Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "VA seminar Lubecki õigus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
linnaõigus, linnaõiguse, lübecki, kommuun, rooma, hamburg, tavaõigus, koodeks, pärand, linnaelanike, asum, erineval, linnaõigused, institutsioon, kaupmees, kooslus, turg, senjöör, ürik, aspektis, õigussüsteemide, kaaslus, kommuuni, tsunftid, gildid, õigusnormid, kirik, kohtupidamise, maahärra, lähema, emamaa, linnale, raad, kaasavaraKiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda
Kaasani saadeti juriste karistuseks, aga Bunget sinna ei saadetud. Bunge sai kohaliku õiguse professoriks, see ei toimu kergelt, sest teda ei loeta õigeks balti aadlikuks, kuigi oli isa poolt pärinud aadli tiitli. Vene keisririigi esimene mees õiguse alal oli Bunge. Bunge vabal ajal otsis allikaid ja tegeles nendega, ei olnud enam nii palju jurist. Tallinna linna arhiiv sündis raekojas ja enne Bunget polnud raehärradel vanade allikate suhtes erilist huvi ja ülihinnalised Tallinna linnaõiguse allikad vedelesid keldris. Esimese asjana lasi ta need sealt ära tuua ja riiulisse panna. Siis hakkas ta oma sõpradega neid uurima. Saab Tsaarilt tellimuse, mis avab talle väga huvitavad allikad.Saades Peterburi, kasutas ta koopiaid ja ei pidanud arhiividest otsima.Kõik õiguslikud dokumendid, salajased dokumendid , mis muutsid ka eesti õiguse staatust, asuvad Peterburis. Väärtuslikud on tema koostatud ürikukogud.
Keskaeg 1) Linnad Keskajal Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel. 2) Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Nt Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248 Lübecki õiguse. See õigus kehtestati ka 1302 Rakveres ja 1345 Narvas. Riia sai 13. sajandi II poolel Hamburgi linnaõiguse ning selle põhjal tekkis Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse. Eesti linnades kehtisid linnaõigused 1877. aasta linnareformini. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra valitseja, kelle vasalliks maahärra oli
põllumajandusest, või haldusüksust, mis hõlmab lisaks asulale ka selle ümbruse. Keskaja linnu iseloomustasid samad tunnused. Keskaegsed linnad olid väga võimsad ning seetõttu on neid kireldatud kui riike riigis. Kas see kirjeldus aga end õigustab on teine küsimus. Üheks olulisemaks riigitunnuseks on põhiseadus, millele tugineb kogu riigikorraldus ja mis määrab ära kodanike õigused ning kohustused. Keskaja linnal oli oma variant põhiseadusest – linnaõigus, mis aitas linnaelu korraldada. Näiteks Lübecki linnaõigus, mis oli kehtiv ühtekokku sajas linnas kaasa arvatud Tallinnas. Enne linnaõigust olid keskaegsed linnad feodaalide mõju all, sest asusid feodaalide maadel. Linnaõigusega said linlased õiguse kaubelda, teha käsitööd. Seda tingimusel, et nad maksid makse. Üheks riiklikuks tunnuseks keskaegse linna puhul oli ka eraldatus välisest. Keskaegsed linnad olid ülerahvastatud ning see nõudis inimestelt suurt kohanemisvõimet
Linnade teke ja areng muinaslinnustest kuni 20. sajandini Muinasaeg Muinasaja lõpul jagunes rahvastik hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis. 12.saj. lõpul oli 8-9 suuremat ja 4 väikemaakonda. Maakonnad jagunesid kihelkondadeks. Väikemaakondades oli neid 1-2, suuremates 3-7 . Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus. See oli teatava geograafiliselt piiratud ala külakondade vabatahtlik liit. Kihelkonnad hakkasid kujunema juba alates Rooma rauaaja lõpust ja keskmise rauaaja algusest. Siis algas linnuste ehitamine, mis oli kihelkondades ühine ettevõtmine. Eesti muinaslinnused on rühmitatud neljaks: neemiklinnused, kalevipoja sängid, mägilinnused ning ringvall-linnused. Muljetavaldavamad mälestusmärgid muinasaja lõpust on 11. ja 12 saj. kerkinud linnused - maalinnad Saaremaal ja Läänemaal (suurim Harjumaal Varbola Jaanilinn) ning mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres.
