Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vabadusõigused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seadusliku, põhiseadus, vahi, kahtlus, riigikohus, tahtliku, aluseta, sõnavabadus, kahtluse, inimõigusi, demokraatlikus, piinamise, juhtumid, vangistuse, temalt, käsitlus, ideelt, universaalsed, arenemiseks, vabadusõigused, sekkumise, kehtivate, sealjuures, sportliku, relvaloa, eelpool, surmanuhtluse, alkoholijoobes, hukkub, arstiabi, seadustest..............................................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles.
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
objektiivsest seadusandjast. Seaduse tekstist on selle teooria kohaselt võimalik välja lugeda mingi ideaalne seaduse eesmärk. Sisulised põhjused, selle argumenteerimise käigus otsitakse lahendus arvestades üldprintsiipe ja väärtusi, mis ühiskonnas valitsevad. Tõlgendamismeetodite valik, ühe ainsa argumendi kautamine on ebasovitav Põhiseaduse tõlgendamise omapära, põhiseaduse sätted on üldisemad ja abstraktsemad kui teistel seadustes. Kuna põhiseadus peab tagama ühiskonnas teatud stabiilsuse, on selle sage muutmine raske ning ebavajalik. Põhiseaduse normid on pigem printsiibid kui reeglid . seega kehtib põhiseaduse tõlgendamisel põhiseaduse ühtsuse nõue- erinevate põhiseaduslike normide vahel tuleb otsida eelkõige kompromisse. 5. Põhiseaduse põhiprintsiibid, normid mis on riigi õigusliku ülesehituse määramisel eriti tähtsad. Nendes on välja toodud kõik see mis põhiseaduse normide puhul kehtima peaks.
uurimustöö ette näeb. Karistusjärgsel kinnipidamisel on küll karistusõiguslik tähtsus, kuid sama oluline eesmärk on ka põhiseadusliku korra tagamine ja rahvastiku turvalisus. Uurimustöö käigus selgitatakse välja Karistusseadustiku muutmise alused seoses selle vastavusseviimisega põhiseaduse alustega käsitledes selles küsimuises karistusjärgse kinnipidamise vastavust kodaniku põhiõigustega. 1 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 KARISTUSSEADUSTIKU PÕHISEADUSEGA VASTAVUSSEVIIMISE VAJADUSELE EELNENUD ASJAOLUD Karistusseadustiku muutmise vajadus ilmnes selle osalisest mittevastavusest põhiseadusega. Üheks olulisemaks eelnõu muutmist vajavaks sätteks osutus Karistusseadustiku § 87 2 muutmine põhiseadusega kooskõlastatuks. Seda paragrahvi käsitlenud kohtulahendi nr 3-4-1-
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele.
• Põhiõiguste piiramine on lubatav juhul, kui on täidetud teatud formaalsed nõuded ning piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnas Põhiõiguste piirangu lubatavus • Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust PS § 11 • Põhiõiguse piirangu formaalsed tingimused: Seadusliku aluse põhimõte st: - seadus peab eksisteerima - seaduse vastuvõtmine järgis menetlusnõudeid - seadus peab olema kättesaadav - seadus peab olema arusaadav • Põhiõiguse piirangu materiaalsed tingimused: - piirangu legitiimne eesmärk - proportsionaalsuse kontroll, kas piirang on: a) sobiv b) vajalik c) mõõdukus Vabadusõigused • Vabadusõiguse funktsioon on tagada isikutele elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta
eeskuju andev funktsioon. Riigikohus on EIÕK tõlgendusargumendina kasutanud juba enne, kui see Eesti suhtes jõustus ning on seda teinud ka hiljem korduvalt. Lisaks EIÕK-le tuleb põhiõiguste tõlgendamisel võtta arvesse ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. Harta on EL esmase õiguse osa ja õiguslikult siduv. Kehtiv harta seob esiteks EL “institutsioone, organeid ja asutusi” ning teiseks liikmesriike, kui nood rakendavad EL õigust. Samas ei ole Riigikohus oma seisukohta muutunud õigusliku olukorra kohta sõnaselgelt veel avaldanud, vaid üksnes märkinud, et hartal on tähendus „Euroopa Liidu õiguse kohaldamissfääris” (RKÜKo 12.04.2011, 3-2-1-62-10, p 57.3). PS II ptk pealkiri “põhiõigused, vabadused, kohustused” tuleb natukene lähemalt selgitada. Põhiõiguse mõistel tuleb kõigepealt vahet teha materiaalsel ja formaalsel mõistekasutusel.
