arvule. Igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti, mis ei või olla suurem kui 99 ja väiksem kui 5. Komiteed ja delegatsioonid Komisjonid Euroopa Parlamendi täiskogu istungite ettevalmistamiseks osalevad liikmed 20 alalises komisjonis. Komisjonid koosnevad 28--86 parlamendiliikmest. Igal komisjonil on esimees, juhatus ja sekretariaat. Lisaks alalistele komisjonidele võib parlament moodustada allkomisjone, ajutisi komisjone konkreetsete probleemide lahendamiseks ja uurimiskomisjone. Komisjonid kogunevad avalikeks aruteludeks Brüsselis üks kuni kaks korda kuus. Parlamendi ühiskomisjonide eesmärgiks on hoida suhteid Euroopa Liiduga assotsieerumislepingute kaudu seotud riikide parlamentidega. Delegatsioonid Parlamentidevahelised delegatsioonid teevad koostööd paljude teiste riikide parlamentidega, seejuures ka Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide parlamentidega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Delegatsioone on kokku 34 ja need
ning justiits- ja siseküsimusi. Parlament võitis Maastrichti lepinguga järgmist: Suurendas oma võimu, sest tutvustati kaasotsustusmenetlust Parlament valib komisjoni presidendi Parlament sai õiguse komisjonilt paluda mingi õigusakti ettepanekut Pani volinike ja parlamendiliikmete valimised paremasse suhetesse - volinikud on ametis 5 aastat, asudes ametisse 6 kuud pärast saadikuid Parlament sai õiguse luua oma uurimiskomisjone (näiteks hiljutine LKA ebaseaduslikku tegevust uurinud ajutine komisjon) Parlament valib Euroopa ombudsmani, kes hoiab silma peal ELi administratsioonil Euroopa Keskpank peab igal aastal esitama parlamendile oma aastaaruande Parlamendiliikmed meenutavad Praegune Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering kirjeldas Maastrichti lepingut kui "Euroopa Liidu ajaloo viljastavat dokumenti". "See oli otsustav pöördepunkt integreerituma ja
aruanne jne), mis komisjon talle esitab. Lisaks esitavad parlamendiliikmed komisjonile küsimusi, millele volinikud on kohustatud vastama. Parlament jälgib ka nõukogu tööd: Euroopa Parlamendi liikmed esitavad nõukogule korrapäraselt suulisi ja kirjalikke küsimusi ning nõukogu eesistuja võtab osa täiskogu istungjärkudest ja olulistest aruteludest. Parlament teostab demokraatlikku järelevalvet ka kodanike kaebusi läbi vaadates ja ajutisi uurimiskomisjone moodustades. Lisaks varustab parlament ainesega kõiki ELi tippkohtumisi (Euroopa Ülemkogu kohtumisi). Iga tippkohtumise avamisel palutakse parlamendi presidendil esitada parlamendi seisukohad aktuaalsetes ja Euroopa Ülemkogu päevakorras olevates küsimustes. 3. Eelarvepädevus ELi aastaeelarve üle otsustavad nõukogu ja Euroopa Parlament koos. Parlament arutab seda kahel järjestikusel lugemisel ning eelarve ei jõustu enne, kui parlamendi president on sellele alla kirjutanud.
