Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab. Okasionalism oli kristliku fatalismi filosoofiline alus. 3.) Epifenomenalism- teooria, mida pooldas T.H.Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid. 4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hingeseisund jms. Pooldaja: J.Watson. Seisukoht: inimese psühholoogia uurimisaineks on inimese käitumine sünnist surmani. 1980 5.) Identsusteooria Seisukoht: on mentaalsed protsessid identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. Seisukohalt ei ole olemas midagi mittemateriaalset: on vaid mateeria ja tema omadused. Keha on olemas, vaimu pole. On mõistus ja materiaalsed asjad. Pooldajad: H.Heigl, D.Armstrog. 6
124a, 126a, 124c. Filosoofid on maailma mitmeti tõlgitsenud, kuid asi seisneb selles, et seda muuta. Marx, Saksa ideoloogia, Teesid Feuerbachi kohta, 11. Loogikute üheks peamiseks uurimisaineks on traditsiooniliselt olnud n-ö loogilise tõesuse mitmesugused valdkonnad. Kõige iidsem ja kõige tuntum näide on Aristotelese süllogismiteooria. Räägime sellest mõne sõna. Süllogism Aristotelese mõttes on näiteks järgmine lause: ,,Kui kõik eurooplased on valgenahalised ja mõned eurooplased on muhameedlased, siis mõned valgenahalised on muhameedlased." Süllogism on kui-siis lause. Kui-lause koosneb omakorda kahest lausest, nimelt ,,kõik
Inimese sotsiooniline loomus. Milles seisneb inimese sotsioonilise loomus? Mida nimetatakse sootsioniks? Seda mõistet määratles A.Augustinaviciute ühes oma teoses ,,Inimkonna sotsiooniline loomus ning ühiskonna asotsioonsus" kui 16. teineteist täiendavate psühholoogiliste tüüpide (,,sootsiotüüpide") kogumit, koos kõikide neile omastele vastastikesuhete seaduspärasustele. Sootsion, see on integraalse inimintellekti ühik. Sootsion, see on inimühiskonna väikseim ühik, või ühiskonna mudel miniatüüris. Sootsionile on omased kõik inimvaheliste suhtetüübid ning kõik inimühiskonna seaduspärasused, sealhulgas niinimetatud "sotsiaalse progressi seadus". Sootsioni 16 tüüpi jagunevad 4ks grupiks, moodustades niinimetatuid sotsioonilisi kvaadreid maksimaalse psüühilise komfortsuse tunnusel. Isiksustevahelised suhted kvaadrites ja kvaadrite vahel arenevad vastavalt sootsioni seaduspärasustele. ...
Biheiviorism Biheiviorismi järgi pole vaim muud kui käitumine. Biheiviorism püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava käitumise uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese teadvusele, tunnetele, mõtetele, individuaalsetele erinevustele jne (subjektiivsele). Biheiviorismi põhiidee - inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale. Biheivorism tekkis psühholoogias. Psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste käitumine. 1. Metodoloogiline biheiviorism 2. Analüütiline biheiviorism 1. Metoodiline biheiviorism – ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. Psühholoogia peaks tegelema vaid vaadeldava käitumisega. (Watson, Skinner) See üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele. Biheiviorismi seisukohalt on inimese psühholoogia uurimisaineks inimese käitumine sünnist surmani.
Õiguse psühholoogia kordamisküsimused (2018. sügis TÜ õigusteaduskond) 1. Õiguspsühholoogia aine, objekt ja meetodid. Õiguspsühholoogia on teadus,mis koosneb õigusest ja psühholoogiast.Õigus ja psühholoogia püüavad mõista,reguleerida,selgitada ja ennustada inimese käitumist.Objekt-käitumine tervislikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kurjategijate isiksus ja kriminaalne käitumine. Eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil. 2. Eelteaduslik etapp õiguspsühholoogias. Eelteaduslikupsühholoogiana,mis on vanim ja levinuim mõistetakse süstematiseerimata praktiliste teadmiste kogumit inimese hingeelust ja käitumist,mis on saadud individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise kaudu. 3. Filosoofiline õiguspsühholoogia.
