada nõukoguaja internaat, kus rasked kasvatusprintsiibid, aga mingitmoodi Mihkelson selles keskkonnas läbi lõi. Lõpetab kooli ja tuleb õppima TÜ-sse eesti keelt ja kirjandust. 68 lõpetab. Raamatuid ei olnud kuskil näha, asus tööle 70-80ndatel kirjandusmuuseumis uurijana. Uurib ja arvustab kirjandust. Tegutseb kirjanduskriitikuna. Mihkelson kriitikupsotsiooni end ei pane. 80ndatel uurija ametist loobus, tuleb kirjandusmuuseumist ja hakkab vabakutseliseks kuni tänapäevani. Omamoodi kangelastegu hakata vabakutseliseks ajal kui see hakkab väga muutuma. Pigem aeg, kus inimesed otsivad, mis tööd tegema hakata. Kui võtame varasema otsa, siis järjestikku luulekogusid. Luuletajana alustab, pakub luulekogu käsirkirja juba 70ndate keskpaigas avaldamiseks. Esimene käsikiri ei lähe läbi. Debüüt viibib, selle läbimineku taga võib olla väikseid poliitilisi põhjusi. Pigem asi selles, et mis see täpselt on
ajalugu. Eestis taastati muude õigusreformide käigus Mandri Euroopa õigussüsteemile omane vaba notariaat. Samalaadselt tegutsev notariaat on enamikus Euroopa riikides, kuid mitte kõigis. Nii näiteks on see olemas Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias ja Itaalias ning enamikus Ida-Euroopa riikidest.9 1. novembril 1993 jõustus Eesti Vabariigi notariaadiseadus, mis muutis kehtinud riikliku notariaadi ladina notariaadiks, mille kohaselt notar sai vabakutseliseks riigiametnikuks. Algas notariaadireform. Eesti notariaat lülitus Euroopa notariaadisüsteemi, jätkates ühtlasi ka Eesti Vabariigis kuni 1940. aastani kehtinud traditsioone. Endisest riiklikust sai vaba notariaat, milles notar on vaba riigiametniku staatuses.10 Notariaadi muudatused olid seotud sellega, et poliitilis-majanduslikud - õiguslikud muudatused riigis sellel perioodil mõjutasid kõiki riigi ja ühiskonna eluvaldkondi
maja rõhutab uut tööd, samuti ka tema päevarutiini rikutust - öötöö. Varsti peale oma 21. sünnipäeva 1868 leidis ta Faraday ajakirja "Eksperimentaalsed uuringud elektrist". Noor Edison oli täiesti haaratud ja jätkas B.Brady: Predictive Astrology tööd, kasutades teadulikku meetodit. Edisoni enda sõnade järgi oli see periood tema elu pöördepunkt. Tolle aasta septembriks oli ta oma tööst loobunud, et saada vabakutseliseks leiduriks, kes töötas oma elukohas. Sel eluhetkel kohtas Edison oma tõelist armastust- elektrivoolu. Selle kohtumise tulemusel astus ta samme, et saada leiutajaks ja töötada kodus (Veenus ja 4.maja). Kuna selle transiidi ajastus sobib Edisoni elusündmustega, võime oletada, et tema langusmärk oli 14 kraadi Sõnnis, mitte 5 kraadi Sõnnis, nagu varem oletatud. See teeks Edisoni MC-ks 24 kraadi Lõvi, mis tähendab, et Edison ei sündinud kell 11:35 PM, vaid 44 minutit hiljem.
huvitas kirjandus ja kultuur, ei hakanud ta vastu. 18-aastaselt sai teada, et isa on arvatavasti oma talupoegade poolt tapetud. Dostojevskit tabas langetõbi, lõpetab siiski kooli ja läheb Peterburgi ametnikuks. Sissetulek oli väike, üleolevad inimesed. Dostojevski ei tunne tööst rõõmu, hakkab tõlkima. (Balzaci romaani). Tal oli ka üks pahe - hasartmängud (kaardi- ja doominomäng). Heitlik rahaline olukord. Hingelises segaduses jõuab seisu, kus hakkab vabakutseliseks. 1845 ilmub esikteos, romaan „Vaesed inimesed“, mis pälvib tähelepanu ja tunnustust. Kujutab oma romaanis lihtsate inimeste elu Peterburis. Nõnda noor mees küpse käsitlusega, kes kujutab inimpsüühikat. Leidis tunnustust, võeti kirjanike ringi omaks. Mõne aasta jooksud läksid teed lahku, sest põhiväärtused erinesid. Fjodor jäi täielikult kristlaseks, teised kujutasid sotsiaalset, vägivaldset ühiskonnamuutmist. Siiani arvati, et kannatustes on süüdi ühiskond,
annaabi.ee 
