,,Visualizing Research" ,,A Guide to the Research Process in Art and Design" Uurimuse visualiseerimine Kunsti ja disaini uurimisprotsessi teejuht Carole Gray ja Julian Malins Lugemispäevik Üldine arusaam on, et kunsti ja disaini alal on õppimine kogemuslik kõige efektiivsemalt õpime me midagi tehes, läbi aktiivse kogemuse ning antud kogemust peegeldades. Kogemuslik õppimine on otseselt seotud konstruktiivse õppimise teooriaga. Konstruktivism põhineb kolmel põhiprintsiibil:
uurijaprofiili. Selleks, et fenomenoloogiline uuring oleks usaldusväärne, tuleks uurijaprofiili kirjeldada võimalikult läbipaistavana, et lugeja saaks ettekujutuse uurija lähetkohtadest uuringu kavandamisel ja läbiviimise ajal. (Laherand 2008: 101) Laherand (2008: 101-102) on teinud Virtanenile viidates kokkuvõtte fenomenoloogilise uuringu kvaliteedi hindamise kriteeriumidest, mis on järgmised: Uurimisprotsessi järjekindlus (loogiline seos uuritava nähtuse, andmekogumiviisi, teoreetilise lähenemisviisi, analüüsimeetodi ja uurimisest kirjutamise viisi vahel); uurimisprotsessi reflekteerimine ja kirjeldamine (uurija valikute põhjendamine uuringu kõigis etappides, eriti analüüsi kirjeldamisel); uurimisprotsessi andmestikupõhisus; uuringu konteksti arvestamine uurimisprotsessi ja uuringutulemuste tutvustamisel;
. 7. Palun nimeta kvalitatiivse uurimuse eetilisuse põhimõtteid. Uuritavate humaanne ja lugupidav kohtelmine, nõusolekute taotlemine ja uuritavate anonüümsus, lastega seotud uurimustes informeerida vanemaid ja küsida neilt nõusolekuid, esikohal peavad olema laste turvalisus, heaolu ja huvid. 8. Mida näitab uurimuse reliaablus? Reliaablus, ehk uurimuse korratavus, näidatakse et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ja hindamine. 9. Mida näitab uurimuse valiidsus? Ehk kehtivus. Mõõdeti seda, mida sooviti mõõta.Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus/materjalide näited) 10. Palun kirjeldada fotointervjuu olemust Karmi ja Remmiku artikli põhjal! Fotointervjuu puhul kasutatakse fotosidintervjuu käivitamiseks, fotode abil saab
vaatenurk, eelarvamused, huvid ja arusaamad. Neid vaatenurki nimetatakse uurijaprofiiliks. Fenomenoloogilises uuringus tuleks uurija profiili läbipaistvalt kirjeldada, et lugeja saaks ettekujutuse uurija lähtekohtadest kavandamise ja läbiviimise ajal. Uurija subjektiivsust ei ole võimalik uurimusest kunagi täielikult eemaldada, kuid uurija peaks püüdma eristada teaduslikke leide oma muudest kogemustest. Fenomenoloogilise uuringu kvaliteedi hindamiseks on kindlad kriteeriumid. Need on: uurimisprotsessi järjekindlus, reflekteerimine ja kirjeldamine, andmestikupõhisus, uuringu konteksti arvestamine uurimisprotsessis ja uuringutulemuste tutvustamisel, teadmiste kvaliteet, meetodite võimalik ühendamine, teiste uurijate toetus uuringu hindamisel, uurija subjektiivsuse kirjeldamine ning uurija vastutustundlikus. Kokkuvõtteks võib ütelda, et fenomenoloogiline uuring põhineb tunnetel ja emotsioonidel. Fenomenoloogia ei aja taga teooriat ega tunnet kindlatele faktidele vaid inimesele kui
käitumise kohta loomulikus keskkonnas. 7. Palun nimeta kvalitatiivse uurimuse eetilisuse põhimõtteid. Uuritavate humaanne ja lugupidav kohtlemine. Nõusoleku taotlemine ja uuritavate anonüümsus. Lastega seotud uurimustes informeerida vanemaid ja küsida neilt nõusolekut. Esikohal peab olema laste turvalisus, heaolu ja huvid. 8. Mida näitab uurimuse reliaablus? Reliaablus- uurimuse korratavus, näidatakse, et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ning hindamine. 9. Mida näitab uurimuse valiidsus? Valiidsus- kehtivus, mõõdeti seda, mida sooviti mõõta. Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus (materjali näited). 10. Palun kirjeldada fotointervjuu olemust Karmi ja Remmiku artikli põhjal! Fotointervjuu puhul kasutatakse fotosid intervjuu käivitamiseks, fotode abil saab ärgitada
