Biotehnoloogial põhineva uudise analüüs (1)

USA teadlased leidsid uue valuvaigistamise mehhanismi
Avastati endokannabinoidi 2-AG lagundava ensüümi inhibiitor , mis avaldas hiirtel valuvaigistavat, kehatemperatuuri alandavat ja liikumisaktiivsust pärssivat mõju.
Kanepisuitsu aktiivaine tetrahüdrokannabinool avaldab oma toimeid kahe retseptorvalgu - CB1 ja CB2 - kaudu, millele seostuvad organismi enda poolt sünteesitavad endokannabinoidid. Need ained reguleerivad rida füsioloogilisi protsesse (näiteks söögiisu, valu, põletik ja mälu), mistõttu endokannabinoidid on pälvinud farmaatsiatööstuse tähelepanu võimaliku molekulaarse sihtmärgina rasvtõve, kroonilise valu, ärevuse ja depressiooni ravis .
Kaks teadaolevat endokannabinoidi - anandamiid ja 2-AG - on oma toimetelt sarnased nii omavahel kui tetrahüdrokannabinooliga, kuid suuresti on nende täpsed füsioloogilised rollid veel teadmata. Üheks endokannabinoidide aktiivsust kontrollivaks mehhanismiks on nende lagundamine teatud ensüümide abil, mille aktiivsust on võimalik keemiliselt blokeerida ning sellega endokannabinoidide koguseid organismis tõsta.
Anandamiidi jaoks leiti sellise aktiivsusega ühend tükk aega tagasi, kuid 2-AG lagundava ensüümi inhibiitor selgus alles nüüd. Selle ühendi manustamisel hiirtele jäi anandamiidi hulk ajus muutumatuks, kuid 2-AG hulk tõusis kaheksakordseks. Ravimit saanud hiirtel alanes märgatavalt valutundlikkus , kehatemperatuur ning liikumisaktiivsus .
Allikas: Nature Chemical Biology
Viide : http://www.genomics.ee/index.php?lang=est&nid=2578
Analüüs:
Põhiline küsimus on turvalisuse teemadel , kas me oleme ikka võimelised ette ennustama, milliseid tagajärgi võib säärane tegevus endaga kaasa tuua. Kas läbiviidav eksperiment ei kujuta endast ohtu inimestele? Uue valuvaigisti testimine ainuüksi hiirte peale ei tähenda, et uus ravim toimib samamoodi ka inimkehas. Ravimit saanud hiirtel alanes märgatavalt valutundlikkus, kehatemperatuur ning liikumisaktiivsus, kuid kindlaks ei tehtud, kui kaua selline mõju kestab. Võib olla oli see jääv. Väga riskantne oleks taolist ainet inimese peal proovida ja minu arvates on see suisa ohtlik. Võimalik, et see toimib, kuid mis saab, kui katsetuse tulemused on kurvad ja inimene hukkub? Kes siis selle eest vastutab? Arvatavasti tembeldatakse selline asi õnnetusjuhtumiks, kuid küsimus jääb, kas asi on seda väärt.
Turvalisuse küsimus puudutab ka taoliste andmete säilitamist. Kui turvaline on sellist infot kuskil hoida ja kes ja mis põhjusel peaks sellistele andmetele juurdepääsu saama. Info vale inimese kätte sattumine võib kaasa tuua inimohvreid.( Nt. Kui taolist uut ravimit katsetatakse inimese peal, teadmata, kuidas see mõjub)
Eksperimendid loomadega põhjustavad paljude loomade surma jam is veel hullem, sagely peavad loomad enne surma pikalt piinlema . Ka nemad on elusolendid ja mis annab inimesele õiguse kellelegi taolisi piinu tekitada? Loomakaitsjate arvates pole sellisele teole seletust ja see õhutab neid mässule, mis omakorda tähendab rahutusi ühiskonnas.
Uue ravimi välja töötamine nõuab suurt rahasüsti, teadust rahastab nii riik, kui ka asjast huvitatud olevad ettevõtted. Paraku on nii, et kel raha, sel võim ja nii võib asi käest ära kiskuda. Edu milleski võib ahneks teha, kuna kui on välja töötatud uus toimiv ravim , siis see tähendab ka suurt tulu. Ahnus viib aga valele teele ja nii võidakse pea valesid meetoteid tarvitades üritada midagi veel geniaalsemat välja mõelda ja see võib viia kuriteoni. Nt kui tahetakse normidest ja reeglitest kõrvale hiilida ja kasutatakse seadusvastaselt katsetes inimesi, siin kohal molten ma nt. Inimeste ära ostmist. Vaesed inimesed on paljuks võimelised , kui neile mõned miljonid lubatakse.