Sellisteks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Riiki peaksid juhtima rikkad ja keskmiselt jõukad mehed. Päris vaesed polnud Aristotelese arvates korralikuks riigivalitsemiseks aga võimelised ja nad tuli tema meelest kodanikuõigusest ilma jätta Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Asjad moodustuvad Aristotelese järgi vormist ja mateeriast. Mateeria on IGAVENE, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine. Igasuguse liikumise lõppallikaks on Aristotelesel jumal "kõike liikumapanev liikumatu jõud"
Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · Esimene SP eksperiment 1895: Norman Triplett kas jalgrattur sõidan kiiremini üksinda või grupis? · 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. · II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. · SP kuldaeg: 1930 - 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) · K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog. · Saksa juut, siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa psühholoogidel mõttekeskus USA-sse. · Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. · Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum.
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus
isiksuse arengut. Samuti kuulub füüsilise arengu alla selliste oskuste omandamine nagu istumine, roomamaine, kõndimine ja jooksmine. Individuaalsus (individuality, personality)- isikupära, omapära. Arvastada tuleb laste eakohasusega, iga lapse huvidega, võimete ja vajadustega. Interaksioon (interaction)- vastastikune mõjutamine läbi suhtlemise. Pedagoogika (pedagogy)- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Refleksioon (reflection)- mõtisklus omaenda mõtete ja käitumise üle. Sotsiaal-emotsionaalne areng (social-emotional development)- kõige kitsamalt võetuna on sotsiaalne areng teiste inimestega suhtlema õppimine, mis on väga tihedalt seotud emotsionaalse arenguga. Emotsionaalne areng tähendab oskust väljendada oma tundeid, tunnetega toime tulekut, tunda end turvaliselt ja enesekindlalt
Lisaks õpetatakse lastele väikeset peast ohuallikaid ära tundma ja mis teha siis kui kuleb niinimetatud kommionu. Kursused on ka täiskasvanutele eriti naistele et õpetata neid õigesti käituma ohuolukordades. Pakutakse välja ka erinevaid eluaseme (lukud) ja keskkonna( arhdektuud) kaitseid. Riskigrupidesse paigutavad viktimoloogid yksikult elavad või eraldi teistest kaugel elavad inimesed. Järgnevalt siis kes on üldse viktimoloogia uurimisaineks. Ehk kes on ohver? Paljudes kuriteo ohvritel tekivad erinevad füüsilised ja psüühilised reaktsioonid- vägistatud kardavad jääda yksi samma ruumi meesterahvaga või siis tunnevad ebamugavust istumisel, laste väärkohtlemisel laps jooksep kodust ära või ei julgse sinna tagasi minna ja ilmnevad seletamatud sinikad või luumurrud jne. . Esimene reaktsioon viib inimese psüühilisse shokki mis halvab normaalse tegevusviisi ja ja mõtteviisi
4. Infoteaduse kujunemist mõjutanud sündmused. Vastus: 1948. aastal Teadusliku Informatsiooni konverents- põhiteemaks infoteenuste teadustöö tõhustamiseks 1958. aastal Rahvusvahelise Teadusliku Informatsiooni konverents 1966. aastal kogumiku “Annual Review of Infotmation Science and Technology” väljaandmine. 1970. aastal Tefko Saracevici infoteaduse ülevaate “Introduction to Information Science” 5. Informatsiooni uurivad teadused Vastus: Informatsiooni eriaspektid on uurimisaineks mitmetel teadusaladel: küberneetika, matemaatiline kommunikatsiooniteooria, lingvistika, semiootika, dokumentalistika, informatsiooniteooria, kognitoloogia jne. Paljud akadeemilised distsipliinid uurivad informatsiooni erinevaid aspekte: Loodusteadused- Uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma Sotsiaalteadused- Inimeste poolt loodud maailma Humanitaar- ja kunstiteadused- inimeste loomingu sisu ja konteksti. 6. Infoteaduse arenguetapid ja neile iseloomulikud tunned
