Uudise stiil Uudis peab olema kooskõlas uudise stiiliideaalidega ja grammatiliselt korrektne. Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2. Lase faktidel rääkida. 3. Redigeeri, spontaanne tekst on ebaselge(ülearune maha, pikad laused pooleks, alusta põimlauseid pealausega). 4
4. Vajadusel hankima teabegraafika ja lisalood põhiteksti juurde. 5. Jagama lood lehekülgedele, koondama ühe teema materjalid infoplokkideks ning tegema infoplokkidest tervikliku lehekülje. Pealkirjad Pealkirjadega on kaks probleemi: kirjutada või toimetada pealkirjad sisuliselt sobivaks ning teha nad kujunduslikult sobivaks selle koha ja ruumiga, mis neile on antud. Põhipealkirja kirjutamine - põhipealkiri peab andma uudise resümee, meelitama lugema ja osutame kõige olulisemale infole loos. Lisaks liigendab lehekülge ja aitab pilku juhtida. Pealkirja kirjutamine kolm põhireeglit: 1. Pealkiri peab olema nii selge, et pole vaja lugeda, et saada aru, mida loos ja pealkirjas endas öelda tahetakse. 2. Pealkiri arendatakse välja juhtlõigust seda lühendades. Kui on mitu sündmust, siis keskendutakse ühele. Pealkiri võib juhtlõiku lühendada selleni, et järele jääb vaid
asendamine ja õigekirja parandamine. Keel ja stiil on väiksemad probleemid, millega toimetaja tegeleb. Toimetaja töötleb teise inimese teksti ning seda saab teha üksinda või autoriga koos. Toimetaja on see, kes määrab ära, mis lõplikult lehte läheb ja mis mitte. Toimetaja peab järgmima teatud põhimõtteid, et pakkuda lugejasõbralikku materjali. Teksti peab toimetaja nii reporter kui toimetaja. Toimetamise osas kehtivad samad soovitused ja põhimõtted nagu uudise kirjutamise puhul. Lugu vaadakse üle ja parandatakse vead. Iga toimetaja teeb oma tööd selles järjekorras, mida õigeks peab. Oluline on kõik probleemid lahendada. Kasulik on tema toimetamist kindlas järjekorras, et vältida ümbertegemisi, aega kokku hoida ja maksimaalne tulemus minimaalselt saada. Selleks sobib kõige paremini järjekord: 1. Uudise läbilugemine 2. Uudise väärtuse kindlakstegemine ja alguse korrastamine 3. Kompositsiooni kordategemine 4
Uudise algmaterjaliks on kogum eri allikate tsitaate ja parafraase, faktidetaile, autori tähelepanekuid, taustainfot jne. See kogum tuleb süstemaatiseerida ja järjestada. Euroopa- Ameerika ajakirjanduses on üks põhimall: pööratud püramiid. Sellel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal. Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid tüüpe kasutatakse olemuslugudes, pehmetes uudistes jne. Vahel on rõhk sisul. Leadiks nimetatakse ainult lõiku, mis resümeerib kõige uudisväärtuslikuma info. Leadid jagatakse
Üldsoovitused teksti tegemiseks - Tekstitegemise etapid tuleks läbida loomulikus järjekorras ja sujuvalt. Minna siis järgmisele etapile, kui eelmine on valmis. Muidu laguneb lugu koost või esineb topelttööd. - Plaan ega tekst ei tohi olla dogma. Plaanist siis loobuda, kui uus plaan on olemas. Plaanita ei saa kirjutada, sest siis on palju fakte keskel, olulisemad teemad on lühikesed ja ebaoluline on pikalt kirjas. - Tekstitegemise soovitused kehtivad täies mahus pika ja keeruka uudise puhul. - Teksti tegemine on osalt spontaanne, osalt teadlik süstemaatiline tegevus. Kui piirduda ainult spontaansusega, siis tuleb segane ja juhuslik tekst. Süstemaatiline tegutsemine aitab aega kokku hoida. - Teksti tegemine on töö, mis nõuab pidevat ülesmärkimist. Ajakirjaniku tööprotsessi oluline reegel on: kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loota mälule. Kohe ülesse kirjutada oma loo tuum, küsimused, millele on vaja vastuseid otsida. Planeerimine ehk kodutöö
Uudise põhistruktuur · Uudisel on 3 osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal, mis paiknevad kindlasjärjestuses: · Juhtlõik · Teemaarendus Uudise pealkiri · Mis on uudise keskne teema · Peab olema lugema kutsuv · Väldi sarnaseid sõnu ,,Heitunud heidikute heitlikud heitlused" · Soovitused: pealkirjades vältida pikki sõnu ning võõrsõnu, laused võiksid olla võimalikult lühikesed ja lihtsad, kaks küsimust järjest ei ole eriti hea seega jätta üks küsimus (mismoodi alaealisena tööle?) ning üritada kasutada vähem hüüumärke Uudise juhtlõik ehk lead
Uut õppeveerandit alustati stiilselt Tarvastu Gümnaasiumi uue õppeveerandi teisel nädalal toimus stiilinädal Stiilinädal algas 5. novembril, mil õpilased riietuvad vastavalt päevale. Kolmapäev oli kleitide päev, kui pühenduti tüdrukutele. Neljapäev oli sportlik päev, millest saavad võtta 1.-12. klassi õpilased riietudes dressidesse või segi näiteks suusaülikonda. Reede oli noortepärane päev, kui tuli riietuda värvilistesse riietesse. Stiilinädal on loodud selleks, et muuta õpilaste hallid ja üksluised päevad värvilistemak ja ka huvitavamaks. Stiilinädalat on korraldatud ka eelneval aastal, kui tuli riietuda vastavalt päevale vastavat värvi riietusega. Näiteks esmaspäeval kanti valget ja Neljapäeval kollast. Stiilinädal on tulemas ka järgmine aasta.