hakkab nö laiali valguma ning intervjueeritav püüab vestlust viia muule teemale. Kvalitatiivses uurimistöös ei saa mõõta tulemusi nagu loodusteadustes. Kvalitatiivses lähenemises ei testita hüpoteese, vaid avastatakse uusi vaatenurki uuritavates olukordades ja arendatakse uusi hüpoteese ja teooriaid. Uurimisviis on võimalikult avatud ja andmete analüüsi esitatakse loovalt (Õunapuu, 2014, 53). Uurimine on loogilise, loomuliku iseloomuga ja teooriad kujunevad uurimisprotsessi käigus. Uurimuses rõhutakse sõnadele, mitte kvantiteedile. Kvalitatiivset uurimistöö tunnused: uurimus viiakse läbi loomulikes tingimustes, huvitutakse isiklikest arvamustest, uurimistööl on loogiline iseloom, andmed ei ole arvulised, tulemus väljendub teoorias või põhjalikus, detailses kirjelduses (Õunapuu, 2014, 54). Oma uurimustöös keskendun samuti inimeste isiklikele arvamustele, kogemustele, tundmustele
järelduste põhjal. Nt ankeetküsitlus, võrguküsitlus, postküsitlus. Kvalitatiivne uuring – annab vastuse küsimustele kuidas, millist, miks, millised omadused? uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. Vaatlus, intervjuu, Reliaablus- uurimuse korratavus, näidatakse, et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ning hindamine. Valiidsus- kehtivus, mõõdeti seda, mida sooviti mõõta. Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus (materjali näited). Uuringute tüübid - Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus. Empiiriline uurimus - Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine.
TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ METOODILINE JUHEND GÜMNAASIUMIÕPILASELE, JUHENDAJALE JA RETSENSEERIJALE (Haridus- ja teadusministri 12.10.2011.a määrus nr 62, Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus) 1.1. UURIMISTÖÖ OLEMUS: uurimistöö on uurimisprotsessi konkreetne tulemus ehk kirjalik aruanne, mis kajastab õpilase oskust iseseisvalt mõelda ja sisaldab õpilase oma seisukohti. Uurimistöö on eelkõige protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Õpilase uurimistöö on õpilase poolt vabal valitud ainevaldkonnas ja õpetaja juhendamisel koostatud kirjalik uurimus, mille juurde kuulub ka uurimistöö annotatsioon eesti ja inglise keeles. Õpilasel on
Intervjuu – puudused/lahendused • Intervjueeritavad võivad anda sotsiaalselt sobivaid vastuseid (O’Connor, 2006) • Intervjueeritav ei pruugi mäletada õigesti vanu asju • Osa asju võib kõnes (ja ka n. tõlkes) kaduma minna (Yin, 2003) • Selle vastu soovitakse kasutada andmete triangulatsiooni Valiidsus: Hälbiva juhtumi analüüs – tugevdab valiidsust. Valiidsuse suurendamine: pidev võrdlemine ja kummutamine – Kirjelduslik valiidsus: kuivõrd juhtumi, uurimisprotsessi ja tulemuste kirjeldus on tõepärane ja vastab tegelikkuses toimuvale – Üldistuslik (ka väline) valiidsus: kas ja mil määral on ühe juhtumi uurimisel saadud tulemused üldistatavad teistele analoogsetele juhtumitele Üldistusliku valiidsuse probleem taandub paljude juhtumiuuringute puhul kahele aspektile: – Missugustest kriteeriumidest lähtudes juhtum valiti – Missuguseid järeldusi uurija tulemustest teeb