lähtub poststrukturalismist selle poolest, et ta üritab opositsioone eristada, kuid ei lähtu ainult keeleanalüüsist, vaid võtab arvesse ka konkreetset ajaloolist konteksti. o positivism 19. sajandile iseloomulik teaduse ja filosoofia käsitlus, mille aluseks on fakt; fakti kaudu on maailma võimalik objektiivselt hinnata. Positivismi olulisemaks uurimisaineks on kirjaniku biograafia, st autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut. 7. Mis on ,,kummastus" kirjanduses? Reaalsusest mingi eripära välja toomine, seejuures mitte osutades objektile, vaid kuidagi kaudselt selle objekti tunnuseid välja tuues, nt ,,taevast sadas pussnuge", kus ei viita keegi sellele, mis taevast tavaliselt tuleb oluline on see, et sealt ei peaks tulema pussnuge. 8. Luule värsisüsteemid ja mõõdud
seepärast seondub tema loogika tihedasti tunnetusteooria ja elamisõpetusega. Aristoteles näitas, kuidas kahest väitest võib vältimatult järelduda kolmas. See polnud kreeklastele muidugi varemgi tundmatu, kuid Aristoteles oli esimene, kes need reeglid selgelt sõnastas ja kirja pani. Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades, et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Aristotelese järgi moodustuvad asjad vormist ja mateeriast. Mateeria on igavene, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine. Igasuguse liikumise lõppallikaks on Aristotelesel jumal
sarnanevaid kultuure kehvemateks, mitte-eurooplasi kirjeldati veidrate ja rumalatena. Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat? Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak f) positivism - 19. sajandile iseloomulik teaduse ja filosoofia käsitlus, mille aluseks on fakt; fakti kaudu on maailma võimalik objektiivselt kirjeldada; positivismi olulisemaks uurimisaineks on kirjaniku biograafia s.t autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut 8. Mis on ,,kummastus" kirjanduses? Kunstis toimub asja väljatoomine tajumise rutiinist kummastuse ja raskepärase vormi kaudu. Asjad rebitakse lahti harjumuspärasest seostest. Tagajärjeks objekti eriline tajumine, mitte äratundmine. Võõritusefekt: Berthold Brechti "Verfremdungseffekt" rõhutab, et reaalsus ei ole
Pärimusrühma määratlemisel ei ole määrav mitte rühma liikmete hulk, vaid määrav on kokkukuulvus - identiteet. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.3. Improvisatsioon Improvisatsioon sisaldab traditsioonilisuse elemente, kuigi ta ehitub üles hetkeemotsioonile. Kuna improvisatsioon seletub kõrvalepõikena traditsioonist, olles individuaalne ja hetkeline eneseväljendus, siis 20. sajandi keskelgi folkloristika improvisatsioone eriti oma uurimisaineks ei pidanud. Kuid improvisatsioonis võib näha ka teistsugust traditsioonilisuse ilmingut. Näiteks laste hüpitamine põlvel (sõit-sõit sõtsele, üle oja onule, läbi laane lellele ...) võib olla vägagi improvisatsiooniline, kuid ta sisaldab teatud traditsioonilisi ettekujutusi, kuidas ja mis sõnadega last hüpitada saab (meie teeme seda nii, aga meil ei ole aimugi, kuidas ja kas seda teevad näiteks hiinlased, kui me pole seda kunagi näinud ega sellest kuulnud)
Klassikaline materialism- Materialism on arusaam, mille kohaselt kõik on materiaalne: on vaid materiaalse maailma asjad ning nähtused. Materialism oli populaarne ka 18. sajandi Prantsuse filosoofide seas. Rääkida hingest on materialistide arvates sama mis rääkida keha teatud olemisviisist või siis on sõna hing üldse tähenduseta. Biheiviorism- Biheiviorismi on kahte liiki: psühholoogiline ja filosoofiline. Esimene on metodoloogia, mille kohaselt psühholoogia uurimisaineks on loomade (ka inimese) käitumine. Biheiviorism - seisukoht, et väited vaimunähtuste kohta tähendavad tegelikult väiteid keha kohta. Neid, kes arvavad, et ikka peab olema mingi vastav vaimuseisund, võiks süüdistada nn kategooriavea sooritamises. Identsusteooria- Identsusteooria kohaselt on vaimsed protsessid identsed kesknärvisüsteemi neurofüsioloogiliste protsessidega (ajuprotsessidega). Seda teooriat nimetatakse ka teaduslikuks materialismiks
