Rõiva-ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12 Juhendaja: Helina Prints Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Antud uurimustöö raames läbiviidava küsituse eesmärgiks on saada ülevaatlik pilt sellest, millised on eestlaste rõivaostu ja hooldamisega seotud harjumused. Küsitluse sihtgrupiks on valitud tööealine elanikkond vanuses 18.-52.eluaastat. Eesmärgiks on uurida, millest lähtuvalt teevad mehed ja naised valikuid rõivaste ostmisel, kuidas need erinevad ja kas võib leida ka sarnasusi? Samuti soovime teada saada, milliseid kohti eelistatakse peamiselt rõivaste ostmiseks ja kui palju kulutatakse raha riietele. Üheks oluliseks aspektiks on ka rõivaste hooldamine ja sellega seotud teadmised millest lähtudes hooldatakse oma
10.2018 Tallinn 2018 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö tegin teemal ,,Rõivaste taaskasutuse populaarsus Eestis". Uurimistööd soovisin teha taaskasutusega seotud teemal, kuna taaskasutus ja loodusõbralikkus on väga päeva kajane teema. Üha rohkem hakkavad inimesed huvituma sellest, kuidas saaks loodust säästa. Seega see oli väga ideaalne teema, mille kohta enda tuttavatelt uurida, mida nemad sellest arvavad. Uurimistöö koostamiseks tegin küsitluse Google Docsis, mille viisin läbi vanuses 16 kuni 23 eluaastat, kelle hulgas oli nii mehi kui naisi. Eesmärgiks oli teada saada, kui paljud vastajad taaskasutavad rõivaid. Tulemused on esitatud erinevate peatükkide all, kus olen välja toonud joonised ning neid ka analüüsinud. 3 1. VASTAJATE SOOLINE JAOTUS Küsimustikule vastas kokku 19 inimest. Kellest 10 olid mehed ja 9 olid naised
Ave Uudmäe ja Thea Rumberg. Nõu ja jõuga aitas ankeedi parendamisele kaasa Jüri Kruusvall. Uurimisprojekti teostamisel osales palju inimesi. Nii ankeedi koostamisel kui projekti elluviimisel oli oluline roll kanda SA REC Estonia töötajatel, eelkõige Heidi Hansonil. Ankeedi koostamisele aitasid kaasa Tarmo Pauklin (Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse liige), Madis Kõrvits (Tallinna Keskkonnaamet, juhataja asetäitja). Kokku küsitleti 2001.a. 607 inimest. Küsitluse viis läbi ja valimi moodustas TNS Emor. TNS Emor omnibuss-tüüpi uuringute valim moodustatakse isekaaluvana, st et kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit, kus kõik küsitletud inimesed esindavad võrdset arvu üldkogumi inimesi. Valimi territoriaalse mudeli aluseks olid jooksvad rahvastikuandmed seisuga 01.01.2000. Kokku küsitleti Tallinnas iga Omnibuss-küsitlusega 152 inimest. Andmestik koguti seega 5 järjestikulise küsitluse käigus ajavahemikus august – november 2000
seadustamise vastu. Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti inimesed selles osas sallimatud.(Eesti Päevaleht 2003) Meie uurime Eesti noorte arvamust homoseksuaalide kooselu kohta. Noortelt pole otseselt selle teema kohta oma arvamust küsitud ja meile on noorte arvamus sama tähtis kui teiste oma. Küsitlusega saame noorte arvamuse homeseksuaalide kooselu, lapsendamise, abielu ja üldise arvamuse homoseksuaalide kohta Eestis. Küsitluse tulemuse analüüsi põhjal põhinebki meie uurimustöö. Küsitluse ise viisime läbi interneti keskkonnas. Infoallikateks olid meediavõrgud Eesti Päevaleht ja Postimees. Täname ka juhendajat Kaarel Rundut, kes andis vajalikku informatsiooni ja motivatsiooni. Mitteabieluline kooselu: Justiitsministeerium (JM) avaldas 2009.a suvel mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüsi, edastades selle arvamuste avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks
(Wahl 1998). §Võõrutusravi(detoksifikatsioon) Eesmärk on tagada organismi häireteta talitlemine ja hoida võõrutusvaevused taluvuse piires. Sõltuvalt abivajaja seisundist valitakse kas statsionaarne(haigla) või ambulatoorne(kodune) ravi. Ravi kestuse ja meetodi määrab arst iga kannatanu puhul individuaalselt. Opiaadisõltuvuse korral on üheks võimaluseks organismile vajaliku annuse järkjärguline vähendamine. §Pikaajaline järelravi ja jälgimine Eesmärk on nii vaimse kui kehalise seisundi stabiliseerimine ja inimese häälestamine eluks ilma uimastiteta igapäevase elurütmi ja distsipliinitunde taastamine, uute pingetega toimetulekuoskuste kujundamine, normaalsete inimsuhete taastamine või sisseseadmine, pidevasse tööprotsessi lülitamine. Eluliselt tähtis on lähedaste inimeste ja probleemidega toime tulnud saatusekaaslaste toetus; sageli on vajalik ka spetsiaalne psühhoterapeutiline abi.
seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada häid tulemusi spordis, peab toituma tervislikult ja vastavalt oma päevasele organismi energiavajadusele ning spordialale. 2 Summary The topic of this research paper by Marcus Methusalem of Tallinn Mustamäe College
................................................................................11 3.3 Mitteprobleemne hasartmängude mängimine..........................................................................12 4. KÜSITLUSE ANALÜÜS..............................................................................................................13 4.1 Üldine statistika ......................................................................................................................13 4.2 Küsitluse tulemused.................................................................................................................13 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................22 SUMMARY........................................................................................................................................23 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................
(https://www.google.com/docs/about/). Vastanute arv oli 100. Vastused on analüüsitud individuaalselt. Andmete analüüsis kasutatavad graafikud olid koostatud MS Excel'is. 22 4. ANDMETE ANALÜÜS 4.1. Sugu ja vanus Küsimustiku alguses märkisid vastajad ema soo ja vanuse. Vastajate hulgas oli 58 meest ja ülejäänud 42 vastajat olid naised (Joonis 6.). Enamuse vastajatest olid vanuses 18-28 (43 vastajat), vanuses 29-39 (34 vastajat), 16 vanuses 40-50, 6 vanuses 51-60 ning üks vastaja oli üle 60 aasta vana (Joonis 7.). Joonis 6. Sugu Joonis 7. Vanus 4.2. Vastanute rahulolu seoses elektrihinnaga Järgmisena oli uuritud inimeste rahulolu seoses elektrihinnaga. Küsimus oli nelja hindepalli süsteemis, hindepallile 1 vastas ,,ei ole rahul" ja hindepallile 4 vastas ,,väga rahul". 26
Uuring viidi läbi 27.12.2010-09.01.2011 interneti keskkonna www.connect.ee vahendusel (küsimustiku täpne aadress: www.connect.ee/uuring/226937237/ ). Nimetatud uuringus oli kokku 56 küsimust, millele vastasid 24 inimest. Vastajate vanus jäi vahemikku 18-40. 1. IGAPÄEVASED OSTUHARJUMUSED 1.1. Toidukaupluste külastamise sagedus 24-st vastajast üle poole käivad poes mõned korrad nädalas ning 6 inimest igapäevaselt. Paar korda kuus külastab kauplust vaid 1 inimene. 1 vastaja valis variandi muu, kus täienduseks lisas, et käib kaupluses 4-6 korda nädalas, mille võib liigitada nii mõned korrad nädalas ja samas ka pea igapäevase poes käogu alla. Võttes võrdluseks viimase Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt läbiviidud ,,Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2009" (tulemused avaldatud aprill 2010), näeme, et ka seal on vähemuses igapäevaste toiduostude tegijad ning enamuses külastatakse kauplust 2-3 korda nädalas