PS § 17 rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik, tohi meelevaldselt sekkuda ega teotada kellegi au ja head nime. Igaühel Kellegi au ega head nime ei tohi teotada. sünni- või muu seisund. on õigus saada seaduselt kaitset sellise sekkumise või teotamise korral. EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 3. Piinamise keelamine Artikkel 4
keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Artikkel 9 § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras:
õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks."2 Lisaks võib Euroopa inimõiguste konventsioonist välja tuua artikli 10, mis samuti reguleerib sõnavabadust ,,Igaühel on õigus öelda ja kirjutada seda, mida ta mõtleb, ning edastada ja saada teavet. See õigus hõlmab ka ajakirjandusvabadust".3 Tegemist on demokraatliku riigi ühe olulisima vabadusega. Valitsevatel jõududel on alati huvi teisitimõtelejate arvamust maha suruda. Sõnavabadus on demokraatia vältimatu eeldus. Lisaks demokraatlikule komponendile on sõnavabadusel ka eneseteostuslik külg- eneseväljendamine on üks võimalus ennast teostada. Kunstiline eneseväljendamine on kaitstud nii § 38 ,,Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad" kui ka § 45 alusel. 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. 2 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvenstioon. RTII, 01.04.1996, 11/12, 34 3 EIÕK 3
Euroopa riikide konstitutsioonides. Eestis tagab isiku õiguse privaatsusele PS § 26, mille kohaselt: Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Ka Eesti Riigikohus on mitmes lahendis tõlgendanud eraelu olemust ning püüdnud määratleda eraelu piire. 25.06.2009 leidis RK lahendis nr 3-4-1-3-09, et PS-i § 26 tagatud õigus eraelule laieneb ka kinnipidamisasutuses olevale isikule ning PS-i § 26 kaitseala hõlmab ka kinnipeetava elukaaslase õigus saata kirja teel vanglasse dokumente või esemeid, mille omamine ei ole vanglas keelatud. 19.05.2009 lahendis nr 3-4-1-1-09 leidis RK, et avalikus sektoris töötavate isikute
Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.
Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. Iniväärikuse põhimõte-tuletatud põhiseaduse § 18 järgi. Vastavalt sellele ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Demokraatia põhimõte-Seadusandlik võim põhineb parlamendi tegevusel, riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Valdav enamus saab kasutada poliitilisi- ja inimõigusi, mis on kohtulikult tagatud ning valimised peavad olema üldised, perioodilised, ausad ja vabad. Võimudelahususe põhimõte- Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahus. Seadusandlik parlamendil, täisesaatev valitsusel ka president ja kohtuvõim kohtutel. Personaalne VL-üks isik ei või olla üheaegselt mitme võimuharu teenistuses. Riigikogu pädevus-Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim
Ka paljud rahvusvahelised inimõiguste alased lepingud põhinevad väärikusel. Inimõiguste fundamentaalsed tunnused o Universaalsus st et nad kuuluvad kõikidele inimestele, olenemata nende käitumisest, kus iganes nad ka poleks, mis iganes soost, rassist nad poleks. Universaalsus tuleneb sellest, et nad on inimesed. o Loomupärasus inimõigused on loomupärased, inimesed saavad need sünniga. Ei saa neid läbi mingi protsessi, nt taotleme endale inimõigusi. Vt ,,Vienna Declaration and Programme of Action" 1993. Dokumendis rõhutatakse, et inimõiguste universaalsus pole vaidlustatav. Samas on seda palju vaidlustatud. o Võõrandamatus inimõigused on võõrandamatud. Kelleltki ei saa neid ära võtta ja keegi ei saa neid ka ise loovutada, nt hakata orjaks, aga samas palju võlaorjust. Samas saab neid teatud juhtudel piirata.
