bränditeadlikkuse loomiseks ning kasvatamiseks online keskkondades. Strateegia üritab luua sisu, mis paeluks külastajaid sedavõrd, et nad hakkaks arvama, et informatsioon võiks pakkuda huvi ka teistele ning asuksid saadud informatsiooni jagama. See aga aitab turustajal jõuda võimalikult paljude inimesteni kiirelt ja odavalt (Luik 2008, 128). Joonisel 1.1 on kujutatud viirustutunduse olemust skemaatiliselt. Joonis 1.1Nakkusturunduse olemus Allikas: Internet Koostatud kampaania abil levib reklaam justkui viirushaigus kiirelt ja kaugele väga lühikese ajaperioodi jooksul. Taolise skeemiga teostatavad reklaamikampaaniad võivad esineda väga erinevatel kujudel: e-raamatutena, suusõnaliselt, tekstiliste sõnumitena, interaktiivsete Flash mängudena või piltidena. Mõiste nakkusturundus, tuleneb aga asjaolust, et kui kampaania jõuab kasutajani, siis vastav isik "nakatub", ehk saab kampaaniast mõjutatud, muutudes ise nn nakkusekandjaks ja
Facebook Teemaks on Facebook. Käesolevas referaadis räägin sellise internetiportaali nagu Facebook telgitagustest. See esialgu seksikate tudengiplikade hindamiseks mõeldud arvutiprogramm on vallutanud maailma. Facebook on veebipõhine suhtlusvõrgustik, mida omab ja käitab eraõiguslik äriühing Facebook, Inc. Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke veebilehti, et teavitada oma sõpru enda jaoks olulistest sündmustest ning jagada pilte. Lisaks saavad kasutajad ühineda võrgustikega, mis on organiseeritud linna, töökoha, kooli ja regiooni järgi. Veebilehel on hetkel rohkem kui 500 miljonit aktiivset liiget. Aktiivseks loetakse kasutajat, kes on sisenenud viimase 30 päeva jooksul. Numbritest natuke: (seisuga 01. Jan. 2010.) * 2010
........................................................................................................................2 1. SOTSIAALMEEDIA OLEMUS JA RAKENDAMINE TURUNDUSKANALINA.............3 1.1. Sotsiaalmeedia olemus..............................................................................................................3 1.2. Sotsiaalmeedia rakendamine turunduskanalina.....................................................................4 1.3. Sotsiaalmeediavõrgustik Facebook..........................................................................................6 2. FACEBOOK TURUNDUSKANALINA................................................................................8 2.1. Facebooki fännilehed................................................................................................................8 2.2. Facebooki postitused.................................................................................................................9 2.3
Praegune maailm on sellele sarnane- Nõukogude Liidus oli keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Miljonid inimesed üle kogu maailma on ühe või mitme sotsiaalvõrgustiku liikmed ning omavad ligipääsu internetile. Nad pidevalt täiendavad oma netiprofiili, jagades fotosid ja mõtteid sõprade-tuttavatega. Selleks kulutatakse tunde selleks, et püsida kursis kõigega, mida nende sõbrad ja tuttavad sotsiaalvõrgustikes jagavad. Facebook Facebook on internetipõhine suhtlusvõrgustik, mis loodi 2004. aastal Mark Zuckerberg koos kaasõpilaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesi poolt, kui õppisid Harvardi Ülikoolis informaatikat. Veebilehe kasutajaõigusi anti algul vaid Harvardi ülikooli õpilastele, kuid seda laiendati ka teistele ülikoolidele Bostonis. Hiljem suurenes leht kõigi üliõpilasteni, seejärel keskkooli õpilasteni ja lõpuks igaüheni, kes on vanuselt kolmteist või vanem. Veebilehe nimi
ee domeen avati 2002. aastal - loojaks Andrei Korobeinik. Definitsiooni järgi sada üks protsenti sotsiaalne võrgustik. Algselt võimaldas leht isikliku profiili loomist, piltide, informatsiooni lisamist ning teiste kasutajate piltide hindamist ja kommenteerimist, samuti portaalisisest kirjade vahetamist kasutajate vahel. Hiljem lisati tasulised teenused nagu mobiilsed sõnumiteenused, mis suuremat kasumit teeniks, seniajani oli põhiline reklaami müümine. Orkut sai alguse 2004. aastal ning Facebook 2005. aastal ent jõudis laiema kasutajaskonnani ning sealhulgas Eestisse paari aasta pärast. Kõik kolm mis mainitud said, võimaldavad tasuta ilma kutseta registreerumist ning osad neist lubavad registreerida vaid teatud vanuses kasutajaid. Näiteks Orkutis ja Facebookis on vanuse alampiiriks 13 aastat. Rate.ee lubab programmiliselt registreeruda ka 6-aastastel.