kesksed suundumused uurija enese tõlgendus Uurimisraport (case study) Jälgib IMRD malli I- Artikli sissejuhatus (I) Uurimisprobleemi tutvustus, taust, viide lahendusteele Kirjandusülevaade teema jaoks olulistest uurimustest. Viita selgelt ja kriitiliselt küsitavustele ja vastuolulisustele, kuid isikuid solvamata! Minu uurimise spetsiifilised probleemid ja eesmärgid (mida on minul uut küsida) II- Artikli meetodikirjelduse osa (M) Kirjeldab uurimisprotsessi nii täpselt, et selle põhjal oleks võimalik uurimust uuesti sooritada (näiteks küsitluse või andmete statistilise töötluse metoodika) arhiiviallikatel rajaneva uurimuse puhul on siin viited, kui hea või halb oli mingi allikas teema seisukohalt, mida andis või ei andnud. See ei ole aga mingil juhul loetelu, vaid analüüs! III Tulemused (R) Kõigepealt lühidalt peamised tulemused
Eesmärgiks on mõista juhtumit tema kontekstis, terviklikult. Diskursusanalüüsi eesmärgiks on esile tuua, kuidas konstrueeritakse diskursiivsete ehk keelekasutuse praktikate kaudu erinevate sotsiaalsete gruppide positsiooni ning identiteeti ja võimusuhteid ühiskonnas. Tegevusuurimus (action research) on uurimustegevus, mille eesmärgiks ei ole pelgalt uute faktide avastamine või teooriate loomine, vaid konkreetsete probleemide lahendamine uurimisprotsessi kaudu. Narratiivne lähenemine uurib ,,lugusid", sealhulgas elulooline lähenemine: näiteks mingi spetsiifilisema kogemuse tähenduse mõistmine inimese elu kui terviku kontekstis, individuaalse tähendusloome kaudu. Põhistatud teooria (grounded theory) on uurimisstrateegia, mille eesmärgiks on empiirilistest andmetest induktiivsel moel selgitava teooria loomine. Teoreetilise küllastumispunktini korduv andmekogumine -> tõlgendus -> andmekogumine -> tõlgendus.
osalusvaatluse puhul) Uurija refleksiivsus on osa analüüsist Teadlikkus mõjutusest tulemustele lisab usaldusväärsust uurimusele Informatsiooni haldamine, omandamine, hoidmine Mida tohib, mida ei tohi avaldada? Kuidas avaldada informatsiooni nii, et infoallikas jääks varju? Suhted uurimuse tellijaga: mida võib ja mida ei tohi “müüa”? Algandmete hoidmine, töötlemine ja vajadusel ka hävitamine 6. Uurimiskava koostamine Uurimisprotsessi faasid 1 faas: uurimise planeerimine ja ettevalmistamine 2 faas: andmete kogumine ja korrastamine 3 faas: analüüs ja interpretatsioon, uurimisaruande kirjutamine Esimese faasi tegevused Teema valik ja sõnastamine Uurimisprobleemi eraldamine, piiritlemine ja sõnastamine Bibliograafia koostamine Uurimisprobleemi täpsustamine Uurimiskava koostamine Uurimiskava sisu 10 Teema ja uurimisobjekti valik (mida uuritakse?)
.. Nt 10 intervjuu puhul ei pea olema sugugi samad küsimused kõigi korral.. ei ole nii, et pärast siis võrdled kõiki oma vahel. Teoreetilise valimi moodustamine. · Paindlikkus.. Iga uus intervjuu, tekst, lisab jooksvalt midagi ja on võimalik muuta. · Algab uurimise planeerimisest. · Uurijal on teatud kontseptsioon, mida ta uurida tahab teema, uurimisprobleem. · Esimesed uurimisküsimused on avatud ja võimaldavad algatada uurimisprotsessi. · Uurimisprotsess on paindlik uurija lubab andmetel end "viia". · S.t võib jooksvalt muuta uurimisplaan, koguda lisaandmed, muuta valimi jne. Mõisted ja kodeerimine · Andmeid kodeeritakse mõistetesse nii vaatluspäevik, intervjuu jne. · Andmetest eristatakse oluline, mis kutsub esile analüüsija tundlikkust, ja grupeeritakse teatud mõistetesse. Mis on see, millele reageeritakse. · Need on kesksed ideed, mille alusel moodustatakse uurimisküsimused.
