Mark Elliot Zuckerberg (0)

Tallinna Ülikool
Essee
Mark Elliot Zuckerberg
Autorid: Maarja-Liis Tahk
Triin Toomsalu
Juhendaja : Ott Alemaa
2013

Elulugu

Mark Elliot Zuckerberg on sündinud 14. mail 1984. a. New Yorgis . Mark on psühhiaater Karen Zuckerberg’i ning hambaarst Edward Zuckerbergi ainus poeg. Nende peres on veel 3 tütart.
Olles Ardsley Keskkoolis esmakursuslane, Zuckerberg viidi üle Phillips Exeter Akadeemiasse. Seal võitis ta erinevaid auhindu teaduses (matemaatikas, astronoomias ja füüsikas) ning keeltes (Zuckerberg väitis enda kolledži avalduses , et oskab lugeda ja kirjutada prantsuse, heebrea, ladina ja kreeka keeles). Kolledžis oli Zuckerberg väga osav vehklemises, tänu millele sai temast ka vehklemise meeskonna kapten. Samuti oli ta ka kolledžis tuntud etlejana, eriti veel eepilise luule (nagu näiteks „Illiase”) esitajana.
Zuckerberg hakkas juba põhikoolis arvuteid kasutama ning tarkvara kirjutama. Ta isa õpetas talle juba 1990. aastatel Atari põhiprogrammeerimist ning hiljem palkas ta tarkvaraarendaja David Newman’i, kellest sai Mark’i eraõpetaja. Newman kutsub Mark’i „imelapseks” , sest temast oli raske eespool püsida.
Ise keskkoolis õppides, Zuckerberg võttis osa ka Mercy kolledži magistriõppe õppeaines. Talle meeldis arvutiprogrammide arendamine, eriti veel sidevahendite ning mängude arendamine. Kuna ta isa hambapraksist juhiti nende kodust, siis Zuckerberg lõi tarkvara nimega „ZuckNet”, mis võimaldas isa kontoriarvutite ning hambaravikeskuse arvutite vahelist suhtlemist. „ZuckNet’i” loetakse AOL’i Messengeri algeliseks versiooniks.
Kirjanik Jose Antonio Vargas on öelnud: „Mõned lapsed mängisid arvutimänge. Mark lõi neid. Aga samas ei olnud Mark tüüpiline nohik .” Zuckerberg ise meenutab seda perioodi nii: „Mul oli sõpru, kes olid kunstnikud . Nad tulid mulle külla, joonistasid midagi ning mina tegin nende jooniste järgi mänge.”
Keskkooli ajal lõi Zuckerberg firma Intelligent Media Group all muusikapleieri nimega Synapse Media Player . Microsoft ja AOL on üritanud Zuckerbergi enda alla värvata, kuid Zuckerberg otsustas 2002. a septembris astuda Harvardi Ülikooli.
Juba selleks ajaks, kui Zuckerberg ülikooli jõudis, oli tal „imeprogrammeerija” reputatsioon. Ta õppis psühholoogiat ja infotehnoloogiat. Üliõpilasena lõi ta programmi CourseMatch, mis aitas õpilastel valida kursuseid vastavalt sellele, kuidas teised õpilased on kursuseid valinud ning luua õpperühmi. Hiljem lõi ta veel programmi Facemash, kus õpilased said valida parima väljanägemisega õpilasi mitmete fotode seast. Zuckerbergi toakaaslane ütles, et Mark lõi selle saidi ainult lõbu pärast. Ta selgitas: „Meil olid raamatud nimega ‚ Face Books ’, kus olid pildid kõigist neist, kes elasid parajasti üliõpilaste ühiselamutes. Esialgu tegi Zuckerbergi saidi ning pani kahe üliõpilase fotod kõrvuti (kahe tüdruku või kahe poisi) ning külastajad pidid valima, milline neist kahest on parema väljanägemisega. Vastavalt saadud häältele moodustus pingerida . „ See sait oli üleval ainult ühe nädalavahetuse ning esmaspäevaks võttis Harvardi Ülikool selle maha, kuna tänu saidi populaarsusele oli ülikooli üks võrgulüliti ülekoormatud ning üliõpilased ei saanud internetti kasutada. Lisaks sellele mitmed üliõpilased kaebasid selle üle, et nende fotosid oli kasutatud ilma nende nõusolekuta. Zuckerberg vabandas kõigi ees avalikult.
2004. aasta jaanuaris hakkas Zuckerberg kirjutama koodi uue veebisaidi jaoks. Ta oli inspireeritud Facemash’ist ning 4. veebruaril 2004. aastal käivitas Zuckerberg saidi nimega TheFacebook. Kuus päeva peale saidi loomist süüdistasid kolm Harvardi Ülikooli üliõpilast Cameron Winklevoss, Tyler Winklevoss ja Divya Narendra Zuckerbergi nende ideede varastamises. Zuckerberg oli lubanud neile, et aitab neil luua sotsiaalvõrgustiku nimega HarvardConnection, kuid selle asemel oli Zuckerberg kasutanud nende ideid ning loonud sarnase konkureeriva sotsiaalvõrgustiku. Need kolm üliõpilast esitasid Zuckerbergi vastu hagi ning soovisid saada oma osa Zuckerbergi uuest sotsiaalvõrgustikust. Zuckerberg astus ülikoolist välja, et viia enda projekt lõpule.