.................................................................................4 Müügile orienteeritud veebileht.......................................................................................................5 Müügikontaktide loomine................................................................................................................5 Eestis enim levinud suhtlusvõrgustike tutvustus..................................................................................5 FACEBOOK....................................................................................................................................5 ORKUT............................................................................................................................................6 RATE...............................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................
suurt rooli noormehed Taanist. Nende postitust nähes tulin ideele neid järgida (vt. Lisa 1). Teema valimisel sai määravaks see, et olen ise sotsiaalmeedia kasutaja ning soovisin teada saada, kuidas levivad ning mõjuvad postitused. Uurimistöös kasutatud uurimismeetodiks on tegevusuurimus. Töös on kolm peatükki ja kolmteist alapeatükki. Töö teoreetilises osas uurisin sotsiaalmeedia liike ning kanaleid. Praktilise osa tarbeks postitasin sotsiaalmeediasse Facebook ühe pildi ja ühe video. Pildil ning videos palusin inimestel postitust jagada. Töö eesmärgiks oli uurida postituste mõju ning levikut. Lisaks sellele selgitada välja, missuguses formaadis postitused inimestele rohkem huvi pakuvad. Töö teoreetilise osa informatsiooni sain ma internetist. Saadud informatsioon oli mahukas, mistõttu ei tekkinud vajadust haarata mõne raamatu järele. Lisaks vaatasin erinevaid uudiseid sotsiaalmeedia mõju kohta.
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
kasutatakse. Uuring näitas, et üliõpilased kasutavad keskmiselt Facebooki 30 minutit päevas sõpradega suhtlemiseks, samas enamuse ajast kasutati Facebooki avaldatud info uurimiseks. Meedia ja interneti kasutamine annab noortele olulise tausta sotsiaalse, emotsionaalse ja kognitiivses arengus. Üks eriline võrgustik, mis sai alguse internetiga on suhtlemisvõrgustik, mis on kiiresti kasvanud, levinud ja populaarseks saanud just viimastel aastatel. Need veebisaidid on Facebook, MySpace, Friendster, LiveJournal ja Bebo. Et suhelda veebikeskonnas, tuleb luua kasutajakonto. Tekivad liikmed, mida ühendus põhineveb interneti ühendustes. Veebikeskkonnad võimaldavad kasutajatel postitada teateid ja sõnumeid, profiili kujundada. Saab laadida veebikeskkonda fotosid, videosid ja suhelda teiste inimestega. Palju on tehtud keskkondade kaasajastamiseks: On loodud võimalused sõnumite ja piltide jagamiseks avaliku ja erasektori vahel. 2006
Tallinna Ülikool Essee Mark Elliot Zuckerberg Autorid: Maarja-Liis Tahk Triin Toomsalu Juhendaja: Ott Alemaa 2013 Elulugu Mark Elliot Zuckerberg on sündinud 14. mail 1984. a. New Yorgis. Mark on psühhiaater Karen Zuckerberg'i ning hambaarst Edward Zuckerbergi ainus poeg. Nende peres on veel 3 tütart. Olles Ardsley Keskkoolis esmakursuslane, Zuckerberg viidi üle Phillips Exeter Akadeemiasse. Seal võitis ta erinevaid auhindu teaduses (matemaatikas, astronoomias ja füüsikas) ning keeltes (Zuckerberg väitis enda kolledzi avalduses, et oskab lugeda ja kirjutada prantsuse, heebrea, ladina ja kreeka keeles). Kolledzis oli