Esmalt selgitan, et mõistet "avaliku elu tegelane" kasutatakse põhiliselt ajakirjanduse kontekstis, kui on räägitud sellest, et ühiskonnas tuntud inimeste taluvuslävi seoses ajakirjandusega peaks olema väiksem kui tavainimestel. Seetõttu käsitlen järgnevalt tuntud inimeste kohta käivate andmete avalikustamist ajakirjanduses. Avaliku elu tegelase eraelu kajastamisel ajakirjanduses tuleb peale eraelu puutumatuse põhiõiguse kaaluda ka sõnavabaduse põhiõigust. Riigikohus on sellega seoses märkinud: "Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust." Varem oli mitmetes Euroopa riikides juurdunud arusaam, et avaliku elu tegelase õigus eraelule on oluliselt kitsam kui tavainimestel. Nii ajakirjanduses kui ka kohtupraktikas lähtuti sellest, et kui avaliku elu tegelane liigub avalikus kohas, tohib teda pildistada ja neid pilte ka
arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. § 23. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
Inimese loomulikke õigusi ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud, vaid need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata. Seda saab teha üksnes juhtudel ja viisil, milles inimesed ise demokraatlikul moel kokku on leppinud. Suhtelised inimõigused on siis kõik teised õigused. Enamik inimõigusi on suhtelised. Kui on vastuolulisus kahe suhtelise inimõiguse vahel, siis tuleb neid tasakaalustada. Suhteline inimõigus on selline, mida on võimalik piirata seadusest tulenevalt, kuid piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ning teatud eesmärkidel kasutatav, näiteks teiste isikute õiguste kaitseks. Kõik inimõigused on välja toodud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. Inimõigusi on võimalik kategoriseerida ka generatsioonide kaupa
09.2006, 2-4-1-3-06 Põhiseaduse oluline ja läbiv muutmine selgitamaks välja milline osa Põhiseadusest on kohaldatav. (Riigikohtu otsused peavad olema kooskõlas EL seadustega või reguleerima seadusi, mida EL ei reguleeri) - RKPJKo (otsus) 26.06.2008, 3-4-1-5-08 Kohandada saab vaid neid seadusi, mis on kooskõlas EL seadustega või reguleerib seadusi, mida EL ei reguleeri. Riigikohus ei saa astuda üle Põhiseadusest, millega ta ise on loodud. Pole selge, millist suveräänsust me peame säilitama ja millise osa võime ära anda. Suveräänsus pole kõik või mitte midagi - suveräänsus on printsiip, mida saab osaliselt üle anda ja riigi tuumikvaldkond on see, mida ei tohi üle anda (riigi aluspõhimõtted; §1-tähtsam; §2 printsiibid tuleb tasakaalustada, kuna see on suveräänsuse küsimus) Norm:
2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7
2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud
Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!
