Minu arvamus usust ja usu näidetest Minu arvates ei ole olemas õiget usundit mille poole ma ise kalduks, kuna kõikides usundites on oma head asjad ja halvad asjad. Kõik usundid tahavad,et sul oleks ainult 1 ainujumal keda sa pead teenima kogu oma elu. Esimese näitena võin tuua Hinduismi kus on kadestamine, valetamine ja ahnitsemine keelatud, kuna see ei ole tänapäeva ühiskonnas võimalik kuna ma olen 100% kindel,et neid inimesi meie ühiskonnas on väga vähe kes suudaks kõiki eelpool nimetatud asju täita. Peale selle sa pead eelpool nimetatud usundis olema leplik kõikide asjadega,püüdma oma vaimu
meditatsioon. Ei nõua keskendust ega pingutust Ei nõua eluviisi või TULEMUSED tõekspidamiste muutust loovuse ja mõtteselguse arengu, Viiakse läbi kaks korda sisemise tasakaalu ja heaolutunde päevas, 20min. suurema vastupanu stressile parema kehalise ja vaimse tervise MEDITATSIOONI EESMÄRGID Lõõgastumine, stressist vabanemine Rahunemine, valu leevendamine Puhkus Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused - selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos jne. Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. MEDITEERIMINE IDA USUNDITES Traditsioonide osa Järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid. Ühismeditatsioonid kloostrites, enamasti õpetaja järelevalve all.
Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt).Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad. Eristatakse kontsentratsioonile (keskendumisele) suunatud koolkondi ja vaibumisele (vabanemisele) suunatud koolkondi, kuid see pole ainus võimalik jaotus. Kaugelearenenud tehnikate puhul kasutatakse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid.Ida usundites enamasti järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid. Kloostrites toimuvad ühismeditatsioonid enamasti õpetaja või kellegi teise järelvalve all. Tema ülesandeks on jälgida mediteerijate seisundit ja vajaduse korral olla abiks. Samuti on olnud kombeks minna metsa erakuks ja seal üksi mediteerida (ilma õpetajata) näiteks võib tuua Buddha. Meditatsiooni abivahendid võivad ida usundites olla väga mitmesugused. Mantra võib võib
Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt). Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad. Eristatakse kontsentratsioonile (keskendumisele) suunatud koolkondi ja vaibumisele (vabanemisele) suunatud koolkondi, kuid see pole ainus võimalik jaotus. Kaugelearenenud tehnikate puhul kasutatakse erinevatel meditatsiooni astmetel erinevaid tehnikaid. Ida usundites enamasti järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid. Kloostrites toimuvad ühismeditatsioonid enamasti õpetaja või kellegi teise järelvalve all. Tema ülesandeks on jälgida mediteerijate seisundit ja vajaduse korral olla abiks. Samuti on olnud kombeks minna metsa erakuks ja seal üksi mediteerida (ilma õpetajata) näiteks võib tuua Buddha. Meditatsiooni abivahendid võivad ida usundites olla väga mitmesugused. Mantra võib võib olla silp
· Kujutlustest vabanemine · Mõtlemisele keskendumine (Kontemplatsioon) · Mõtlemise peatamine · Emotsionaalse seisundi muutmine · Taju muutmine või suunamine EELISED · Lihtne õppida · Ei nõua keskendust ega pingutust · Ei nõua eluviisi või tõekspidamiste muutust · Viiakse läbi kaks korda päevas, 20min Eesmärgid · Lõõgastumine, stressist vabanemine · Rahunemine, valu leevendamine · Puhkus · Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega · Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit MEDITEERIMINE IDA USUNDITES · Traditsioonide osa · Järgitakse traditsiooni või õpetaja juhiseid · Ühismeditatsioonid kloostrites, enamasti õpetaja
5. Mis on animatism ja mis on animism? Animatism on õpetus, mis seletab, et kogu meid ümbritsev on elus. Animism on hingeusk. 6. Mis on maagia? Nõidumine, võlumine. 7. Mis on totemism? Uskumine sellesse, et hõimu esivanem on olnud loom. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Laibamatus (surnu peitmine). 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Neandertali inimesed. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste ,,dao"? Dao=kulg. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,mehelik, valge, soe, taevane, loov"? Yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,naiselik, must, külm, maine, hävitav"? Yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Õpetuse tuumaks on eetika ja keskmes inimene ning ühiskond, mitte jumalad ja teispoolsus. Viie suhte harmoonia:
religiooni puhul võib mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises, mittefilosoofilises vormis ("Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia". Nii religiooni kui ka filosoofia ese on tõde kui Jumal. Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Altar on ka jumalus(t)e austamise koht. Ka altari rajamine ise ja mõnikord ka altari kaunistamine on jumalus(t)e austamise aktid. Altarid on kasutusel paljudes usundites. Sõna "altar" on alamsaksa laensõna 16.17. sajandist. Sõna tuleb ladina sõnast altar, mis arvatavasti on tuletis sõnast altus 'kõrge'. Altari nimetus on kreeka keeles , ladina keeles ara. Kristliku altari ladinakeelne nimi on altar, altare, altaria või altarium. Sõna altaria tähendas klassikalises ladina keeles seadeldist, mis pandi ohvrialtari (ara) peale ja mida kasutati altari süütamiseks. Samuti tähendas see ara't ja altaria't koos .