leht. Sünonüümid: pealeht, koduleht, esileht. Apache veebiserver - veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna võib ka kasutada viitamiseks serverile, kus nimetatud tarkvara töötab. Browser - Veebilehitseja - programm, mis võimaldab lugeda HTML dokumente ja veebis navigeerida (liikuda). Kõige levinumad ja tuntumad on Opera, Mozilla Firefox, Google Chrome,Netscape Communicator, Safari, MS Internet Explorer. CSS – Cascading Style Sheets, kaskaadlaadistik, keel märgistuskeeles kirjeldatud dokumentide kujundamiseks. Veebikujundamise keel. Facebook - maailmas ja Eestis laialt levinud sotsiaalvõrgustik Internetis. Facebook´i jagamise nupp – nupp veebilehel, mis lingiga viitab Facebookile. Filezilla Client – vabatarkvaraline, kiire, sõbralik ja usaldusväärne FTP klient, mis toetab ka sFTP protokolli.
ühendatud arvutist. Lisaks sellele on ühisjärjehoidjasse salvestatud linke võimalik jagada. Tuntumad ühisjärjehoidjad on Delicious, Diigo., Blinklist, Clipmarks, Faves ja StumbleUpon. Üha populaarsemaks muutub sotsiaalmeedia kasutamine digitaaltelevisioonis. Järjest areneva digitelevisiooni uueks suunaks ongi saanud sotsiaalset laadi tarkvara ja rakenduste arendamine ja kasutamine. Suured suhtlusvõrgustikud nagu Facebook ja Twitter ühendavad paljude inimeste huvisid. Teatavasti on multimeediumi jagamine läbi veebirakenduste saavutanud olulise populaarsuse sotsiaalvõrgustikes. Sellest lähtuvalt on loodud seaded ja tarkvara, mis võimaldaksid multimeediumi sisu jagada läbi digitaaltelevisiooni. Sotsiaalmeedia rakendused ja trendid digiTV valdkonnas Apple TV Näide 1. Apple TV. [ http://9to5mac.com/files/image/00000/APpleTV-3.jpg ]
Google Analytics. Traditsioonilise turunduse puhul on tegemist pigem oletuste ja hinnanguliste arvudega. 3. reaalajas jälgitavad tulemused analüütika abil on võimalik hinnata strateegia efektiivsust ning puuduste korral teha kiireid muudatusi. Kui ärikataloogi uuendatakse kord aastas, siis kodulehte on võimalik uuendada iga minut. 4. demograafiline segmenteerimine - võrreldes traditsioonilise turundusega, on internetis sihtgrupi määratlemine oluliselt täpsem. Nt Facebook suudab suunata reklaame täpselt valitud sihtgrupile ja näidata, kui paljude klientideni reklaam jõudis. 5. pikaajaline mõju - traditsioonilise turunduse kampaania eluiga on keskmiselt 1-4 nädalat. Digitaalse turunduse puhul on see pidev protsess mis toob ühtlaseid tulemusi. http://www.wsionline.ee/turundus Internetiturundus ehk online reklaam (nimetatud veel ka kui online turundus või e- turundus) on kaupade või teenuste reklaamimine ja turundamine interneti teel. Näiteks