Viljandis sattus kalamees uppumisohtu Eile peale lõunat vajus Viljandi järvest läbi kalamees, kuid tänu kiiretele ja tublidele sõpradele sai ta külmast veest kohe päästetud. Päästeteenistuse abi jääl ei vajatud. Päästeteenistuse töötaja sõnul oli seltskond kalamehi läinud õhukesele järvejääle kalsatama, kui üks neist läbi jää vajus. Koheselt helistati paästeteenistusse ja kutsuti abiväge. Sündmuskohale sõistsid Viljandi päästjad. Päästjad ei pidand inimest külmast veest välja tooma seda tegid tema kaaslased. Kiirabi kohale jõudes anti alajahtund mees meedikute hoolde. Pele seda lubati ta kodusele ravile. Päästeteenistuse töötajad mainitsevad inimesi õhukesele järvejääle veel minemast. Sest inimene kes sinna läheb paheb ohtu nii enda kui teiste elu.
Uudise ülesehitus Kuidas kirjutada loetavat uudist Uudise eesmärk Uudis rahuldab lugeja infovajaduse uudis aitab lugejal maailmas orienteeruda uudis aitab lugejal teha oma valikuid uudis annab teada ühiskonnale olulistest protsessidest Milline peab uudis olema? Täpne uudis annab edasi kontrollitud ja tõele vastavat infot tasakaalustatud uudis käsitleb probleemi/sündmust kõigist olulistest külgedest, annab sõna kõigile osapooltele objektiivne
Demokraatlikus ühiskonnas on ajakirjandusvabadus ja ka ajakirjandusvastutus. Vabadus annab privileegi sekkuda teiste asjadesse, siis kaasneb sellega kohustus. Vastutustunne ühiskonna ees sunnib ajakirjandust kehtestama vabatahtlikud piirangud enda käitumusele. Need vormistatakse ajakirjanduse eetikareeglitena, mis fikseeritakse eetikakoodeksites. Reeglistikud on erinevad ja reeglid juhivad erinevaid ajakirjanikutöö osi. Osa neist on korrektse uudise tegemise reeglid(objektiivsus, tasakaalustatus) ja teine osa on sellised, mis otseselt lugudes ei kajastu(ajakirjaniku käitumisreeglid). Teisalt erinevad eetikareeglid nende poolt kaetava ala laiuse poolest. Osa reegleid kehtivad tekstides, osa töötab kitsamates valdkondades. Suur osa reeglitest on olulised majandusuudistes(korruptsioon, varjatud reklaami vältimine, süütuse tagamine). Teine osa tuleb mängu siis, kui loos on konflikt ja on vaja säilitada erapooletus
Migrandid, haiged, narkomaanid jne. • Kolmanda negatiivse hoiaku tekitavad need, kes „ohutavad meie julgeolekut“. Riigid, narkomaanid jne. • Neljanda rühma moodustavad „head lapsed ja pahad lapsed“. Teatud inimeste suhtes tekivad teatud muljed. • Viienda rühma moodustavad naised, eriti karjäärinaised, kes tulevad meeste aladele. Kirjalikud allikad Kirjalikud allikad moodustavad väärtuselt reporterile endale järgneva rühma. Kirjutava uudise seisukohast saab jagada allikad kaheks: osa on sellised, millest ajakirjanik teeb uudise (sisaldavad uusi fakte); ja osa on sellised, mida kasutatakse taustaosa kirjutamiseks valmistudes allika kohta info hankimiseks. Tausta jaoks kasutatakse kirjalikke allikaid enim. Kirjalikke allikaid võib jagada ka nii, mis ei ole uudisena kirjutatud, ja sellisteks, mis on juba uudisena kirjutatud. Esimene grupp koosneb erinevate asutuste dokumentidest. Teine grupp
Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine Teiseks tuleks uurida allika tausta, et enne intervjuud võimalikult palju teada. Esiteks, allikad vastavad paremini kui reporter on ette valmistanud ja nende vastu huvi näitab. Teiseks, kui allikas ei taha vastata, siis tausta uurimine valmistab ette selliseks olukorraks. Tuleb mõelda, kuidas võib suhtuda allikas teemasse ning mida vastata
Uudise ülesehitus Kuidas kirjutada loetavat uudist Uudise eesmärk Uudis rahuldab lugeja infovajaduse uudis aitab lugejal maailmas orienteeruda uudis aitab lugejal teha oma valikuid uudis annab teada ühiskonnale olulistest protsessidest Milline peab uudis olema? Täpne uudis annab edasi kontrollitud ja tõele vastavat infot tasakaalustatud uudis käsitleb probleemi/sündmust kõigist olulistest külgedest, annab sõna kõigile osapooltele objektiivne
Uudiste analüüs Kolm hea pealkirjaga uudist: 1. Palin süüdistas Obamat semutsemises terroristidega www.postimees.ee Oliver Tiks 05.10.2008 1.1. Juhtlõik vastab kriteeriumitele. Vastab küsimustele: Mis? Avalikkusele esitatud teade Obama sõprussuhetest ,, terroristidega ,, Millal? Eile Kes? Sarah Palin Juhtlõigus esitatakse kõige uudisväärtuslikumad punktid, lõik tekitab lugemise vastu huvi. Juhtlõiguks on üks lause, milles on 1 koma ja 23 sõna USA...teatega, et ...terroristidega". Aktiivne tegusõna: sokeeris 1.2. Struktuur vastab kriteeriumitele. Juhtlõik on sobiv. Teema arendus on paslik. See laiendab juhtlõigus kirja pandut, materjal on esitatud loogiliselt ja igas lõigus on uus alateema. Taustamaterjalis on selgitatud uudissündmusele eelnenut. 2. Eile valiti tänavune aeroobikakuninganna...
