Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uusaeg". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
prantslane, teadlane, morse, 1837, sekkunud, kummagi, monarhia, autoriteeti, ümberkorraldusi, asudes, valitseda, klassitsistliku, agaralt, delacroix, romantismiaja, mahuka, ainestiku, faraday, nüüdisaja, leiutasInimesed: Victoria -(1837- 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi. David - Kõige järjekindlamalt klassitsistliku maalikunsti pähimõtteid järgiv prantslane. Ta osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes
suhteid nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides.See kõik oli võimalik tänu teaduse ja tehnika suurtele edusammudele.Just 18.sajandi lõpu-ja 19.sajandi alguskümnenditesse jääb aurumasina kasutuselevõtt.Aurulaeva ja veduri ilmumine tähistas pööret transpordi arengus.Tehnilistest leiutistest kõige enam avaldab tänapäeva maailmale mõju elekter.Selle heaks töötasid paljud teadlased.Pika tee tänapäeva tasemele jõudmiseks on läbi käinud fotograafia.Samuel Morse leiutas telegraafiaparaadi ja varsti hakati teateid edastama morsetähestiku abil. 7. Kunst muutus vabamaks, hakkas valitsema lihtsus, selgus ja reeglipärasust rõhutav klassitsism, selged vormid, rõhutatud piirjoontega skulptuur, värvid tuhmiid, varjunditeta. Vastukaaluks liigsele mõistuspärasusele hakkasid loovisikud peagi enam hindama tundeid, vabadust ja isikupära. Tekkis uus, neid väärtusi rõhutav kunstistiil- romantism. Maaliti
1823.aasta detsembris deklareeris uus president James Monroe oma läkitusest Kongresille, et ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas. Missouri kompromiss- Ühekorraga võeti vastu kaks osariiki USA'sse, üks vaba ja teine orjanduslik. Lisaks orjanduslikule Missourile sai uunioni liikmeks ka vaba Maine. Isikud- Viktoria- Inglismaa kuninganna, kes pooldas täielikku võrdsust iga riigi vahel. Tasakaalukas ja arukas valitseja, kes ei sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Aleksander I- Venemaa keiser. Noor, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki ,,oma vanaema Katariina II seaduste ja südamesoovide järgi''. Nikolai I- Peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. J.L. David- Klassitsismi kunstnik. Osales agaralt oma aja poliitilistes sündmustes.
igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et riiki voolaks võimalikult palju kulda ja hõbedat ning selleks tuli aina rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta . 2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Keskaja lõpul oli Prantsusmaal absoluutne monarhia ja kuningavõim, kus valitses Louis XIII, kes otsesest riigi juhtimisest ei hoolinud ning loovutas selle kardinal Richelieule. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV, kes valitses aastail 1643-1715 . Päikesekuninga valitsusajal rajati Versailles'i loss ning rajati suur hoolikalt kujundatud park . Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini, tema edevuse ja suurejoonelise õukonna võtsid eeskujuks ka paljud teised kuningakojad. 3
maksud. Aadelkond oli üks Euroopa suurimaid ja nad olid muidugi maksust vabastatud ja priviligeeritud. Aadlite hulk 18. sajandil kasvas kõvasti, kuna tiitlit oli lihtne omandada- piisas teatud summast. 18 saj II poolel 25 000 aadliperekonda, Inglismaal paartuhat. ideoloogilised (valgustuslik kriitika, ,,despotism" (Montesquieu) Levis valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika. Despootiat pidas Montesquieu kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopale täiesti sobimatuks. valgustajate seisukohad Vana Korra kohta). Ka kõiki teisi valitsemisviise analüüsides pidas Montesquieu esmatähtsaks, et need ei kasvaks teatud tingimustes üle despootiaks. Seepärast pidi aristokraatia Montesquieu meelest hoiduma pigem demokraatia kui monarhia suunas, monarhia seevastu aga aristokraatia suunas, et vältida türanniaks muutumist.