· inimesed nende välimus, riietus, kõnemaneer ja käitumine; · koht mööbel, uksed, aknad, riiulid, teadetetahvel; · uurija st andmed enda kohta : mida ütlesite ja tegite; · sõnad kes mida ütles, millise tooniga, zestid, näoilmed; · tegevus mis juhtus, millises järjekorras, kes tegi mida. -2- Uurimispäevik aitab uurimisprotsessi dokumenteerida ja reflekteerida. See osutub eriti vajalikuks juhul, kui uuringusse on haaratud mitu uurijat ning soovitakse saavutada märkmete võrreldavust. Uurimispäeviku pidamine aitab vältida olukorda, kus uurimuse sõnastuses ei peegeldu uurimuse käik koos selle juurde kuuluvate probleemide ja tagasilangusteta. Päevik sisaldab: · uurimistegevusi koos vastavate kuupäevadega; · andmed selle kohta, mida uurija on lugenud; · andmete
probleemist, selle esinemise ulatuslikkusest, viisidest, kuidas seda saaks vältida ning mida inimene peaks tegema, kui tal tekib kahtlus, et mõnda last väärkoheldakse. Samas peab meedia jääma välja juhtumite lahendamistest, sest see tekitaks lapsele lisa traumeerimist ning lapse konfidentsiaalsuse säilitamiseks ei tohi ka kuskil näidata tema pilti, anda välja tema kohta andmeid ega sekkuda mingil muul moel uurimisprotsessi. 26 Üks minu arvates väga hea väärkohtlemise kohta info andmise ja samas ennetustööna rakenduv ettevõtmine on ülemaailmne laste väärkohtlemise vastane päev, mida peetakse 19. Novembril27. See näitab inimestele, et see probleem ei ole vaid meil, vaid see on ülemaailmne. 26 Sealsamas, lk121. 27 http://www.caritas.ee/s/index.php?page=19&item=15, 2.aprill 2011 KOKKUVÕTE
..................................................67 Lisa 5. Kasutatud kirjandus (näidis)...............................................................................................68 Lisa 6. Diplomitöö retsensioon......................................................................................................70 Lisa 7. Diplomitööde hindamine....................................................................................................72 TABELID: Tabel 1. Õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlus. ............................................................36 Tabel 2. Osakonniti anketeeritud patsientide sooline jaotus.....................................................37 Tabel 3. Kirjalike tööde liigid, koostisosad, töö maht ja hindamine........................................67 JOONISED: Joonis 1. Anketeeritud patsientide jaotus osakonniti................................................................38 Joonis 2. Palga määramine........................................
Natukene otsisin ma informatsiooni ka raamatutest, kuid peamiselt sirvisin ma neid selleks, et internetist leiduva informatsiooni usaldust kontrollida. Õpimapi koostamisega alustasin ma suhteliselt hilja. Võib-olla lükkasin ma selle teistest koolitöödest hilisemaks selle teema tõttu. Õnneks siiski ei jätnud ma seda päris viimasele minutile ja mul oli aega kogutud materjali mitmeid kordi kontrollida ja ka enda jaoks kõik selgeks teha. Alguses, kui ma ei olnud veel päris uurimisprotsessi alustanud, tundus see teema mulle väga raske laiahaardeline. Kui ma aga hakkasin teemasse süvenema, hargnes väga paljut hõlmav teema väikesteks osadeks ning kogu üldine pilt muutus palju selgemaks. Kuigi enne, kui ma informatsiooni otsimisega alustanud olin, ei olnud mul selle teema kohta väga palju teadmisi, tuli töö käigus siiki väga palju tuttavat ette. Kõige tuttavam nimi minu jaoks oli Sigmund Freud ning ka tema maailmavaated ja arvamused olid mulle teada. Seda
hüpoteeside kinnitamiseks, ning kunagi ei saa olla kindel, et seda pole juhtunud. Ehk uurimuse tulemuste tõlgendamise puhul pööratakse tähelepanu näiteks sellele, mida on võimalik teada ja kuidas võimalik seda teadmist uurida. Laiemalt võttes võivad tõlgendused või tähendused erineda põhitõest. Põhitõe teadasaamiseks on intervjueerijal mängida aktiivne roll, sest tema kuulamis-, jälgimis- ja tõlgendamisoskused mõjutavad uurimisprotsessi ja tulemusi. Samuti peab intervjueerija olema enda mõjutustest teadlik.(Ibid) Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 13 Uurimuse puuduseks on ka asjaolu, et efektiivse mentorlussuhte mõõdikud pärinevad ühe kvalitatiivse uuringu tulemustest. Kui aluseks võtta mitmeid asjakohaseid allikaid (nende olemasolu korral), võib selguda, et mõõdikuid on vähem/rohkem ja need on käesolevas uurimustöös toodust erinevad.