vajaduste rahuldamisvõimaluste puudumine mõjub organismile häirivalt, nende rahuldamine toob aga kaasa heaolutunde (Kidron 2001: 107). Sellest tulenevalt ilmneb ka seos motivatsiooniga – vajadus kutsubki esile erilise seisundi – motivatsiooni. Vajaduse rahuldamisel kaob motivatsioonile pinge ning tekivad positiivsed emotsioonid (Bachmann 2003: 75). Ameerika psühholoog Abraham Maslow mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale (Adair 2006: 29). Miks inimesed üleüldse töötavad? Nad töötavad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada. Suurem osa meie palgast kulub iseenda ja pere füsioloogiliste baasvajaduste rahuldamiseks. Niipea kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea kui on koht kus magada, kerkivad inimese südamesse teised vajadused: inimesed hakkad huvi tundma
Selles õpilasuurimistöös selgitan ma välja Paide Ühisgümnaasiumi kümnenda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilaste spordiga tegelemise harjumusi. Töö eesmärgiks on uurida, milliste spordialadega ja kui tihedalt tegeletakse, kus ala harrastatakse, kui palju selle eest peab maksma praeguse raske majanduskriisi ajal. Kogu teoreetiline materjal saadakse refereeringute teel kirjandusallikatest ja oma andmed kogutakse küsitluse abil. Küsitluses osalesid ainult Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme ehk 10. kuni ka 12. klassi õpilased. Spordiga tegelemine pole alati positiivne, võib leiduda ka negatiivseid faktoreid. 3 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele Sport on noorukitele tähtis eelkõige noores eas tulevaseks eluks, et kujuneksid regulaarsed liikumisharjumused ja hea füüsiline vorm. Tänu sportlikule aktiivsusele
pärast pesu loputage ja kuivatage valamu tugevamad plekid nagu metallitriibud, mis on jäänud nugadest, kahvlitest ja pottidest, saab eemaldada spetsiaalsete puhastusainetega õlivärvi, tusi, pastaka jne plekid puhastatakse atsetooni või piiritusega puhastusaeg peab olema võimalikult lühike ja koheselt loputada veega Klaaspindade puhastamine: Akende pesemine: puhasta kõigepealt aknaraamid 14 pesemist alusta välimisest klaasist, nii saad tulemust kontrollida sisemist akent pestes peale välimise akna pesemist puhasta aknapesija korralikult, et vältida võimalike liivaterade kriimustusi siseklaasil kasuta akende pesemisel aknapesuks mõeldud pesuainet, universaalpuhastusainet või vähesel määral nõudepesuvahendit (liigne kogus jätab klaasi tuhmiks) kasta aknapesija vette ning pühi käega üleliigne vesi ära kuivata klaas joonisel näidatud liigutuste abil
Anda ülevaade tuntumatest narkootikumidest Koostada küsitlus Viia läbi küsitlus Analüüsida küsitlust Teha järeldused Töö esimeses peatükis annab autor ülevaate enim levinud narkootikumidest. Autor seletab nende mõjust tervisele, mõju kestvusest ja välimusest. 3 Teises peatükis annab autor ülevaate küsitluse andmetest, teeb analüüsi ja järeldused. Uuringus kasutatud meetodiks on küsitlus. Autor valis küsitluse, et saaks paljudelt õpilastelt vastuseid ning neid siis korraga jooniste abil analüüsida. Narkootikumid on Eestis ja mujal maailmas vägagi aktuaalne teema. Seetõttu leidub kõikjal hulgaliselt materjale, mida kasutada. Autor kasutas ka teisi töid ja uuringuid, kus on vaadeldud narkootikume erinevatest külgedest.