kõik päästjad lahti tuleks lasta vastupidi, mina leian, et see lihtsalt kergendaks nende elu, kuna nad ei peaks ise põlevasse varisemisohus majja sisenema, vaid saaksid saata roboti. Inimelu on ju igaljuhul rohkem väärt, kui robot! Peaasi, et ei läheks nii nagu vandenõuteoreetikud ja ulmefilmide tootjad kipuvad arvama: robotid saavad liiga targaks ja võtavad üle maailma. Ma siiski loodan, et nii ei lähe ja nendest robotitest on meile ainult kasu. Uudise link: http://www.nbcnews.com/technology/futureoftech/human-robots-getting-ready-save-lives- 1C6663298#__utma=238145375.1049040635.1352305678.1352305678.1352305678.1&__u tmb=238145375.1.10.1352305678&__utmc=238145375&__utmx=- &__utmz=238145375.1352305678.1.1.utmcsr=google%7Cutmccn=(organic) %7Cutmcmd=organic%7Cutmctr=(not%20provided)&__utmv=238145375.%7C8=Earned %20By=msnbc%7Ctechnology%20%26%20science%7Cinnovation=1%5E12=Landing %20Content=Mixed=1%5E13=Landing%20Hostname=www.msnbc.msn
TRAGÖÖDIA VÕRUS: SÜÜTU NALI VIIS POISID ELUKS AJAKS TRELLIDE TAHA 17.05.2011 Teisipäeval kella kolme paiku leidis juhuslik möödakäija Võrus Juudi pargist, vanema mehe söestunud surnukeha. Esmaspäeva varahommikul kell piinamises, mis tõi ohvrile kaasa 6.58 sai häirekeskus teate, et Võru surma. Teisipäevasel kohtuistungil Juudi pargist leiti mehe söestunud mõistis kohus poistele eluaegse surnukeha. Kohale saabunud vanglakaristuse. kiirabil , ei jäänud muud üle, kui fikseerida surmaaeg ja saata laip Koolidirektor ja klassijuhataja on siiani juhtunust sokeeritud. Mati sõbrad ajalehele intervjuud ekspertiisi. Juhtumi uurimise Direktor ei suuda uskuda, et poisid andmas. e...
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha.
Euro Eestis Euroga liitriigi poole Jarmo Virmavirta, essee Postimees 11. jaanuar 2011 Eesti liitus euroga 1. jaanuaril 2011. aastal, mis tegi meie riigi veel rohkem läänelikumaks, kui kunagi varem. Võrreldes teiste Põhjala riikidega, on Eesti kõige rohkem läänestatud riik, kuna me oleme liitunud NATOga, kuulume eurotsooni ning oleme osa Euroopa Liidust. Euro on vajalik, sest see toob kaasa ühtse majanduspoliitika, olles seejuures ka EL ühisvaluuta. Eestile on olnud vajalik idast eemalduda juba aastakümneid. Nõukogude okupatsioon piiras meie riigi võimalusi ning takistas iseseisvust. Pole mõtet isegi rääkida kogu Eesti riigile tekitatud kahjust läbi sõdade ning suruvate seadustega, sest seda teab iga korralik Eesti kodanik. Seega, minu arvates euro toomine Eestisse päästab meie riiki mitut moodi. Esiteks, viib see meid veelgi rohkem lääne poole ning seob teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ühtseks tervikuks. Teiseks, päästab see mei...
Kultuur inimeses Kultuuritust ei ole olemas Ilmar Raag, essee Postimees 8.jaanuar 2011 Kultuurist räägitakse sageli vaid seoses kirjanduse, teatri või muude kunstidega, kuid tegelikult tähendab kultuur midagi palju enamat. Kultuuri ei saa vaadelda kui midagi, mis on ainult riikidel või kindlatel piirkondadel, vaid ka igal inimesel on kultuur. Ilmar Raag toob oma essees välja, et kultuur on tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, kumsti, moraali, seadusi, tavasid ja muid võimekusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena ning inimene pole kunagi ilma kultuurita. Mina olen nõus, lähtudes eelnevast definitsioonist, et inimese kultuuritust ei saa selgelt piiritleda ning iga inimese kultuur on veidike erinev, kuna ühiskonnas esinevatel mõjuteguritel on inimeste jaoks erinev roll. Tänapäeval on üheks suurimaks teguriks massikommunikatsioon, mille kaudu on võimalik inimesi väga hõlpsalt mõjutada ilma, et sellest arugi saadakse. Näiteks see,...
USA teadlased leidsid uue valuvaigistamise mehhanismi Avastati endokannabinoidi 2-AG lagundava ensüümi inhibiitor, mis avaldas hiirtel valuvaigistavat, kehatemperatuuri alandavat ja liikumisaktiivsust pärssivat mõju. Kanepisuitsu aktiivaine tetrahüdrokannabinool avaldab oma toimeid kahe retseptorvalgu - CB1 ja CB2 - kaudu, millele seostuvad organismi enda poolt sünteesitavad endokannabinoidid. Need ained reguleerivad rida füsioloogilisi protsesse (näiteks söögiisu, valu, põletik ja mälu), mistõttu endokannabinoidid on pälvinud farmaatsiatööstuse tähelepanu võimaliku molekulaarse sihtmärgina rasvtõve, kroonilise valu, ärevuse ja depressiooni ravis. Kaks teadaolevat endokannabinoidi - anandamiid ja 2-AG - on oma toimetelt sarnased nii omavahel kui tetrahüdrokannabinooliga, kuid suuresti on nende täpsed füsioloogilised rollid veel teadmata. Üheks endokannabinoidide aktiivsust kontrollivaks mehhanismiks on nende lagundamine teatud ensüüm...
