Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vaarikas ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaarika, vaarikas, ravivad, ravim, kalamaja, nora, juhendaja, oktoobris, niisket, õied, aedades, mineraale, leevendavad, külmetus, glükoos, fruktoos, tervislikud, maitsvad, higistama, vaarikad, tugevdavad, kõhuvaluEesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas....................................................................
ananassis) Kadaka puit on oma tiheduse tõttu hästi vastupidav. Kadakamarjadest hakati tegema viinaga jooki, mis kannab nime Gin. Vanem jook on kadakataar- kadakamarjad laotati murule ja lasti neil päikese käes mustaks küpseda, seejärel tambiti marjad umhris puruks ja pandi pajaga kuuma ahju. Mustaks tõmbunud leem valati tõrde ja lisati juurde kuuma vett, paari päeva pärast oli jook valmis. Kadakaõli saadakse puidust . tõhus arstirohi sügeliste ja muude nahahaiguste vastu. Hea ravim liigesepõletike vastu. Kadakamarju söödi vanasti tiisikuse, reuma kõhu-ja peavalu, neeru- ja põiehädade leevendamiseks. Kadakas sisaldab antiseptilisi aineid, mis tapab suitsutades pisikuid. Marjad ei külmu tavlel ära tänu suurele suhkrute ja vaigu sisaldusele. Kadakamarju on paras korjata septembris (kuivatatud marjad on tarbimiskõlblikud 3 aastat). Nõrkade neerude korral tuleb marjade söömisega ettevaatlik olla. 5. Kask ( Betula) Eestis kasvab 4 liik kaske
Lehed on sõrmjagused, sügisel veripunased. Huvitav on asjaolu, et taimel on võime oma lehelaba kaldenurka reguleerida valguse suhtes, selleks on leherootsu alusel vastav liiges. Õied on suured, ilusad ja punased, kroonleht üle 1 cm pikk, õie läbimõõt võib ulatuda kuni 4 cm-ni. Õitseb juunist augustini ja pakub palju silmailu sel perioodil. Teistest meie kurerehadest on verevat kurereha kerge eristada, sest tema õied paiknevad vartel ühekaupa, ülejäänud liikidel aga kahekaupa. Verev kurereha on üks neid taimi, mis oma seemneid ise aktiivselt levitab: kui viljad valmivad, siis nad avanevad järsult ja seemned paiskuvad laiali kuni 2,5 m kauguseni. Kasutamine: Kuna taim on rikas parkainete poolest, on teda rahvameditsiinis kasutatud verejooksu sulgeva vahendina. KASSIKÄPP - Tõlkides ladinakeelset nime Antennaria dioica, saame antenna - purjeraa, putuka tundel
Lehtkapsas ristõielised peakapsast 10 cm - 5m vähenõudlik, kuid kasvab pareminikeskmise raskusega saviliivmuldadel, mis ei ole liiga Aedhernes liblikõielised niisked ega õhuvaesed 0,60 - 2,5m eelistab üsna niisket huumusrikast õisikuvarrega Aedsalat korvõielised kobedat neutraalset mulda kuni 1 m mulla suhtes nõudlik, ei talu Sibul liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-80 cm soe ja päikeseline koht, lubjarikas Murulauk liilialised muld 15-30 cm mulla suhtes nõudlik, ei talu
Lisaks on eesti metsades kõrge maasikas aedmaasika eelane. Seda kasvatati enne kui nüüdset. Ta on väheke mahedama maitsega, enamuses temalt marju ei saa, sest tegemist on kahekojalise tamega. Veel leiab metsast aedmaasikat- on aiast plehku pannud nagu ka kõrge maasikas. Kuumaasikas on ebamäärane mõiste, pm algsena oli metsmaasika taasviljuv vorm ehk metsmaasikas mille kõik külgvõrsed on õisikuraod. Kuumaasikatel ei tulevõsundeid vaid ainult õied. Peale maasikate on metsas veel vaarikad: Vaarikale lähedane mari on rabamurakas ( sama pere) ette heidetakse suured seemned. Tal on omane võime järgi valmida. Soo ehk mesimurakas (ka sama perek) isegi kasvatatakse aias. Ta on väike rohttaim, roosade õitegaj a kujul tmeenutab vaarikaid. Maitselt väga head. Kasvab madal/siirdesoo aladel. Põldmari, seda paljud jällegi ei söö. Nimetus on selline,sest tartased panid talle nime. Loode ja põhjaeesti taim
22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim- ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?"
- seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 2. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda. Seemneviljaline. Heitlehine lehtpuu. 35 liiki, sealhulgas ka aedõunapuu. Kõrgus 512 meetrit (kaasajal madalakasvulised vormid 1 6 m). Õied valged, roosad, punased. Vili on õun. 3. Õunasordid jaotumine viljade valmimis- ja säilimisaegade järgi. - suvisortideks (valmivad augustis või septembri algul),
● Sarnaneb nii välimuselt, lõhnalt kui ka maitselt melissile. ● Vars on püstine ja hästi harunev. Botaaniline iseloomustus ● Lehed kolmnurkjas-munajad täkilise kuni saagja servaga, kaetud pehmete karvadega. ● Lehed on melissi lehtedest tugevama tipuga ja hallikama rohelise värvusega. ● Õied on määrdunudvalged, asuvad kobaras varre ja harude tipus nagu piparmündil (melissi õied paiknevad ülemiste lehtede kaenaldes). Botaaniline iseloomustus ● Õitseb juuni lõpust septembrini. Seeme valmib eesti oludes hästi, paljuneb ka isekülvi teel. ● Kultuurtaimena kasvatatakse liigi sidrunilõhnalist vormi (Nepeta citriodora). Nepeta citriodora Botaaniline iseloomustus ● Hariliku naistenõgese kõrval teised naistenõgese liigid: Nepeta grandiflora – Nepeta
Vili punane, munajas. Söödav ja magusamaitseline. Seeme, okkad ja puit mürgine. Puit punakas, väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses. 22. Perekond kukerpuu Perekonnas heitlehised või igihaljad ühekojalised põõsad, harvem puud. Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed, kimpudena lühivõrsel, millel ühe- või mitmeharulised astlad. Kollased, nektaririkkad õied kobarjates rippuvates õisikutes. Marjad piklikud, ühe või mitme seemnega, punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Kollakas puit on raske, kõva, tihe ja hästi poleeritav. 450 liiki (harilik, thunbergi). Levinud peamiselt põhjapoolkeral. Puitu kasutatakse tisleri- ja nikerdustöödel. Koort ja juuri meditsiinis. Viljadest jooke, keediseid ja kompvekke. Paljud liigid tähtsad ilupõõsad haljastuses. 23. Perekond sõstar ja harilik ebajasmiin
Moodustab segapuistuid koos kuuse ja kasega. Lõlipuit on punakas ja maltspuit kollakasvalge. Puitu kasutatakse ehituses, vineeriks, postides ja mööblitööstuses ja paberitööstuses. Harilik kuusk tavaliselt 30m soodsates tingimustes ka 50-60 m kõrge. Võra on koonusjas, oksad männastes. Okkad 1,3-2,5 cm pikad, tumerohleised ja püsivad puul 6-7 a. Juured on maapinnalähedased, seetõttu on kõige tormikartlikum puuliik. Õitseb mais, seemned valmivad oktoobris. Käbide värvus on violetne, helepruun, pikkus 10-13 cm. Kuused on tundliku juurepessu suhtes ja noores eas ka külmakartlikud. Eestis on kuusikuid 17.5% kogu puistust. Võib kasvada liivadest kuni turbamullani. Sageli kasvab teises rindes kuna on varjutaluv liik. Peamiselt kasutatakse ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses. Jõulukuuskede kasvatamine, kasutatakse ka haljastuses hekkidena. On tundlik suitsu ja gaaside vastu, seega linnas väga ei kasva.
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus................................................................................................................................