kodanikke, vaid värbas vabatahtlikke ka sõjaväekohustuseta proletaarlaste hulgast. Viimased tuli riigi kulul relvastada. Loomulikult said sõjamehed tava kohaselt riigilt palka. Armee võitlusvõime tugevdamiseks uuendas Marius lahingutaktikat Sulla Liitlassõdade Rooma-poolne juht. Vallutas Marius Gaiuse käest Rooma ja pani aluse diktatuurile. Teostas senati autoriteeti suurendavaid reforme, tõstes selle liikmeskonna 300-lt 600-le. Spartacus Suur gladiaatorite ja orjade ülestõus. S oli endine gladiaator, kes oli ka ülestõusu juht. Esialgu vist üritas oma väed üle Alpide vabadusse viia, aga pärast üritasid hoopis Sitsiiliasse põgeneda. Crassus Crassus piiras Spartacuse väed ümber ja hävitas need. Kui nad üritasid Lõuna- Itaaliasse pageda.
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
antimonarhistlike väljaastumise. Kuningat asub kaitsma Lafayette, kes toob kuningakaitseks rahvuskaardi, tänu millele muutub ka tema rahva seas ebapopulaarseks. Ta asus kaitsma kuningat põhimõtte pärast mitte lasta rahvas omavalitseda. 1792. a üritas Lafayette põgeneda Ameerikasse, kuid Austria võttis kuninga kinni ja vahitas tema. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. 2/4 absolutistlikust prm-st oli saanud konstitutsiooniline monarhia. Kolmas seisus oli võtnud keskse suuna kiriku ja vaimulikkonna vahel. Tõsised näljaprobleemid. 1792 a jaanuar- märts tõsised mässud prm-l. Üheks probleemiks, et prm-l on siiamaani kuningas. Saadeti laiali kuninga ihukaardivägi. Kuningas aladab end rahva ees, mis päästab ta elu u veel kuuks ajaks. 10 aug. 1792 Sankülotid (alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid) kukutavad kuninga. Louis XVI Bourbonist saab Louis Capet.
Samas see oli ka filosoofilise romaani kui zanri alus. M ise oli palju reisinud ja ta võttis sellise kuju, kes naeruvääristas Euroopa toonast kultuuri, mis kohati oli vägagi naeruväärne. Teine tema tähtis teos on ,,Seaduste vaim" see mõjutas eelkõige poliitilise mõtte arengut. Montesquieu eelistab õigeid riike ja naeruvääristab ebaõiglase ülesehitusega riike. Despootia on valelik ja seadusandlusele üles ehitatud monarhia on õiglane vorm. Kui vabariik on jälle üles ehitatud õigele seadusandlusele, siis on ta õige vorm, aga kui ei peeta kinni konstitutsioonist, siis on see anarhia. Oluline on ka võimude lahusus. See raamat pani aluse kogu Euroopa poliitilisele mõtlemisele. Kolmas M saavutus, tema üleeuroopaline avastus oli geograafilise keskkonna teooria ehk teooria sellest, kuidas ühiskond ja inimene on kliima mõju all. 1751. aastal hakkasid Diderot ja d'Alembert välja andma Entsüklopeediat
brümääri riigipöörde korraldamisel ja võimu kättemängimisel Napoléon Bonanaprte'ile; küsimusele, mida ta tegi Terrori ajal, vastas: "Püüdsin ellu jääda. (J'ai vécu.) 5 Mirabeau [mira´boo], Honoré Riqueti, krahv (1749-1791) kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides (tema vend esindas aadlit); revolutsiooni esimese etapi ideoloogilisi juhte; Inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks autoreid; veendunud konstitutsioonile monarhia pooldaja, taotles kuningale vetoõigust; tema äkilise surma järel nõustuski kuningas põgenema; oli esimene, kes maeti Panthéoni; kui tuli ilmseks, et ta oli kirjavahetuses kuningaga, kirst eemaldati Panthéonist; targemaid poliitikuid Suure rev-i päevilt; pidas konstitutsiooni valmimist revolutsiooni lõpuks. 6 la paume [poom] peopesa, le jeu de paume teatav pallimäng, tennise eelkäia 7