esimesel poolel tegutsenud saksa preestri Henriku nn. Liivimaa kroonika, samuti 15.16. sajandit, mille puhul muudab kirjaliku asjaajamise mahu suurenemine paljud sündmused ja protsessid paremini jälgitavaks. Seevastu 13. sajandi teine pool ja 14. sajand on allikaliselt märksa halvemini esindatud. 3 Linnade ja tsivilisatsioonide teke Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. See tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Kuigi Eesti alal oli 13. sajandil mitmeid sõjalis-poliitilise ja kirikliku tähtsusega asulaid -- Tallinn, Tartu, Otepää, Lihula, Haapsalu, Viljandi, Pärnu -- on selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes
liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust, mis sõltus otseselt nende linnade geograafilisest asendist -- Tartu jäi läänest Pihkvasse ning sealt Novgorodi
olematud. Paljusid ameteid, mis olid keskajal, ei ole enam tänapäeval esindatud. Linnade tekkimine keskajal oli suur muutus rahvale. Tekkis süsteem ning seadused, mida kõik pidid järgima. Tänu seadustele tekkis kord ning inimesed hakkasid elama ja töötama nagu üks, öeldi et keskaegne ühiskond oli korporatiivne. Iga linnakodanik sai teha midagi enda ja ka linna hüveks. KESKAEGSETE LINNADE TEKKIMINE Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. Linnad kujunesid tavaliselt jõgede-järvede, merede äärde. Ka sellistesse kohtadesse, mis olid looduse poolt vaenlase vastu kaitstud. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpus toimunud majandusolude paranemine. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: 1)käsitöö- uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest
Mitme teise ülatoodud asula asend muutus pikemas perspektiivis ebasoodsaks.Näiteks Otepää paiknes eemal veeteedest ja samuti paiknes ka liialt lähedal Vene vürstiriikidele,Lihula aga ei sobinud suurimaks sadamaks looduslikel põhjustel. Nii Tartu kui Tallinna puhul võib oletada, et algne linna asula kujunes välja 13. sajandi keskpaigas ümber kinduluste.Tallinnas ümber ordulinnuse ja piiskopi residentsi, Tartus aga ümber piiskopilinnus. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13.sajandi keskpaigaks.Tallinn kasutas Lübecki õigust, Tartu aga Riia õigust.Linnaõigus eristas linna teritooriumi maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele staatuse. Samuti muutus tänu linnaõigusele paremaks ja kergemaks linnade vaheline läbikäimine ja sidus neid omavahel.Nii näiteks oli Tallinnale tihe läbikäimine Lübeckiga kogu keskaja vältel. Tallinna ja Tartu jõukuse eelduseks oli võimalus arendada kaubandust. Kuna neil oli hea
Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning
Eraseadus kehtis kuni 1940, lääne õiguskultuuri tunnused – juured roomaja kanoonilise õiguse uurimises, korporatsioon, leping, omand jne, õigusteadus, professionaalsed juristid 4. Arhailise õiguse üldiseloomustus, arhailise õiguse erinevad tähendused. Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane *Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne *Mittekirjutatud, tavaõigus *Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval) *Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos *Pole primitiivne, kuid on teistmoodi Iseloomulik: o Suuline / tunneme üleskirjutuste ja etnograafia järgi o Stabiilne / orgaaniliselt muutuv koos ühiskonnaga o Eesmärk on rikutud õiguskorra taastamine, mitte süüdlase karistamine o Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu
Linnad Ja Kaubandus Kokkuvõte Linnade õiguskorraldus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisöiguse kaitse. Tänu pöhimöttele „linnaöhk teeb vabaks" said ka linna põgenenud sõltlased aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere löunakalda kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi öigusel rajaneva Riia õiguse.
