Kahe uudise(EPL) analüüs (erinevused ja sarnasused) (0)

- Eesti Päevaleht (probleem)

Kuuga kasvas töötute arv 18,5 protsenti

Veebruariga võrreldes kasvas töötus märtsis 18,5%, registreeritud töötuid lisandus 8564.
Selle aasta 31. märtsil oli tööturuametis registreeritud 54 979 töötut, mis moodustab 8,4% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga, teatas tööturuamet. 
Võrreldes 28. veebruariga on registreeritud töötuid 8568 inimese ehk 18,5% võrra rohkem. Võrreldes 2008. aasta 31. märtsiga kasvas töötute arv 220%. 
Märtsikuu jooksul otsis tööturuameti vahendusel tööd 58 093 töötut, märtsis rakendus 1528 töötut. Uute töötutena registreeriti 11 898 inimest. 
31. märtsil oli Tööturuametis registreeritud 9445 noort töötut (vanuses 16-24 aastat) ning vanemaealisi töötuid 14 188 (üle 50-aastased). 31. märtsil arvelolnud töötutest 56,3% olid mehed. 
Registreeritud töötus oli kõrgeim Võrumaal (13,2% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga), Ida-Virumaal (12,7%), Valgamaal (11,9%) ning Põlvamaal (10,5%). Kõige madalam on töötuse tase Tartumaal (6,7%), Hiiumaal (7%) ning Harjumaal (7,2%). 
Märtsikuu jooksul oli tööturuametil vahendada 3131 tööpakkumist. 1. aprillil oli vabu töökohti 1459. 
- Õhtuleht (arvamus)

Mittevajalik amet kuni surmani

Töötukassalt saab töötukoolitust alla veerandi töötutest ning neistki leiavad pärast koolitust töö vaid pooled.
Näiteks on mitmest suust kuulda, et Eestis on puudus IT-meestest ja kohe oleks vaja 1000 spetsialisti. Kuid kas riik ka ise midagi selleks teeb, et selle erialaga inimesi juurde toota? Oletame, et olete koondatud. Te seate sammud töötukassasse, teil mõlgub meeles plaan õppida ümber IT- inimeseks , sest teie senisel erialal kriisi ajal tööd ei leia.
Suure tõenäosusega teie plaan ei teostu, vähemalt töötukassa abiga mitte. Tööotsijad kurdavad, et töötukassa kaudu õpet saada on väga raske, eriti hull on lugu, kui tahad õppida lausa uut ametit, mille kohta sul varasemast ei haridust ega töökogemust ette näidata pole. Arvatavasti ütleks siinkohal mõni IT-guru, et sellisest ümberõppijast korralikku arvutiasjatundjat ei saakski ja selleks on vaja ikka kõrgkoolis õppida, ent siiski. Ei koosne ju IT- meeskonnad ainult tipp-programmeerijaist, ka asutuste-firmade võrke-servereid tuleb hooldada ja bürooinimeste küsimustele vastata.

• Erinevused
  

- keelekasutus
• Esimene erinevus, mida pärast uudise ja arvamuse lugemist ilma pikema analüüsita tajuda võib, on keeleline erinevus kummagi teksti sisus . Nagu lugeda võib, on arvamuses kasutatud rohkem suulist kõnet ja uudis komposeeritud kasutades hoopis kirjalikku kõneviisi. Suuline kõne on spontaanne, kasutusel on erinevad stiilinähtused (kõnekeelele omased argikeelsused, släng, vulgarism) ja lausestuse osas kasutataks suulises kõnes enamasti lihtlauseid, mis võivad olla ühendatud liitlauseks kasutades rohkelt asesõnu (nt. „Oletame, et olete koondatud.“). Kui uudises asesõnu peaaegu, et ei leidu, siis antud arvamusloos on asesõnade rohkus tõepoolest kergelt märgatav.
- subjektiivsus / objektiivsus
• Keskendudes kirjastiilile, uudis on kirjutatud passiivses kõneviisis, ilma tekitamata lugejas mingit spetsiifilist soovitud emotsiooni. Erinevalt sellest, arvamusloos on kasutusel palju emotsionaalsem keel, soovides sellega rõhutad subjektiivset tunnet probleemi üle (nt. „eriti hull on lugu“).
- põhjendatus
• Nagu näha on pealkiri „Kuuga kasvas töötute arv 18,5 protsenti“ uudise sisus toetatud tuues esile konkreetseid numbrilise fakte, mis on kogutud erinevate uuringute käigus. Lugejatele mõjuvad faktid enamasti efektiivselt ja loovad usaldust uudise vastu. See eest arvamuse esimestelt ridadelt võib lugeda: „Näiteks on mitmest suust kuulda, et Eestis on puudus IT-meestest ja kohe oleks vaja 1000 spetsialisti,“ mis võib tekitada lugejas umbusaldusliku tunde arvamuse suhtes.
- Formaalsus
• Uudise puhul on teksti formaalsus kindlalt paika pandud. Iga uus mõte algab uue paragraafina, kus juures arvamuses on vormistamise stiil palju vabam ja kindlad reeglid teksti kujundamise osas puuduvad.

• Sarnasused
  

- otstarve
• Mõlemal juhul, nii arvamuse kui ka uudise puhul on eesmärk edastada informatsiooni. Kas siis oma isiklike arvamuste või uurimuste põhjal kogutud andmete edastamine , kuid siiski toimub mõlemal puhul mingisugune informatsiooni käsitlemine ja edastamine.
- stiil
• Infoallikaid saab jaotada suulisteks ja kirjalikeks. Nii arvamus kui ka uudis kuuluvad kirjalike infoallikate hulka.