uurimustest, näidates, mis aspektist ja kuidas on nähtust/teemat varem uuritud ning kuidas käesolev uurimistöö on seotud eelnevalt olemasoleva teabega. Liigutakse üldiselt konkreetsemale, alustades kesksete mõistete defineerimisest. Peatükkidele pannakse sisust lähtuvad pealkirjad. - Uurimismetoodika. Kirjeldatakse uuringu tüüpi, uuritavaid isikuid ja/või uuritavat materjali, andmete kogumise ja analüüsimise meetodeid ja uurimisprotsessi. - Tulemused. Uurimistulemuste esitamine ja analüüsimine, struktureerides materjali uurimisküsimuste v eelnevalt loodud kategooriate kaupa. Tavaliselt tuuakse esimeses alajaotuses uuritavaid v uuritavat materjali kirjeldavad (tausta)andmed. - Arutelu ja järeldused. Uurimistulemuste vaatlemine teoreetilise tausta ja varase- mate uurimuste kontekstis. Antakse hinnang tulemuste usaldusväärsusele, kehtivuse
olulised Metateooria- teooria teooriast. Ontoloogia- olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Walt 6p *akadeemia on väikese mõjuga. Anna suurem kaal mõjule päriselus *aita Prof organisatsioonidel tunnustada avaliku mõju *juglusta nooremaid õpetlasi osalema poliitilistel üritustel *kaasata poliitikuid ja kodanikke uurimisprotsessi *veena ülikooli admin tunnustama avaliku sektori oskusi *suurenda avaliu arutelu akadeemiku vastutuse põhjal Teooria on tähtis uurimisprotsessis. KLASSIKALINE REALISM Autorid: Thomas Hobbes- sõjaline oleks on loomulik olek; Hans Morgethau- Poliitika rahvuste vahel, keskendus võimule; E.H. Carr-20ndate kriis-rahu ei ole realistlik ebakindluse ja kaouse pärast; Thucydides-Peneloponnesose sõda, Meloslaste dialoog; Machiavelli- “turvalisem on olla kardetud kui armastatud”
Metodoloogia vaatleb (uurib), kuidas metoodikat luua, mis on metoodikate eesmärgid jms. Metodoloogia võrdleb (võrreldavaid) metoodikaid. Ingliskeelse sõna methodology tähendus ei lange kokku eesti sõna "metodoloogia" tähendusega.Metodoloogia võib ka olla distsipliinis kasutatava postulaatide reeglistiku ja metoodika printsiipide analüüs distsipliinis rakendatud ja võimalike meetodite süstemaatiline õpetus; distsipliini uurimisprotsessi projektide haldamise dokumenteeritud protsess mis hõlmab informatsiooni kogumise, salvestamise, analüüsi ja esitluse definitsioone ja protseduure. Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle vaate esitas niisuguse nime all 1960ndatel keemik James Lovelock. Aastaks 1970, kui Vikingi programm lõpuks Marsile jõudis, oli Lovelock juba arutlenud palju Marsi atmosfääriolude üle. Ta