Nagu ka Visbys, olid mündrikeks siin paarkümmend rootslast, kes elasid Kalamajas. ● Voorimeeste amet- mündrikud ei tohtinud kasutada sadamasilda. Voorimees sõitis paadile vette vastu ühehobuse kaarikul, millel olid kõrgemad rattad.Voorimehed olid kõige rikkamad linnaeestlased. ● Laokohaõigus andis tööd eestlastest kandjatele. Eriti läks kandjaid vaja soola ja vilja kaalumisel ning laadimisel. Keskaaegse linna aluseks on maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse.Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi.Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi õigusel rajaneva Riia õiguse. Linnakogunonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene,
ilmalike kui ka vaimulike) valduste alla, varasemal ajal oli selle poliitiline kuuluvus tõenäoliselt täpsemalt määratlemata. Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu piiskopid allusid kiriklikult Riia peapiiskopile, Tallinna piiskop aga Lundi peapiiskopile. Liivimaa piiskopid ja ka Liivimaa ordumeister olid keskaja lõpuks Saksa-Rooma riigivürstid, alludes ametlikult seega keisri ülemvõimule. Piiskoppide ja ka Riia peapiiskopi vaimulikuks isandaks oli Rooma paavst, kellele allus ka ordu. 1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt Jüriöö ülestõus, Põhja-Eesti Saksa ordule, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivi ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister. Liivi ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid
Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud, mida kutsuti tsunftideks, kus valvati selle järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid käsitöö ja kaubandus. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt, Prantsusmaal aga
arvatavasti juba varem elanud Skandinaavia kaupmehed. Selle jaoks ehitati Oleviste ja Niguliste kirikud, mis olid esialgu kaitsekirikud ja pelgupaigad, sest linnamüüri veel ei olnud. Tallinna all-linn kujunes nende kahe kiriku vahele. Toompeal paiknesid maaisandad (Taani vasallid ja asehaldur, hiljem ka orduteenrid) ja seal kehtis kujunev Eestimaa maaõigus. Tallinn, kui kujunev kaubalinn, oli sinna asunud saksa päritolu kaupmeeste kaudu ilmselt algusest peale seotud linnadega, kus Lübecki õigus juba kehtis. Lübecki õiguse kehtestamisel Tallinnas võisid kaupmeeskonna huvid oma osa etendada. Teisalt võis Taani kuningas kui Põhja-Eesti ala tollane valitseja ehk maahärra eelistada Tallinna puhul Lübecki õigust, tõkestamaks Riia mõju laienemist põhja suunas. Läbi keskaegse Vana-Liivimaa ajaloo toimus siinsetel aladel võitlus vaimuliku (Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond, Riia
kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Kaubanduses moodustati erinevaid ühendusi. Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon, mille nimi oli Mustpeade vennaskond. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kaupmehed ja lugupeetavamad käsitöölised olid põhiliselt sakslased. Eestlastel ei olnud linnaasjades õigust kaasa rääkida. Nende hulgas oli palju voorimehi, kandjaid, müürseppi, majateenijaid ja muid lihtsamate ametite pidajaid.
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel.
Vana-Liivimaa- Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13. 16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Mõõgavendade Ordu- Oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202-1237. Riia asutamine- Asutas Albert aastal 1202. Lübecki õigus- Oli keskaegne õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas. Tallinna linnaõigus- Tallinnas kehtivad reeglid ja normid, mis tekkis 1248 Lübecki linnaõiguse alusel. Maapäev- Oli maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine keskajal. Linnadepäev- Oli kohalike hansalinnade võimuorgan. Läänimees- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal. Vasall- Keskajal lääni haldav ja valdav väikefeodaal. Rüütelkond- Eestimaa seisuslik omavalitsus. Jüriöö ülestõus- Eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 23. 04. 1343. Tsitertslased- Benediktlaste ordust välja kasvanud katoliku ordu.