kõnealuste aktide tõlgendamisel ja otsuste tegemisel nende õiguspärasuse kohta. 6. Hartas nimetatud siseriiklikke õigusakte ja tavasid tuleb täielikult arvesse võtta. 7. Harta tõlgendamise juhendina koostatud selgitusi võetakse asjakohaselt arvesse liidu ja liikmes riikide kohtutes. Artikkel 53 Kaitse tase Harta sätteid ei või tõlgendada neid inimõigusi või põhivabadusi kitsendavate või kahjustavatena, mida asjaomastes kohaldamisvaldkondades on tunnustatud rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega, millega on ühinenud liit või kõik liikmesriigid, kaasa arvatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ning liikmesriikide põhiseadustega. Artikkel 54 Õiguste kuritarvitamise keeld
isiku vastu; nõue lahendatakse halduskohtus. Avaliku võimu kandja osa ei saa solidaarvastutuse korras nõuda isikult, kes vastutab kannatanu ees eraõiguse regulatsiooni alusel. Kui kahju põhjustanud eraõiguslik füüsiline või juriidiline isik ei ole avaliku võimu kandjaga avalik-õiguslikus suhtes, lahendatakse nõue üldkohtus eraõiguse regulatsiooni alusel. Alusetu rikastumine Alusetu rikastumise puhul on tegemist olukorraga, kus ilma õigusliku aluseta on asi või raha läinud üle kas isikult avaliku võimu kandjale või avaliku võimu kandjalt isikule. Alusetut rikastumist ei saa käsitada kahju hüvitamise ühe liigina tegemist ei ole õigusvastase käitumise sanktsioneerimisega, vaid eesmärk on ära hoida ühe isiku arvel teise isiku vara suurenemine ilma õigusliku aluseta. Eeldused: 1. Eriseaduse regulatsiooni puudumine Kõigepealt tuleb kontrollida, kas valdkonda reguleeriv eriseadus ei näe ette nõudeid,
täitmiseks kohustuslik. Kohus ise aga oma otsust muuta ei saa. Ja kuigi karistusjärgne kinnipidamine määratakse tähtajatult, mis tähendab, et kohus võib otsustada selle lõpetamise igal ajal, siis kuna esmase kontrolli tegemise ajal ei ole seda osa otsusest veel täitma hakatud ei saa kohus seda ka lõpetada. Vastavalt KrMS § 410 lg-le 1 pööratakse kohtuotsus täitmisele, 30 Eelnõu seletuskiri, lk 8. 31 Ibid. 32 Eesti Vabariigi Põhiseadus. 28.juuni 1992 RT 1992, 26, 349; RT I 2007, 33, 210. 33 Eelnõu seletuskiri seisuga lk 16. 13 kui seaduses pole sätestatud teisiti. Et peale jõustunud kohtuotsust oleks võimalik vältida meetme täitmisele pööramist, peaks KrMS-s nägema ette vähemalt välistava tingimuse, mille esinemisel võib jätta karistusjärgse kinnipidamise kohaldamata. Segadust tekitab ka lisaks
arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. § 23. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks
19) õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja liitudesse; 20) õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. Kuigi inimõigused on üldkehtivad ning neid peaks igal pool ja alati järgima, on tänapäeva riikidel oma kindlad üldtunnustatud legitiimsed funktsioonid, mille täitmine võib põhjustada õiguspära taganemist inimõiguste ja vabaduste tagamisest. Rahvusvahelise kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti järgi võib inimõigusi teatud tingimustel piirata. Näites võib kuulutada kohtuistungi kinniseks, piirata liikumisvabadust, elukoha vahetust, riigist lahkumise ja riiki sissesõidu vabadust, Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste elluviimine sõltub aga iga ma arengutasemest. Et kodanikuõigused ei tulene mitte lihtsalt inimeseks, vaid ka kodanikuks olemisest, ei ole igal inimesel konkreetses riigis mitte alati kodanikuõigusi. Küll on kõigil sünnipärane