Karjäär

Facebook

Zuckerberg käivitas Facebook ’i enda ühiselamutoas 4. veebruaril 2004. aastal. Varasem inspiratsioon Facebook’i kohta võis tulla Phillips Exeter Akadeemiast, mille Zuckerberg lõpetas 2002. aastal. Akadeemia avaldas enda õpilaste kataloogi „The Photo Aadress Book’i”, mida õpilased kutsusid „The Facebook’iks”. Sellised fotokataloogid olid olulised osad õpilaste eludes. Tänu nendele kataloogidele oli õpilastel mitmekesist informatsiooni enda kaasõpilaste kohta (õpiaastad, telefoninumbrid jne).
Algul oli Facebook justkui „Harvardi asi”, kuid Zuckerberg otsustas oma toakaaslase Dustin Moskovitzi abiga levitada seda ka teistesse koolidesse. Nad alustasid Stanford’i, Dartmouth’i, Columbia, New York ’i Ülikooli, Cornell ’i, Penn ’i, Brown ’i ja Yale’iga.
Samyr Laine, Haiti kolmikhüppaja, jagas Zuckerberg’iga ruumi, kui tegeleti Facebook’i asutamisega. Samyr, kes oli Facebook’i 14. kasutaja, ütles: „Mark oli suurte asjade peal väljas.”
Zuckerberg kolis Moskovitz’iga ning mõndade sõpradega Californiasse. Nad rentisid väikese eramaja , mis oli suuresti ka nende kontoriks. Suvel kohtas Zuckerberg Peter Thiel’i, kes investeeris tema ettevõttesse. Esimese „õige” kontori said nad 2004. aasta keskel. Zuckerberg ütles, et vahepeal oli nende grupil plaan minna tagasi Harvardisse, kuid siiski otsustasid nad Californiasse jääda.
Mitu suurt ettevõtet pakkusid suuri rahasummasid ning soovisid Facebook’i ära osta, kuid Zuckerberg ning tema sõbrad ja partnerid ütlesid kõigile ära. Zuckerberg ütles: „Asi pole suures summas rahas. Minule ja mu kolleegidele on kõige tähtsam see, et me saame luua avatud informatsioonivoo inimestele.”
Zuckerberg kordas oma eesmärke ka 2010. aastal ajakirjas „Wired”: „Asi, millest ma tõesti hoolin, on missioon muuta maailm avatuks.” Varasemalt 2009. aasta aprillis võttis Zuckerberg Peter Currie nõu kuulda seoses Facebook’i rahastamise strateegiate kohta. 21. juulil 2010. aastal teatas Mark, et Facebook’is on 500 miljonit kasutajat.
Zuckerberg’il oli omamoodi töötajate värbamise meetod: iga 6-8 nädala tagant toimusid nn. „häkkeriteõhtud”, kus osalejad pidid koostama projekti ning selle ellu viima. Osaleja, kes oli kõige kiirem ning kõige parem võeti ettevõttesse tööle. Zuckerberg põhjendas, miks ta nii tegi: „Idee oli selles, et ainuüksi ühe õhtuga saad sa midagi väga head luua. Ning see ongi osa Facebook’i isikupärast.”
Aastal 2010 nimetati Zuckerberg ajakirja „ Vanity Fair ’i” listi „Top 100: infoajastu kõige mõjuvõimsamad inimesed” esimeseks. Samal aastal valiti ta 16. inimeseks maailma kõige mõjuvõimsamate inimeste listis.
2011. aastal ütles Zuckerberg, et Steve Jobs oli andnud talle soovitusi selle kohta, kuidas luua Facebook’i juhtkond : „Loo selline juhtkond, kes on keskendunud nii kõrge kvaliteedi ja heade asjade loomisele, nagu te ise olete.”
1. oktoobril 2012. aastal külastas Zuckerberg Venemaa peaministrit Dmitri Medvedev’it, et ergutada sotsiaalmeedia innovatsiooni Venemaal ning suurendada Facebook’i positsiooni Venemaa turul. Venemaa kommunikatsiooniminister kirjutas, et peaminister soovitas Zuckerbergil avada uurimiskeskus Moskvas.