Kirikukihelkonnad olid poole väiksemad Muinaseesti kihelkondadest. ÕIGE Maarahva hulgas oli kõige arvukam kiht üksjalad. VALE Pärast reformatsiooni 1517.a. hakati kirikus jutlusi pidama ladina keeles. VALE Tallinna raad koosnes eranditult "Suurgildi" liikmetest. ÕIGE Maaisandad ja nende valdused: Taani valdus Harju-Viru (Taani kuningas);Liivi Orduriik (ordumeister);Tartu piiskopkond (piiskop);Sääre-Lääne Piiskopkond (piiskop). Linna tunnuseks on linnamüür ja linnaõigus Lübecki linnaõigus (Tallinn, Rakvere, Narva); Riia linnaõigus (Tartu, Uus-Pärnu); Piiskopi linnaõigus (Haapsalu, Vana-Pärnu). Keskaegses Eestis sai linnaõiguse 9 asulat. Oma sissetuleku said linnad peamiselt käsitööst, tähtsaim sisseveokaup oli aga sool, mis andis siinsetele kaupmeestele ka suurimat kasumit. Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Tsunfti
Euroopa suurimad linnad olid Pariis (100 000), Milano, Firenze ja Veneetsia Saksamaal elas kõige rohkem inimesi Kölnis (40 000) Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elas umbes 10 000 inimest Leidus ka linnu, kus elas ainult 200-300 inimest, nagu näiteks Eestis Vana-Pärnu, Paide ja Rakvere Talupojad läksid linnadesse otsima paremat elu, suuremaid vabadusi ja uusi võimalusi Keskaja Euroopa linnades elas koos palju erinevast rahvusest inimesi Linnaõigus Linnaõigusesse olid koondatud reeglid ja vabadused, mille järgi inimesed oma elu elama pidid See koostati lähtudes kaupmeeste ja käsitööliste huvidest Linnaõiguse sai linn oma maahärralt Lübecki õigus kehtis lisaks Lübeckile veel umbes sajas linnas Läänemere ümbruses Iga seadus kehtis siis, kui linnakogukond suutis seda kehtestada Pilt linnaõigusest Rae kohustused ja ülesanded Linnaelanike tegevust reguleerisid lisaks linnaõigusele
Tee endale õpiku ja arvuti abil konspekt VANA-LIIVIMAA LINNAD 1. Määra keskaegsete linnade pitserid, linnade nimed või praegune vapp. Püüa täita võimalikult palju lahtreid. Keskaegne pitser LINN Praegune vapp TALLINN Linnaõigus 15. mail 1248 a- st VILJANDI VANA- PÄRNU NARVA TARTU Linnaõigus 1262. a-st PAIDE HAAPSALU 1 UUS-PÄRNU
1. Miks Eesti alal linnad? 2. Kuhu kujunesid linnad? Muistsete kauplemiskohtade tähtsamate teede sõlmpunktidesse 3. Loetle linnad Haapsalu, Narva, Paide, Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Viljandi, Rakvere 4. Mis on linnaõigus? Linnaõigus on keskaajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Selle andis maaisand ja tagas autonoomia linnakogukonnale. Tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 5. Millise õiguse Eesti linnad said? Tallinn, Narva, Rakvere-Lübecki õigus Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu-Riia õigus Vana-Pärnu-piiskopiõigus 6. Kes said linna kodanikuks? Kodanikuks võis saada iga inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära
AJALUGU PTK 8-12 1. Linnaõigus on õigusnormide kogumik, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Tallinn, Rakvere ja Narva said Lübecki linnaõiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said Riia linnaõiguse järgi. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus. 2. ,,Linnaõhk teeb vabaks" tähendab, et kui sõltlased elasid 1 aasta ja ühe päeva linnas, siis said neid vabad inimesed , ehk mõisnikud ei saanud neid enam tagasi mõisasse sundida. 3. Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ning ajutiselt Liivimaal viibivad kaupmehed ja laevnikud. 4. Gildi traditsioonilised pidustused on: maikrahvipidu, papagoilaskmine, vastlajoodud ja jõuludjoodud