1. Sündmus pole spontaanne ja tema suhted tegeliku situatsiooniga on ebaselged. Mõju tegelikule elule on minimaalne/olematu. 2. Sündmus on tehtud põhiliselt(mitte alati) selleks, et teda ajakirjanduses reprodutseeritaks. See tähendab ka, et pseudosündmus peab olema tehtud nii, et see jõuaks meediasse. 3. Seepärast on see nii, et meedial oleks teda võimalikult kerge reprodutseerida(valmis tekst, uudisväärtuste ja muude uudise valikkriteeriumite arvestamine, korrastatud faktid, dokumendid jne). 4. Sündmus võib olla edastatud nii, et meedial oleks teda raske kontrollida(varjatud allikad jne). 5. Vahel antakse info avalikkusele mõne ebaolulise ja mõjuta tegelase nime all ja jälgitakse avalikkuse reaktsiooni. Kui avalikkus on ideele vastu, häbistatakse pisiallikat. Kui avalikkus idee aktsepteerib, siis nimetatakse isik ametisse. 6
Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille tegemisel on erijooni(pisiuudised, eripärase allikakasutusega uudised jne). Kõvad ja pehmed uudised 1. Esimene võimalus on jagada uudised teemade ja valdkondade järgi. Põhilised uudise teemad on: kõvad uudised(sõda, poliitika, välissuhted, riigikaitse, majandus); pehmed uudised(kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk jne). Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia: valimised, läbirääkimised, parteipoliitika jne. teine suur rõhm on majandusuudised oma harudega – rahandus, tarbijakaitse jne. Pehmete uudiste tuumaks on uudised ootamatustest sündmustest: õnnetused, katastroofid, kuriteod jne. teise rühma
SISSEJUHATUS (LK 79-82) Pehmetes uudistes kasutatakse juhtlõigu asemel sissejuhatust, mis koosneb kahest poolest: huvilugu ja tuumlõik. Sissejuhatuse tegemise põhireeglid • Huvilugu peab esitlema uudise keskseid tegelasi, kesket sündmust, põhimeeleolu. • Sissejuhatusega uudise kirjutamisel algab uudise tegemine tuumlõigu väljavalimisest. Huvilugu valitakse pärast tuuma. • Huvilugu peab olema ennem tuumlõiku. Nii äratab esimene lõik lugejas huvi ja teine lõik annab teada, mis on loo tuum. Huviloo tüübid Jutustus – kõige populaarsem algus. See sisaldab tegelasi, dialoogi ja olukorrakirjeldust. Jutustus tõmbab lugeja teemasse ja asetab ta otse keset tegevust. Kontrast – populaarsuselt teine. Võrreldakse või vastandatakse isikut, sündmust, seisukohta,
Eesmärk- on aidata lugejail kujundada oma arvamust päevaprobleemide kohta ning määratleda väljaande toon ja seisukoht ühtedes või teistes küsimustes Zanrid: juhtkiri, kolumnid, karikatuurid, kirjad toimetajale, lugejate küsitlused 15. UUDIS eesmärk, uudisväärtus (TERA) Uudisväärtuse põhikriteeriumid:sündmusel on tugev mõju lugejale; sündmus on ebatavaline või elule ootamatu; sündmuses on tugev konflikt; sündmus on värske ja päevakajaline Uudise eesmärk on teate (uudise) edastamine, näidata lugejale sündmust faktide kaudu. KRIITILINE LUGEJA (teksti päritolu, esitus, sisu) (tööleht) Teksti päritolu- kus on tekst ilmunud?, kes on autor?, milliseid allikaid on kasutatud? Teksti esitlus- Mida rõhutab pealkiri, mida foto? Teksti sisu- eesmärk?, Kelle vaatepunkti esindab?, Mis on jäänud kirjutamata?, Milliseid väiteid ei põhjendata?, Milliseid keelelisi mõjutamisvõtteid kasutatakse? 16. Keelelise mõjutamise vahendid (tööleht, ÕPIK)
lausa uut ametit, mille kohta sul varasemast ei haridust ega töökogemust ette näidata pole. Arvatavasti ütleks siinkohal mõni IT-guru, et sellisest ümberõppijast korralikku arvutiasjatundjat ei saakski ja selleks on vaja ikka kõrgkoolis õppida, ent siiski. Ei koosne ju IT-meeskonnad ainult tipp-programmeerijaist, ka asutuste-firmade võrke-servereid tuleb hooldada ja bürooinimeste küsimustele vastata. - Erinevused - keelekasutus · Esimene erinevus, mida pärast uudise ja arvamuse lugemist ilma pikema analüüsita tajuda võib, on keeleline erinevus kummagi teksti sisus. Nagu lugeda võib, on arvamuses kasutatud rohkem suulist kõnet ja uudis komposeeritud kasutades hoopis kirjalikku kõneviisi. Suuline kõne on spontaanne, kasutusel on erinevad stiilinähtused (kõnekeelele omased argikeelsused, släng, vulgarism) ja lausestuse osas kasutataks suulises kõnes enamasti lihtlauseid, mis võivad olla ühendatud liitlauseks kasutades rohkelt asesõnu (nt
Uudis Ajalehes on uudislood, arvamuslood, info, reklaam. Uudis on laadilt jutustav tekst. Uudise eesmärk on teate (uudise) edastamine faktide kaudu. Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma, mis aitab inimestel nende probleeme mõistupäraselt lahendada. Uudis on materjal, mis lahutab meelt. Uudis jaguneb · Kõva uudis sõda, poliitika, välissuhted, majandus, riigikaitse. Teemad on tähtsad paljudele inimestele · Pehme uudis kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk, kuritegevus jne. Teemad on eelkõige huvitavad, kuid ei pea olema tähtsad.
