Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vabadus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sunni, teostus, tegevusvabadus, milli, kellelgi, millestki, autoriteedi, vabadusega, kadrioru, donatella, henriette, kadak, juhendaja, irene, pukk, priius, alluma, ennekõike, locke, lauses, defineerib, positiivseks, areaal, võimaldama, kahjulikke, tegusid, kärpimine, toimimine, piisab, taolisi, olukordi, sealtmaalt, tootmisvahendeid, vallata, eeldusiKadrioru Saksa Gümnaasium Vabadus Referaat Dita Donatella Henriette Kadak 11.klass Juhendaja:Irene Pukk Tallinn 2015 Vabaduse erinvad vormid ja definitsioon Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Ajaloo algul kui ei olnud veel ühe inimese seaduslikku võimu teise inimese üle oli inimene vaba. Hiljem sunniti meid alluma riigile, mis tähendab vabaduse piiramist. Meie jaoks on tähtis, et meie vabadust ei piirataks ennekõike nende tegevuste puhul, mis on meie jaoks kõige tähenduslikumad. John Locke õpetus neljas lauses: • Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab. • Igaühe vabadus lõpeb seal, kus algab teise inimese vabadus.
vabadust kasutada." 9 Doktorant tahab oma artikliga tähelepanu tõmmata haigele ühiskonnale, mis paneb meid oma vabadust kurjasti kasutama ja mis on üle küllastatud seksuaalsete loosungitega, viidates inimese valikuvabadusele. Märkamatult annab vabadus tagasilöögi ja teeb meist orjad. Me muutume iseenda pahede ja kiusatuste orjadeks. Jääb õhku rippuma küsimus kas selleks sunnib meid vabadus või haige ühiskonna mõju? Ühiskonnal on aga vabadusega vähe pistmist, kuna enamik inimesi on oma pahede orjad ning ei ole kaugeltki vabad oma valikuid kujundama. 10 Päevast-päeva elab pahene inimkond külg- külje kõrval oma sõltuvust tekitava pahega. Kasiinosõltlane käib mööda mitmest kasiinost, narkosõltlane lävib mitme diileriga, seksisõltlane näeb igal sammul paljast keha. Neil ei olegi vabadust oma pahest loobuda, nad on lausa sunnitud oma pahega jätkama, kuna ühiskond
peremehed? Meie kujundajateks on ilmselt keskkond, kasvatus ja haridus. Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi ehk tahtevabaduse probleem. Determinism on arusaam, et miski ei toimu ilma küllaldase põhjuseta ning determinismi pooldades tekib küsimus, kas inimene pole sellisel juhul vaid teadvust omav masin. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär. Kuid isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks teda ikkagi keelustada. Vastasel juhul muutuks tõde dogmaks ning inimese mõtlemisvõime taandareneks. Tegevusvabadus võib olla täielik vaid seal, kus indiviidi tegu puudutab vaid tema enda huvisid
m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on siiski läbi ajaloo olnud see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ning sellist arvamuste mitmekesisust peetakse täiesti normaalseks. Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaalne vabadus. 1. KEHA JA VAIMU PROBLEEM Keha ja vaimu teooriale võib läheneda kaheti: Dualistliku teooria põhjal. Inimesel on nii keha kui ka vaim- esimene on materiaalne ja teine mittemateriaalne. Monistliku teooria põhjal. Inimene on kas ainult materiaalne keha või mittemateriaalne vaim. 1.1 Dualistlikud teooriad
seisukoht; Jäik- maailmas valitseb põhjuslikkus(pole vabadust). 40. indeterminism kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus,siis pola vabadus võimalik. 41. fatalism paljjud inimesed usuvad argielus saatusesse, arvavad, et nad ei saa oma elukäiku muuta; Fatalist ei usu, et tema elu on ära määratud kindla seadsu poolt, vaid hoopis üleloomulike kaootiliste jõudude poolt. 42. negatiivne vabadus on inimlike sunni puudumine, olukord, kus minu tegevusse ei sekkuta. Sunni puudumine, vabadus millestki, sund ja vabadus vastandid, inimese vabadus peab tal võimaldama teha ka enda jaoks kahjulikke tegusid. Negatiivse vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteedi kärpimine. 43. positiivne vabadus toimimine endast lähtudes, vabadus millestki. Positiivne vabadus viib üldiste tegevusprintsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni
Vabadus Kirjeldamine Vabadus on takistuste, piirangute ja sunni puudumine. Vabadus on võimalus toimida vastavalt tahtele. Vabadust liigitatakse vahel negatiivseks ja positiivseks. Negatiivne vabadus ei pruugi meile alati meeldida, sest see on piiratus millestki, mis meile tegelikult meeldib, näiteks vabadust mitte seadust järgida. ,,Vabadus on valus asi: pead kogu aeg ise valima ja ise vastutama." (Kirjanik Sirje Kiin) Positiivne vabadus aga sõltub rohkem meie tahtest, näiteks vabadus valida endale elukohta või sõnavabadus. Inimene on positiivses mõttes vaba siis, kui tal on kontroll oma elu üle või kui ta valitseb enda üle. Võrdlemine Kumb on parem, kas positiivne või negatiivne vabadus? Mina usun, et inimesele meeldiv
vabadust kasutada.“ Poliitik tahab oma artikliga tähelepanu tõmmata haigele ühiskonnale, mis paneb meid oma vabadust kurjasti kasutama ja mis on üle küllastatud seksuaalsete loosungitega, viidates inimese valikuvabadusele. Märkamatult annab vabadus tagasilöögi ja teeb meist orjad. Me muutume iseenda pahede ja kiusatuste orjadeks. Jääb õhku rippuma küsimus kas selleks sunnib meid vabadus või haige ühiskonna mõju? Ühiskonnal on aga vabadusega vähe pistmist, kuna enamik inimesi on oma pahede orjad ning ei ole kaugeltki vabad oma valikuid kujundama. Päevast-päeva elab pahene inimkond külg-külje kõrval oma sõltuvust tekitava pahega. Kasiinosõltlane käib mööda mitmest kasiinost, narkosõltlane lävib mitme diileriga, seksisõltlane näeb igal sammul paljast keha. Neil ei olegi vabadust oma pahest loobuda, nad on lausa sunnitud oma pahega jätkama, kuna ühiskond seda aina süvendab ja võtab selle järjest rohkem kinnisideeks
...............................................................................4 Ülevaade loomingust............................................................................................................................5 ÜHISKONNA VÕIM INDIVIIDI ÜLE.......................................................................................6 MÕTTEVABADUS......................................................................................................................7 TEGEVUSVABADUS.................................................................................................................8 INDIVIIDID.................................................................................................................................9 Analüüs...............................................................................................................................................10 Kokkuvõte.........................................................................
Ei ole võimalik teada seda, mis on väär. Kõik, mida teatakse, on tõene. Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea. 11. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. Negatiivne vabadus Sunni puudumine, vabadus millestki. Sund ja vabadus on vastandid, inimese vabadus peab võimaldama tal teha ka enda jaoks kahjulikke tegusid. N-vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteedi kärpimine. Positiivne vabadus Toimimine endast lähtudes, vabadus millekski. P- vabadus viib üldiste tegevuse printsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni. Inimene, kes ei järgi üldisi mõistuslikke tegevusprintsiipe, ei ole vaba — seega on lubatud sund n.ö