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1
rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusealuses või kuivatis temperatuuril 60-70 °C, kusjuures tuleb vältida ülekuivatamist, sest droog kaotab siis oma ravitoime. Säilitatakse kumises nõus l aasta. Mõnel juhul kogutakse ka juuri, mida kuivatatakse tavalisel viisil.
Seda kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, paberitööstuses tselluloosi saamiseks, muusikainstrumentide puitosade valmistamiseks, jõulupuuna jms. Picea mariana - Areaal Põhja-Ameerika põhjaosa Atlandi ookeanist Alaskani. Kõrgus 10...20 m. Ta on meil täiesti külmakindel, kannab rikkalikult käbisid ning seemnete kvaliteet on väga hea (idanevus kuni 80%). Mulla kuivust ei talu, kuid kasvab soostunud aladel, eelistab niisket õhku. Aeglasekasvulisena ta meie metskultuuri ei sobi, kuid väärib kasvatamist parkides ja haljasaladel oma ilusa sihvaka võra ja sinakasrohelise okastiku tõttu. · Okkad neljakandilised 0,6...1,2 cm pikad, sinakasrohelised, lühidalt teravnenud või tömbi tipuga · Võrsed tihedalt karvased, (punakas)pruunid. · Käbid munajad kuni munajasümmargused, hallikas- kuni violetjastumepruunid, 2... 3 (4) cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,0 cm
õpikeskkond). Kui on soovi aias kasvatada lodjapuud viljade saamiseks, peab kindlasti istutama vähemalt kaks puud. Sellel juhul on õite viljastatavus tunduvalt parem (Calmia). Paljundamine ja hooldus Paljundamine toimub haljaspistikutega. Need lõigatakse kahe pungapaariga, ergutatakse kasvustimolaatroga ja juurutakse pistikulavas. Väetada tuleks esmalt varakevadel, teist korda juuni keskel ja viimaks oktoobris (Sander & Talita, 2010). Lodjapuude võrsete lõikamine toimub varakevadel. Harvendada tuleks ainult külgvõrseid, seda suhteliselt minimaalselt ja ainult vajadusel (Maaleht). Pärast õitsemist lõigatakse ära õisikud koos võrsetippudega ja vajadusel harvendatakse. Eelmise aasta okstele moodustunud õiepungadest õitsevad põõsad, mida lõigatakse kohe peale õitsemist. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad (Nokitse.ee).
Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda
talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke
Maasikaid kuivatatakse (väiksemad marjad hilistest saakidest). Sügavkülmutamine. Enne sügavkülmutamist pole soovitav maasikaid pesta. Sobivad: - tugeva viljalihaga, - tumedavärvilised võimalikult värsked marjad. Marjad: - külmutada -35 kuni -40C juures, - säilitada temperatuuril -18C. Külmutamisel väheneb maasikate: - magus maitse, - võib suhkrut peale raputada. 17. Tähtsamad toitained vaarikas. Toitaineid 100 grammis marjades Vesi 85,9 g Valgud 1,4 g Rasvad 1,4 g Süsivesikud 11,3 g Kiudained 4,4 g Tuhk 0,5 g Energia 54,5 kcal Toiteelementide sisaldus Naatrium 2,0 mg Kaalium 228 mg Kaltsium 19,7 mg Magneesium 17,0 mg Fosfor 38,0 mg Vitamiine C-vitamiini 24, 0 mg -rühma vitamiine 1,16 mg
16 sulgjate liitlehtedega suvehaljad (mõned liigid igihaljad) puud ja põõsad. Pungad vastakud, asetsevad ühekaupa, olles veidi võrsele liibuvad. Lehearmid suured, neil selgelt nähtavad kolm juhtkimpude armi, lehearmid puutuvad omavahel servadega peaaegu kokku. Enamasti ühekojalised, kahesuguliste õitega liigid, õied koondunud pöörisjatesse, kännasjatesse või kobarjatesse õisikutesse. Õied rohekad või kollakad, harvem punakad, putuktolmlejad (üksikud liigid ka tuultolmlejad), sisaldavad meenäärmeid. Tupp- ja kroonlehti 5 (4 - 9), tolmukaid tavaliselt 8, sigimik kahepesaline, vili kaksiktiibvili, seeme (pähklike) tavaliselt lapik. Puud on liigiti erineva elueaga, saades kuni 400 aastat vanaks. Vahtrate puit on
pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel.