brümääri riigipöörde korraldamisel ja võimu kättemängimisel Napoléon Bonanaprte’ile; küsimusele, mida ta tegi Terrori ajal, vastas: “Püüdsin ellu jääda. (J’ai vécu.) 5 Mirabeau [mira´boo], Honoré Riqueti, krahv (1749-1791) – kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides (tema vend esindas aadlit); revolutsiooni esimese etapi ideoloogilisi juhte; Inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks autoreid; veendunud konstitutsioonile monarhia pooldaja, taotles kuningale vetoõigust; tema äkilise surma järel nõustuski kuningas põgenema; oli esimene, kes maeti Panthéoni; kui tuli ilmseks, et ta oli kirjavahetuses kuningaga, kirst eemaldati Panthéonist; targemaid poliitikuid Suure rev-i päevilt; pidas konstitutsiooni valmimist revolutsiooni lõpuks. 6 la paume [poom] – peopesa, le jeu de paume – teatav pallimäng, tennise eelkäia 7
John... oli sunnitud allkirjastama Magna Charta Libertatum, e aadlite õigused kuninga suhtes. Kui 1260.-l puhkes uus aadlite ülestõus, koos vaimulikega, kuninga vastu. Selle tulemusel hakkas kujunema parlament. Prantsusmaal hakkas seisuslik kord kuninga initsiatiivil (Philippe IV), tal oli vaja raha ning liitu paavsti vastu. Ta kutsus kokku nn Generaalstaadid, koosnes 3st seisusest. Küll ei saavutanud Generaalstaadid nii suurt autoriteeti kui Parlament Inglismaal. See omakorda tõi kaasa ellusuhtumise erinevuse Inglismaaga, aadliseisus ja lihtinimese seisus erinevalt Inglismaast olid lahutatud. Keskaegne vaimuelu Kiriku toimimiseks oli vaja sakramente: ristimine , armulaud, piht , abielu, leer, ordinatsioon, viimne võidmine. Neid sai vahendada ainult kirik ning lunastatud polnud võimalik saada ristimata, pihtimata, ja viimse võidmiseta. Kiriku kui organisatsiooni peamine idee oli jumala
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
6 nov 1632 2 tundi enne lahingut kirjutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli rajamise ürikule 1648 festvaali rahu Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi Saksamaa jäi killustatuks 3.Absolutism Prantsusmaal · Absol kujunemine: · rahvusriikide ja reformatsiooni tulemusel · põhjendaja: Jean Bodin 1530-1596,(Teos:''Kuus raamatut riigist'' 1576) · esitas kolm riigivormi: demokraatia, aristokraatia, monarhia · heaolu tagab piiramatu kuningavõim, tagab perekonna ja eraomandi kaitse · absolutism levis Euroopas 17.-18. saj, eriti Pr-l. Inglismaal oli absol. aastail 1603-1642(Kodusõda) ja 1660- 1688 · Louis XIV ''Riik see olen mina!'', ta oli riigivõimu teostaja: valitsusjuht, ülemjuhataja, ülemkohtunik, kirikupea · kuningas toestus sõjaväele, see nõudis keerulist haldus. ja maksusüsteemi, kujunes büroktraatia,
rahvasteliikumisest. Sellesse perioodi jääb ka Väike-Aasia looderannikul Trooja kindluse vallutamine (,,Trooja sõda"). Siiski püsis senine tsivilisatsioon Kreekas veel ligemale sajandi vältel, kuni langes lõplikult umbes 1100 eKr alanud uue sissetungi tagajärjel. Kokkuvõttes võib öelda, et nii kreetalased kui ka kreeklased pidasid tihedat ühendust Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega ning olid kummagi piirkonna kõrgkultuurist mõjutatud. Kuid tervikuna oli kreetalaste kultuur siiski algupärane ja omanäoline. Ühtlasi tähistab Kreeta-Mükeene ajastu Euroopa tsivilisatsiooni algust. · Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) Arvatav sõjakate dooria hõimude sissetung. Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele
Tähtis on, et langeks kokku vokaal. Rõhuline ja sellele järgnev vokaal peavad kokku langema. Assonantsriim on hispaania luulele äärmiselt omane. Romansis on kaheksa silpi. Suuremaid kangelaslaule pole kuigi palju. 14. Sajandist on umbes samal teemal ,,Cantar de Rodrigo". Jutustab Cidi noorpõlvest ja ühest abielu-eelsest seigast. Sellest on läinud edasi 17.sajandil näitekirjanik Guillen de Castro. Teos ,,Mocedades del Cid". Sellest läks veel omakorda edasi prantslane Corneille (prantsuse klassitsismi rajaja) ,,Cid", tema lähtub ,,Cantar de Rodrigost" (milles on väga tõsine ja lahendamatu konflikt) 13.sajandist on ,,Poema de Fernan Gonzalez". Säilinud on sellest koopia katkend. Petrus Alfonsi (Pero Alfonso), elas 11. Sajandi teisel poolel (peaaegu Cidi kaasaegne), 12. Sajandi algusesse küündib elu. Kirjutas oma teoseid ladina keeles. Juudi vaimulik ja õpetlane, arst, rabi jne. ,,Disculpa clericalis", keskajale iseloomulik moraliseeriv kirjandus. 32
Norra rahvuskogu Eidsvolli mõisas Veebruar 1814 Christian Frederiku allakirjutatud Norra iseseisvusmanifest loeti ette Norra kirikutes Aprill 1814 Norra rahvuskogu: Põhiseaduslik koosolek Eidsvolli mõisas: osales 122 delegaati (57 riigiametnikku, 37 talupoega), hääletuse tulemuseks iseseisvus! Valiti Norra kuningaks Taani prints ja troonipärija (Norra asehaldur) Christian Frederik. Norra uus Eisdvolli põhiseadus 17.5.1814 1) Norra on iseseisev ja jagamatu riik 2) Luteriusuline pärilik monarhia 3) Kuningas nimetab riigiametnikud, juhib välispoliitikat, sõjaväge ja laevastikku, kuulutab sõja ja sõlmib rahulepingud täitevvõim 4) Kahekojaline stortinget (esinduskogu) kehtestab seadused seadusandlik võim 5) Garanteeriti omandi kaitse ja trükivabadus, privileegide ja monopolide vastasus Liberaalne Gunnloven oli kõige demokraatlikum põhiseadus Euroopas 1814! Lahendus Rootsiga Välisriigid ei tunnistanud iseseisva Norra kuningriigi olemasolu. Rootsi sõjavägi ületas 1814
Tal oli vend Absalon, kes sõdis Taaveti vastu. Osa õukonnast pooldasid teda, teised Saalomoni. Saalomon valitses algselt riiki koos oma ema Patsebaga, oma vennale andis algselt armu, kuid hiljem tappis ta. Saalomoniga on seostatud suurt majanduslikku, vaimset ja kultuurilist õitsengut. Vallutustest tema puhul ei räägita, hoidis Taaveti poolt saaadud ala. Saalomoni valitsusaeg oli suhteliselt rahulik, kui välja jätta algus - Saalomon kõrvaldas troonile asudes vaenlasi ja neid, kes olid Taaveti vastu sõdinud. Preester Abjatari, kes oli Saalomoni vastu, ta pagendas. Sisepoliitiliste vastaste vastu oli Saalomonil rohkem edu, kui väliste vaenlaste vastu. Räägitakse, et tema õukonnas oli palju võõramaalastest naisi. Kuid Egiptus võttis teisi rahvuseid naisi vastu, kuid enda printsesse ära ei andnud. Olevat olnud 1000 naist, 700 peanaist ja 300 liignaist- tuhat on aga liiga ümmargune arv. Moabist ja Ammonist pärit naistele lasi ta püstitada
