50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
meedia. Erinevates allikatest võis leida artikleid Facebookis on Veerpalul üle 50 000 inimese, Argo Ader toetab Veerpalu jne. Kuigi skandaali alguses oli meedia veidi vastutustundetu kuna ei mõelnud mida selline artikkel võib teha loo peategelasele. Ei saa kindlasti väita et sellisest juhtumist ei oleks pidanud rääkima kindlasti oli see õige kuid seda oleks pidanud tegema siis kui asi on täiesti kindel ja lugeja ei peaks valima endale osapoolt kas uskuda või mitte. Massimeedia ei ole vastutustundetu ega ka vastutustundlik. See milline meedia on minu arvates suures osas inimeste teha. Muidugi on ka olukordi kus võib kindlalt väita, et massimeedia on vastutustundetu ning teeb inimestele ilmaasjata liiga. Kuigi samas peab ka seda olema kuna me ei saavuta kunagi ideaalset maailma ennem saab maailm otsa kui saavutatakse olukord kus kõik on ideaalne ja kes selles süüdi on loomulikult inimene ise. See
ning avastada manipuleerimist jne. See lubaks kasutada ajakirjanike aega varjatud ja ootamatute sündmustega tegelemisele. Ettetöötamine tooks uudistesse enamüllatust, ebatavalisust ja sündmuse varjatud aspekte. 2. Uudiseid sellistest sündmustest on kerge teha ja siis kalduvad ajakirjanikud neid pruukima ka siis, kui nende uudisväärtus on madal. On vajalik sündmuse uudisväärtuslikkuse määratlemine tegelike uudisväärtuse kriteeriumide alusel, mitte pseudokriteeriumite õnge langemine. 3. Allikad on õppinud lavastama sündmusi pressi jaoks, nii et meenutavad spontaanseid sündmusi. Oluline on ära tunda pseudosündmused ja need kõrvale jätta. 4. Sellised sündmused ei nõua ajakirjanikult aktiivset tegutsemist vaid jooksevad ise arvutisse. Seetõttu kalduvad reporterid eelistama neid sündmusetele, mis tuleb alles üles leida. Ootamatud ja varjatud sündmused Pooloodatud avalikud sündmused
peavad olema välistatud (Aava: 154). Kontrollimine on reporteri kohustus. Kõiki allikaid tuleb kontrollida skeptiliselt. On olemas hulk faktitüüpe, mis esinevad suures osas uudislugudes ja mille kontrollimine peab muutuma rutiiniks (Hennoste 2008: 59). Kõiki fakte on oluline kontrollida, sest kui kirjutada vale informatsiooni, võib kaotada töö, sest on rikutud ajakirjanduse eetikat. Tähtis on üle vaadata ka nimed ja peab kinnituma mitmele allikale, mitte kasutama vaid üht. Siis on edasised probleemid kindlamalt välistatud. Meedias on tihti kajastatud solvunud inimesi, kes avaldavad meelepaha, et nende eraelusse on lubamatult sekkutud ja pole edastatud nende sõnu. See kahjustab ka ajakirjaniku mainet. Ajakirjanik ei saa avaldada oma arvamust, vaid peab seda laskma teha lugejal. Tema edastab ainult loo. Peab jääma viisakaks. Mitte mingil moel ei tohi olukorda sekkuda ega kedagi mõjutada
Filmist sai kiiresti tõeline massimeedium: see jõudis suhteliselt kiiresti elanikkonna laiade hulkadeni , isegi maapiirkondadesse. Film pakkus töölisklassile teatud kultuurihüvesid selle abil veedeti oma vaba aega ning see aitas ka perel rohkem koos olla, kuna oli ühistegevuseks. Varjatud nõudmine filmi järele oli tohutu. Olulised olid just üksikisiku vabadused, mida film rahuldas, mitte niivõrd tehnoloogia ja sotsiaalne kliima. Filmiajaloo 3 olulist joont: 1) Filmi sage kasutamine propagandaks (eriti riiklikel või ühiskondlikel eesmärkidel lähtudes filmi laialdasest levikust, eeldatavast realismist, emotsionaalsest mõjust ja populaarsusest. Hariva sõnumi sidumine meelelahutusega - võimalus manipuleerida; 2) Filmikunsti koolkondade esilekerkimine; 3) Sotsiaalse dokumentalistika teke.
on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muutuste puhul. Nii pikaajaline organisatsiooni imago loomise programm kui ka ühekordne projekt vajavad kas suuremal või vähemal määral ettevalmistustööd. Igasuguse suhtekorraldusprogrammi eesmärk on üldjuhul kas olemasoleva positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras soodsa muutuse esilekutsumine. Seega on programmi ettevalmistusfaasi ülesanne teisel juhul leida peamised faktorid, miks organisatsiooni ning tema
meediaülevaadete koostamisest ja toimetamisest, meedianalüüsist. nime ja ameti. Nii toimub enamik intervjuusid ning pressikonverentse; Meediaplaneerimine- Massikommuvahendite valik, mille abil viiakse sõnum sihtrühma liikmeteni. Põhineb not for direct quotation – öeldut võib küll kasutada koos teie nime ja ametiga, kuid mitte jutumärkides erinavatest allikatest pärineva kvantitatiivse teabe süstemaatilisel analüüsil. Laieneb kvalitatiivse teabe tsitaadina; kasutamisele meediaplaneerimisel. on background – tüüpiline viide on “kõrge ametnik” või “juhtivtöötaja”, teie nimi ja amet jäetakse
Sama arvab ka Uudelepp (2009), öeldes oma arvamusloos järgnevat: ,,Õnneks saavad need valimised järgmisel nädalal mööda ning järgmisteni jääb üle aasta". KOKKUVÕTE See uurimus on andnud mulle väga hea ülevaate Eesti riigi poliitika seisust ning sellest, mis vorme kasutavad poliitikuid ja erakonnad, et jõuda tulemusteni. Paljud neist pole ausad ning kindlasti mitte pole kõik seaduslikud. Ometi peale meediakära muud noomitust erakonnad ei saa. Kuigi töö käigus tuli välja erinevaid suhtumisi propagandasse ning selle mõjusse, siis minu algne arvamus üldiselt poliitmaastikul toimuvast sai vaid kinnitust. Eesti võimumeeste seas valitseb põhimõte, et eesmärk põhendab abinõud. Kui miski on vaja ära teha, siis piire ei panda. Just see paikutabki Eesti propaganda enamsti pigem populismi alla.
Pressinõukogu menetlus kiire ja tasuta. Pressinõukogu loodi 2002. a Eesti Ajalehtede Liidu poolt. Pressinõukoguga on ühinenud lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele Delfi, Rahvusringhääling, Kanal 2, TV3, BNS, raadio Kuku ja Tallinna TV. Mõne riigi puhul on pressinõukogu eneseregulatsiooni süsteemis tõsiselt võetav alternatiiv kohtule. Probleemid: Pressinõukogu on meedial üpriski lihtne ignoreerida (mitte vastata tema palvetele ja selle otsuseid oma väljaandes mitte avaldada), sest nõukogul pole mitte mingisugust võimu neid kuidagi kohustada ja neid vastasel juhul karistada. Austria pessinõukogu autoriteet on väike, sest mõjukamad väljaanded on keeldunud koostööst ja selle otsuseid avaldamast) 3 Ei pruugi olla avalikkusele väga nähtav ja teadaolev. Eestil on kaks paralleelset pressinõukogu ja kummalgi pole piisavalt autoriteeti meediaorganisatsioonide seas. Massimeedia teeb koostööd Ajalehtede Liidu
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid