Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "VÄÄRTUSED KASVATUSES JA KASVATUSVÄÄRTUSED.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eetilised, hirsjärvi, huttunen, kasvatusest, ülim, oskaks, armastama, kasvatusteaduste, osakond, kasvatusväärtused, koostaja, aleksandra, anon, tiiu, kuurme, essees, minule, inimesena, parimat, püüelda, nimetame, toimivad, inimgruppide, nimetust, viitavad, teoreetilised, esteetilised, isiklikku, omapärast, religioon, toetuma, traditsioonekäitumisega teostada või levitada. Väärtusvaldkonnad. Kultuuris peegelduva tegelikkuse taga võib näha mitmeid eri tüüpi väärtusi. Sellele viitavad ka terminid väärtusvaldkonnad, väärtuse liigid ja väärtuste sisuvaldkonnad, mida võib pidada sünonüümideks. Peamised väärtuste liigid on järgmised: materiaalsed ja füüsilised, teoreetilised, majanduslikud, esteetilised, sotsiaalsed, poliitilised, religioosse ja eetilised väärtused. Meie ühiskonna üks põhiväärtusi on, et inimelu on püha. Kasvatus, maailmavaade ja maailmapilt. Väärtused ei ole mingid eraldiseisvad konstruktsioonid meie mõttesüsteemis, vaid selle süsteemi olulised elemendid. Meie mõttetervik on seega teatud süsteem, mille kohta kasutatakse nimetust maailmavaade ja vahel ka kitsamat nimetust maailmapilt. Kasvatuseülesannet nähaksegi individuaalse maailmapildi kujunemise tarvis materjali pakkumises ja vahendamises.
Üks põhjus on arusaam, mille järgi kasvatamine on alati teise inimese vägivaldne mõjutamine, tema sunniviisiline kujundamine vastavalt mingile skeemile või alistamine. Tuntuim seda laadi mõtete esitaja oli Lev Tolstoi. Tänapäeval on sama laadseid ideid avaldanud Alice Miller (1985). 10 Paljud soome vanemad ei tihka nimetada oma tegevust kasvatamiseks. Uurimusest (nt Hirsjärvi 1982; Hoikkala 1993) on selgunud, et sõna ,,kasvatus" mõjub liiga hirmutavalt, ebamääraset, või nõudlikult. ,,Ei mina oska kasvatada," võib ema intervjuus vastata. Kasvatus kui kunst Kõik lapsevanemad on kasvatajad, kas nad seda tahavad või ei, samuti kõik õpetajad. Iseloomustades kasvatamist kui loovat tegevust, soovitakse rõhutada, et kasvatus on kunst. See lähenemine toetub Steineri mõtetele, mille järgi kasvatamine on tegevus, mis on oma olemuseset
tegeldakse läbivalt kogu koolitegevuse kaudu. Soomes sai aktiivne diskussioon väärtuste üle hariduses ja väärtuskasvatuse selgema esiletoomise vajaduse üle alguse 1990-ndatel aastatel. Sealt alates rõhutab ka riiklik õppekava väärtuskasvatust ja eetika küsimuste arutamist kõigis õppeainetes. Lisaks läbivale teemale on väärtuskasvatus selgemalt esil ka omaette valdkonnana, millele on eraldatud märkimisväärne tunniressurss. Jaapanis on 1980-ndatest aastatest alates kõlbelisest kasvatusest saanud mõõdik kõigele koolis toimuvale. Seda on iseloomustatud kui pööret akadeemiliste teadmiste keskselt koolilt väärtustekesksele koolile. Taustaks on tõdemus, et kiirelt arenevas maailmas muutuvad ja vananevad teadmised väga kiiresti. Milline roll on väärtuskasvatuse teemal Eestis? Eestis on eetika ja väärtuskasvatuse teemaga tegelemiseks loodud vastav Riiklik väärtusprogramm.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri:
imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. „Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“. (lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus
4) inimese olemus (kloonimine jm). Enamik teadlasi ja filosoofe on arvamusel, et kõike, mida me suudame, ei tohiks teha. Meditsiinieetika on praktiline eetika, uurib eetilisi küsimusi, mis igapäevaselt võivad päevakorda tõusta. Kaasaegne meditsiinieetika areneb kolmes peamises omavahel seotud valdkonnas: (arsti-patsiendi suhe), (iga ühiskonnaliikme tervise säilitamine, edendamine), editsiiniliste uuringute eetika (uurimistöödega kaasnevad eetilised pinged) Bioeetika põhiprintsiibid: 1. Isiku autonoomia respekteerimise printsiip (autonomy) 2. Mittekahjustamise printsiip (nonmaleficence) 3. Heategemise printsiip (beneficence) 4. Õigluse printsiip (justice) KESKKONNAEETIKA: Teadus ja tehnika on saavutanud taseme, mis võimaldab inimkonnal hävitada iseennast ja kogu biosfääri. Ökoloogilise kriisi peapõhjusteks on demograafiline plahvatus ning ülisuur ressursside hulk, mis on vajalik arenenud riikide elatustaseme säilitamiseks
Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema
mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi. TÕEVÄÄRTUS Nii uskumine kui väitmine on seotud katsega fikseerida seda, mis on tõsi (et väljas sajab vihma) KAS ON OLEMAS MINGEID EETILISI FAKTE (jah) MIS MUUDAB MORAALIOTSUSTUSE TÕESEKS? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes Objektivistid Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks. 21. Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism? NATURALISM See on teooria mis väidab, et eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu. Tees: Eetikaterminid osutavad naturaalseid omadusi - see on kognitivistlik arusaam eetikast ja ta väidete tõesusest. Usutakse (st on inimesi, kes usuvad= on kindlad), et uurimise teel saab teha kindlaks, mida eetika mõisted tähistavad ja kas nad tähistavad
Seda näitab tegelikult juba kultuurirelativismi sõltuvuse tees: inimesed ei ole ju nagu üksikud hundid igaüks oma arvamusega, vaid omandavad moraalipõhimõtted perekonnas, grupis, ühiskonnas. Sel juhul peaks vähemalt konventsionalism olema õige? Konventsionaalne eetiline relativism Konventsionalismi järgi tekivad ja kehtivad moraalipõhimõtted ühiskonnas kokkuleppelisel alusel. Kas sellised kokkuleppelised arusaamad on alati head ja eetilised? Näit. Tütarlaste ümberlõikamine (väliste suguelundite äralõikamine) Põhja-Aafrika piirkondades. Konventsionalismi probleemid Kui üldine moraalne mõõdupuu puudub, siis pole võimalik kritiseerida näiteks Hitleri genotsiidi-tegevust rohkem kui ema Teresa halastustööd. Tihtipeale kuulub inimene üheaegselt erinevatesse inimgruppidesse (perekond, rahvusgrupp, usugrupp, riik, ühing jne), mis võivad omada vastakaid moraale.
" Tema sisemuse kohta võib öelda ühesõnaga: ta oleneb täiesti oma temperamendist ja kogu õnnetuse peale vaatamata, mis on valmistanud temale saatus ja inimesed, on ta jäänud selleks, milleks loodus on ta kujundanud. Rosseau eluõhtu jõudis lõpule 2. Juulil 1778. 11.oktoobril 1794 viidi Rosseau kirst Panteoni ja asetati tema surmavaenlase Voltaire kõrvale kirjaga: ,,Siin puhkab looduse ja tõe inimene." Nii lahkus omapäraseim inimene, kes kunagi elanud. See on inimene, keda peab armastama ja imetlema, ning ometi talle kaasa tundma. Ta enese sõnad: ,,Ma tahan ja ei taha, ma tunnen end samal ajal orjana ja vabana, ma armastan head, aga teen siiski halba, ma tegutsen, kui kuulen mõistust, ei või aga vastu seista kui kired kaasa kisuvad ja minu kõige suurem piin on see, kui kukkudes tunnen, et ma enam kunagi ei tõuse." Rosseau armastas üksindust ja unustusi. Tema võõrandumise peapõhjus oli see, et oma suure tundelisuse ja aeglase mõtlemisega ei olnud ta
Kust see tuleb? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümberlükata? Kes või mis on jumal? Kes vastutab maailmas kurja eest, miks kurjus eksisteerib? 15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda. Jumala olemasolu kohta on kaks positsiooni- ateistlik ja kristlik. Ateistlikud seisukohad:
psühholoogiline antropoloogia: Inimese psüühika uurimine. Uuritakse inimeses aset leidvaid protsesse, nende funktsioone. psühhoanalüütiline antropoloogia: Freudi allikatel- teadmatus on see, mis inimese psüühikat vaevab. Lacan on omalt poolt välja tulnud ideega, et oluline on ``puudumise olukord``. Mida ületatakse kolmes etapis (imaginaarses, sümboolses ja reaalses). analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia: Vaim. Keha ja vaimu probleem. Samuti kuulub siia teadvuse ülim privaatsus. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika- ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse ja piiride järgi, kunstniku enda loomuse järgi. Mis pirintsiip struktuur või omadus see on mis teeb ühe asja ilusaks ja teise inetuks? Kas see asub selles objektis? On ta objekti füüsikaline omadus? Kas sõltub vaatlejast? Mis mõte on kunstiteosel
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika kokkukuuluvust. Sotsiaalpedagoogiline mõtteviis? (osade autorite, koolkondade arvets see juba ongi sotsiaalpedagoogika) Platon: Kreeka filosoofia idealistliku suuna esindaja (teine suund oli materialistlik). Inimeste teadmised maailmast on kaasasündinud kasvatamise/õpetamise ülesanne on nende algete ilmutamine. Millestki teadmine tähendab kõigest teadmist (Mikser, 2006) . Platoniga seostatakse kasvatusteaduse algust (Hirsijärvi, Huttunen, 2005) Aristoteles: tõe määramise kriteeriumiks on tunnetuslik kogemus. Maailm eksisteerib vaatlejast sõltumatult saavutatud teadmiste tasandid erinevad valdkonniti. Demokritos (materialistliku suuna esindaja kreeka filosoofias): ,,Loomus ja kasvatus on sarnased. Kasvatus muudab inimest ja ühtlasi kujundab (uue) loomuse. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest." See on mõtteviis, töövahend, uskumine, mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!!