murdes. Slängi sõnavara on populaarne noortel inimestel, kes kasutab seda igapäevaselt. Sõnavara on pideval muutumisprotssessis. Paratamatult jõuab keel sinna, kuhu viib kultuur. Aeg- ajalt, sõnavarasse tulevad uued sõnad, millest neist me hakkame kasutama, see on juba meie tegu. On terve nimekiri uurijaid, kes on tegelnud kõnekeele ja kõnelise suhtlemise uurimisega. Põhiliseks tegevuseks on olnud sõnavara slängisõnavara kogumine ja keskseks uurimisaineks õpilas- ja üliõpilassläng. Selle gruppi kuulusid Tiit Hennoste, Toomas Help, Sirje Mäearu ja Kaja Tael (Tender KK 1994: 348). Üheks tuntumaks slängiuurijaks sai professor Paul Ariste. Uuesti hakati kirjutama ka slängialaseid kursusetöid. On samuti slängisõnavara ehk slängileksika, mille moodustavad eripärase tähendusega slängisõnad (EKK 2007: 618 - 619). Slängis on olulised need valdkonnad
interpreteeritavad. Biheiviorist, pingutades loomaks ühtne skeem elusolendite käitumisele, ei tee vahet inimesel ja loomal. Inimese käitumine kõikide oma keerukuste ja üksikasjadega, moodustab biheiviorismi uurimisprogrammist vaid ühe osa " Personalistlik psühholoogia aga kahtles võimalustes eneseteadvust eksperimentaalselt uurida. Nende äärmuslike orientatsioonide kriis soodustas teadusliku huvi kasvu selle temaatika vastu. Uurimisaineks on kõige sagedamini ,,mina" pildi struktuur ja komponendid, seejärel need psüühilised protsessid ja operatsioonid, mille abil inimene ennast ja oma käitumist teadvustab, hindab ja kontseptualiseerib ja lõpuks eneseteadvuse psühholoogilised 5 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele
hakkab uskuma, et need ongi tõelised ja sattub nende mõju alla. See tähendab, et ta ei kasuta enam mõistust ja on kunstiliste vahenditega manipuleeritav. Rõhutab kunsti kasvatuslikku funktsiooni. Jäljendav kunstiteos kui varju vari. Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Asjad moodustuvad Aristotelese järgi vormist ja mateeriast. Mateeria on igavene, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. 2. Poeetika – Poeetika on luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Poeetika on teadus,
jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). Augusté Comté'i positiivism. Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) pani aluse positivismile (ld positivus 'positiivne'). Positivism hindab väga kõrgelt teadusi. Filosoofia ei ole teaduste kuningas, vaid hoopis teener; filosoofia uurimisaineks on teadus. Kunagi juurdlesid filosoofid kõige üle maailmas. XIX sajandiks oli aga kõrvuti filosoofiaga tekkinud terve rida teadusi ning uute teaduste kujunemine jätkub ka edaspidi. Positivismi seisukohalt on endine filosoofia kuningas Lear'i sarnane, kes jagas kogu oma varanduse lastele ning kes siis heideti kui kerjus tänavale: vana tüüpi filosoofidel pole pärast teaduste väljakujunemist enam midagi uurida. Uue ajastu
kontrollida käitumisviise, mis on määratletud kriminaalõiguse normidega. Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil. Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi, s.o inimpsüühika ja käitumine oma terviklikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kriminaalne käitumine ja kurjategijate isiksus. Õiguspsühholoogia meetodid: 1) teadusliku uurimise meetodid (vaatlus, tegevuse produktide analüüs, biograafiline meetod, psühholoogiline eksperiment alaliigiks testid) 2) psühholoogilise mõjustamise meetod (rakendatakse õigusametnike poolt kriminaalse käitumise kontrollimiseks; menetlustoimingud küsitlused, ülekuulamine, kohavaatlus); 3) psühholoogia ekspertiisimeetod (afekti tuvastamine).
Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. LeBon Kurt Lewin II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. Sotsiaalpsühholoogia kuldaeg: 1930 1960 20. sajandi esimestel aastakümnetel kujunes välja n-ö tõeline sotsiaalpsühholoogia. Kurt Lewin (1890 1947) · K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog(gestaltpsühholoogia põhiidee: inimene püüdleb terviklikkuse poole), sotsiaalpsühholoog. · Saksa juut, siirdus USA-sse. · Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema.
3. otsustusnormi määramine Struktureerivat õpetust õigusest kritiseeritakse eelkõige demokraatia teooria aspektist. Nimelt väidab see teooria, et sisuline õiguse ja tegelikkuse üle otsustamine ja vahendamine kantakse seadusest õiguse konkretiseerimisele ja seetõttu pole legaalsus seotud mitte enam seadusega, vaid see tehakse kindlaks metoodika abil. 2.1. Praktilise semantika juriidilise aspekti tähendusest Eesti õiguskorras Praktilise semantika uurimisaineks on praktilised keelereeglid, mis on olemas tänu inimestevahelisele kommunikatsioonile. Ilma selleta praktilist semantikat ei ole, praktilised keelereeglid ei saa eksisteerida teoorias. Praktilise semantika järgi ei ole õigusnormi tekst ja õigusreegel samad asjad. Reegel on midagi rohkemat kui tekst. Õigusnormi tuvastamine sisaldab ka tegelikkust. 3. Grammatilise tõlgendamise võimalustest Tõlgendamise viisid jagunevad 2 rühma: 1) subjektiivsed tõlgendamise viisid;
loominguline tegevus käivitub uuesti, sünnivad uued ideed ja edasiarendused juba lahendatud idee baasilt. Tagasivaate faasis, kui tuleb ideedele hinnangut anda, tuleb mängu ka kriitiline mõtlemine ( Venelin2007) 2.5 Positiivne mõtlemine Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) pani aluse positivismile (ld positivus 'positiivne'). Positivism hindab väga kõrgelt teadusi. Filosoofia ei ole teaduste kuningas, vaid hoopis teener. Filosoofia uurimisaineks on teadus. Positivismi rajajaks oli niisiis prantsuse filosoof Auguste Comte. Edasi levis uus filosoofia Inglismaale ning ka teistesse Euroopa maadesse. Kuulsamate positivistlike filosoofidena võib veel nimetada inglasi John Stuart Mill'i (1806-1873) ja Herbert Spencer'it (1820-1903). 19 Heites pilgu inimmõtte ajalukku, on Comte'i arvates võimalik eristada kolme arenguetappi: teoloogilist, metafüüsilist ja positiivset (Comte 2007).
Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühhoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Esimene SP eksperiment 1895: Norman Triplett kas jalgrattur sõidab kiiremini üksinda või grupis? 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) K.Lewin SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog. Saksa juut, siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa psühholoogidel mõttekeskus USA-sse. Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum.
Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. Wilhelm Wundt (1832 1920, kirjeldas kollektiivset moraali) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... Joonis 1: Gustave LeBon 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused (miks allutakse?), hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960, Kurt Lewin 20.sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! Joonis 2: Kurt Lewin SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma) 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus,
Teoretiseerib, ei mõõda. Wilhelm Wundt (1832 – 1920) ja Völkerpsychologie – rahva moraal, tavad, õiglustunne … Esimene SP eksperiment 1895: Norman Triplett – kas jalgrattur sõidan kiiremini üksinda või grupis? 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 - 1960 Kurt Lewin (1890 - 1947) • K.Lewin – SP klassik. Gestaltpsühholoog, sotsiaalpsühholoog. • Saksa juut, siirdus USA-sse. Sarnane saatus paljudel euroopa psühholoogidel – mõttekeskus USA-sse. • Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. • Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku – inimese eluruum.
Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil.Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi,s.o inimpsüühika ja käitumine oma terviklikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kriminaalne käitumine ja kurjategijate isiksus. Kriminoloogia rajaneb paljude teaduste saavutuste kombineerimisel ja kasutamisel.Kriminoloogia kuulumist õigusteaduste hulka põhjendab kuriteo,s.o uurimisobjekti õiguslik määratlemine kriminaalseadusega. Juristid on psühholoogidele ette heitnud täpsete,konkreetsete argumentide vähest esitamisevõimelisust(nt kriminaalmenetluse käigus).Tõepoolest,psühholoogia oluline problem on sama,mis muudelgi inim- ja ühiskonnateadustel
eesmärgiks. Teadlased lähtuvad sellest oletusest ning saavutavad nii edu oma uskumuste püsivaks muutmisel. Teeme siis ka meie nii! Analüütilise filosoofia juured Positivism Auguste Comte (17981857) pani aluse filosoofiale, mis sai nimeks positivism (ld positivus 'positiivne'). Tema veendumuse kohaselt saab teadmisteni jõuda vaid teaduste abil, filosoofia aga ei anna meile mingeid teadmisi maailma kohta. Filosoofia ei ole teaduste kuningas, vaid hoopis teener; filosoofia uurimisaineks on teadus ise, mitte aga maailm; teadlased uurivad maailma (loodust, ühiskonda jne) ning filosoofid uurivada, kuidas seda maailma edukamalt uurida. Kunagi juurdlesid filosoofid kõige üle maailmas. XIX sajandiks olid aga tekkinud eraldi teadustena matemaatika, astronoomia, füüsika, keemia, bioloogia, psühholoogia ning uute teaduste kujunemine jätkub ka edaspidi. Positivismi seisukohalt on endine filosoofia kuningas
Õigust on aga võimalik liigitada kolmeks: Ühiskondlik õigus, juristide õigus e otsustusõigus ja riiklik (käsitletakse tihti õiguspositivismis). On öelnud "Meie ajal, nagu igal ajal, lasub õiguse arengu raskuspunkt, mitte seadusandluses, mitte õigusteaduses, mitte kohtupraktikas, vaid ühiskonnas eneses". Ühiskonnas toimub spontaanne seaduse kujunemise protsess ja see on n.ö elav õigus, mis erineb õigusest raamatutes, ja see elav õigus on õigussotsioloogia uurimisaineks. Elava õiguse kujundavad välja kolm õiguseliiki: 1. Ühiskondlik õigus tekib automaatselt erinevate inimühenduste tasandil; ühiskond koosnebki erinevatest inimühendustest, mis võivad olla olemuselt lihtsamad (perekond) või keerulisemad (organisatsioonid kuni riigini välja). Selleks, et erinevad inimühendused toimiksid ja võiksid koos eksisteerida, peab tekkima käitumisnormistik, ühiskondlik õigus, mis tekib spontaanselt
annaabi.ee 