*uudislood, arvamuslood, jutustavad lood, pisiinfo 2)toimetusväline materjal -reklaam, kuulutused, teated 17)Mis on kõvad uudised/pehmed uudised? *Kõvad uudised- paljude inimeste elu mõjutav uudis *Pehmed uudised- inimeste eraeluga seotud või meelelahutuslik lugu 18)Mille poolest erinevad uudislugu, arvamuslugu ja jutustav lugu? Uudislugu on avalikkusele vajalik teave; arvamuslugu on kellegi seisukohta väljendav lugu; jutustav lugu on inimest tutvustav lugu 19)Uudise komponendid (3) ? Kirjelda neid Uudise komponendid on juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjalid. Juhtlõik on loo tuuma sisaldav lause; teema arendus on keskse sündmuse avamine Juhtlõik peab köitma lugeja tähelepanu. Juhtlõigus esitatakse lugejale sündmuse tuum ning püütakse tõestada, miks just see sündmus andis alust uudise kirjutamiseks.Juhtlõik annab vastuse ainult põhilistele uudisküsimustele.
Ajakirjanduse usaldatavus Seoses majanduskriisiga on usk ajakirjandusse oluliselt vähenenud. Kollase ajakirjanduse osakaal meedia hulgas on jätkuvalt näidanud kasvutrendi. Piirid väärtuslike ja väärtusetute uudiste vahel on muutnud hämaraks. Neljas võim on kolinud Internetti ja ihkab vaid võimalikult suurt klikkide ja kommide arvu, olenemata uudise sisukusest ja kvaliteedist. Tekitades küsimuse, kuhu viib see edasi meedia ja kas õnnestub veel kunagi pinnale ujuda ja taastada usaldas lugejate seas? Seoses meedia kolimisega Internetti on paberikandja kaotanud suure hulga enda regulaarsetest lugejatest. See protsess näib olevat pöördumatu, kuna Interneti kasutamine muutub üha lihtsamaks ja kättesaadavamaks kõigile. Üha enam korraldatakse õppeid ka vanemale generatsioonile
Arvamuslugu edastab kirjutaja enda seisukohti ja arvamust. Alaliigid: · juhkiri · kolumn · karikatuur · lugejakiri · küsitlus · portree 15. UUDIS eesmärk, uudisväärtus Uudisväärtuste põhikriteeriumid: · sündumusel on tugev mõju lugejale · sündmus on ebatavaline või elule ootamatu · sündmuses on tugev konflikt · sündmus on värske ja päevakajaline Uudise eesmärk on uudise edastamine, näidata lugejale sündmust faktide kaudu. 16. KRIITILINE LUGEJA (teksti päritolu, esitus, sisu) · Teksti päritolu kus on tekst ilmunud? kes on autor? milliseid allikaid on kasutatud? · Teksti esitlus Mida rõhutab pealkiri, mida foto? · Teksti sisu Eesmärk? Kelle vaatepunkti esindab? Mis on jäänud kirjutamata? Milliseid väiteid ei põhjendatud? Milliseid keelelisi mõjutamisvõtteid
allikatele, kuna paljud üritused, millest räägitakse on rahvusvahelised ning kindlalt ajaliselt paika pandud. Vsport kasutab lihtkeelt, mis on kõigile inimestele lihtsasti arusaadav. Grammatiline tase on üsna hea. Tekst ning pildid on paigutatud loogiliselt, nii et jutt oleks arusaadav. Tähtsamad osad jutust on toodud välja jämedas trükis (pealkirjad, piltide all olevad viited) ning tekst on kirjutatud lõikudena, kus iga lõik räägib kindlast teemast, mis teeb uudise lugemise lihtsamaks. Iga link juhatab kvaliteetsele ja usaldusväärsele leheküljele. Vsport veebileht mõjutab inimesi kindlasti. Näiteks reklaamib leht spordiüritusi, mis lähiajal on tulekul, see peaks inimestel ajaplaneerimise muutma lihtsamaks, sest nad teavad kuna ja kuhu tulla. Tekst on veebilehel lihtkeeles ning enamasti mõeldud inimestele, kes tegelevad spordiga või tahavad olla kursis spordiuudistega. Kuna veebileht reklaamib ka ürituste toimumisaegu, siis
Seestütlev: laul/mast kuula/tes (kust) tööta/des Saav: laul/maks (milleks) Ilmaütlev: laul/mata (milleta) Kesksõnad jagunevad oleviku ja mineviku kesksõnadeks Oleviku kesksõna tunnuseks on Oleviku kesksõnadest saab -v ja tav (-dav) moodustada võrdlusastmed. Missugune? Nim rõõmustavam uudis Nim rõõmustav uudis Om rõõmustavama uudise Om rõõmustava uudise Os rõõmustavamat uudist Os rõõmustavat uudist Sisseüt:rõõmustavamass Sisseüt:rõõmustavasse e uudisesse uudisesse ..... ..... Rajav:rõõmustavama Rajav:rõõmustava uudiseni uudiseni Mineviku kesksõna tunnuseks on -nud ja tud (-dud) Tegusõna Omadussõna Pisut puhanud (mida Puhanud (missugused?) teinud
