MATI UNT (1944-2005) Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
Tartu kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat MATI UNT Eliisa kurg KM-06 Tartu 2008 SISUKORD · Elulugu lk 3 · Tunnustused lk 4 · Teosed lk 4-5 · Kokkuvõte lk 6-7 · Teose tutvustus lk 7 2 Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati
Mati Unt 1944-2005 Nikita Pokatilo Deniss Lebedev 12k Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana Mati Unt Lühielulugu Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Lühielulugu Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana. Teater "Vanemuine" Lühielulugu
jaanuar Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal- 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Õppis 1951- 1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8 Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal. Töötas aastatel 1966- 1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981-1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992-2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. 1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse, ,,Hüvasti, kollane kass." Pikka aega oli Mati Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelasteks on autorilähedane minajutustaja
Jannseni tänaval" (1984), milles ta kasutab rohkesti kultuuriloolist materjali. Näidendis kujutab Unt luuletaja Lydia Koidula ning tema elu ja loomingu uurija Aino Kalda kohtumist pärast surma vaimude maailmas. Teosega vaidlustab Unt Koidula elusaatuse üldlevinud traagilise tõlgenduse. Ta osutab vajadusele käsitleda ka rahva suurvaimude elusaatusi tasakaalustatult. Mati Unt on eesti teatri uuendusmeelsemaid lavastajaid. Tema loomingus on ühinenud tervikuks isikupära ja avatus maailmale. Mati Undil oli poeg nimega Indrek , kelle poeg oli olnud abielus tele-ja raadiosaatejuhiga Pille Minevaga . Mati Unt sündis 1.jaanuar aastal 1944 Jõgevamaal Saare vallas Linnamäe külas ja suri 22-august , aastal 2005. Ja surma koht oli tal tallinnas . Film , mis ta tegi oli filmi nimi : Sügisball . Tema amet oli kirjanik ja teatrilavastaja . 2005.aastal oli ta tartu ülikooli vabade kuntstide professor . 1992-2003 töötas Mati Unt draamateatris lavastajana pärast seda jäi ta vabakutseliseks
Kadrioru Saksa Gümnaasium MATI UNT Referaat Birgitta Ots 9b Juhendaja: Kristel Vaiksaar Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................2 SISSEJUHATUS....................................
Vabariigi Kultuuriteenete orden(1990), Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi orden(1999) ning ENSV teenelise kirjaniku aunimetus(1980). Peale kirjutamise tegeles ta väga aktiivselt ka lavastamisega, lavastades nii eesti kui ka välismaa autorite teoseid. Kokku tegi ta üle 80 lavastuse. Ta on lavastanud palju tuntud teoseid nagu näiteks Shakespeare`i ,,Suveöö unenägu", D.H Hwangi ,,Madame Butterfly" ja G. Boccacio ,,Dekameron". Mati Unt elas teatrile. Aasta peale tema surma ilmus raamat ,,Undi-jutud", mis sisaldab mälestusi paljudelt inimestelt, kes temaga elu jooksul kokku puutusid. Raamat on koostatud Kalev Kesküla poolt. 3 Elu ja looming Mati Unti võib nimetada geeniuseks juba 19-aastaselt sai ta hakkama ehk oma kõige kuulsama teose ,,Hüvasti, kollase kassiga"
nagu juba öeldud.“ „Valgusfoor pilkus ja Maurer oleks talle peaaegu vastu pilgutanud.“ Intertekstuaalsus Viivi Luik ‘’Teravasti tunnen huulepulga maiku....’’ Lennart Meri ‘’Hõbevalge’’ Betti Alveri ‘’Miks, algav päev, on argipäev su nimeks…’’ Georges Perec ‘’ Asjad’’ Émile Borel ‘’Tõenäosus ja kindlus’’ W. A. Mozart ‘’Võluflööt’’ mütoloogilised tegelased: Sisyphos, Ixion, Tantalos. Kasutatud allikad 2005. Mati Unt esteetiliste väärtuste rüütel. Eesti Päevaleht http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mati-unt-esteetiliste-vaartuste-ruutel?id=51017568 2005. Suri kirjanik ja lavastaja Mati Unt. Delfi http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-kirjanik-ja-lavastaja-mati-unt-taiend?id=11029763 BNS. 2005. Suri kirjanik Mati Unt. Postimees https://www.postimees.ee/1493407/suri-kirjanik-mati-unt Kokk, Aivar, E. Lepiksoo, J. Morozov. 2006. Mati Undi mälestuseks paigaldatakse Voorele bareljeef.
Kõik kommentaarid