· Raad pidi juhtima linna välispoliitikat · Raad pidi juhtima linna majandust, hoidma kontrolli all väljaminekuid, leidma uusi sissetulekuid. Tulu laekus ehitiste ja maatükkide rendist, maksudest, trahvidest jne. · Raad pidi seisma hea linna heakorra eest (tänavate sillutamine, kaevude ja heitveesüsteemide rajamine) · Raad pidi ka õigust mõistma ja karistama (kohati oli see ülesanne maaisanda käes, kui linnal linnaõigust polnud) 6. Mis oli linnaõigus? Kelle huvidest see lähtus? Mida üks linnaõigus sisaldas? Kellelt sai linn linnaõiguse? Linnaõigus oli reeglite ja vabaduste kogumik (nimekiri), mille järgi linnaelanikud oma elu linnas seadma pidid. See oli koostatud kaupmeeste ja käsitööliste huvidest lähtudes. Linnaõigus sisaldas eelkõige kaupmehe tegevuseks vajalikke vabadusi, mille nad olid ise endile välja võidelnud. Linnaõiguse sai linn maahärralt, kelle maa peal linn asus. 7. Kuidas oli võimalik saada linnakodanikuks
EESTIMAA KESKAEG ristisõda- Ristisõjad toimusid Euroopas 1036-1291.a. Need olid katoliku kiriku organiseeritud ja Rooma paavsti poolt heaks kiidetud eesmärgid eesmärgiga kaitsa või levitada ristiusku. Liivimaa ristisõda- 1198-1920.a. paganlike liivlaste vallutamine ja ristiusustamine. Ristisõdijatest Riia peapiiskopkonna Mõõgavendade orduga ühinesid veel saksa kaupmehed et tagada endale Liivimaale paremad kauplemisvõimalused. Mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad, kristlik sõjaline ordu. Tegutses 1202- 1237.a
Lääne-Euroopa allikad- Paavsti kirjad, mis sageli sisaldavad käske, korraldusi. Paavst otsustas kuidas jagada Liivimaad. 1970ndatel aastatel saksa ajaloolane Ernst Pitz oma uurimises pööras sellise uurimuse peapeale. E. Pitz näitas, et paavsti kantselei töötas sellisel viisil, et saabunud palvekirjad, ettepanekud vormistati paavstlikeks otsusteks. Vormistatud on kohapealsed huvirühma soovid. Paavstikuurias võivad tulla vastuolulise informatsiooniga, sest Rooma saabus järgmine saatkond ja esitas oma soovid. Valdavalt me teame nende olemasolust tänu paavsti kantselei registrile, kus on kirjeldatud oluline sisu (ära jäetud on pidulikud algus ja lõpu osad), eesmärgiks oli tõendus. Lisa tasu eest saaja võis paluda, et tema saadud dokument kantakse registrisse. ACTUM (1209), DATUM (1212). Pärineb umbes aastast 1210-1212, kajastub piiskop Alberti leping vürstiga. Actum on sündinud, datum on antud ehk dokument kajastab
Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕJA EESMÄRGID: Paavsti soov levitada ristiusku Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigile maade juurde vallutamine Saksa, Rootsi ja Taani kuningad tahtsid maid enda valdusesse Eestimaa asus soodsas kohas- kaupmehed soovisid kaubateid EELLUGU: 1143 rajati Lübecki linn. Sinna hakati koondama ristirüütleid. Esimesena saadeti Eestisse augustiinlane Meinhard, kelle ülesandeks oli eestlased ristida. Kui Meinhard suri, saadeti tolle aegsesse Liivimaale Berthold, kes rajas Lätti kiriku. Ka tema ülesandeks oli eestlased ristiusku
allus Riia peapiiskopile. Põlisrahva olukord: Eestlased olid esialgu sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, samas aga püüdsid kaitsta endist loomupärast elukorraldust. · o Vallutajad olid sunnitud sõlmima alistatud eestlastega lepinguid, millega fikseeriti kaotajate kohustused, aga ka õigused. o Püsima jäi Muinas-Eesti kombe ja tavaõigus (kohut mõistis feodaal, aga kohtus oli ka maarahva esindajaid) o Eestlastega arvestati kui sõjalise jõuga, sunniti sõjakäikudega kaasa minema. o Talupojad jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda o Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks o Kõige suuremas sõltuvuses Lõuna-Eesti, palju soodsamad tingimused Saaremaal ja Läänemaal.