sundida ja et tegelikult tugevad teevad seda, mis on nende võimuses teha ning nõrgad lepivad sellega, millega neil tuleb leppida". Meloslased: Ja kuidas saab meile sama hea olla orjad kui teile isandad? Ateenlased: Teie päästate meile järele andes end hukatusest; teid mitte hävitades, saame meie teist kasu. Meloslased: Nii et te ei nõustu sellega, kui me jääksime neutraalseteks sõpradeks, vaenlaste asemel, nii et meist ei saaks kummagi poole vaenlasi? Ateenlased: Ei. ... kui me oleksime teiega sõbralikes suhetes, peaksid meie alamad seda nõrkuse märgiks, samas teie viha annaks tunnistust meie tugevusest. Meloslased: Kas selline on teie alamate arusaam õiglasest kohtlemisest... Ateenlased: ... need, kes on endiselt iseseisvad, on nii sellepärast, et nad on tugevad. Kui me neid ei ründa, siis on selle põhjuseks meie kartus. Nii et teid vallutades suurendame me mitte ainult oma 4
pole vahet ei orjal ega vabal, juudil ega kreeklasel, mehel ega naisel. Varasemas kreeka filosoofide maailmas ei olnud mõeldav pidada erinevaid inimesi ja rahvaid võrdseteks, sest see oleks võrdsustanud targa rumalaga, kreeklase barbariga. Õiguses arenesid välja mõisted loomuõigus (kõigile ühine õigus), mis eristus kohalikest seadustest ja tavadest. Viimaste põhjal arenes välja tavaõigus, kuninga õigus. Domineerivaks valitsusvormiks sai monarhia (nt Makedoonias, Egiptuses, Pärsias). Kuningavõimule lisandus jumalik aura, seda nii Aasias, Egiptuses, kui ka Kreekas, kus Aleksander Suurest alates lisati ka kuningad Kreeka linnade jumalate hulka. Jumalikustatud kuningast sai universaalne institutsioon kõigepealt idas ja hiljem ka Roomas. Selline kuningas sümboliseeris riigi ühtsust. Kreeka mõtlemises oli kuningas jumalik sellepoolest, et ta tõi samamoodi harmoonia oma kuningriiki nagu Jumal toob harmoonia maailma
Rootsi ametkondade tegevust ja ülesehitust – nende andmete põhjal toimus Vene keskvõimu süsteemide üleviimine uutele alustele. Sai nende teenete eest Peeter I aadli tiitli. Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710.aastat. Konglomeraatriik – riik, mis hõlmab erinevaid regioone, mis on keskvõimuga erinevates suhetes. Üldine võimukorraldus muutus. Vene valitsejad olid isevalitsejad, 1710.a järel Vene monarhid esialgu Balti provintside asjadesse ei sekkunud. Balti erikord, der (baltische) Landesstaat – balti rüütelkondade omavalitsussüsteem. Kasutatakse seoses Vene ülemvõimu perioodiga, aga sisuliselt pärineb see omavalitsus juba varasemast ajast. 1765 sai ka Kuramaa need samad privileegid. Narva linn administratiivselt kuulus Peterburi kubermangu, sisuliselt oli ta Balti erikorra osa – Narva rootsiaegsed privileegid kehtisid edasi. Hiilgeaeg 1710-1783, kaptulatsioonide sõlmimisest asehalduskorra kehtestamiseni, katkestus kuni 1796,
1668.a. - 1674. JAN III populaarne Poola sõjaväejuht suurhetman JAN SOBIESKI. (Triumf: Viinima vabastamine türklaste piiramisrõngast 1683) - 1697.sai väga ägeda valimisvõitluse järel troonile Saksimaa kuurvürst FRIEDRICH AUGUST. Tõi häda kaela sekkudes Suurde põhjasõtta. - Poeg August III- Dresdeni muutmine peeneks kultuurikeskuseks (Saksimaal) - Pidev väljasmaal viibine õõnestas monarhia mainet ja tugevdas võimuvõitlust magnaatide seas. - Venemaa suur mõju. Kuramaa hertsogiriik ühe suurema mõju alla (suhted Anna Ivanovna abielu F.Wilhelmiga, armuke Ernst Johann Biron) - Francesco Bartolomeo Rastrelli- lossid Baltimaades Ruhentali ja Mitau lossid, Talvepalee. - Pärast August III surma valiti suurvürstiks krahv STANISLAW ANTONI PONIATOWSKI, tulevase Jekaterina II armuke. - 1772