hääletamisettepnak ja kirjutada alla nõukogu otsustele. Peale komisjoni ja nõukogu osaleb ühenduse seadusandlikus menetluses ka Euroopa Parlament (EÜ lepingu artiklid 189-201), mille rahvas valib otsesel valimisel. Sellest järeldub, et Parlament on Euroopa rahvaste demokraatlik hääl. Parlamendis on 17 alalist komisjooni, millest igaühel on esimees ja 1 3 aseesimeest. Veel võib parlament asutada ajutisi komisjone ja uurimiskomisjone. Neist viimased uurivad ühenduse õiguse rakendamisel ilmnevaid ebakohti. Euroopa Parlamendis on järgmised komisjonid: põllumajanduse ja maaelu arendamise komisjon; eelarve-; tööstus-, väliskaubandus-, teadusuuringu- ja energia-, tööhõive- ja sotsiaal-, keskonna-, rahva tervise ja tarbijakaitse komisjon, kodanikuvabaduse ja õiguste ning õigus- ja siseküsimuste, samuti naiste õiguste ning võrdõiguslikkuse komisjon. Suurem
2.Koostöömenetlus 3.Kaasotsustamismenetlus 4.Nõusolekumenetlus 5.Eelarvemenetlus 6.Informeerimismenetlus 7.Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle, kinnitab eelarve, ja jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine 1.Komisjoni ametisse kinnitamine või laialisaatmine (umbusaldushääletus) 2.Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded. 3.Moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone. Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel. 4.Nimetab ametisse ombudsmani 5.EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega 6.Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides. IV EL otsustusprotseduurid 1.1.Konsultatsioonimenetlus Nõukogu kohustus õigusaktide vastuvõtmisel konsulteerida parlamendiga. See annab
koostöömenetlus, kaasotsustamismenetlus ja nõusolekumenetlus 1) Täitevvõimu kontrollimine. komisjoni umbusaldamine, kui umbusaldusavalduse poolt on vähemalt 2/3 antud häältest, mis esindavad EP liikmete enamust, siis astuvad komisjoni liikmed täies koosseisus tagasi (EÜL art 201 lg 2) järelepärimiseõigus õigus luua sõltumatuid ajutisi uurimiskomisjone Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi ülesanded: 3)Õigus pöörduda petitsiooniga europarlamendi poole (EÜL art 194). 4)Euroopa Parlament nimetab 5 aastaks ametisse Euroopa Ombudsmani (EÜL art 195) 5)Euroopa Parlament kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja annab heakskiidu assotsiatsioonilepingute sõlmimiseks 3. riikidega. 6)Ülemkogu eesistuja konsulteerib EPga ühise välis ja julgeolekupoliitika põhiküsimustes.
· Osalemine seadusandlikus protsessis · Eelaarvelised volitused: o otsustab mittekohustuslike kulutuste üle; o kinnitab eelarve; o jälgib eelarve täitmist · Täidesaatva võimu kontrollimine: o Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) o Järelepärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded o Moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone o Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel · Nimetab ametisse ombudsmanni o On loodud liidu ettevõtete ja kodanike huvide kaitseks liidu institutsioonide võimalike väärhalduse või omavoli suhtes o Tema poole võib oma probleemiga otse pöörduda kartmata seejuures institutsioonide võimalikku "ringkaitset"
presidendist ja poliitiliste fraktsioonide esimeestest. See koostab täiskogu istungite Euroopa Komisjon Komisjonid Euroopa Parlamendi täiskogu istungite ettevalmistamiseks osalevad liikmed 20 alalises komisjonis. Komisjonid koosnevad 28--86 parlamendiliikmest. Igal komisjonil on esimees, juhatus ja sekretariaat. Lisaks alalistele komisjonidele võib parlament moodustada allkomisjone, ajutisi komisjone konkreetsete probleemide lahendamiseks ja uurimiskomisjone. Komisjonid kogunevad avalikeks aruteludeks Brüsselis üks kuni kaks korda kuus. Parlamendi ühiskomisjonide eesmärgiks on hoida suhteid Euroopa Liiduga assotsieerumislepingute kaudu seotud riikide parlamentidega. Delegatsioonid Parlamentidevahelised delegatsioonid teevad koostööd paljude teiste riikide parlamentidega, seejuures ka Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide parlamentidega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega. Delegatsioone on kokku 34 ja need koosnevad umbes 15