.. Vastuolu intuitsiooniga. Moraaliseadus on püha ja ilma eranditeta, nt ,,räägi alati tõtt" .. Kohustuste konflikt. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad, nt ,,räägi alati tõtt" ja ,,kaitse oma sõpru". .. Emotsioonide roll. Kanti teooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne) ebaadekvaatse rolli. Voorusteoreetikud arvavad teisiti. 9.-10. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Filosoofias otsitakse vastuseid küsimustele: Mis on vabadus? Kuidas mõõta vabadust? Mis on vabaduse piirajad? Kes või mis on vabaduse subjekt? Vabadus metafüüsikas: Kas isik on oma tegevuse algataja ja kontrollija? Kas determinism sobib kokku vabatahtega? Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada kas tahe on vaba või mitte? Vabadus eetikas: vabaduse ja vastutuse vahekord. Kui vaba tahe on moraalse vastutuse
Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahelises püsitus olekus. Platon käsitas ideede tunnetamist kui meenutamist (anamnees). Seda tõekspidamist tõlgendab müüt hingede rändamisest: inimese hing viibis enne maapealset elu ideede maailmas ja võis seal vahetult ideid näha. 5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis
Selleks võib olla ka loodusseadus. Ei usu, et metafüüsika või teadus suudab seletada, mismeie tahtmisi determineerib. Jäik d väidab, et maailmas valitseb põhjuslikkus, me ei saa valida oma tahtmisi, needon ettemääratud, pole ka vabadust. Interminism-maailmas ei valitse ranget põhjuslikkust. Juhus ja valik võimalikud, inimesel on tahtevabadus. N- on mõtekas rääkida vabadusest, samas nõustud jäiga D kahe esimese teesiga. 21. Neg vabadus- sunni puudumine, vabadus millestki. Sund ja vabadus vastandid, inimese vabadus peab võimaldama teha tal enda jaoks ka kahjulikke tegusid. Neg vabaduse pooldajate eesmärgiks autoriteedi kärpimine. Pos vabadus- toimimine endast lähtudes, vabadus millekski. Pos vabadus viib üldiste tegevusprintsiipide põhjendamiseni, oma korda poliitilise autoriteedi põhjend. Pooldajate eesmärgiks on autoriteet endale saada. Hobbes- esimene ,kes käsitles inimlikku vabadust mõiste neg tähenduses sunni puudumisena. Kõik inimesed on
Isegi kui ühine hüve oleks olemas, siis see ei annaks ikkagi vastust konkreetsetele küsimustele (nt. Turvalisus? - Jah. Aga kas kohene või tulevane? Siin arvamused lahknevad taas) 14. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Indiviidid saavad võimu, võisteldes vabadel valimistel häälte pärast ning valijad ei otsusta konkreetsete küsimuste üle, vaid nende ülesanne on luua valitsus - või visata see välja. 7 - VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust? determ.? eetikas -vabaduse ja vastutuse vahekord. Kas ma vastutan, kui kõik on ette määratud? esteetikas - tsensuur ja loominguline vabadus ja poliitikafilosoofias - vt.küs. 2 2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks? Küsimuseks on, mil määral võib riik sekkuda indiviidi eraellu, mil määral teda piirata. 3. ,,Negatiivne vabadus" tähendab ...
S teab, et p, siis ja ainult siis kui: · P on tõene · S usub, et p · S on õigustatud uskuma et p · P põhjustab S-i uskumuse, et p 28.Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil Kas leidub teadmiste juhtum, kus pole kas tõesust või uskumist või õigustatust? Kas leidub juhtumit, kus on tõesus, uskumine ja õigustatus aga poleteadmist? Vabadus I? 29.Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. 1) Metafüüsika – tahtevabaduse probleem 2) Eetika – vabaduse ja vastutuse vahekord 3) Esteetika – tsensuuri ja loominguline vabadus 4) Poliitikafilosoofia – puutumatuse ala 30.Selgitage negatiivse ja positiivse vabaduse erinevust. Negatiivne vabadus – kitsenduste, taksituste, piirangute puudumine. Positiivne vabadus – enesevalitsemine , autonoomia. Me pole päriselt vabad, kui jälgime pealgalt kapriise, tunge ja kalduvusi, vaid siis, kui meie elus