eluvaldkondadega. Tihti olid nad inimtaolised, kuid üleloomulike võimetega. Vana Kreekas ol polüteism. Seal oli palju jumalaid, kellele ohverdati ning ehitati altareid, et elu läheks hästi ning jumal ei peaks viha. Vana Kreekas oli küll peajumal, aga kõik teised jumalad olid ka väga tähtsad. Monoteism on usk ainujumalasse. Monoteistlikud usundid on judaism, kristlus ja islami usk. Selles usundis on jumal kõikvõimas üleloomulik olend. Jumal on inimkonna looja ja juhtija. Sellistes usundites tohib austada ja kummardada ainult ühte jumalat. Kristluse keskmeks ongi Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Monoteism ühendab suuri rahvamasse, kes kõik usuvad ainult ühte jumalat. Ma olen ateist, aga mulle meeldib rohkem polüteism. Inimene ei ole usku vangistatud ning võib mitmeid jumalaid kummardada. Monoteism on aga rangete piirangutega ning selle usundi ärakasutamisel võib korda saata palju kurja. Inimesed on usus nii kinni, et annavad kasvõi oma elu selle nimel.
Animatism elusolev/kõik ümbritsev on elus. Animism (lad. anima hing) hingeusk 6. Mis on maagia? Maagia nõidumine, võlumine 7. Mis on totemism? Usk, et hõimu esivanem on olnud loom 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Varajasim matmisviis surnukeha peitmine ehk laibamatus 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Neandertaalased. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste ,,dao"? Dao kulg. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,mehelik, valge, soe, taevane, loov"? Yang. 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,naiselik, must, külm, maine, hävitav"? Yin. 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Viie suhte harmoonia. Isa poeg, Mees naine, Vanem vend noorem vend, Vanem sõber noorem sõber. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks?
Muinasusund Animism- hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse. Tootem- algeliste usundite juures austatav loom, harvem taim või ese. Hiis- looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. Haldjas- kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Jumalad- usundisüsteemi austusobjektid. Ohverdamine- rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Vägi- ebainimlik jõud. Esivanematekultus- usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende
loodusnähtus 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? – surnukeha peitmine ehk laibamatus 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? – noorem kiviaeg (hilisneoliitikum), (tuli teeb surnu pärissurnuks ja välistab laiba tagasituleku, hing siirdub suitsuga teispoolsusesse, arenenud kujutlused teispoolsusest 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? – neandertaali inimesed 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste „dao“? – ‘kulg’, ‘toimimisviis’, ‘maailmakord’ 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „mehelik, valge, soe, taevane, loov“? – yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „naiselik, must, külm, maine, hävitav“? – yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? – ära tee teistele seda, mida endale ei soovi (viie suhte harmoonia), eetika 15
Tal ei olnud aga seaduslikku pärijat, seega pöördus Aabraham palvega Jahve poole, ning Vana Testmendi järgi oli kirjas, et kui ta oli 100 aastane, sündis Saaral esimene poeg Isaak. Isaagist pärinevadki juudid, Uue Testamendi järgi ka kristlased, kuid tema ja Haagari pojast Ismaelist pärinevad araablased. Seetõttu peetakse Aabrahami oluliseks ka Koraanis, kus ta on Muhammadi esiisa ja prohvet. Seetõttu nimetatakse judaismi, kristlust ja islamit abrahaamlikeks usunditeks. Abrahaamlikes usundites on Jumal Universumi looja. Kõik aabrahamlikud usundid rõhutavad monoteismi, ent islam vastustab ristiusu kolmainsuseõpetust, väites, et see eitab Jumala ainsust ning suhtub inimesse (Jeesusesse) kui temaga võrdsesse. Kõigis kolmes usundis usutakse Jumala kõikvõimsusesse ning peetakse inimese esmaseks kohuseks järgida igapäevaelus tema ettekirjutusi. Seda rõhutatakse eriti islamis, kuna nii kristluse kui ka judaismi pühakirjas vaieldakse ja väideldakse Jumalaga. Kõik