Tuuakse välja erinevate autorite lähenemised koos nende tugevate ja nõrkade külgedega. Samuti kirjeldatakse varasemate uurijate poolt saadud empiiriliste uuringute tulemusi ning osutatakse lahendamata küsimustele. Teisisõnu on see eelkoostatud referaadi põhiosa, sisuline pool. Meetodi osas kirjeldatakse täpselt ja detailselt, kuidas uurimus tehti, et lugeja võiks hinnata selle usaldusväärsust, ning selgitatakse täpselt kõike seda, mis on vältimatu uurimisprotsessi mõistmiseks. Kvantitatiivse uuringu meetodikirjelduses tuuakse kindlasti välja uurimisobjekt (s.o vaatlusüksused laiemalt mõistetuna: uuritavad isikud, kollektiivid, artiklid, reklaam jne), koht, muutujad, piirangud jm, valimi moodustamise alused. Oluline on esitada ka uuringu tulemused, soovitavalt püstitatud hüpoteeside või uuringu eesmärkide kaupa, kasutades lisaks tekstile ka arvandmeid, tabeleid, skeeme. Kui uurimuses
See ülevaade asetab oma uurimusliku panuse kindlasse konteksti ning on ühtlasi tulemuste analüüsimisel aluseks ning võrdluseks. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Selgesti peavad eristuma käsitletud autorite seisukohad ja õpilase isiklik arvamus. Vajadusel selgitatakse kasutatavaid mõisteid. 3.5.2. Uurimismetoodika Selles osas antakse uurimisprotsessi kirjeldus: mida ja kuidas tehti andmete kogumiseks ja töötlemiseks, vajadust mööda valikuid põhjendades. Kirjeldatakse andmete kogumise meetodeid ja läbiviimise korraldust, selgitatakse osalejate valimise põhimõtted ja tuuakse valimi kirjeldus (vastanute arv, jaotumine vanuse, soo, staazi vm järgi), tutvustatakse andmete töötlemiseks kasutatud meetodeid ja arvutiprogramme. Valim Kõiki inimesi ei ole iialgi võimalik küsitleda, lasta katses osaleda vms. Uuringus kasutatavat
· Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid analüüsi meetoditest; teadmisi erinevatest andmete kogumise meetoditest; teadmisi kvantitatiivse ja kvalitatiivse
3 eelarvamusega (juhul kui haldur seda teeb võib kaasneda taandamine erapooletuse motiivil). maksuhaldur saab määrata menetluse aja, kuid tuleb arvestada ka maksukohustuslasega – uurimine tuleks läbi viia kui juhtkond / volitatud isikud on kohal (vastasel korral ei ole vajalik informatsioon täismahus kättesaadav). Maksuhaldur määrab uurimisprotsessi tingimused, valib uurimismeetodid, mida kontrollida, millist maksuperioodi hõlmata, kui palju ja milliseid tõendeid koguda jmt. 2) Kaalutlusõigus (§12) Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust oma volituste piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve, mis võivad muuta maksukohustust.