Antud programmile puudub vanuse piirang, seega võivad kasutada seda kõik. WL Messenger'ile on kõige sarnasem Skype (www.skype.com), mille suurem erinevus WL Messenger'ist on see, et Skype võimaldab ka helistada oma kontaktidele ning seegi on täiesti tasuta, juhul, kui ka kontaktil on Skype olemas. Suurt kasutust leiab see nende seas, kelle lähedased elavad välisriigis ning sinna helistamine on kulukas. Ja veel on WL Messenger sarnane suhtlusportaalile Facebook (www.facebook.com), kus on ka võimalus kirjutada otse oma kontaktidele, mille tulemusena avaneb ka kõnelusaken vastava kontaktiga, kuid Facebook otse suhtlemisel ainult seda pakubki, kahjuks ei saa kontaktile saata faile, pilte ja kõike muud, mida WL Messenger võimaldab. See eest on Facebook'is olemas kohad, kuhu saab üleslaadida oma pildid, videod ja palju muudki. 7. KOKKUVÕTE Windows Live Messenger on kindlasti vaieldamatu turuliider, selle põhjuseks on selle
kontseptsioon, millega ta näitas, et kapitalism oli klassiühiskond, kus lisaväärtuse teooria oli taagajärg, mis vahetult järgnes ärakasutamise teooriale. Kapitalist Kapitalist tahab toota suurema väärtusega toodet, mille ta on ostnud oma rahaga avatud turult ning tema eesmärgiks on toota mitte ainult kasutusväärtust, vaid ka lisaväärtust. Marx on väitnud, et kapitalistid ei ole tootlikud, sest nad ei tooda väärtust ja kasum tuleneb töötaja poolt loodud väärtusest, mida kasutavad ära kapitalistid ning ta kasutas mõistet ,,tootlik töö" selles kontekstis, kus see toodab lisaväärtust kapitalisti jaoks. Tema jaoks põhines kapitalism püsival ,,varastamisel", millega kapitalistid kasutasid ära töötajate loodud tasustamata tööd ning seetõttu kasutas Marx ka nimetusi ,,vampiir" ja ,,libahunt" kapitalisti kohta - ,,Kapital on surnud töö, mis nagu vampiirgi, elab ainult elus tööd endasse imedes ja elab seda kauem,
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
..................................................................... 12 Kas e-otsepostikampaaniale on kasulik teha eraldi maandumisleht või mitte? Palun põhjenda ....... 12 Sotsiaalne võrgustik: digitaalsete sotsiaalvõrgustike tüübid, nende rakendus e-turunduses ............. 13 Blogimine e-turundusvahendina: plussid ja miinused ............................................................................... 13 Facebook e-turundusvahendina: plussid ja miinused ............................................................................... 13 Klienditeenindus sotsiaalsetes võrgustikes võrreldes müügi- ja turundustegevusega samades keskkondades ................................................................................................................................................. 13 Mis iseloomustab turundustegevust sotsiaalsetes võrgustikes? Mis on selle miinused ja plussid
märgistamiseks ja salvestamiseks. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Carlson, N. (2012). INSIDE PINTEREST: An Overnight Success Four Years In The Making. Business Insider. Kasutatud 25.11.2015 http://www.businessinsider.com/inside-pinterest-an- overnight-success-four-years-in-the-making-2012-4. 2. Kline, J. (2013). The top 5 social bookmarking sites. Accrinet. Kasutatud 25.11.2015 http://www.accrinet.com/blog/the-top-5-social-bookmarking-sites/. 3. Kusmin, M. (2007). Sotsiaalsed järjehoidjad ja märksõnad. Uudiskiri. Kasutatud 24.11.2015 http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=7866. 4. Nations, D. Social Bookmarking 101 - What is Social Bookmarking and How Can It Help Me? About Tech. Kasutatud 24.11.2015 http://webtrends.about
tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara levitamine või viimastel aastatel paljuräägitud küberkiusamine.