2. Kristluse levik Euroopas ning Eesti kui üks viimaseid kristlikke riike. Tee endale selgeks, mis põhjustas muistse vabadusvõitluse Eestis. Kristlus jõudis 10. sajandil Venemaale ja 11. sajandil Skandinaaviasse, 13. sajandil olid Baltimaad viimased paganlikud maad Euroopas. 3. Kristluse levitamine Läänemere idakaldal, selle põhjused. Esimesed katsed Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi Daugava jõe vastu. Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine, mööda Läänemerd ning Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid paganarahvaste mereröövlid. Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline. Soome ristiusustati ja vallutati rootslaste poolt. 4. Misjonäride jõudmine Liivimaale ehk Maarjamaale Meinhard ja Theoderich.
- Ordaal jumala kohus - Inkvisitsioon institutsioon ketserluse uurimiseks, tegelikult on protsess kohtuprotsessi tüüp, kus kohtunik küsitleb tunnistajaid - Keskaegne õigus oli suurel määral ostetav - Linnad - Elanikkonna osakaal suhteliselt väike - Linnadest rohkem allikaid võrreldes maaga - Erinev linnadest vanal ajal - Iseseisev majanduslik organism, mille elanike põhiosa elatas ennast enamasti linnategevustega - Rooma allakäiguga käisid alla ka linnad - Elanike arv vähenes, linnu jäeti maha - Kindlustatus linnades vähenes - Germaanlased kasutasid linnu edasi - Piiskopkondade süsteem linnades jäi püsima - Kaubandus püsis olevates linnades aktiivne - Uus linnade kasv algas 10. Saj ja kulmineerus 13. Saj - Siis kasv taas peatus, kuna majanduses oli seisak - Itaalia, Hispaania L-Prantsusmaal linnaelu peale antiiki säilis - Funktsioon küll muutus, rooma foorumitel ntx karjatati kitsi
Tartu, allus Riia peapiiskopile. Põlisrahva olukord: Eestlased olid esialgu sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele, samas aga püüdsid kaitsta endist loomupärast elukorraldust. · o Vallutajad olid sunnitud sõlmima alistatud eestlastega lepinguid, millega fikseeriti kaotajate kohustused, aga ka õigused. o Püsima jäi MuinasEesti kombe ja tavaõigus (kohut mõistis feodaal, aga kohtus oli ka maarahva esindajaid) o Eestlastega arvestati kui sõjalise jõuga, sunniti sõjakäikudega kaasa minema. o Talupojad jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda o Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks o Kõige suuremas sõltuvuses LõunaEesti, palju soodsamad tingimused Saaremaal ja Läänemaal.
hävitamine 8. Miks eestlastel tuli alistuda? Loetle kaotuse põhjused. Nälg, sõjameeste vaesus, halvad suhted maakondade vahel, halb varustus, koostöö puudimine naaberrahvastega, katk. 9. Kas ristisõda Balti rahvaste vastu võib pidada ajalooliseks seaduspärasuseks või juhuseks? Põhjenda oma arvamust. Seaduspärasuseks, sest alati minnakse edu peale ahneks ja tahetakse aina rohkem. Antud juhul soovis Rooma katoliku kirik rohkem alasid ja usku levitada ja omada veel rohkem võimu. 10.Mis toimus ja milline tähendus oli järgnevatel aastatel: 1210- Ümera lahing, mille eestlased võitsid 1217- Madisepäeva lahing eestlased jäid alla, Lembitu ja Kaupo hukkusid, muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi 1219- taanlased ründasid Põhja-Eestit ja alistasid Tallinna oma võimule 1220
annaabi.ee 