Kanti järgi oleks kõik OK, kui vastaksite jaatavalt. Teil poleks vastutust!3. Kohustuste konflikt Mul on kaks kohustust: 1. kohustus rääkida alati tõtt. 2. kohustus kaitsta alati oma sõpru. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad. 4. Emotsioonide roll Kanti moraaliteooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne, sümpaatia, jne) ebaadekvaatse rolli. 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. 1) Metafüüsikas Tahtevabadusega seotud küsimused: a) Kas isik on ise oma tegevuse algataja ja kontrollija? b)Kas determinism sobib kokku vaba tahtega? c) Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada seda, kas mu tahe on vaba või mitte? Võib-olla on me tegude põhjused sügavamal, kui näha ulatume. 2) Eetikas vabaduse ja vastutuse vahekord Kui eeldame, et vaba tahe on moraalse vastutuse tarvilik tingimus,siis järeldame, et determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega
uskunud et see on õige vastus. Maja maha põlemisel ei taha seda uskuda, kuigi see on tõsi. 10. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria Õigustatud Tõesele Uskumisele: S teab, et p, siis ja ainult siis kui: p on tõene; S usub et p; S on õigustatud uskuma, et p; p põhjustab S-i uskumuse, et p Vabadus 1. Neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega: Mis on vabadus, kuidas mõõta, mis või kes on piirajad, kes või mis on vabaduse subjekt, mis on vabaduse väärtus 2. Vabadus poliitikafilosoofia probleemina: Keskne küsimus on, et kui palju vabadust peab riik indiviidile andma? Mil määral on isikul võimalus ühiskonnas toimida, ilma et sellele tegevusele eelneks piiranguid või järgneks moraalset või legaalset hukkamõistu? 3
See omistab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi oma ühiskonna kohta. järgi, ent seda tehes tuntakse vastikust aidatava vastu. KUNST VABADUS 1.Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! 1Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust? loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. determ.? eetikas -vabaduse ja vastutuse vahekord. Kas ma vastutan, kui kõik on ette 2.Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? määratud
Senised metafüüsika konstruktsioonid ei kõlvanud selleks. Et mitte rajada teadmiste süsteemi näivatele eeldustele, rakendas Descartes metoodilist kahtlust. Kas filosoofia saaks rajada meelelisele kogemusele? See tundub ju vahetuim. Kuid meeled petavad meid vahel, ka unes tundub meile, et teeme midagi jne. ... ,,Mõtlen, järelikult olen" (Cogito, ergo sum) ongi uusaegse pöörde moto ja tulevase ratsionalismi lähtekoht. Mõtlemine alati millestki + see, et mina mõtlen. Siit hakkab kujunema uusaega määrav subjekt-objekt suhe, mis viib ka teaduste tormilise arenguni. SUBJEKT (kr. hypokeimenon). Iseenesena aluseks lebav, iseseisvalt olev. Enne uusaega nimetati subjektiks mistahes iseseisvat olevat (näit. puu). Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised asjad muutuvad selle jaoks objektideks. OBJEKT- vastas-ese. See, mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes
küsimustele. 3. Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? "Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne koraaldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidede valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täita." 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! 1) Kuidas mõõta vabdust? 2) Mis on vabadus? 3) Mis on vabaduse piirajad? 4) Kes või mis on vabaduse subjekt? 2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks? Keskne küsimus on, et kui palju vabadust peab riik indiviidile andma? Mil määral on isikul võimalus ühiskonnas toimida, ilma et sellele tegevusele eelneks piiranguid või järgneks moraalset või legaalset hukkamõistu? 3. ,,Negatiivne vabadus" tähendab ...