x Jelly Bean: avaldati 13. novembril 2012 ja esimesed seadmed millel see peal oli olid LG Nexus 4 nutitelefon ja Samsungi Nexus 10 tahvelarvuti, mis avaldati 13. novembril 2012. Algul pidi avaldamine toimuma 29. oktoobril New Yorgis, aga orkaan Sandy tõttu jäi see ära. (2) 4.3 Jelly Bean: avaldati ametlikult 24. juulil 2013. aastal. Erilisi uuendusi polnud, aga uuendused sisaldasid kiiremat jõudlust, rakenduste lisamist erinevatele kasutajakontodele (administraatori konto rakenduste jagamine teistele kasutajatele), energiasäästlikumat bluetoothi. Veel on ka väiksemad uuendusi. (2) 4.4 KitKat: Sellega lubatakse veel mugavamat ja puhtamat Androidi. Ametlikult saadaval. Avaldati koos Nexus 5-ga 31. oktoobril 2013. (2) Täiustati disaini, parandati jõudlust ja lisati hulganisti uusi võimalusi (5). 5.0 Lollipop: Uusim avaldatud versioon. Lisati materjaalne disain, täiendati jõudlust,
müügiläbirääkimised, rahulolematuste, kaebuste lahendamine, konsultatsioonid ja koolitus jne). Internetis käe pulsil hoidmiseks ei piisa ettevõttel enam ainult kodulehest. Olemasolevate ja võimalike klientidega suhtlemiseks ning ettevõtte tutvustamiseks on viimasel ajal hakatud aktiivselt kasutama veebipäevikuid, mis on ettevõttele ühtlasi nii turundus- kui suhtluskanal. Kasutatakse ka mitmeid teisi sotsiaalmeedia vorme nagu Twitter, LinkedIn, Facebook, YouTube jt. Hea ja efektiivne veebileht Milline on hea ja efektiivne koduleht? Ettevõtte veebileht on paljudele klientidele esimeseks kokkupuuteks firmaga - ehk koduleht on firma visiitkaart ja oluline müügikanal. Usaldusväärsus, informatiivsus, hea disain, lihtne kasutussõbralikkus - need on kasutajate usalduse võitmisel esmatähtsad kodulehe elemendid ning on eelduseks internetis edu saavutamiseks. Kasutajad annavad esmase hinnangu veebilehele esimese 15-20 sekundiga ning
ettevõtetest, et klient just meid märkaks. Sotsiaalseid- Inimeste vajaduste rahuldamine kõikide inimeste jaoks on uni esmatähtis. Seoses tänapäeva kiire elutempoga on unetunnid varasemaga võrreldes jäänud lühemaks. Olenemata sellest soovivad inimesed hommikul ärgata puhanuna ja alustada oma päeva meeldivalt. Tänu Meie tootele on see nüüd võimalik. 5 Tehnoloogilisi- Kuna tehnoloogia ja internet on pidevas arengus, siis peame end muutustega kursis hoidma ning vajadusel uuendustega kaasa minema. Leida uusi võimalusi toote tutvustamiseks internetis. Mikrokeskkond ehk lähikeskkond Kliendid- Põhiklientideks on interneti kasutavad inimesed, kelle vanus jääb 2050 aastat. Algselt näeme oma klientidena keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesi ja uuendustega kaasa minevaid inimesi. Samuti on meie klientidele tähtis efektiivselt ära kasutada oma
mooduleid ja taustaprogramme 16-bitises reziimis ei käivitata. Seetõttu töötavad mõned vanemad DOS-programmid Windows 98-s aeglasemalt kui Windows 95-s. Uuendusteks olid parem AGP ja USB toetus. Mõlemad olid juba Windows 95 B-väljalaskes, kuid USB toetus on seal nii vigane, et enamik draivereid end alles Windows 98-s installida lasevad. Suuremad kui 2 Gb kõvakettad on FAT32 failisüsteemiga (need olid samuti Windows 95 B-väljalaskes). Osa vahendeid, mida saab Windows 95-s Internet Explorer 4.0 versiooniga lisada, on Windows 98-sse juba integreeritud, näiteks Internet Exploreri integreerimine kasutajaliidesesse, Active Desktop, tõhusam Windows Explorer, UNC (Uniform/Universal Naming Convention aadressidele ja võrguarvutitele saab aadressiribast juurde pääseda). Kuna sarnaseid funktsioone Windows 95-ga oli päris palju, levis SE-väljalaske ilmumiseni kriitikat, et Windowsi on liiga vähe arendatud ja peamiselt turunduslikel põhjustel turule toodud.