Hõimuseaduste rikkujat ootab surnute viha. Animistlikke usundeid kummardavaid inimesi on maailmas praegu umbes 100 miljonit. Kõige vanem usundivorm on animism. Animistid usuvad, et kõikjal loomadest kivideni on peidus vaim või jumal. Hinge usk, usk olendite ja loodusesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimusesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Animismi leidub suuremal või vähemal määral kõigis usundites, ülekaalukas oli see nende arengujärkudel. Animalistlike kujutelmadele on iseloomulik partikulaarsus: suure hulga erifunktsiooniliste hingede ja vaimude eristamine; nendega suheldakse kui võrdsetega elu hädaliste vajaduste puhul. Animismi mõiste võttis kasutusele E.B.Tylor, kes esitas 1871 mõjuka, kuid nüüd iganenud teooria, mille järgi unenägude, tõbede, luulude jm. toimel tekkinud kujutlused kehast irduvast hingest ajendasid ürgajal usundi tekke
Nii palju kui on meie esivanemate ajaloo kohta teada, on eestlased olnud nn. loodusrahvad, kelle muistsete uskumuste keskses kohas oli animism, mis sümboliseerib hingeusku. Animismis usuti, et terve meid ümbritsev maailm on hingestatud alates puudest, põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus). Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud objektidel oli oma üleloomulik vägi. Muistsete eestlaste jaoks olid kõige pühamad kohad hiied ehk looduslikud pühapaigad. Hiiede all peeti peamiselt silmas pühasid puudesalusid, aga leidus ka teisi pühapaiku, milleks võisid olla allikad, kivid, jõed või põlispuud. Mõningase üllatusena olid eestlased 12
Mis eristab inimest loomast? (Mitte mõtlemine, sest ka teised kõrgemad loomad mõtlevad - mõtlemine on ülesannete lahendamine) Sotsiaalne mälu, mentaalne võime ajas rännata, oskus luua eesmärgipäraselt tööriistu, püstitada küsimusi ja otsida nendele vastuseid. Religioon on üks võimalikke vastuseid. Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 – 40 tuhat a tagasi. Varajasim matmisviis – surnukeha peitmine ehk laibamatus Ürgaja usundites ei olnud veel jumalaideed. Ilmselt vanim religioonivorm: animatism (lad. animatus - elusolev) – kogu ümbritsev on elus Selle erikuju: preanimism (lad. pre+anima enne hinge) ehk ka surnukeha pidamine elusaks Sanuti vanimad religioonivormid: Animism (lad. anima – hing) – hingeusk Manism (lad. manes – esivanemad) – esivanematekultus Totemism (odžibve-indiaani k. totem) – usk, et hõimu esivanem on olnud loom Maagia (kr. mageia – nõidumine)
Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli füüsilised signaalid. Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Armastus religioonis · Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid. Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna armastuse kehastuseks või kaitselmuseks. · Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida inimestele head ja teha head. Mis on minu jaoks armasuts? · Kui minust küsitakse "Mis on sinu jaoks armastus?",ma ei saa vastata ja kirjeldada seda tunne,ja keegi ei suuda täpselt seda kirjeldada.
arutlemine, kogemuse üldistamine, tegevuse eesmärgipärane kavandamine ja tähelepanu tahteline suunamine. Sõnal „teadvus” on mitmeid tähendusi, mis osalt kattuvad sõnade „vaim” ja „hing” tähendusega. Erinevalt viimastest on see sõna religioossete ja metafüüsiliste tähendustega vähem koormatud, mistõttu loodusteaduses eelistatakse seda sõna. Siin siis osad näited, mida „teadvus” võib tähendada: 1. Teadvus kui elusolek või hingestatud olek usundites või piiramata tõelus müstikas. 2. Teadvusolek on inimese või muu looma ärkvelolekuseisund, mis erineb muu hulgas unes ja teadvuseta olekust. 3. Fenomeniline teadvus on inimese või looma kogemused ehk elamused. Selles mõttes figureerib fenomeniline teadvus näiteks valu tundmisel, rõõmustamisel, värvutste tajumisel ja külma tundmisel. 4. Mõtteline teadvus on mõtete omamine. Mõtteline teadvus figureerib näiteks mõtlemise, plaanide tegemise ja millegi tõesuse ootamise puhul.