tasemest lahenduse saavutamiseks ei piisa, tuleb tutvustatakse täiskogu istungil. küsimus arutlusele ülemkogus. Lisaks võib parlament luua ka eriomaste · Poliitikate koordineerimine ühenduse ja probleemidega tegelevaid allkomisjone ja ajutisi riiklike poliitikate koordineerimine, erinevate erikomisjone ning parlamendi järelevalvevolituste ühenduse poliitikate koordineerimine (kuna raames uurimiskomisjone, mis tegelevad Eli valitsusjuhtide perspektiiv on selgesti laiem kui haldusrikkumistega. tavaistel ministritel). 52. Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus · Ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, määratleb ülemkogu poliitikad põhimõtted ning
tulemusena ei saa ükski neist ületada oma võimupiire ning isikute põhivabadused on tagatud. Seadusandlik võim kontrollib näiteks täidesaatvat võimu, osaledes võimutäitjate nimetamises, lisaks on Riigikogu liikmetel õigus esitada valitsusele arupärimisi ning Riigikogul on õigus valitsust umbusaldada ja see tagandada. Kontrollitakse ka riigieelarve kaudu, määrates vahendeid kindlatesse valdkondadesse. Seadusandjale on õigus moodustada uurimiskomisjone (ankeetõigus) ning esitada valitsusele üleskutse teha mingi toiming või hoiduda mingist toimingust (resolutsioonõigus). Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks on järgmised: 1) valitsusel on seaduseelnõude algatamise õigus; 2) Riigikogu peab arvestama sellega, et kui ta valitsusele umbusaldust avalda, võib Vabariigi President parlamendi laiali saata ning kutsuda esile erakorralised valimised
ületada oma võimupiire ja isikute põhivabadused on tagatud. Seadusandlik võim näiteks teostab kontrolli täidesaatva võimu üle, osaledes võimutäitjate nimetamisel, lisaks on riigikogu liikmetel õigus esitada valitsusele arupärimisi ja riigikogul on õigus valitsust umbusaldada ning tagandada. Kontrolli teostatakse ka riigieelarve kaudu, määrates vahendeid kindlatesse valdkondadesse. Seadusandjal on õigus moodustada uurimiskomisjone (ankeetõigus) ning õigus esitada valitsusele üleskutse teha mingi toiming või hoiduda mingist toimingust (resolutsiooniõigus). Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks on järgmised: Valitsusel on seaduseelnõude algatamise õigus. Riigikogu peab arvestama sellega, et kui ta valitsusele umbusaldust avaldab, võib vabariigi president parlamendi laiali saata ning kutsuda esile erakorralised valimised. Valitsus võib
Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel _ Nimetab ametisse ombudsmani _ EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega _ Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides 54.Euroopa Kohus: koosseis ja põhiülesanded (või tegevuse eesmärk või vajalikkus) Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust + Esimese astme kohtu, mis koosneb samuti 27 kohtunikust, Veel
N õusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve j älgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) J ärelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone K onsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel _ Nimetab ametisse ombudsmani _ EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega _ Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides 54.Euroopa Kohus: koosseis ja põhiülesanded (või tegevuse eesmärk või vajalikkus) Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust + Esimese astme kohtu, mis koosneb samuti 27 kohtunikust, Veel
Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel _ Nimetab ametisse ombudsmani _ EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega _ Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides 54.Euroopa Kohus: koosseis ja põhiülesanded (või tegevuse eesmärk või vajalikkus) Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust + Esimese astme kohtu, mis koosneb samuti 27 kohtunikust, Veel
Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel _ Nimetab ametisse ombudsmani _ EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega _ Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides 54.Euroopa Kohus: koosseis ja põhiülesanded (või tegevuse eesmärk või vajalikkus) Euroopa kohus koosneb 27 kohtunikust + Esimese astme kohtu, mis koosneb samuti 27 kohtunikust, Veel