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
aastal kirja pandud märkmetest, milles ta käsitles enesehüpnoosi kasutamist ja selle mõju organismile, samuti ka muid hüpnoosiga seotud teemasid. Käesoleva uurimuse eesmärgiks on leida vastused küsimustele, kui paljud inimesed on kursis sellise terminiga nagu hüpnoos, kui laialdased on inimeste teadmised selles valdkonnas ning millised on inimeste arvamused ja kogemused seoses hüpnoosiga. Eesmärgi täitmiseks uurisin oma isa tööd, teemakohast erialakirjandust ning viisin läbi küsitluse. Püstitasin järgmised hüpoteesid: 1. Inimeste teadmine hüpnoosist on minimaalne. 2. Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias. Antud töö esimene osa annab ülevaate sellest, mis on hüpnoos, milline on olnud hüpnoosi ajalugu, millistes kliinilistes valdkondades saab seda edukalt kasutada, milline on suhtumine hüpnoosi tänapäeval ja millised on enimlevinud hüpnoosi ümbritsevad eksiarvamused.
9.klassist vastas küsimustikule 17 õpilast (21,8% küsitletutest), 10.klassist osales küsitluses 13 õpilast (16,7% vastanutest), 11.klassist vastas küsimustikule 15 õpilast (19,2% tervikust) ning 12. klassist osales küsitluses 12 õpilast (15,4% vastanutest). 2.3 Protseduur Uurimus viidi läbi eformulari keskkonnas 12.-13 jaanuarini 2017 aastal. 12. jaanuari pärastlõunal käisin kolme erineva klassi juures, et viia läbi küsitlus. Ülejäänud kahe klassiga tegin küsitluse 13. jaanuaril. Selleks palusin võimaluse kasutada 10 minutit nende inglise keele tunnist. Küsitluse läbiviimise eel tutvustasin ennast ning oma küsitluse eesmärki. Tehnilisi probleeme ette ei tulnud ning küsitlus oli kõigile hästi arusaadav, vaid 12. küsimus ingliskeelsete sõnade mõjust eesti keelele vajas mõnes klassis väikest selgitust. 2.4 Mõõtevahendid Antud uurimuses kasutasin andmekogumise meetodina ankeetküsitlust (vt LISA 1), mis koosnes 13 küsimusest
kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse. Selleks viisime läbi küsitluse ning oma töösse tõime saadud andmed sektordiagrammidena. 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS Selleks, et välja selgitada koolikaaslaste soovid koolile ja õppetööle ning nende informeeritust kooli eeskirjadest ja reeglitest, viisime läbi Põllu õppekorpuse keskkooli baasil õppijate seas küsitluse
. 19 2.8 Nõustamiskabinetid suitsetamisest loobumiseks ………………………... 20 2.9 Perearstikeskused ………………………………………….……………… 21 3. UURING SUITSETAMISHARJUMUSTE KOHTA PLASTONE OÜ TÖÖTAJATE SEAS ……………………………………….………..…… 22 3.1 Uurimistöö metoodika ja valim ………...……………………………....... 22 3.2 Küsitluse tulemuste analüüs ………………………………………………23 KOKKUVÕTE ………………...……………………………………………... 31 KASUTATUD ALLIKAD …..………………...……………………….…..... 32 LISAD Lisa 1 Läbiviidud küsitluse näidis ………………………………………….. 34 Lisa 2 Intervjuu Allen Carr Eesti esindaja Henry Jakobsoniga ………….. 37
2.2.2. Biomassienergia tulevik Eestis 14 2.3. Hüdroenergia Eestis 14 2.3.1. Hüdroenergia eelised Eestis 14 2 2.3.2. Hüdroenergia tulevik Eestis 15 3. KÜSITLUS 15 3.1. Küsitluste vastuste analüüs 15 3.2. Küsitluse kokkuvõte 19 KOKKUVÕTE 20 KASUTATUD KIRJANDUS 21 LISAD 22 Lisa 1. Tuuleenergia Eestis 2012.a. 22 Lisa 2. Eestis töötavad hüdroelektrijaamad 2008. aasta alguse seisuga. 23 Lisa 3