sekundaarallikate kohta. Tertsiaarallikad on kirjastajate loetelud, raamatukogude ühsiloetelud ja bibliograafiate bibliograafiad ning info ja kirjanduse otsimise juhid. Interneti allikate suhtes tuleb olla kriitiline, kuna need ei pruugi alati tõesed olla, peab olema tähelepanelik. Võimalik on kasutada ta virtuaalraamatukogusid, mis sisaldavad kõrgtasemelist materjali uurimistöös kasutamiseks. (2004: 8384) KIRJANDUSEGA TUTVUMINE Kirjandusega tutvumine uurimisprotsessi jooksul on tähtsal kohal. Enne uurima asumist tuleb leida uurimisobjekti kohta vajaliku infot, mis annab teemast üldpildi ja suunab. Alustava uurija lähtekohaks on sageli käsiraamatu tüüpi kirjandus: entsüklopeediad, käsiraamatud, bibliograafiad ja ajakirjade indeksid ning kokkuvõted (referaadid), muud aine- ja isikukataloogid, mitmesuguste organisatsioonide ja nende institutsioonide aruanded ja memoriaalid, ajaleheartiklid ning erinevad elektroonilised andmebaasid. (2004: 99100)
mrs. Benneti (“Uhkus ja eelarvamus”) vahel ning ka leedi Catherine’i (“Uhkus ja eelarvamus”) ja Anne’i isa Sir Walter Ellioti (“Veenmine”) puhul, kes mõlemad oma staatust ülimaks pidasid. Ühtisid ka mitmed probleemid, nagu positsioonist tulenev uhkus, ebavõrdne seisuste vahe ja armastuseta abielu. Jane Austenil oli kirjutades oma stiil, ta oskas peenelt ironiseerida ja delikaatselt ühiskondlikke probleeme kritiseerida - naerda välja, kuid samas traditsioone austada. Uurimisprotsessi käigus veendusin oma varasemates hinnangutes, et Jane Austenil on omad kindlad tegelastüübid ja kindel põhisõnum, mis tema kõigist romaanidest läbi jookseb. Lisaks arendasin uurimistööd tehes vormistamis- ja analüüsimisoskust. Suurimad raskused esinesid ingliskeelsetele seletustele õige eestikeelse vaste leidmisega. Ma tänan oma uurimistöö juhendajat, kes teema paremaks mõistmiseks ka ise Jane Austeni “Uhkuse ja eelarvamuse” ja “Veenmise” läbi luges.
süsteemi: teaduse all mõeldakse loodust, inimest ja ühiskonda puudutavate teadmiste süstemaatilist tervikut. Teise, laiema arusaama järgi vaadeldakse teadust kui teadmisi loovat tegevust, protsessi, süsteemi. Määratluse puudused. Kritiseeritud on nii määratluste liigset kitsust kui ka ülemäärast laiust. Kui teaduse defineerimisel arvestada vaid teadmisi, jäävad väljapoole mitmed teaduslikeks peetud tegevused. Kui aga teadust vaadelda teadusliku uurimisprotsessi aspektist, s.t. teadmiste hankimisele suunatud eesmärgipärase ja süstemaatilise tegevusena, jääb ebaselgeks, kuidas teha vahet teaduse ja muu sarnase intellektuaalse tegevusevahel, mis samuti on süstemaatiline. Teaduslikkus. Teadust võib defineerida erinevalt, olenevalt selle sõna kasutamise kontekstist, aga ka teaduslikkuse, teaduse olemuse ja teadmiste mõistmise viisil. Teaduslikkuse piiri
uurimistöö hindamine PROJEKTI- JA UURIMISTÖÖ VÕIMALUSI - IVIKA HEIN LINK 55. http://www.oppekava.ee/index.php/LINK_55._Projekti-_ja_uurimist %C3%B6%C3%B6_v%C3%B5imalusi Artikkel pakub näiteid projektitööst III kooliastmes ja loovtöö zanriteks ning ülevaate uurimistööst III kooliastmel LÜHIUURIMUS - SIRJE NOOTRE LINK 76. http://www.oppekava.ee/index.php/LINK_76._L%C3%BChiuurimus Artikkel annab ülevaate lühiuurimusest III kooliastmel järgmistel teemadel: olemus ja eesmärk; uurimisprotsessi etapid; uurimistöö hindamine VALDKOND LOODUSAINED Uurimuslik õpe loodusainetes - Margus Pedaste, Mario Mäeots (WORD; PDF) http://www.oppekava.ee/images/3/3b/Uurimuslik_%C3%B5pe_loodusainetes.doc Põhjalik ülevaade uurimuslik õppe sisust, selle mõiste kujunemisest, definitsioonidest, uurimusliku õppe etappidest, uurimusliku õpiprotsessi reguleerimisest ja uurimusliku õppe rakendamisvõimalustest. Uurimuslike oskuste arendamine ja hindamine bioloogias - Margus Pedaste,