Mulla ja seemnete Koristamine, Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket
leotisel lasti paar päeva seista ja hüva rüübe oligi valmis. Rahvapärimustes on andmeid isegi kadakamarjadest tehtud kohvi kohta, mida soovitati pakkuda hüsteerilistele inimestele. 4.2. Kibuvits (Rosa) orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta, nii et õied võib täielikult ära kasutada. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Botaanikud ütlevad, et need ei olegi tegelikult marjad, vaid imeliku nimega viljad: tõrsikud. See on lihaka viljalihaga vili, mille siseküljel on pähklikesed. Kuid 10 see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool
Kcal annab vähe. Kulinaarias kasutatakse vähe, enamasti süüakse toorelt, kuigi sobib puuviljasalatitesse aga ka juustuga. 2.8 Kaunviljad On kõige valgurikkamad köögiviljad, koostiselt täiesti võrreldavad liha ja kalaga. Hernes Eestis kõige enam kasutatav kaunvili, mida isegi lapsed söövad meelsasti. On liblikõieline, seega kasulik mullale, sest tema juurte külge kasvavad mugulad, mis sis lämmastiku. Herneid on mitmeid sorte, õied valged, toored seemned rohelised, valmides kollased. Kaunad tavaliselt 5-7 cm pikad, üks tera 0,2-0,3 g. Sisaldab 2,5-3,5% mineraalaineid, 22-34% valku, 0,7-1,5% rasvaineid, 20-48% tärklist, 5,2-7,7% tselluloosi, E ja B grupi vitamiine, joodi, letsitiini, sidrunhapet. On arvestatav joodi alliks. Töötlemisel säilib toiteväärtus hästi. Kasutada võimalik väga erinevateks roogadeks - supid, hautised, garneerimiseks, salatites, toorelt, keedetult, konserveeritult
AED SALVEI Salvia officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed sisaldavad eeterlikku õli, selle kõrval ka park- ja mõruaineid. ÕIS lillakassinised õied õisikutes SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim ja vürtsitaimena. Ühes 10. Sajandist pärit vanade room- laste taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab süm-
Milliseid sorte Eestis kasutatakse? 1.MAILASELISED 1.1. Sugukonna üldine iseloomustus Mailaseliste (Scrophulariaceae) suur taimesugukond hõlmab üle 200 perekonna ja ligikaudu 2600 liiki, kellest 18 perekonda ja 66 liiki kasvab Põhjalas looduslikult. Enamik sugukonda kuuluvatest taimedest on rohttaimed, kuid soojematel laiuskraadidel leidub ka põõsaid ja puid. Lehed võivad olla vastakud, männasjad või üksikult ning neil puuduvad abilehed. Osal perekondadest on õied korrapärased, neil on viis tupplehte, viis kroonlehte ja viis tolmukat, suuremal osal on siiski vaid nelitolmukat, millest kaks on pikad ja kaks lühikesed (kahe poolmega). Peale selle on paljudel perekondadel kahehuuleline õiekroon, millel on kahehõlmaline, tolmukaid kaitsev võljvas ülahuul ja tolmeldavaid putukaid ligimeelitav kolmehõlmaline alahuul. Viljad on lõhenevad või väikeste avadega kuprad, väga harva marjad. [13] 1.2. Sugukonda kuuluvad perekonnad