tuleks venitada, peaks kuulama treeneri nõuandeid või kasutama treeningkava. Selgub, et ettevaatlikus on treeningutel kõige olulisem, soojendus ja spetsiaalsete kaitsmete kasutamine on samuti vajalikud. 10.Kas vigastuste tekkimine on seotud vanustega? Joonis 10. Kas vigastuste tekkimine on seotud vanusega? Üheksa naise arvates vanemaks saades vigastusi ei teki, seitsme naise arvates võib vananedes vigastusi rohkem tekkida, üks arvas, et vigastusi võib igas eas tekkida. Kaks meest arvasid, et vanemas eas ei teki rohkem vigastusi, viis aga leidsid, et vanemaks saades võib vigastusi rohkem tekkida Võime järeldada, et õpilaste arvates vanusega ei tohiks vigastusi rohkem tekkida. 2.2.Uurimistöö analüüs korvpallimeeskonna kohta Järgmine analüüs on tehtud kahe Eesti korvapallimeeskonna kohta: üks on Rakvere Tarvas ja teine on Tallinna Kalev. Mõlemast meeskonnast oli vastanuid kokku 11
Uurimisalusteks gruppideks on Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilased ja Tartu Salva/Rock korvpallurid. Võrdluseks on kasutatud 1991. a ilmunud ,,Esimest Eesti Slängi Sõnaraamatut", mille autoriks on Mai Loog, ning 2003. a ilmunud ,,Eesti slängi sõnaraamatut", mille autoriteks on Lemmit Kaplinski ja Kätlin Vainola. 4 Töö lisadena on esitatud uurimisalustele gruppidele jagatud küsimustik ja võrdlev tabel, mis kajastab küsitluse tulemusena kogutud slängisõnu ning nende vasteid Loogi ja Kaplinski- Vainola sõnaraamatutes. Materjali oli uurimistöö kirjutamiseks piisavalt. Keeletadlaste artikleid ja arvamusi leiti internetist, sõnu kahest sõnaraamatust ja küsimustiku vastustest. 5 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit
.........................................................19 7.Autori uuring...................................................................................................................................20 8.Uurimustöö kasside kohta...............................................................................................................21 8.1 Uuringu metoodika ja valim....................................................................................................21 8.1.1. Küsitluse tulemuste analüüs............................................................................................21 Kokkuvõte..........................................................................................................................................34 Kasutatud materjalid...........................................................................................................................36 Lisa.....................................................................................
.........................................................................13 2.2.1 Jakob Hurda avakõne....................................................................14 2.3 Laulupeo kolmas päev........................................................................15 2.4 Esimese laulupeo tähtsus.....................................................................16 3 Uurimuslik osa esimese laulupeo kohta....................................................18 3.1 Küsitluse tulemused ja analüüs...............................................................19 Kokkuvõte............................................................................................24 Kasutatud allikad...................................................................................25 Lisad...................................................................................................26 2 Sissejuhatus
Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaa
juuresolekul. Kui hävitajaks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 (ehk ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte autori märkus) nimetatud isik, annab ainetea käitleja nimetatud ained üle eraldatult ning hävitamine toimub viivitamatult pärast nende vastuvõtmist." Tarbijad ise saavad samuti kaasa aidata selliste rikkumiste ärahoidmisel. Tuleb osta oma ravimid ametlikust apteegist, mille läbi väheneb ka kuritegelikul viisil ravimite müümise motiveeritus. 2.4 Küsitluse tulemused Tarbijate teadlikkusest aimu saamiseks viis autor internetis läbi väikese küsitluse, millele soostus kokku vastama 77 inimest Tartust või Tartumaalt, neist 13 olid mehed ja 64 naised (vt Joonis 2.15). Küsitluse koondandmed on tabeli kujul ära toodud lisas 1. Joonis 2.15 Küsitletute sooline jaotus 22 Linnaelanikke oli 72% (vt Joonis 2.16) ehk 55 vastajat. Ülejäänud elasid maal või väikeasulates
vähenenud ning inimesed näevad võimalust avalikke kohti rohkem külastada. 10 2.KÜSITLUS 2.1 Metoodika Viidi läbi küsitlus (vaata Lisa 1), et saada ülevaade, mil määral esineb passiivset suitsetamist xxx õpilaste seas. Küsitlus esitati vastanutele 2013/2014. õppeaastal suhtlusvõrgustiku Facebooki vahendusel. Küsitlus koostati Google Drive keskkonnas. Küsitlus sisaldas 11 küsimust, millest 10 olid valikvastustega. Küsitluse vastused tõsteti ümber Microsoft Office Excel 2013 programmi, et tulemusi oleks mugavam analüüsida. Mõningaid vastuseid võrreldi 2005. aastal Eesti Haigekassa poolt läbi viidud uuringu ja Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2012. aasta uuringu tulemustega. 2.2 Vastuste analüüs Küsitlusele (vaata Lisa 1) vastasid xxx Keskkooli 6.- 12. klassi õpilased. Vastajaid oli 73, neist 18 meest ja 55 naist. Vastanud jagunesid kolme rühma: a) 6.- 7. klass, b) 8.- 9. klass, c) 10
19% 26% 8% Joonis 3.1.3 24 3.1.4 Ratsaspordi huvitatavus õpilaste seas Eelviimase küsimusega küsitluses sooviti teada saada, kui palju on Tapa Gümnaasiumis õpilasi, kes peavad ratsasporti huvitavaks. Tulemus oli väga tasavägine, 48% õpilastest pidas ratsasporti huvitavaks ning 52% ei pidanud. 48% alla kuulus 50 vastajat ja 52% alla kuulus 55 vastajat. Ratsaspordi huvitatavus õpilaste seas Jah 52% Ei 48% Joonis 3.1.4 25 3.1.5 Põnevamad ratsaspordialad
Valiidsus selles näites – kas ta ikka mõõdab seda, mis oli kavas – reklaamikampaania mõju müügitulemustele. Uuringute valiidsus on kriitiline probleem. Usaldusväärsus. Seda näitajat seostatakse uurimistulemuste stabiilsuse ja konsistentsiga. Kui sama uurimistegevust korrata sarnastes tingimustes, siis alati ei ole tulemused samad. Eriti teravalt kerkib usaldusväärsuse probleem inimesi küsitledes. Harva on kahe esindusliku valimi puhul küsitluse tulemused identsed. Sel puhul lubatakse teatud etteantud hälvet uurimistulemuste hindamisel. Objektiivsus. Uurijal ei tohi olla eelarvamust uuringu väljundi kohta. Kui objektiivsus puudub, siis teaduslik meetod ei anna reaalset pilti tegelikkusest, vaid aitab saavutada soovitud väljundit. 2.2. Turundusuuringute klassifikatsioon Turundusuuringute liigitamiseks on mitmeid võimalusi lähtuvalt uuringu eesmärkidest ja klassifitseerimise aspektist 2.2
Kuressaare Gümnaasium ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE Uurimistöö Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon..................................................................................................................5 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel..........................................5 1.1.1 Homoseksuaalsus...............................................................................................................5 1.1.2 Heteroseksuaalsus..................................................