nõudis tohutult ressurssi sedaenam, et formaat muutus, kõik tuli digitaliseerida jne. Praegu asuvad filmid Saksa rahvuslikus-teadulikus-tehnoloogia Raamatukogus. Rouch tegi distantsilt ja teaduslikult objektiivseid filme. Rouchiga on seotud olulised mõisted. Jagatud antropoloogia. Flaherty oli esimene filmitegija, näitas materjali kohalikele ja ootas tagasisidet. See mõiste tähendab uurimisobjekti, filmitava kaasamist filmi, uurimisprotsessi. Inimesed ei ole ainult objektiks, nad on kaasautorid, koostööpartneid informatsiooni hankimisel ja mõtestamisel. Rouch on öelnud, et antropoloog pole mingi putukauurija tegemist ei ole mingi monoloogiga vaid selge dialoogiga filmitaval on oma osa sõnumi kujundamisel, mida publikule edastatakse. Jõudis ise selleni, kui tegi 50ndate alguses (1951) uue filmi jõehobu küttimisest ,,Lahing suurel jõel" räägib, kuidas mitme kuu vältel shangaid kütivad Nigeri
intervjueerimine, isiklike kogemuste kirjeldamine ja kirjalik esitamine jms. Uurimus on selgelt ja täpselt sõnastatud kirjalik tekst, kus esitatakse töö eesmärk, põhiseisukohad, uurimistulemused ja lõppseisukohad. Uurimistöö kaudu süstematiseerib, kinnistab ja laiendab õpilane koolis omandatut, arendab iseseisva töö oskusi ja loovust, üldistab töö käigus saadud kogemusi. Uurimistöö on pikaajaline protsess, mis nõuab põhjalikku ettevalmistust ja täpset kavandamist. 2. Uurimisprotsessi etapid Teema valik ja ajakava koostamine. Teema valik võiks lähtuda paikkondlikult ja/või õppeprotsessis olulistest teemadest, arvestades õpilase huvisid ja võimeid. Teema tuleks lühidalt ja konkreetselt sõnastada, lai teemavaldkond kitsamalt piiritleda (valida alateema), et töö ei kujuneks õpilasele üle jõu käivaks. Põhikoolis tehtav uurimistöö võib olla kirjeldav uurimus, mitme nähtuse vaheliste seoste uurimine, probleemi põhjuste analüüsimine jms
39 Uuringu fookusgrupp1. grupp: 8 töötajat 2. grupp: 6 kinnipeetavat Sekkumiste fookusgrupp 11 KOKKU 95 Andmetöötlus Iga etapi lõpetamisel koostati (esialgsed) raportid vastavalt esialgsele raamistikule, misjärel aste-astmelt dokumenteeriti kinnitused või parandused, mis peegeldasid teabe arengut uurimisprotsessi kestel. Kogutud andmeid töödeldi ja analüüsiti andmetöötlusmaatriksit kasutades. Kõik andmed sisestati maatriksisse. Iga etapi jaoks kasutati komplekti eraldi maatriksiga iga võtmeküsimuse jaoks, kuhu kanti kõigi küsitletute vastused sellele. Lisaks jäeti maatriksisse lahter vastuste kommenteerimiseks. Maatriks lõppes kokkuvõttega kõigi küsitletute vastustest ja tulbaga, kuhu kanda teistest erinevad vastused ja lahendamata jäänud küsimused. Sisuliselt olid kõik
süstemaatiline pealaest jalatallani läbivaatus. Haigestumisega patsientidel võib kiirabi etapil võib haigusest tulenevalt teatud kehapiirkondade uurimisest loobuda, kuid see peab olema põhjendatud ja teadlikult tehtud. Kogu keha uuringuks kasutatakse lisaks veel diagnostilisi abivahendeid, nagu vererõhumõõtja, pupillirefleksi lamp, 12 kanaliga EKG, glükomeeter, pulssoksümeeter jne. Diagnostilised või ravitegevused integreeritakse iga kehapiirkonna järgi loogiliselt uurimisprotsessi. Piisava hulga abistajate ja koostööd harjutanud meeskonna korral võib need teha ka juba varem. 220 Pea Näonahk: kahvatu– roosa – hall – tsüanootiline? Vaatle Hematoomid, tursed (muhud)? Veri või liikvor ninas, suus? Veri või liikvor kõrvades? Põletus- või tahmajäljed näol, ninakarvadel, suu juures või suus? Silmade avamine Kontrolli
annaabi.ee 