1. legislatiivfunktsioon õigusnormide andmine parlament. 2. eksekutiivfunktioon õigusnormide rakendamine ja täideviimine halduskandjad koos oma haldusorganitega. Rakendamine jaguneb valitsemiseks (halduspoliitika väljatöötamine) ja halduseks (algab ministeeriumidest, ametid, inspektsioonid). Realiseerub eelarves, seadusandluses; tegeleb valitsus. Parlament põhifunktsioon on legislatiivfunktioon. Teatud juhtudel moodustab uurimiskomisjone, mis tegelevad valitsuse/ametnike probleemidega jurisdiktsiooniline funktsioon kui kõrvalfunktsioon. Kõrgemate riigiametnike vastutusele võtmiseks loa andmine (uurib kas on alust või mitte). Parlamendi haldus (näiteks Riigikogu kantselei, paberimajandus) abistav funktsioon normide andmisel. Halduse kandjad (ja organisatsioonid) põhifunktsioon on haldusfunktioon. Annavad määrusi (sisaldavad õigusnorme) legislatiivfunktsiooni abistav funktioon. Jurisdisktsiooniline
võtta vastu petitsioone ja nimetada ombudsman; arutada komisjoni esitatud iga-aastast üldaruannet hääletada komisjonile umbusalduse avaldamiseks kiita heaks EK presidendi ja liikmete nimetamine osaleda eelarveprotsessis; algatada Euroopa Kohtus menetlusi nõukogu või komisjoni vastu Kontrollfunktsioon Kuulab ja esitab küsimusi Komisjoni liikmetele. Ülemkogu peab iga istungijärgu järel esitama ettekande ja kirjaliku aruande. Võib moodustada sõltumatuid uurimiskomisjone Ametisse nimetamine Nimetab ametisse komisjoni presidendi Osaleb Euroopa Keskpanga nõukogu juhatuse ametissenimetamisel. Osaleb kontrollikoja liikmete ametisse nimetamisel kinnitab uute riikide vastuvõtmise ja lepingud 3te riikidega Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ÜVJP osas Nn. assamblee aegadel võis ainult arvamuse välja öelda. Staatuslikult oleks just neil olnud kõige rohkem mandaat mingeid otsuseid langetada
Kui Euroopa Parlamendi liikmed lükkavad mõne volinikukandidaadi tagasi, võivad nad sellega tagasi lükata kogu komisjoni koosseisu. Parlament võib nõuda komisjoni tagasiastumist ka selle ametiaja jooksul. Siis tehakse umbusalduse avaldamise ettepanek. Parlament jälgib Euroopa Komisjoni tegevust, uurides selle aruandeid ning kuulates volinikke. Selles töös on oluline roll parlamendi komisjonidel. Parlamendiliikmed vaatavad läbi kodanike pöördumisi ning moodustavad uurimiskomisjone. Parlament esitab oma arvamuse Euroopa Ülemkogu istungite päevakorra küsimustes. Eelarve järelevalve Parlament arutab ELi iga-aastast eelarvet ja võtab selle vastu koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Asjaomane parlamendikomisjon jälgib eelarve täitmist ning esitab igal aastal oma hinnangu komisjoni tegevusele eelmise aasta eelarve täitmisel. Koosseis Iga liikmesriigi parlamendisaadikute arv on vastavuses selle riigi rahvaarvuga. Vastavalt
Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused · otsustab mittekohustuslike kulutuste üle · kinnitab eelarve 31 · jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine · Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) · Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded · moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone · Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel Euroopa Parlament Ülesanded · Nimetab ametisse ombudsmani On loodud liidu ettevõtete ja kodanike huvide kaitseks liidu institutsioonide võimalike väärhalduse või omavoli suhtes Tema poole võib oma probleemiga otse pöörduda kartmata seejuures institutsioonide võimalikku "ringkaitset"
parandusettepanekuid või lükata esitatud eelnõusid tagasi. Maastrichti leping andis Europarlamendile ka õiguse taotleda Komisjonilt seaduseelnõude algatamist. Europarlament osaleb EL-i päevapoliitikas Nõukogule (keda esindab eesistujariik) ning Komisjonile küsimusi esitades ja igal aastal Komisjoni programmi üle hääletades. Eurosaadikud esitavad Nõukogule ja Komisjonile aastas umbes 4000 järelpärimist. Europarlament võib Maastrichti lepingu alusel luua uurimiskomisjone EL-i kuritarvituste väljaselgitamiseks. Parlament nimetab ametisse ka ombudsmani, kellel on ulatuslikud volitused ülejäänud EL-i institutsioonide kohta esitatud kaebuste uurimiseks ja nõuete esitamiseks ilmnenud puuduste likvideerimiseks. Europarlament võib vajadusel umbusaldada Komisjoni in corpore ja tagasi lükata EL-i aastaeelarve tervikuna. Europarlamendi arvamuse menetluses oleva eelnõu kohta kujundab esmalt välja üks parlamendiliige-raportöör, kes
ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon) 3. Komisjonide pädevused: 1) Üldpädevus RKKS §22 I 2) Uurimiskomisjoni pädevus RKKS §22 I, II (§23) (võib tekkida probleem PS §22 III; tunnistaja kaitset võib vaja olla. Puuduvad tagatised; menetlus on täieseti puudu. Ja veel see, et opositsioon ei saa algatada uurimiskomisjone koalitsioonile ebameeldival teemal, kuna uurimiskomisjoni loomise jaoks on vaja riigikogu otsust. ) V Riigikogu Fraktsioonid §71 II, III; RKKS 5 PTK. 1. Mõiste: RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 aknaalused ei saanud fraktsiooniks. Positiivne otsus, kuna vastasel juhul oleks hakanud tekkima väga palju erinevaid fraktsioone jne ebastabiilsus (inimesed oleks hakanud erakondadest lahkuma ja uusi fraktsioone moodustama). 2
ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon) 3. Komisjonide pädevused: 1) Üldpädevus RKKS §22 I 2) Uurimiskomisjoni pädevus RKKS §22 I, II (§23) (võib tekkida probleem PS §22 III; tunnistaja kaitset võib vaja olla. Puuduvad tagatised; menetlus on täieseti puudu. Ja veel see, et opositsioon ei saa algatada uurimiskomisjone koalitsioonile ebameeldival teemal, kuna uurimiskomisjoni loomise jaoks on vaja riigikogu otsust. ) V Riigikogu Fraktsioonid §71 II, III; RKKS 5 PTK. 1. Mõiste: RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 aknaalused ei saanud fraktsiooniks. Positiivne otsus, kuna vastasel juhul oleks hakanud tekkima väga palju erinevaid fraktsioone jne ebastabiilsus (inimesed oleks hakanud erakondadest lahkuma ja uusi fraktsioone moodustama). 2
o Osaledes võimu täitjate nimetamisel o Riigikogu liikmetel on õigus esitada arupärimisi valitsusele või selle liikmetele (interappelatsiooniõigus) o Parlamendil on õigus valitsuse liiget umbusaldada ehk valitsuse tagandamise õigus. o Kontrolli teostatakse ka riigieelarve kaudu, öeldes kuhu vahendeid suunata. o Ankeetõigus seadusandjal on võimalik moodustada uurimiskomisjone (N: eesti praktikast moodustati komisjon eesti raudtee erastamise uurimiseks). o Resolutsiooni õigus riigikogul on õigus esitada valitsusele üleskutse teha mingi toiming või hoiduda mingist toimingust (Eestis põhiseaduse järgi on riigikogul õigus teha valitsusele ettepanek mingi seaduse välja töötamiseks, on ka kasutatud, kuid mitte väga sageli).
ennetustegevuse tõhustamise probleemkomisjon) 3. Komisjonide pädevused: 1) Üldpädevus RKKS §22 I 2) Uurimiskomisjoni pädevus RKKS §22 I, II (§23) (võib tekkida probleem PS §22 III; tunnistaja kaitset võib vaja olla. Puuduvad tagatised; menetlus on täieseti puudu. Ja veel see, et opositsioon ei saa algatada uurimiskomisjone koalitsioonile ebameeldival teemal, kuna uurimiskomisjoni loomise jaoks on vaja riigikogu otsust. ) V Riigikogu Fraktsioonid §71 II, III; RKKS 5 PTK. 1. Mõiste: RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 aknaalused ei saanud fraktsiooniks. Positiivne otsus, kuna vastasel juhul oleks hakanud tekkima väga palju erinevaid fraktsioone jne ebastabiilsus (inimesed oleks hakanud erakondadest lahkuma ja uusi fraktsioone moodustama). 2
3. Komisjonide pädevused: 1. Üldpädevus RKKS §22 I 2. Uurimiskomisjoni pädevus RKKS §22 I, II (§23) (võib tekkida probleem PS §22 III; tunnistaja kaitset võib vaja olla. Puuduvad tagatised; menetlus on täieseti puudu. Ja veel see, et opositsioon ei saa algatada uurimiskomisjone koalitsioonile ebameeldival teemal, kuna uurimiskomisjoni loomise jaoks on vaja riigikogu otsust. ) V Riigikogu Fraktsioonid §71 II, III; RKKS 5 PTK. 1. Mõiste: RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 → aknaalused ei saanud fraktsiooniks. Positiivne otsus, kuna vastasel juhul oleks hakanud tekkima väga palju erinevaid fraktsioone jne → ebastabiilsus (inimesed oleks hakanud erakondadest lahkuma ja uusi fraktsioone moodustama). 2
olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele. On ette nähtud siseaudiitori ametikoht. EKSTERNNE KONTROLL 50 1. Poliitiline kontroll parlamendikontroll. Parlamendikontrollivahenditeks on nn interpellatsiooniõigus saadikute õigus pärida aru valitsuselt või selle liikmetelt. Tuntakse ka nn ankeetõigust parlamendil õigus moodustada uurimiskomisjone kõrgemate täitevametnike tegevuse uurimiseks. Nt KOV korruptsiooni uurimise komisjon. Umbusaldusavaldus on parlamendi õigus avaldada umbusaldust valitsusele või selle liikmele. Resolutsiooniõigus parlamendi on õigus esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse toimingu tegemiseks või sellest hoidumiseks. Ühiskondlik kontroll. Hõlmab erakondade, ühenduste ja survegruppide, ajakirjanike kontrolli. 2. Majanduslik kontroll Õiguspärasuse ja tulemuslikkuse kontroll
Siseaudit on reguleeritud VVS-s. See on tegevus, mille käigus hinnatakse asutuse sisekontrolli olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele. On ette nähtud siseaudiitori ametikoht. EKSTERNNE KONTROLL 1. Poliitiline kontroll parlamendikontroll. Parlamendikontrollivahenditeks on nn interpellatsiooniõigus saadikute õigus pärida aru valitsuselt või selle liikmetelt. Tuntakse ka nn ankeetõigust parlamendil õigus moodustada uurimiskomisjone kõrgemate täitevametnike tegevuse uurimiseks. Nt KOV korruptsiooni uurimise komisjon. Umbusaldusavaldus on parlamendi õigus avaldada umbusaldust valitsusele või selle liikmele. Resolutsiooniõigus parlamendi on õigus esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse toimingu tegemiseks või sellest hoidumiseks. Ühiskondlik kontroll. Hõlmab erakondade, ühenduste ja survegruppide, ajakirjanike kontrolli. 2. Majanduslik kontroll Õiguspärasuse ja tulemuslikkuse kontroll
ületada oma võimupiire ja isikute põhivabadused on tagatud. Seadusandlik võim näiteks teostab kontrolli täidesaatva võimu üle, osaledes võimutäitjate nimetamisel, lisaks on riigikogu liikmetel õigus esitada valitsusele arupärimisi ja riigikogul on õigus valitsust umbusaldada ning tagandada. Kontrolli teostatakse ka riigieelarve kaudu, määrates vahendeid kindlatesse valdkondadesse. Seadusandjal on õigus moodustada uurimiskomisjone (ankeetõigus) ning õigus esitada valitsusele üleskutse teha mingi toiming või hoiduda mingist toimingust (resolutsiooniõigus). Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks on järgmised: Valitsusel on seaduseelnõude algatamise õigus. Riigikogu peab arvestama sellega, et kui ta valitsusele umbusaldust avaldab, võib vabariigi president parlamendi laiali saata ning kutsuda esile erakorralised valimised. Valitsus võib
olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele. On ette nähtud siseaudiitori ametikoht. EKSTERNNE KONTROLL 59 1. Poliitiline kontroll parlamendikontroll. Parlamendikontrollivahenditeks on nn interpellatsiooniõigus saadikute õigus pärida aru valitsuselt või selle liikmetelt. Tuntakse ka nn ankeetõigust parlamendil õigus moodustada uurimiskomisjone kõrgemate täitevametnike tegevuse uurimiseks. Nt KOV korruptsiooni uurimise komisjon. Umbusaldusavaldus on parlamendi õigus avaldada umbusaldust valitsusele või selle liikmele. Resolutsiooniõigus parlamendi on õigus esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse toimingu tegemiseks või sellest hoidumiseks. Ühiskondlik kontroll. Hõlmab erakondade, ühenduste ja survegruppide, ajakirjanike kontrolli. 2. Majanduslik kontroll Õiguspärasuse ja tulemuslikkuse kontroll
ületada oma võimupiire ja isikute põhivabadused on tagatud. Seadusandlik võim näiteks teostab kontrolli täidesaatva võimu üle, osaledes võimutäitjate nimetamisel, lisaks on riigikogu liikmetel õigus esitada valitsusele arupärimisi ja riigikogul on õigus valitsust umbusaldada ning tagandada. Kontrolli teostatakse ka riigieelarve kaudu, määrates vahendeid kindlatesse valdkondadesse. Seadusandjal on õigus moodustada uurimiskomisjone (ankeetõigus) ning õigus esitada valitsusele üleskutse teha mingi toiming või hoiduda mingist toimingust (resolutsiooniõigus). Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks on järgmised: Valitsusel on seaduseelnõude algatamise õigus. Riigikogu peab arvestama sellega, et kui ta valitsusele umbusaldust avaldab, võib vabariigi president parlamendi laiali saata ning kutsuda esile erakorralised valimised. Valitsus võib