tervikuna. Astroniimia tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega. Astronoomia on tihedalt seotud füüsika ja matemaatikaga. Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta. Vana-Kreekas leiutati tähesuuruste süsteem ning määratleti kaheteistkümnest tähtkujust koosnev sodiaak. Renessansiajal rajas teadlane Kepler süsteemi, mis kirjeldas õigesti planeetide tiirlemist ümber Päikese. 20. sajandil tõestati, et meie Galaktika (Linnutee) on vaid üks paljudest galaktikatest ning et Universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist. Aeneis - „Aeneis” on heroiline eepiline poeem, Vana-Rooma kirjaniku Vergiliuse (70-19 eKr) tähtsaim teos ja üks tuntumaid ladinakeelseid kirjandusteoseid. See idealiseerib Itaalia minevikku, kombeid ja uskumusi
olulisena esile Väike-Aasia rannikulinna Phokaia elanike poolt u. 600. a. paiku rajatud Massalia. Kreeka kolooniad rajati emamaast sõltumatute kogukondadena ja neist kujunesid kiiresti emalinnadega võrreldavad linnriigid. Paljud neist ületasid peagi oma emalinnu nii suuruselt kui ka tähtsuselt. Kolooniatel olid emalinnaga tihedad ja enamasti sõbralikud suhted, ühised kombed ja kultused. Vahel oli emalinnal ja koloonial ka ühine kodakondsus (emalinna kodanik sai kolooniasse asudes automaatselt koloonia kodakondsuse ja vastupidi). Teisalt võtsid kolooniad vastu asukaid teistestki Kreeka piirkondadest peale emalinna, nii et konkreetse emalinna määratleminegi võib mõnel juhul olla küllalt kokkuleppeline. Kohalike elanike jaoks olid kreeklased üldjuhul vallutajad. Teatud määral sõltusid suhted kreeklaste konkreetsetest eesmärkidest ja kolonistide ning kohalike jõudude
eeskuju vaenlase ehk Rootsi eeskuju, et läbi viia reforme. Oluline roll oli Heinrich Claus von Fick'il. 4) Võimukorraldus Eesti alal pärast 1710. aastat: Konglomeraatriik- Riigid või poliitilised ühendused, mis hõlmavad erinevaid regioone, keskvõimu tuumiku ala vahel. Rootsi ajal olid alad absolutistliku kuninga võimu all, kes pidevalt segas end sisse Balti asjadesse. Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus). Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid, olid olukorrad, kus eestlased murdsid
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätla
Preisimaal pandi ametisse liberaalne valitsus, samuti ka mujal(Baieris, Hannoveris, Hessenis, Saksimaal). Need märtsivalitsused püsisid enamasti 1848a lõpuni ametis, kuni nad uuesti tagasi suruti. Toimuvad Rahvuskogu valmimised 18.mail 1848. Rahvuslik vaimustus oli väga suur. Rahvuskogu tuli kokku Frankfurtis. Ennekõike oli eesmärgiks välja töötada kõikide kodanike põhivabadusi tagavaid seadusi ning seada sisse parlamentaarne kord(parlamentaarne monarhia vmt). Keskse kuningana nähti Preisi kuningat. Konstitutsioon suudeti Rahvuskogu poolt välja töötada märtsiks 1849, kui oli juba revoulutsioonilistele gruppidele vastupealetung. Friedrich Wilhelm III pakuti Saksa kuningatrooni,mille ta tagasi lükkas. Pärast seda toimus Preisimaa eestvõttel revolutsiooni mahasurumine jõulisel teel ning kevadeks 1849 saadeti ka Rahvuskogu laiali. Rahvuskogust võttis alguses osa ka Austria.