Kui seal on raamatuid ja neid loetakse, kas või ajalehti. Pedagoogikateadlaselt Maria Montessorilt pärineb kogemus, et aitab, kui kodus on lapse jaoks eakohased raamatud, piltide ja kaunite illustratsioonidega laps ise leiab nad üles ja kujuneb lugejaks. Ei jäta ju tänapäeval raamatud oma atraktiivsuses kedagi külmaks, kes vaid nende vastu vähegi huvi tunneb. See algab väikelapseeast. Lapse õpetab lugema perekond. Kodu peaks olema koht, mis õpetab last lugema ja lugemist armastama. Iga laps areneb erinevalt. Osa loeb juba nelja-aastaselt, teine aga ei tunne sel ajal tähtigi. Sellise arengu juures mängivad suurt rolli rütmi-, kuulmis-, ruumi-, liigutus- ning nägemistaju. Lugema õppimisel on tähtis täiskasvanu eeskuju.20 Vaid 2 last 22-st on kirjutanud, et nende vanemad loevad. 21 Lapsele peaks lugema juba varakult unejutte ja ei tohiks karta loetut korrata. Logopeedid soovitavad lugema õpetada viie-kuue aastast last, sest selles eas on mälu
Ma nutan iga päev lootes, et kunagi saavad pisarad otsa. Iga inimene on mõnikord kurb . Sellistel päevadel läheb kõik viltu , isegi asjade alustamine ei tule välja . Iga hetk võid lootusetult nutma hakata, isegi teadmata, miks... Kui Sa oleksid pisar ei nutaks ma enam kunagi. Hirmust, et võiksin su kaotada... Sa olid mu päike aga, nüüd suur peavalu. Armastan ookeanit ,armastan sind , tea et , sinule kuuleb mu hing. Ma armastan sind ja jään armastama igaveseks, aga täna sa lahkusid minu juurest igaveseks. Ainuke inimene kes mu pisaraid väärib , ei aja mind iialgi nutma Ma tahan lihtsalt olla, olla selline nagu ma olen, mitte selline, nagu sina tahaksid, et ma oleks. Mulle ei tee haiget see, et sa mind reetsid, vaid see, et sa seda eitasid. Viimaks tundus mulle, et nüüd on kõik perfektne, kuid alati leiab asja mis su tuju perse keerab. Tuleb aeg mil mõeldes sulle mõtlen et ehk oligi nii parem? MÄLESTUSED:
And you lied.. Maailma jaoks oled sa keegi , aga kellegi jaoks oled sa kogu maailm ! (L) Naised andestavad, aga ei unusta, mehed unustavad, aga ei andesta. Ma teadsin alati , et pisaratele tagasi vaadates hakkan ma naerma , aga ei teadnud , et õnnehetki meenutades hakkan ma nutma ! Sa ütlesid, et kunagi kui me sureme, siis me sureme koos, aga sa valetasid mulle. Sa hüppasid kaljult alla - üksinda. Õpetasid mind Armastama , nüüd Armastan ma Sind . Kuid õpeta ka unustama , nagu unustasid mind ! On vaja ainult 1 minut, et erilist inimest märgata, ainult 1 tund, et teda hinnata, ainult 1 päev, et teda armastama hakata, ja siis terve elu, et teda unustada ... Raske on elada inimesega keda Sa ei armasta , veel raskem on aga selleta keda armastad . Keegi pole täiuslik - seni, kuni Sa temasse armud. Mul on olemas keegi , kelle nimel olen valmis kõigile ütlema EI .