hävitab vabaduse, mida see algselt pidi kaitsma. Valitsus on vajalik selleks, et säilitada meie vabadust ning samuti mille kaudu me saame vabadust kasutada, samas kontsentreerides võimu poliitilistesse kätesse, võib valitsus ka vabadust ohustada. Sotsiaalne ühiskond ei saa olla demokraatlik selles mõttes, et tagada indiviidide vabadust. Ühiskonna vabadusel ei ole mingit pistmist indiviidi vabadusega, tegemist ei ole kõiki hõlmava eetikaga. Liberaali eesmärgiks on jätta eetika probleemid iga indiviidi enda hooleks. Vabaduse põhiliseks komponendiks ja eelduseks on vaba turg – inimeste spontaanne suhtlus. Sotsiaalse organisatsiooni ülesandeks ei ole hoida ära halbade inimeste halva tegemine ja heade inimeste hea tegemine; põhiprobleemiks on see kuidas
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma
a) teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad b) ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam 1 Argumente demokraatia vastu: Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid. Bodin, Hobbes. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville 19. sajandi poliitik). Demokraatias tekib kõige paremini on argument ,,See on ju rahva tahe". 2
51. Maitsed ja lõhnad Millest sõltuvad asjade omadused, kas meist või maailmast? Kuhu kuuluvad maitsed, värvused, lõhnad ning muud tajutavad kvaliteedid? Galileo Galilei (1564-1642) esitas eristuse, mis on hiljem tuntud primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide eristusena. ,,Ma ütlen nüüd, et alati kui ma mõtlen mistahes materiaalse või kehalise substantsi peale, siis tunnen ma vahetult vajadust mõelda sellest kui piiritletust ning millestki, mis omab mingisugust kuju; on suur või väike teiste asjadega võrreldes ning asub igal hetkel mingis kindlas paigas; liigub või seisab; on kokkupuutes mõne teise kehaga või mitte; ning mida on oma arvult üks, mõni või mitu. Nendest tingimustest ei suuda ma substantsi eraldada, ükskõik kuidas ma oma kujutlusvõimet ka ei pingutaks.." galileo galilei ,,...Ent mu vaim ei tunne tingimata vajadust lisada, et see peab olema valge
Mahult kõige suurem on kolmas osa. Tlk. ilmnevad kõndimise, rääkimise, löömise või mõne muu nähtava teo kujul, nimetatakse harilikult PÜÜDLUSTEKS [endeavour]. Isu. Iha. Nälg. Janu. Vastumeelsus. Kui see püüdlus on suunatud tema põhjustajale, siis nimetatakse seda ISUKS [appetite] või IHAKS [desire], viimane on üldnimi, ning esimese tähendust on tihti kitsamalt mõistetud kui iha toidu järele, nimelt kui nälga ja janu. Kui püüdlus on suunatud millestki eemale, siis nimetatakse seda VASTUMEELSUSEKS [aversion]. /…/ Armastus. Viha. Seda, mida inimesed ihaldavad, nad öeldakse ka ARMASTAVAT ja mida nad VIHKAVAT, selle suhtes nad tunnevad vastumeelsust. Nii et iha on sama mis armastus, ainult et ihaga me tähistame alati objekti puudumist, armastusega tavaliselt selle olemasolu. Niisamuti tähistame vastumeelsusega objekti puudumist, vihaga objekti kohalolekut. Mõned isud ja vastumeelsused on inimestele kaasa antud, nagu näiteks söögiisu,
Tõeline vabadus = vabadus välistest takistustest. “Vaba mees on see, kes neis asjades, mida ta suudab teha ja soovib teha, pole teiste poolt takistatud.”. Sellest omakorda tuleneb, et me ei saa rääkida vabast tahtest. Mõiste 'Vaba' käib ainult tegude kohta, meie tahe on tema järgi ette määratud meie soovide, tungide, himudega jne. Näiteks kui keegi mõjutab meie tahet (paneb noa kõrile ja nõuab raha), aga ei sunni füüsiliselt (ja te annategi raha), on see ikkagi meie tahe. Seega Hobbesi vabadusemõiste puudutab ainult tegusid, aga mitte seda, kuidas meie tahe on kujunenud. Riigialama vabadus algab sealt, kus lõpevad seaduste keelud-käsud (nt vabadus valida om elukohta, ametit jne). Oluline: Locke'i definitsiooni järgi tegelikult seadused meie tõelist vabadust ei piira, sest me saame neid siiski rikkuda, nad ei takista meid füüsiliselt, nad mõjutavad ainult meie tahet.
hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda õigustatult." Eneseväärika inimese toimimisviisid: · Auavaldus · Auhaavamine pole oluline, sest eneseväärikas inimene teab niigi oma väärtust. · Ohtudesse ei torma, kuid ellujäämine pole väärtuseks. · Heategusid tuleb proovida teistele teha, ent neid ise mitte vastu võtta. · Hinnatud asju taga ei aja, v.a suure au korral. · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud. Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. See iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse ja kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos. Sõprus eeldab:
seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda õigustatult." Eneseväärika inimese toimimisviisid: · Auavaldus · Auhaavamine pole oluline, sest eneseväärikas inimene teab niigi oma väärtust. · Ohtudesse ei torma, kuid ellujäämine pole väärtuseks. · Heategusid tuleb proovida teistele teha, ent neid ise mitte vastu võtta. · Hinnatud asju taga ei aja, v.a suure au korral. · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne 2. Cicero vabariiklase aust Cicero jaoks nii ambitsioonikus kui privaatsus valed valikud. Riigimehe kohuseks on valida aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab: · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist. Gloria ei ole neile oluline.
käsitlus [J. K r i s t e v a, Sens et non-sens de la révolte. Pouvoirs et limites de la psychanalyse I. Paris, 1996.], mida on refereerinud Hasso Krull (Krull 1998: 136- 139). Kristeva lähtub praeguse aja uuenenud situatsioonist: mäss on saanud meedia ja moe vanaks leivanumbriks; mässu-teema on muutunud väsinuks, luitunuks, ta ei eruta kedagi või tundub kasutu ajaraiskamisena; maailm on lõpmatuseni reglementeeritud ning elurütm nii kiire, et kellelgi pole aega enam mässata: seetõttu lastakse meedial seda enese eest teha. Kristeva küsib, milline võiks olla tänapäeva mäss ning miks on seda nii raske ette kujutada. Ta leiab, et "uus maailmakord" on juba olemas, see on "normaliseeriv, samas vääratav (normalisateur et falsifiable)" (Krull 1998: 136). Võim on muutunud nähtamatuks, seadus toimib arvukate distsiplinaarsete ja administratiivsete karistuste kaudu. Viimased toimivad normaliseerivalt, kuid neist on kerge kõrvale põigelda
inimesed, näide Hitler. 7.Iseloomusta Helvitu huviseadust? Helvitus lähtus inimeste käitumiste seletamise põhimõttetest. Mille sõnastas esimesena Epikuros. Et inimene püüdleb praktikute ja hoidub kannatustest. Inimesel on oluline enesearmastus, see kujuneb vooruseks või paheks sõltuvalt sellest millised kired teda pingestavad. Eneseohverdamine. Oma õnne õhverdamine teiste õnne nimel., tegelikult ei ohverda iialgi. Armastus naise nimel võib viia kuriteoni , või kangelasteoni. 8. Milli üldised põhimõtted, mõtted ja tegevusvabaduse kohta.? -millistes piirides peab indiviidil olema võimalus teostada oma plaane ja mis on õigustatud.1. kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle. See avaldub kahel kujul. 1. Seadusandlusena, seaduse rikkumine on karistatav, kuid ka seadusandlus peab olema õiglane. 2. ühiskonna võim avaldub ka ühiskondliku arvamusena- indiviidi saab mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, veenmise ja suhete katkestamise teel.
mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism. John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema pojana. Juba 3- aastaselt hakkas isa talle kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni originaalis
loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Õigusemõistmine liigesed. Rikkus tugevus. Karistus närvid. Nõunikud mälu. Õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe jne. VALITSUSVORMID 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo. Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad: 1) Efektiivsus: demokraatia olemuslikult viletsam - Monarhial ei ole erahuve. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus jne. 2) Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platon : Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). 1) Filosoofid haaravad võimu, või 2) Kuningas hakkab filosoofiks. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest.
· Auhaavamisse? (ei ole oluline) · Ohtudesse? (juhtnööriks mõõdukus, au nimel peab olema valmis ennast ohverdama) · Heategudesse? (tasub proovida neid teistele teha (näitab tsipa üleülekut), aga mitte teiste heategusid vastu võtta) · Üldiselt hinnatud asjade tagaajamisse? (eneseväärikas inimene seda ei tee, kui väljas ei ole just suure au huvid) · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne 2. Cicero vabariiklase aust · Ambitsioon vs privaatsus mõlemad valed valikud · Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline
annaabi.ee 