2. Konservatiivide Benjamin Disrael (esimene valitsus 1868, teine 1874- 1880). See, et ta konservatiivide hulka kuulus oli erakordne kuna ta oli juudi päritolu. Oli aktiivsema välispoliitika pooldaja kui Gladstone. Toetas Türgi positsioone Venemaa vastu, oli imperialist. Tema valitsus oli Briti imperialismi üks tippaegu. E. Burke vaadete/mõtete mõju. Briti koloniaalimpeeriumi kõrghetk saavutati 1870-1914. Sel ajal valitses Victoria. Ta sai kuningannaks 18a 1837 ja valitseb kuni 1901. Väliselt oli ta perekeskne, tegelikult oli ta kaksikmoraali sümboliks. Ise oli ta väga humaanne. Ta suutis taastada trooni prestiizi, tema abikaasa oli pärit Saksamaalt ning Saksa väikekodaniku elulaad iseloomustab seda ajastut. Briti ühiskonnas kujuneb uut tüüpi suhtumine, et abielu eelduseks on nüüd ka armastus. Õnneliku pereelu pahupooleks on prostitutsiooni levik, mehed otsivad endale bordellid. Juba 19
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati
Assurbanipali raamatukogus), Uus- Babüloonia ajast veel 20 katket. Esmane tõlkija Vincent Scheil 1902.a. prantsuse keelde, temalt pärineb ka koodeksi jaotus 282§. Ta oletas, et sambalt on puudu 35§, viimased on hiljem rekonstrueeritud teiste leidude abil. 1914.a. ilmus A. Poebeli publikatsioon, mis tegi kättesaadavaks 90-162. Eesti k. tõlge A. Annus 2001.a. Esimesed olulisemad uurijad: 1903 prantsuse teadlane E. Cuo, 1917 P. Koschaker "Rechtsvergleichende Studien zur Gesetzgebung Hammurapis"; 1913 M. Schorr "Urkunden des altbabylonischen Zivil- und Prozessrechts"; 1952 G. R. Driver, J. C. Miles "The Babylonian Law"; 1964 Handbuch der Orientalistik. Ergänzungsband III. Orientalisches Recht. 4. Hammurabi koodeksi iseloomustus 3.1. Vana ja uue õiguse vahekord koodeksis 3.2. Süstematiseerimise kohasus ja võimalused 3.2.1. Koodeksi struktuur
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
Põltsamaale. Siin saab teoks eestikeelse arstiteadusliku ajakirja (Lühhike öpetus) väljaandmine ning hiljem kahe saksakeelse ajakirja Liefländische Abhandlungen von der Arzeneywissenschaft (arstiteaduslik, 1766) ja Lief- und Curländische Abhandlungen von der Landwirtschaft (majandusalane, 1770) toimetamine. Elu lõpuaastatel tegeles W aadlinoormeeste õpetamisega. Suri Põltsamaal 17. detsembril 1785 ja on sinna ka maetud. Lühikest õpetust tegema asudes oli Wilde 34-aastane, ta asutas selleks Põltsamaale trükikoja, mille ta ostis Kopenhagenist ja mille sisseseade oli vaid hädapärane üks press ja mõned kirjagarnituurid, valatud ilu- ja vaheliistukesed. Trükikoda läks maksma 200 rubla, seal töötas üks laduja, kes oli ühtlasi ka trükkal, lühemat aega ka üks õpipoiss. Trükikoda asus Kuningamäe karjamõisa piimakojas. Teada on, et Wilde sai tohtrina 200 rubla aastas palka, tõenäoliselt aga pidi ta oma trükistele juurde
annaabi.ee 
