Mati Unt (0)

Mati Unt
Referaat
Stiiv Aun
VA11
Mati Unt on pärit Tartumaalt. Ta õppis Leedimäe 7-klassilises koolis, Tartu 8. keskkoolis ning 1962-1967 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. 1966-1981 töötas ta kirjandusala juhatajana Tartu Vanemuises ja Tallinna Noorsooteatris. Esimestel Tallinna-aastatel (1972-1974) oli ta lühikest aega kutseline kirjanik. 1980. aastate algusest on Unt töötanud lavastajana Noorsooteatris ning Eesti Draamateatris.
Ta on lavastanud ka teistes Eesti teatrites ja välismaal.
Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi-ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks ". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Unt tuli kirjandusse romaaniga “Hüvasti, kollane kass”, mis avaldati Tartu 8.keskkooli almanahhis “ Tipa -Tapa” 1963. Juba esikteoses võib märgata jooni,. Mis on iseloomulikud Undi hilisemale proosale: tegelaste hingeelu tundlik jälgimine, inimese ja keskkonna vaheliste seoste uurimine , vajadus mõtestada ühiskondlikke ning üldinimlikke probleeme.
Rahvusvahelise tunnustuse tõi kirjanikule romaan “Sügisball” (1979), milles ta kujutab linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi.
Mati Undi loomingu teine oluline tahk on seotud teatriga. Undi teatrihuvi sai alguse ülikoolis. Temas on õnnelikult ühinenud dramaturg ja lavastaja : ta on autor. Unt on esinenud ka viljaka kriitiku ning publitsistina. Kirjaniku esimene näidend oli :“See maailm või teine” lavastati 1966. aastal Vanemuises. Undi näidendite problemaatika on lähedane tema proosale, selles on oluline koht võimu ja vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle šokeerida alasti elutõe näitamisega. Nii on antiikainel põhinevas draamas “Phaethon, päikese poeg” (1968) esikohal peategelase tõeotsingud ja võitlus vägivallavõimuga.
Näidendis “ Good -bye, baby” (1975) esitab ta 13 stseenis pilte elu alla- ja tühikäigust, olemise mõttetustest ja tühisusest. Stseenist “Parsifal lahkub nõiutud lossist” järeldub, et me kõik vastutame ühtviisi selle eest, mis meie ümber toimub. Vaikimine ja mittesekkumine ei vabasta kedagi vastutusest ega muuda  sündinut olematuks .
Olulisel kohal Undi draamaloomingus on “Vaimude tund Jannseni tänaval”
(1984), milles ta kasutab rohkesti kultuuriloolist materjali. Näidendis kujutab Unt luuletaja Lydia Koidula ning tema elu ja loomingu uurija Aino Kalda kohtumist pärast surma vaimude maailmas. Teosega vaidlustab Unt Koidula elusaatuse üldlevinud traagilise tõlgenduse. Ta osutab vajadusele käsitleda ka rahva suurvaimude elusaatusi tasakaalustatult.
Mati Unt on eesti teatri uuendusmeelsemaid lavastajaid. Tema loomingus on ühinenud tervikuks isikupära ja avatus maailmale. Mati Undil oli poeg nimega Indrek , kelle poeg oli olnud abielus tele-ja raadiosaatejuhiga Pille Minevaga .
Mati Unt sündis 1.jaanuar aastal 1944 Jõgevamaal Saare vallas Linnamäe külas ja suri 22-august , aastal 2005. Ja surma koht oli tal tallinnas . Film , mis ta tegi oli filmi nimi : Sügisball . Tema amet oli kirjanik ja teatrilavastaja . 2005.aastal oli ta tartu ülikooli vabade kuntstide professor .
1992-2003 töötas Mati Unt draamateatris lavastajana pärast seda jäi ta vabakutseliseks . Mati Unt on kirjutanud 15 romaani ja jutustusi . Ja üle 10 näidendi draamatiseeringu , filmiseneraariumigu , esseistikat ja sadakond teatrilavastust .
Mati Unt õppis Leedimäe koolis alustas õpinguga 1951-1958 ja lõpetas 1962. Aastal Tartu 8. Keskkooli ja 1967 aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filodoofia erialaga . Üks pilt Mati Undist