lõppjärelduse. Mis on eelnimetatud 7 uudisväärtuse kriteeriumit ? 1) Sündmuse värskus 2) Sündmuse geograafiline ja emotsionaalne lähedus 3) Sündmuse mõjukus ( kui suurt hulka ja mil määral mõjutab) 4) Sündmuses osalejate tuntus 5) Sündmuse konfliktsus 6) Sündmuse erakordsus 7) Sündmuse päevakajalisus (kõik räägivad sellest) · Juhtlõik (inglise keeles lead) · Teema arendus · Lisamaterjal Kodune töö: 1) Võta arvesse uudise osi ning leia internetis olevatest online-väljaannetest üks uudis, millest leiad uudisele iseloomulikud lõigud Juhtlõik Oluline lisainfo Muud faktid Taust 2) Vormista töö arvutis, lisa juurde ka uudise link ning eralda uudise osad, võttes arvesse slaidil esitatud püramiid. ARVAMUSLUGU Paneb lugeja kaasa mõtlema Aitab kujundada seisukohta Kajastab väljaande seisukohti Selgitab sündmustega kaasnevaid muutusi ja muudatuste mõju
kommenteerimise võimalused. Ühed ütlevad, et Internetis ei tohiks liialt palju negatiivset arvamust avaldada. Teised rõhuvad Internetivabaduse juures jällegi meie demokraatlikule ühiskonnale, et demokraatlikus riigis peab olema täielik sõnavadus jne. Isiklikult olen nõus, et igal inimesel on õigus oma arvamust avaldada, olgu siis suuliselt või läbi Interneti. Kui ajakirjanik paneb Interneti üles uudise siis peaks ta arvestama, et kindlasti tuleb sellele uudisele ka palju negatiivseid kommentaare, mitte ainult kiidulaulu. Samas aga arvan ka, et igal ajakirjanikul pole õigust Internetti kirjutada seda mida ise tahab ning seda siis uudiseks nimetada. Tänapäeva inimesed ei tee enam vahet tõsistel uudistel ja kollasel ajakirjandusel. Arvan, et praeguses ajakirjanduses on need liialt segunenud. Viimasel ajal võib igast ajalehest leida
2. Tekstide tõlgendamine 2 kommunikat- Õ lk 12–15, teleuudis Suuline suhtlus Õpilane sioon, kommu- (nt uudised.err.ee) arutlemine eri liiki tekstidest aru- tunneb kommunikatsiooniprotsessi LÕIMING nikatsiooni- saamise, nende loomismotiivide ja osi Väärtused ja kõlblus: uudise mudel, tõlgendamiserinevuste üle; teab, millest sõltub teksti loomine analüüs retseptsioon, teleuudises kajastatud uudise vaate- ja vastuvõtt kodeerimine, nurga, väärtuste jm analüüs. oskab rakendada meediateksti ana-
lähtudes seejuures konkreetse meediakanali profiilist ja ajakirjaniku huvidest. Ajakirjanik ootab: · Kinnipidamist lubatud ajaraamidest Faktidel põhinevat, õiget ja tasakaalustatud infot Et neid ei pommitata turundusteadetega Otsekontakte organisatsiooni juhtkonnaga Organisatsioon ei tohi piiritleda ajakirjanike ringi, kellega ta soovib suhelda. · Uudise kriteeriumid 7.2.1 · Värskus mõju lugejale lähedus lugejale (geograafiline, emotsionaalne) osalejate prominentsus konfliktsus (kuriteod, õnnetused, skandaalid) ebatavalisus päevakajalisus Konflikt, ebatavalisus ning inimesed on uudise loetavuse võti. Põhisõnumit toetavad materjalid ja allikad (fotod, statistika, prominentsed kõneisikud, eksklusiivne intervjuu jm)
tegelema võitluses natsismiga Sündmuste käsitlemise analüüs Delfi Eesti Päevaleht Lõbusad, kergelt loetavad Tõsisemad, professioonaalselt kirjutatud. Hea lugeda, üheselt mõistetavad. Palju pilte Pilte on, mitte ülemäära. Uudise all lingid, sarnaste teemade lugemiseks Uudise all lingid, sarnaste teemade lugemiseks Ümbritsetud meeletust reklaamikogusest Ümbritsetud teistest uudistest. Vähe reklaami Piiramatus koguses mõistlike ja ajuvabasid Piiratud koguses kommentaare, vähe kommentaare ajuvabasid. Jürgen Hints 9C klass Page 2
Filmi info või staatuse muutmine Filmi andmete muutmine Vapide haldamine Vapide nimekirja lisatakse uus element Vapi loomine Vapi reegleid muudetakse Vapi reeglite muutmine Kõike Vapide nimekirja vaatamine Vapide nimekirja vaatamine Uudiste haldamine Uudiste nimekirja lisatakse uus element Uudise lisamine Uudist korrigeeritakse Uudise muutmine Kõike uudiste nimekirja vaatamine Uudiste nimekirja vaatamine 2.2.2.8 Seotud subjektid (business actorid) Pädevusala kliendid: Andmesisestaja Pädevusala teenindajad: Andmesisestaja TTÜ IS strateegiline analüüs 5 © TTÜ Informaatikainstituut 2.2.2.9 Mudelid 2.2.2.9.1 Business Use Case diagrammid
Me vaatame piltide reaalsust, mitte pilte reaalsusest Meedia osatähtsus kasvab iga päevaga. Kõik uudised, sündmused, juhtumised on meile kõigile kättesaadavad. Meedia väljaanded valivad, millest me huvitume ja meie, rahvas, valime, millest huvitub meedia. Kogu see uudiste ringlus on justkui mäng, pall keerleb kord ühel pool, kord teisel pool. Ajalehed, ajakirjad pole enam pelgalt uudise täpseks kirjelduseks, see on vahend näidata arvamust ja mõjutada rahvast. Suhtumine uudisesse oleneb uudise edastamise meetodist.Halba uudist saab edasi anda nii, et lugejad lõpus hoopis kurikaelale kaasa tunnevad. Muidugi on vastand see, kui räägitakse heateost sellises võtmes, et inimene tegeleb mingi teemaga vaid tähelepanu köitmise eesmärgil. Selliseid asju juhtub meedias tihti, et artikkel mõjutab inimesi ühes suunas mõtlema. Tean omast käest, kuidas