ja teatakse sataniste kui kindla välimuse ja iseloomuga inimesi. Nende riietuses on peamised rõhutatud värvid punane ning must. Neid seostatakse salaalkoholi ja narkootikumide müümise ja tarvitamisega. Satanismi ja satanistide vastu on võideldud ajast, mil nad hakkasid levima. Kasutan oma uurimistöö informatsiooni allikaks internetiavarusi, sest raamatukogudes on kahjuks satanismi kohta nukralt vähe informatsiooni. Samuti viin läbi ühe küsitluse internetis eFormulari leheküljel. Eformulari lehekülje koos küsitlusega panin üles kolmele erinevale leheküljele: www.perefoorum.ee, www.lapsemure.ee ja www.rocknroll.ee . Küsitlus oli üleval 12.11.11 - 12.12.11. Käesoleva uurimistöö mõte on uurida 69 informandi vastuste põhjal, kuidas nad kujutavad ette sataniste ja kui turvaliselt nad tunnevad end seoses satanismiga. Samuti on minu eesmärk uurida, kas on levinud mingi kindel ettekujutus satanismist. Minu
Näidendis on kaks täiesti vastanduvat naistegelast aus saunaneiu Suli Miina ja õel suurtalu peretütar Nääri Maret. Ainuke, mis neid kahte ühendab, on mees. Isegi tüdrukute huvi tema vastu on erinev: üks armastas, teine ihaldas (raha). 15 Maret oli Koidula poolt kujutatud üdini negatiivsete joontega tegelasena: tige, edev, varaahne, enesekiitleja, truudusetu, korratu, laisk ja pahatahtlik. Ta arvas, et kõik peavad tema tahtmist mööda tegema, sest on kõige varakam neiu terves külas (vähemalt teised teadsid nii olevat) ja hoidku oma nahk selle eest, kes ta uhkust julges riivata. Isegi Hansu pidas enda omaks, kuigi too neiu vastu suurt huvi ei tundnud. Ta muutus koheselt armukadedaks, kui Miina noormehele silmagi julges vaadata, rääkimata jutuajamisest. Ent kui tüdruk seda siiski teha söandas, hakkas ta sõnu valimata Miinat maha tegema ja vaesust nina alla hõõruma. Kui aga
kordumise ohu hindamised. mis puudutab paljude naiste elu EL-is. Samuti, et et enamik vvohvriks sattunud naisi ei teata kogetud vv- 52 - Hädaolukorras rakendatavad tõkendid- Pädevatele organitele antakse volitused nõuda otsese ohu st politseile ega ohvrite tugiorganisatsioonile. Küsitluse tulemusi saab kõrvutada EL ja liikmesriikide korral perevägivalla toimepanijalt, et ta lahkuks ohvri või ohustatud isiku elukohast piisavalt pikaks tasandi olemasolevate andmetega ja andmelünkadega. 2011. aastal vastu võetud Istanbuli konventsioon ajaperioodiks ning keelata kurjategijal ohvri või ohustatud isiku elukohta sisenemine või temaga on esimene õiguslikult siduv piirkondlik õigusakt, milles käsitletakse põhjalikult naistevastase vv eri
motivaatorid ning töörahulolu mõjutavad aspektid on samuti iga töötaja puhul erinevad. Sellest kui motiveeritud on töötajad, sõltub suuresti ettevõtte edukus ja areng. Järelikult on väga oluline mõista ettevõtte juhtkonnal, milline on töörahulolu ja motiveerituse tase töötajatel. Kui juhtkond soovib, et nende ettevõttel läheks hästi ja teeniksid kasumit, siis peab juhtide ja töötajate huvide vahel valitsema tasakaal. XXX ASis läbiviidud küsitluse põhjal võib öelda, et ettevõtte töötajate töörahulolu tase on erinevate rahulolu puudutavate aspektide osas kõikuv. Kõige enam olid ettevõtte töötajad rahul oma töökoormusega (64,2 %) ja töötajate arvuga kauplustes arvestades töökoormust (60,4 %). Töötajate tööpanus on otseselt sõltuv neid ümbritsevast töökeskkonnast, mis mõjutab nende motiveeritust, pühendumist ja lojaalsust. Töökeskkonna üks olulisemaid tegureid on füüsiline keskkond
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