võimupiire ja isikute põhivabadused on tagatud. Seadusandlik võim näiteks teostab kontrolli täidesaatva võimu üle, osaledes võimutäitjate nimetamisel, lisaks on riigikogu liikmetel õigus esitada valitsusele arupärimisi ja riigikogul on õigus valitsust umbusaldada ning tagandada. Kontrolli teostatakse ka riigieelarve kaudu, määrates vahendeid kindlatesse valdkondadesse. Seadusandjal on õigus moodustada uurimiskomisjone (ankeetõigus) ning õigus esitada valitsusele üleskutse teha mingi toiming või hoiduda mingist toimingust (resolutsiooniõigus). Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks on järgmised: Valitsusel on seaduseelnõude algatamise õigus. Riigikogu peab arvestama sellega, et kui ta valitsusele umbusaldust avaldab, võib vabariigi president parlamendi laiali saata ning kutsuda esile erakorralised valimised. Valitsus võib siduda
Näited sellest kuidas see süsteem toimib: Seadusandlik võim teostab kontrolli täidesaatva võimu üle: Osaledes võimu täitjate nimetamisel Riigikogu liikmetel on õigus esitada arupärimisi valitsusele või selle liikmetele (interapellatsiooniõigus) Parlamendil on õigus valitsuse liiget umbusaldada ehk valitsuse tagandamise õigus. Kontrolli teostatakse ka riigieelarve kaudu, öeldes kuhu vahendeid suunata. Ankeetõigus seadusandjal on võimalik moodustada uurimiskomisjone (N: Eestis moodustati komisjon eesti raudtee erastamise uurimiseks). Resolutsiooni õigus riigikogul on õigus esitada valitsusele üleskutse teha mingi toiming või hoiduda mingist toimingust (Eestis põhiseaduse järgi on riigikogul õigus teha valitsusele ettepanek mingi seaduse välja töötamiseks. Seda on ka kasutatud, kuid mitte väga sageli). Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks: Valitsusel on seaduseelnõude algatamise õigus
parlamendi saadikutel on õigus pärida aru valitsuselt ja selle liikmetele, mille sätestab ka PS Resolutsiooniõigus õigus esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse sooritada teatud toiming või hoiduda sellest. Nt ühe või teise seaduseelnõu algatamiseks. Ankeetõigus parlamendiõigus moodustada uurimiskomisjone kõrgete täitevvõimu ametnike tegevuse uurimises. Umbusaldusavaldus õigus parlamendi õigus avaldada umbusaldust Valitsusele või selle liikmetele. Siin võib olla tegemist Valitsuse või selle liikmete möödalaskmistega kuid mitte tingimata, võivad olla ka poliitilised eesmärgid
õiguslikult siduv. Põhiseaduse § 65 p. 11 annab Riigikogule õiguse esineda avalduste ja deklaratsioonide ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste 72 organisatsioonide poole. Seega ei näe põhiseadus expressis verbis sellist võimalust ette, kuigi põhimõtteliselt võib see kõne alla tulla ja seda õiguslikult mitte siduva pöördumisena. Riigikogu ei ole oma praktikas seda kasutanud; ankeetõigus. See on parlamendi õigus moodustada uurimiskomisjone kõrgete täitevvõimu ametnike süütegude uurimiseks. Vastavalt põhiseaduse §le 101 saab Vabariigi Valitsuse liiget kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Põhiseaduse § 104 kohaselt reguleerib seda küsimust Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; umbusaldusavaldus. See on parlamendi õigus avaldada umbusaldust valitsusele või selle liikmele. Põhiseaduse § 65 p
õiguslikult siduv. Põhiseaduse § 65 p. 11 annab Riigikogule õiguse esineda avalduste ja deklaratsioonide ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste 72 organisatsioonide poole. Seega ei näe põhiseadus expressis verbis sellist võimalust ette, kuigi põhimõtteliselt võib see kõne alla tulla ja seda õiguslikult mitte siduva pöördumisena. Riigikogu ei ole oma praktikas seda kasutanud; ankeetõigus. See on parlamendi õigus moodustada uurimiskomisjone kõrgete täitevvõimu ametnike süütegude uurimiseks. Vastavalt põhiseaduse §le 101 saab Vabariigi Valitsuse liiget kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Põhiseaduse § 104 kohaselt reguleerib seda küsimust Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; umbusaldusavaldus. See on parlamendi õigus avaldada umbusaldust valitsusele või selle liikmele. Põhiseaduse § 65 p
annaabi.ee 