Banaan on üks maailma suurimaid rohttaimi. Tema lehelabad on umbes 0,5 meetrit laiad ja kuni 4 meetrit pikad. Lehevarte alused tuped on üksteise sisse keerdunud, moodustades ebavarre, mis on 20-30 cm läbimõõduga ja kuni 6 meetrit kõrge. Mõne banaaniliigi ebavars võib olla isegi 15 meetrit kõrge. Ebavarre ladva südamikust lehevarte vahelt ilmub umbes 2 meetrit kõrge õisik, mis on allapoole kaardus. Õisiku ladva pool on isasõied, vahepeal on mõlemasoolised õied ja rootsu alusele lähemal paiknevad emasõied, millest kujunevad viljad. Banaan on üheiduleheline. Banaani sulgroodsed lehed narmastuvad kergesti tuules. Banaani kobaras, mis kaalub kuni 30 kg, on 100-300 vilja. Kobara roots on käsivarre jämedune. Vili on piklik kauna välimusega mari. Metsikute banaanide vili kaalub 30-80 grammi ja sisaldub rohkem kui sada kõvakestalist seemet. Kultuurbanaanide viljad on suuremad ega sisalda seemneid. Ka mõne loodusliku liigi viljad on söödavad
· Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) JA TÜÜMIAN Targad Taimed Taskus lk 49; Metsamoori Ravimtaime raamat lk 47; Taimede Varjatud Vägi lk 145 Mererannas, männimetsas, mäeseljandikel. Lõhnav ja väike. Juunikuust. Hingamisteede, häälepaelte ravim. Toimub rahustavalt, und taastavalt. Omapärase lõhnaga. Arvatakse, et liivatee pääastab kurjade sõnade mõjust. Kaetiserohuks kutsub vanarahvas. Lugupeetud taim. Ladinakeelne nim. Sõnast hing ja eluhingus. Arvati, et see taim ei anna tagasi mitte ainult tervist vaid ka elu. Keskaegsed nõiad kasutasid liivateed võlujoogi koostises, mis aitas näha teispoolsust. Legend räägib, et taim on saanud oma võlujõu sellepärast et Neitsi Maaarja
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun..................................................................................................................
helepruunid, seemnesoomused terveservalised. Käbisid kannab rikkalikult juba noores eas ( 15...20 aastaselt). Suuri puid on meil kasvamas Hiiumaal, Suuremõisas [ h = 21,7 m, d = 46 cm (Roht, 1986)], Saku pargis [ h = 23,5 m, d = 38 cm (Roht, 1986)] . Suuri puid kasvab veel Olustveres, Sangastes, Vigalas jm. Kanada kuusk ei talu varju, kasvab varjus aeglaselt ja laasub tüve allosast tugevasti ning pole enam dekoratiivne. Eelistab kasvamiseks niisket kasvukohta ja kõrget õhuniiskust. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Sordid: 'Conica'; 'Echiniformis'; 'Alberta Globe';; 'Achat'; 'Alberta Blue'; 'Arneson's Blue'; 'Arneson's Blue Variegated'; 'Biesenthaler Frühling'; 'Blue Planet'; 'Blue Wonder'; 'Coerulea'; 'Daisy's White'; 'Echiniformis Globosa'; 'J. W. Daisy's White'; 'Jean's Dilly'; 'Laurin'; 'Lilliput'; 'Maigold'; 'Piccolo'; 'Pixie'; 'Rainbow End'; 'Sander's Blue'; 'Saphir'; 'Stalagmit'; 'Tiny'; 'Zajicek';
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa
harilikult rohelised ja moodustavad tupe. Sisemised kattelehed on eredavärvilised. Eredavärvilised kroonlehed moostavad krooni. Tolmukate arv ühes õies võib ulatuda ühest kuni mitmekümneni, kõrrelistel on 3. Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukapeas on kaks tolmukakotti ja kummaski kaks tolmupesa, mille sees on tolmuterad. Emakasuuet katab magus kleepuv vedelik. Harilikult on ühes õies nii tolmukad kui ka emakad, need on mõlemasugulised ehk hermafrodiitsed õied nt maasikas, kartul. Kui õies on kas ainult tolmukad või ainult emakad, siis need on lahksugulised õied nt kurk, sarapuu. Lahksuguliste õitega taimi, millel on emas- ja isasõied ühel taimel, nimetatakse ühekojalisteks nt kurk, tamm, sarapuu. Lahksugulisi taimi, millel emas- ja isasõied on eritaimedel, nimetatakse kahekojalisteks nt murakas, astelpaju. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakaile. Eristatakse ise- ja risttolmelejaid
annaabi.ee 