Kohus teostab kohtuvõimu. Kuigi peamiselt lähtutakse kohtus sellest, et vaidlevate poolte vahel on erimeelsused arusaamas faktidest (faktiküsimused) või õigusest (õigusküsimused), võib mõningatel juhtudel vaidlus jääda potentsiaalseks. Nii näiteks on abielu lahutamisel enamasti poolte vahel kokkulepe ning kohtu roll on pigem lahutuse vormistamine kui ühe poole kasuks otsuse tegemine. 28. juunil 1992 hakkas kehtima Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt mõistab õigust üksnes kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Koosseis Kohus võib olla nii ainuisikuline (koosneda ühest kohtunikust) kui kollegiaalne (koosneda mitmest kohtunikust). Madalama astme kohtud on tavaliselt ainuisikulised; kõrgemates astmetes on tavaliselt võimalik moodustada suuremaid kolleegiume. Kohtute funktsioonid: Rahu tagamine - rahu tagamine on kohtu kõige laiemaks ülesandeks
ennustatav, nt kui isik on kellegi tapnud, siis seda uuritakse ja viiakse kohtu ette, süüdimatu isoleeritakse ühiskonnast. See printsiip aga ei tähenda, et oleks võimalik saavutada lahendite täielik ette ennustatavus. 15. Euroopa Inimõiguste kohus, mis juhtudel sinna on õigus pöörduda?(Isik pöördub riigi vastu? - milles seisneb inimõiguste rikkumine ja kuidas siseriiklik süsteem seda rikkus?) - Euroopa Inimõiguste kohtu poole võib pöörduda kui isik usub, et tema inimõigusi on rikkunud Eesti riigi (või ükskõik mis teise Euroopa inimõiguste konventsiooni allkirjastanud riigi) ametnikud või asutused. Õiguste rikkumine peab olema seotud inimõiguste rikkumisega ning see peab olema toime pandud riigiasutuste ja ametnike poolt. Inimõiguste rikkumine peab olema kaasa toonud märkimisväärset kahju nt piinamise, ebainimlik kohtlemine või ebaseaduslik vabadusevõtmine. Enne kohtusse pördumist tuleb ära kasutada kõik siseriiklikud võimalused.
kahju hüvitamisele. See on vaieldav, kumma alla see klassifitseerub. Norm (saab olla nii eraõiguslik kui ka avalik õiguslik) Isik (eraisikuid ei saa klassifitseerida, juriidilisi isikuid saame) (Eesti Pank avalik õiguslik juriidiline isik, Tallinna Sadam eraõiguslik isik) Õigussuhe (nt Tartu Ülikooliga sõlmib üliõpilastega õppeteenuse osutamise lepingu, see ei saa olla eraõiguslik leping, ometi Riigikohus on seda öelnud) Toiming see, mis ei ole õigusakt, nt eesti rahvusringhääling. Juriidiline distsipliin (saab vahet teha § 3, nr 12 jj) Huviteooria kõige vanem teooria. Eraõigus lähtub erahuvist, avalik õigus lähtub avalikust huvist. Eraõigus vaatab üksikisikute kasu poole, avalik õigus Rooma riigi poole. Igat teooriat saab kritiseerida, see on positiivne ja edasiviiv. Positiivne külg on see, et kui meil pole ühtegi
süü tõendamiskoormise asetamine riigile; 3. õigus vaikida- olla vait ja keelduda kõigi tõendite andmisest; 4. õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks- tõendamata kahtlused loetakse süüdistatava kasuks ehk tõendite puudumisel karistada ei saa. EIK on konstanteerinud, et kohtu liikmed ei või alustada oma kohustuste täitmist eelarvamusega, et süüdistatav on toime pannud teo, milles teda süüdistatakse. Tõendamiskoormis lasub süüdistajal ning iga kahtlus selles peab minema süüdistatava kasuks. On süüdistaja kohustus informeerida süüdistatavat tema vastu tõstatatud süüdistusest, et viimane saaks vastavalt ette valmistada ja esitada enda kaitse ning on süüdistaja asi esitada tõendid, mis piisavad isiku süüdimõistmiseks. Õigus edasi kaevata PS § 24 lg 5 Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste ostuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu
8) Mille õhutamine on Eestis seadusega keelatud ja karistatav? (Nimetage vähemalt kolme!) Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav 9) Kellel on õigus riigi ja seaduse kaitsele? Igalühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele 10) Loetlege/Nimetage vähemalt kolm igaühe põhiõigust, mida sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus elule, õigus säilitada rahvuskuuluvus, õigus südametunnistuse, usu- ja mõttevabadusele. 11) Kas Eesti riik kaitseb oma kodanikku välisriikides? Eesti riik kaitseb om akodanikku ka välisriikides 12) Kelle kohustus on õiguste ja vabaduste tagamine? Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida.
annaabi.ee 