Uudisväärtuste põhikriteeriumid: tugev mõju lugejate elule, sündmus on ebatavaline või ootamatu, sündmuses on tugev konflikt. Meediaeetika reeglid: erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamuse välistamine. Pseudouudiste peamised tekkepõhjused: omanike survel, persoonidele, kes kord juba lehes olnud, keerulised sündmused. Uudislugu: sündmuse värskus, sündmuse mõju lugejatele, sündmuse geograafiline lähedus. Uudise pealkiri: uudis algab pealkirjast. Head pealkirjad on lühikesed ja löövad. Pealkirjas ei kasutata üldsusele tundmatuid isikunimesid ega lühendeid. Arvamusloode funktsioonid: selgitada sündmusega kaasnevaid muutusi ja edaspidist mõju, veenda lugejat, andes juhtnööre, kritiseerida. Uudise komponendid: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjalid. Mõjutamine: suures osas hinnangu andmise kaudu, reklaamisõnumi edastamine, manipuleerimine. Keeleline mõjutamine: tõene ja
Meedia olulised mõisted 1. Meedium- infoedastus 2. Auditoorium- kuulajaskond 3. Fiktsioon- kujutletav olukord 4. Meedia kasutab fiktsioone tegelikkuse kasutamiseks 5. Sõnavabadus- õigus oma arvamusele 6. Tsensuur- kontroll meedias avaldatu üle 7. Avaliku elu tegelased- need kelle käekäiku on üldsusel õigus jälgida 8. Konfidentsiaalsus- millest rääkida , mida mitte 9. Osapooled- mingis sündmuses osalevad isikud 10. Uudisväärtus- uudise tähtsus
) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog, mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlemist, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. 2. Kommunikatsioonimudel (Minu teada on kõige populaarsem Berlo komm.mudel googelda seda ja saad kohe aru :) ) 3. Mida tähendavad: saatja – (inimene kes edastab uudise, nt avalike suhete juht), kood (ehk see kuidas sa infot edastad, nt pressiteade), kodeerimine (tähenduste tõlkimine märgiliste signaalide keelde; ühe ja sama tähenduse edastamiseks on erinevaid vahendeid ehk koode NT: tahad edastada uudist, siis saab seda teha kirjalikult, heliklipina, videoklipina jne.), teade (ehk sõnum, mida soovid edastada nt. pressiteate peamine sõnum), dekodeerimine (sõnaliste ja
Meedia, uudised Uudisküsimused: · Kes tegi, kellele tehti, kellega juhtus · Mis juhtus , mida tehti · Millal toimus · Kuidas, mil viisil toimus Midagi erilist: · Süüdistatavale tuleb sõna anda · Oma arvamusest ei tohi liigselt hoolida · Arvestada tuleb kõigi võimalike osapooltega Uudise juhtlõik: · Sisaldab kõige olulisemat teavet · Tõstatakse muust tekstist esile · Köidab lugeja tähelepanu · Selles pole loetelu , arvamust · Koosneb ühest lausest Pärast juhtlõiku- põhitekst: · Selgitab juhtlõigu esitatut · Taustainfo · Perspektiiv Kuidas kirjutada põhiteksti: · Juhtlõigu materjali ei korrata · Kõike uudisküsimused peavad saama vastata · Lõik koosneb vaid 2-4 lausest · Üks lõik sisaldab vaid üht alateemat
vahendavad eeskätt oma kitsast eriala. Ajakirjanduse usaldusväärtus tõuseks, kui ajakirjanikud tegeleksid inimeste probleemidega ning tuleksid rahva poole üle. Lugeja ei taha kuigivõrd enam tõsist teemat, vaid pigem meelelahutuslikku. Niisiis ei otsi lugeja alati ajakirjandusest usaldusväärsust ning neile esimesena meeldetulev väljaanne ei seostu selle mõistega. Uudise väärtused: aktuaalsus, sündmuse mõjukus, erakordsus, konfliktsus, värskus, asjaosaliste tuntus ning geograafiline lähedus. Uudisväärtused: täpsus, objektiivsus, tasakaal 4. Interneti tulek ajakirjandusse. Ajakirjastajate ja globaalne viga ärimudeli muutumisel. Kuidas majanduskriis ja internet muutsid ajakirjandust. Integreeritud uudisruumide(toimetuse) tekkimise põhjused. Meedia tarbimise mõõtmine ja sellega seotud proleemid.
väljamõeldist siis lehekirjutis on täpne ja aus faktilugu. Portreelugudes lähtutakse enamasti küsimustest, mis on seotud portertreeritavaga ja aitavad teda iseloomustada: miks kirjutatakse just sellest inimesest, kuidas on tema isikuomadused ta elukäiku ja edu mõjutanud, millesse ta usub, millised on tema eesmärgid ja tõekspidamised, kes ja mis on teda mõjutanud, kuidas tema mõjutab teisi enda ümber, kuidas temasse suhtutakse. Nii uudise kui ka arvamuskirjutise ouhul on väga oluline pealkirja valik.