Internet.org

2013. aasta augusti avalikus Facebook’i postituses algatas ja käivitas Zuckerberg Internet .org projekti. Ta selgitas, et selle projekti peamine eesmärk on algatada interneti juurdepääs 2/3 maailma rahvastikule, kellel praegu pole ligipääsu internetile. Kasutades kolmetasandilist strateegiat, Internet.org võimaldab ka luua uusi töökohti ning avada uusi turge. Zuckerberg kirjutas enda postituses: „Maailma majandus on läbimas praegu tohutut üleminekut. Teatmistepõhine majandus on meie tulevik. Tuues kõik internetti, me ainult ei paranda miljardite inimeste elukvaliteeti, vaid ka enda oma. Andes igaühele võimaluse liituda internetiga, loome vundamendi teadmistepõhisele majandusele. See ei ole ainus, mis me tegema peaksime, aga see on üks suur ja vajalik samm.”

Zuckerberg meedias

„The Social Network”

„The Social Network” (eesti keeles „Sotsiaalvõrgustik”) on film , mis põhineb Zuckerberg’i elul ning Facebook’i loomisaastatel. See film tuli välja 1. oktoobril 2010. aastal ning Mark Elliot Zuckerberg’i kehastas näitleja Jesse Eisenberg . Peale seda, kui Zuckerberg’ile räägiti sellest filmist , vastas ta: „Ma lihtsalt lootsin, et keegi ei tee minust filmi sel ajal, kui ma veel elus olen.” Kui filmi stsenaarium internetti lekkis oli ilmselge, et film ei näita Zuckerberg just kuigi heas valguses. Zuckerberg ütles, et ta soovis end kehtestada justkui „hea poisina”.
29. jaanuaril 2011. aastal Zuckerberg tegi Jesse Eisenbergi juhitud saatesse „Saturday Night Live ” üllatussisenemise. Jesse ja Mark polnud varem üksteist näinud ning Jesse küsis Mark’ilt, et kas ta on filmi „Sotsiaalvõrgustik” näinud ning kuidas see talle meeldis. Mark vastas, ise poolenisti naerdes: „See oli huvitav.”

Karismaatiline ?!