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootused ja normid. Rollide ja staatus
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnas
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev grupp, mille liikmeid seo
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõjustamispsühholoogia jt So
vanemad ei tule oma vanema rolliga toime. Programmemad, kes kasvatavad lapsi skeemijärgi, sest ise ei oska. Ei arvestata individuaalsusega. Lapsejaoks on liiga vähe aega, ainult toidetakse. Maailmast ei tasu eriti midagi loota. Lootusetuse tunne. Asjad võivad paremaks minna, ei usu eriti tulevikku ega iseendasse. Õppinud hästi kohanema. Tekib sagedasti tunne, et nad ei vääri armastust. Puudub võrdlusvõimalus, ei saa aru sellest, et tema vanemad ei olegi võimelised armastama. Minu elu on süü. Laps õpib loobuma. Ärahellitamine avaldub hiljem. Depressiivsed püüavad jagada teistele seda, millest nad ise ilma jäid. Halastusorganisatsioonid jne. Raske ei öelda, tunneksid end süüdi. Enesetapu põhjuseks pilt vaenulikust, tõrjuvast, suuri nõudmisi esitavast lapsevanemast. Kui ema, siis emavihkamist ei luba. Samastumise tagajärjel lähevad endi huvid meelest, alluvad soovidele kergesti. Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne
vanemad ei tule oma vanema rolliga toime. Programmemad, kes kasvatavad lapsi skeemijärgi, sest ise ei oska. Ei arvestata individuaalsusega. Lapsejaoks on liiga vähe aega, ainult toidetakse. Maailmast ei tasu eriti midagi loota. Lootusetuse tunne. Asjad võivad paremaks minna, ei usu eriti tulevikku ega iseendasse. Õppinud hästi kohanema. Tekib sagedasti tunne, et nad ei vääri armastust. Puudub võrdlusvõimalus, ei saa aru sellest, et tema vanemad ei olegi võimelised armastama. Minu elu on süü. Laps õpib loobuma. Ärahellitamine avaldub hiljem. Depressiivsed püüavad jagada teistele seda, millest nad ise ilma jäid. Halastusorganisatsioonid jne. Raske ei öelda, tunneksid end süüdi. Enesetapu põhjuseks pilt vaenulikust, tõrjuvast, suuri nõudmisi esitavast lapsevanemast. Kui ema, siis emavihkamist ei luba. Samastumise tagajärjel lähevad endi huvid meelest, alluvad soovidele kergesti. Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid ja abs
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
võimaluse sind üheainsa sõnaga tappa. 45. Armastus on see, kui keegi teeb sulle haiget ja sa saad vihaseks, aga sa ei taha karjuda, et mitte talle haiget teha. 46. Viskan oma südame kildudeks... kuid tunded jäävad alles. 47. Naerdeski võib süda valutada ja rõõmule võib järgneda meelehärm. 48. Sa murdsid mu südame, sa muutsid selle jääkuubikuks ja lasid sellel pilvelõhkujast alla lennata! Mu süda kukkuks, miljoniks killuks! 49. Sa õpetasid mind armastama , äkki õpetad nüüd ka unustama . 50. Kui sa kedagi armstad , siis lase ta vabaks . Kui ta tagasi tuleb , siis on ta igavesti sinu , aga kui ei tule , siis pole ta sinu kunagi olnudki . 51. See , kui palju keegi sind armastab , on pöördvõrdeline sellega , palju sina neid armastad ! 52. Üritada unustada kedagi keda sa armastad on sama, mis üritada mäletada kedagi keda sa iial kohanud pole. 53. I know someday you'll have a beautiful life, I know you'll be a star in somebody else's sky..
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjutama absoluutselt kõiki. Popkul
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks.
Sissejuhatus sotsioloogiasse 2. Teooria – uute ideede loomine, olemasolevate ideede analüüs ja süstematiseerimine. Ütleb kuidas asjad peaksid loogiliselt võttes olema. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kaldub enamus sotsiolooge tegelema ainult ühe või teise komponendiga (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid 1. Kirjeldamine. Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese adekvaatne kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (näiteks statistika) abil. 2. Seletamine. Teadusfilosoofid on palju vaielnud selle üle, mida teaduslik seletus tähendab. Kõige
Love is friendship on fire. Armastus ei saa otsa. Otsa saavad armulood. Otsa saab see, mida on armastuseks peetud. Just remember two things .. I’m here .. and I care (L) . Igaüks, kes on armastanud, teab, millist säravat tähendust sisaldab endas neljast tähest koosnev sõna TEMA. You're one and the best thing in my creepy dark world ( L ) . Läheb vaja ainult üht minutit, et erilist inimest märgata, üht tundi, et teda hinnata, üht päeva, et teda armastama hakata ning seejärel tervet elu, et teda unustada. Ma ärkan koos päikesega ja mõtlen sinust, lähen magama kuuga ja mõtlen ikka sinust . What’s Minnie without Mickey , what’s Tiger without Pooh , what’s Spongebob without Patrick , what’s me without you ? Aja jooksul muutuvad paljud asjad , kuid on üks, mis alatiseks jääb – see on minu armastus sinu vastu . When I saw you liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you..
annaabi.ee 