Meedia Koolileht Ilmub kord kuus või harvemini Enamjaolt kokku pandud õpilaste poolt Ilmub harva, sest sisu pole palju Ajaleht Perioodiline väljaanne Päevasündmused, aktuaalsed teemad, meelelahutus jne Kvaliteetlehed (Postimees, Ekspress) ja tabloidid (Õhtuleht) Uudise ülesehitus Juhtlõik (ehk sisukokkuvõte) Sündmus Lisamaterjal, pildid, taust 3M+3K Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Reklaam Inimestele mingi toote kohta info edastamine Tihtipeale manipuleeriva sisuga (valimisreklaamid, kampaaniad jne) Idee-, valimis-, kampaania-, firma- ja tootereklaamid Avalik ja privaatne ruum Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad jne Lubatud pildistada ja filmida)
võõrandamatuiks. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Nii ei panegi enamikku inimestest imestama kodanike eraasjades urgitsev ja inimesi mõnitav ajakirjandus, mis on uudise nimel valmis kõigeks. Seega tekibki küsimus - kas ajakirjandusel on õigus muutuda vaimseks piinapingiks, kuhu seatakse istuma kõik avaliku elu tegelased? ... Eelpool öeldust järeldubki, et kuigi sõnavabadus on demokraatia alustala ei tohi tavakodanik ega ka ajakirjanik seda õigust kuritarvitada, olgugi, et nende eesmärgid võivad esmapilgul tunduda üllatena. Mitte ükski eesmärk ega tulevikunägemus ei kaalu üles inimese õigust eraelule
Meedia Kaisa-Mai Hütt 10.klass Ajaleht ●Perioodiline väljaanne ●Päevasündmused ●Aktuaalsed teemad ●Arvamused ●Meelelahutus ●Kvaliteetlehed ja tabloidid Uudise ülesehitus ●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees
põhiseaduslikke õigusi rikkudes. Samuti võib kodanik X kaevata kohtusse selle ajakirjandusväljaande, kes ajakirjaniku loo avaldas. Ka meediaväljaandele langeb vastutus. Lõpuks võib kohus otsustada, et kodanik Y-i head nime on ajakirjanik X tõepoolest rikkunud ja ajakirjanik on sunnitud lahti ütlema oma väidetest. Seega kaasnes vabadusega veel suurem vastutus. Ajakirjanikul on oma loo kirjutamisel alati mitu valikut kas ta kirjutab loo, kus jutustab uudise sisu detailselt ja kontrollib oma esitatud faktide tõesust enne, kui loo väljastab, või loob ta skandaalimaigulise kõmuloo, kus esitatud faktid jäävad kontrollimata ja kus ajakirjanduseetika reegleid on samuti piiripeal täidetud, mis talle ja tema ajalehele hiljem ka suurt kuulsust toob. Esimesel juhul oleks artikkel, tõenäoliselt uudis, keskpärane, paljude inimeste meelest igav, ja kuulsuski ei tule ei temale ega tema ajalehele enne, kui väljaanne kvaliteetajakirjanduse mõõtu
B Test kestab 10 minutit. Tõmmake ring Teie arvates õige vastuse juures. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui üks. 1. Äriprotsess a a. On tegevuste kogum, mis muundab sisendid väljunditeks b. Ei tohi sisaldada sündmuste-tegevuste tsükleid c. Koosneb ainult sündmustest d. Toimib protsessi enda pärast e. Võib olla ilma ühegi lõppsündmuseta 2. Järgmine protsess on äriprotsess a*,b,c*,d*,f a. Brauseri abil veebiportaalist (näiteks Delfi.ee) uudise lugemine b. Riigihanke läbiviimine c. Südame koormustesti läbitegemine käimislindi peal südame tööd mõõtvate sensoritega d. Ülikooli klassiarvutisse sisselogimine e. Järelvalveta metsa kasvamine raiesmikul f. Metsa raieküpsuse jälgimine ja hindamine (näiteks aerofotode abil) 3. Järgmised elemendid kuuluvad BPMN 2.0 notatsiooni: b,c a. andmetabelid, paketid, sõnumivood, üldistusseosed b. sündmused, tegevused, lüüsid
ka elust meie riigis. Samas võib ajakirjandus tekitada vägivalda. Tuues näite Eestist. Ajakirjas Kroonika tehakse maha kuulsat Eesti lauljat. Ning selle laulja fännid võivad tõsta mässu ja tekitada vägivalda,see on meedia halb pool. Televisioon on minu elus lahutamatu osa. Ma vaatan telerit päevas väga palju. Uudised on inimesele kasulikud ja harivad. Mina ise vaatan ainult Kanal 2 uudist Reporter. Uudiste vaatamine ja kuulmine laiendab teadmisi ja püüab tuua tähtsaima uudise inimeseni. Kuid on palju filme ja multifilme mida ei soovitata väikestel lastel vaadata ilma vanemata, kuna sealt võib saada halba eeskuju ja muutuda vägivaldseks. Kuid alati ei pea vägivald kõiki mõjutama. Hästi kasvatatud ja targad inimesed ei lähe kaasa asjadega mis tekitavad vägivalda. Paljud õudusfilmid võivad segada und, ning mõned multifilmid näiteks Digimon võivad liialt suurendada laste fantaasialendu. Internet on hea suhtlemiseks ja teabe otsimiseks
annaabi.ee 