Mark Elliot Zuckerberg tundub pisut tagasihoidliku ning vaikse mehena . Samas on Zuckerberg väga enesekindla hoiakuga mees, mis siiski näitab, et tegemist on hea juhiga . On üllatav ja naljakas mõelda, et just tema on loonud ühe populaarseima internetisaidi. Raske ja isegi ulmeline on mõelda sellele, mida kõike on Zuckerberg pidanud selleks tegema, et tema loodud sotsiaalvõrgustik toimiks, ja kui lihtne see tema käitumise järgi tundub. Just see lihtsus ning innovaatilisus , mis Zuckerberg’i tegudes väljendub, on üheks teguriks , tänu millele võib öelda, et tegu on karismaatilise isiksusega. Kindlasti ei ole tegu kerge loovtööga, mis tema poolt tehtud on, kuid just see, et Zuckerberg suudab seda lihtsuse aga samas tõsidusega teha näitab, on imekspandav .
Mark’i üheks heaks omaduseks on see, et teda kuulatakse ning usutakse. Kuna tema kolleegid usaldavad teda ning teavad, et ta saab kõigega, mis vaja, hakkama, siis on nad tema õlule andnud ka suure vastutuse. See on kindlaks märgiks, et Zuckerberg teeb oma tööd hästi ning on oma ettevõttes tunnustatud liider. Ka motivatsioon mängib siin suurt rolli. Teades juba seda, kuidas Mark oma ettevõttesse uusi töötajaid värbas (häkkeriteõhtud), võib öelda, et motiveerimine on üks tema tugevatest külgedest.
Nagu Max Weber on kirjeldanud, on karismaatiline juht see, kes eristub tavalistest inimestest; tal on võime panna keerulised, tähendusrikkad ideed lihtsatesse sõnumitesse. Just seda oskab ka Zuckerberg. Nii Facebook’i loomisega kaasnevad ideed kui ka nüüd juba uuema internetisaidi Internet.org loomine on näidanud, et Mark suudab keerulisi aga samas tähtsaid ideid väljendada lihtsalt ja selgesõnaliselt. Näiteks on Internet.org loodud selleks, et 2/3 maailma ravastikust, kes ei pääse ligi internetile, saaksid seda tulevikus siiski teha. Selle projekti taga on kindlasti väga palju inimesi, arendajaid, ideid, programme , tööd aga see, kuidas on Zuckerberg selle suutnud sõnadesse panna tundub lihtne ning tabav: „ Today , the internet isn’t accessible for two thirds of the world. Imagine a world where it connects us all.” („2/3 maailma rahvastikul puudub ligipääs internetile. Kujuta maailma, kus see ühendab meid kõiki.”). Need 2 lauset tunduvad inspireerivad ning lihtsakoelised, kuid tegelikult teame, et nii lihtne see olla ei saa.
Kuulamine on üheks tähtsaks omaduseks hea juhi juures. Luues mitmeid erinevaid saite, olid Mark’i kõrval mitmed inimesed. See tähendab, et ta ei teinud kõike seda hämmastavat tööd päris üksinda. Ta pidi kuulama teiste partnerite ja kolleegide ideid ning arvestama nendega. Oluliseks iseloomujooneks on ka veenamine, mis on ilmselt üks tähtsaim omadus juhi juures. Juht peab uskuma enda ideedesse ning peab valdama oskusi panna inimesed neid ideid järgima. Zuckerberg on selles väga osav. Ta on entusiastlik isik ning ideid on tal palju. Kui vaja, suudab ta panna ka inimesi neid järgima ning nende järgi tegutsema.
Head juhid on teadlikud oma mõjust. Nad ei kasuta oma juhtivat positsiooni ära, et panna teisi ebamugavust tundma. Zuckerberg teab, et ta on väga edukas ning suudab oma juhitööd hästi teha, kuid tema mõte ei ole olla juht sellepärast, et ta saab olla liider. Juhina soovib ta anda enda panuse teisi positiivselt mõjutamaks.
Viimaseks väga kindlaks näitajaks on juhi kindel ja selge visioon. Zuckerberg teadis juba nooremas eas, mida ta soovib teha, kelleks soovib saada, kui kaugele soovib jõuda. Tal olid omad sihid paigas. Ning kui ta õppis ära programmeerimise ning hakkas ajapikku erinevaid saite looma ning tarkvarasid uuendama teadis ka, kui kaugele nendega jõuda soovib. Samuti oli tal kindel siht silme ees Facebook’i luues. Algul oli sihiks Harvardi Ülikool, hiljem mitmed teised ülikoolid, siis juba uued riigid, osa maailmast. Ta teadis, mida ta tahab ning kuidas selleni jõuda. Ning seda teab ta ka praegu.

Kokkuvõte

Valisime essee teemaks ühe meie arvates karistmaatilise juhi, kelleks on Mark Elliot Zuckerberg. Teema valimise sellepärast, et Zuckerberg’i loodud lehekülg Facebook mõjutab tänasel päeval nii mitmete inimeste elu, suhtlemist ja käitumist.
Olenemata sellest, et Zuckerberg on väga alalhoidlik ning ei tähtsusta üle seda, mida ta on korda saatnud, on ta suure ettevõtte juht ja oskab kõike toimimas hoida. Suur roll Zuckerberg’i juhiks saamisel oli ka ta isal, kes juba põhikooli ajal suunas teda programmeerimise juurde ning sellest saigi Zuckerberg’i võimas karjäär alguse.
Zuckerberg on öelnud, et Facebook on hetkel väärt umbes 80 miljardit dollarit ning kui Facebook oleks riik, siis oleks see suuruselt kolmas riik peale Hiinat ja Indiat. Kas tavaline juht, kellel puuduvad sellised omadused, mida Zuckerberg omab, suudaks midagi sellist saavutada? Vaevalt küll. Kas Mark Elliot Zuckerberg on karismaatiline? Küsimiseks pole isegi põhjust.