Siis juba rakenduse nimi ja sealt seest rakenduse sees oleva faili nimi. Kui tahta loodud kuulutus teistele üle võrgu ka kättesaadavaks teha, tuleb see laadida lihtsalt kohta, kus see kõigile näha. Olgu selleks õpilasele koolivõrgus eraldatud veebiruum või ka mõnes avalikus serveris asuv koht. Eestis näiteks on levinud hot.ee nimeline veebikeskkond, kus rahumeeli igaüks saab omi HTML-faile hoida ja teistele näidata. Kel konto olemas, võib Kodulehe sektsiooni vastava faili laadida. Edasi piisab juba veebilehitsejasse aadressi kirjutamisest ning igaüks võib üle võrgu vastavat teadet vaadata. Koolis saab viite panna nt. avalehele või siis huvilistele kirja teel kohale saata. Tahtes hiljem ASP.NETi lisavõimalusi kasutada, võib püüda valida koha, kus vastavat majutusteenust pakutakse. Konspekti kirjutamise ajal jäi ühe mõistliku paigana silma aspspider.com - .NET 4.0 toega veebimajutuskeskkond
................40 MAC OS X – MAVERICK...........................................................................................41 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED......................................................41 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED LÄHTUVALT KLIENDI SOOVILE JA VÕIMALUSTELE...............................................................................................................42 KASUTAJAD, NENDE ÕIGUSED NING PAROOLID KOOS SELGITUSEGA.............49 Konto loomine ja vanemlik kontroll.................................................................................50 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED....................53 Varundamine kasutades Time Machine’i..........................................................................53 Andmete taastamine kasutades Time Machine’i..............................................................54 PAKUTAVATE TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU KOOS PÕHJENDUSTEGA.................
2008). Sõimamist märkisid nii kiusajad kui ka ohvrid teistest kiusamisliikidest protsentuaalselt rohkem. Ka Kristi Kõivu (2006) uurimuse tulemused näitava, et koolikiusamine seostub eelkõige verbaalse kiusamise liikidega, enam levinud on solvangud, alandavad märkused, karjumine, sõimamine, pilkamine. (Naruskov, Küberkiusamine, 2008) 6 Mida teha, kui sind kiusatakse (Siimets, 2008): · Vaheta meiliaadress, sulge konto või võta ühendust veebimoderaatoriga ja palu tal kustutada solvavad märkused. Ära näita oma salasõnu ega usalda võõrastele mobiilinumbrit. · Räägi juhtunust kellelegi, keda usaldad, kes toetab sind ja oskab aidata. Näiteks sõbrale, vanemale, õpetajale või koolipsühholoogile. · Ära muutu ise ohvrist kiusajaks. Mida teha, kui sinu last kiusatakse (Siimets, 2008):
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogia vallapäästjaks võib lugeda suu
Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO Vali menüüst: Käsiraamatud > Ärisari > Kommunikatsioon > Sisukord Täiendav lugemisvara 1. Too oma meeskond ühte paati. Sisekommunikatsioon ettevõtete ja organisatsioonides. A. Past; ÄP Raamat 2009 2. Head ja halvad sõnumid
.. · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKA TEADUSKOND Interneti levik maailmas Referaat aines ,,E-Turundus" Koostaja: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn, 2008 Sisukord: Mis on internet?..........................................................................................................................3 Interneti ajalugu ja levik maailmas.............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