hingeteooria esitab hinge arengusüsteemi: vägi ehk elusus, Körperseere - kehahing kui elujõud, mis on seotud vere ja pulsiga, Freiseele-vabahing, mis võib kehast eralduda. Viimane jaguneb irdhingeks - magaja kehast lahkuda ning naasta võiv hing ja siirdhingeks uude kehasse siirduv irdhing.Hingega on seotud inimese pilk, nimi ning teisik.Nii on kirjas nii Vanas Testamendis kui ka Eesti muinasusundis.Paljudes usundites võib hing siirdhingena rännata või ümber sündida.Loodususundeis võib siirdhing muutuda ka loodusvaimuks ehk haldjaks.Rahvauskumustes ilmneb surnuhing aga kummitusena, mardusena või tondina. Egiptuse mütoloogias koosnes inimhing seitsmest osast: ren, sekhem, akh, ba, ka, sheut ja sekhu. Ren tähendas nime,sekhem oli inimese energia, jõud ja valgus.Akh-säraja.Ba- hing,iseloom.Ka-elujõud.Sheut-vari.Sekhu-inimese jäänused,füüsiline keha.
2) Hingekujutlustesse ilmub ettekujutus siirdehingest, mis koos suitsuga siirdub teispoolsusesse 3) Arenenud kujutlused teispoolsusest. Seda kasutatakse ka praktiliselt kasutustel, nagu näiteks kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast (sest tuli puhastab) 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Olid need neandertali inimesed. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste ,,dao"? Kulg maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,mehelik, valge, soe, taevane, loov"? Yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,naiselik, must, külm, maine, hävitav"? Yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Keskne eetikaõpetus: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi.
tuli puhastab jne. 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. Ilmselt on peamiseks ajendiks olnud elava laiba kartus, nagu arvab saksa uurija Hans Naumann. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste ,,dao"? Keskne mõiste on dao `kulg, toimimisviis, maailmakord'. Inimese dao peab olema taeva daoga kooskõlas. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,mehelik, valge, soe, taevane, loov"? Yang mehelik, soe, valge 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,naiselik, must, külm, maine, hävitav"? Yin naiselik, külm, pime 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Kong Fuzi = Konfutsius (551-479 eKr)
Eakas naisterahvas teeb ametivõimudele taotluse, milles soovib eutanaasiat. Eutanaasia ehk suretusabi on paranemislootusteta ja piinlevas seisundis inimese surma protsessi kiirendamine. Kui inimene on oma päevad ära näinud ja valmis lahkuma, on elamise kohustus lõppenud. Eeldusel, et kuskil eksisteerib teispoolsus, koht, kuhu minnakse pärast füüsilise keha funktsioneerimist, võib arutleda sellise paiga olemasolu üle. Kristluses, nagu mitmetes teistes usundites, on parem paik, mis ootab inimesi pärast igavest lahkumist maiselt pinnalt. Selline uskumus annab inimestele lootust ning võib aidata inimestel olla parem Maa peal. Ei tea, kas jumal eksisteerib, kuid olen veendunud, et on midagi, mis on meeltega vahetult tajumatu. Elu on periood, mis omab kindlat algus- ja lõpp-punkti. Elu oma heade ja veadega üheskoos, teeb elu elamisväärseks. Elu on mõistlikum käsitleda privileegina, sest on suur ime,
pärisosa. ¤ Kollane rüü - munga rõivastus ¤ Kujustamine - budistlikus teostuses kujundliku mõtlemisega seotud meetod, mille abil välised nähtused tuuakse enese sisse ja kujundatakse sisemiselt omasteks. ¤ Kõrvaldanud ema ja isa - perekondlikust sidemest loobumine, pühendumine Seadmusele ¤ Lõputegija - Mara epiteet ¤ Maghavat - "võimekus", veedade peajumala Indra üks nimetusi ¤ Maja - janudest solute inimisiksus ¤ Mara - surmajumal India usundites, budismis Buddhha Seadmuse vastane, juhib inimesi hukatusse ¤ Meelemürgid - virgumise takistused ¤ Mõtlus - mõisteliselllll mõtlemisel rajanev budistliku teostuse vorm - kujustamine, keskendumine ¤ Neli õilsat tõde - õpetused kannatusest, kannatuse põhjustajast, kannatuse lakkamisest ning lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest ¤ Nimetamatus - ükski nimetus ei ole täpne, tühjuse mõiste ¤ oo-ütleja - seisuslike vaimulike valued
samastanud isegi) Mis on selle teaduse teisenenud seisundi sees veel, peale müstilise kogemuse? 1. Müstiline kogemus kõiksusega üksolemise kogemus piiri kadumine mina ja mittemina vahel. Enamasti üldinimlik kogemus, ei ole religioonispetsiifiline. Inimene tunneb enda ühekssaamist. - LSD käib selle alla, psühhogeensed ained soosivad müstilise kogemuse teket. - Võib olla ka rituaalne (on olemas teatud rituaalid eri usundites, mis kutsuvad mk esile). - Spontaansed lihtsalt tekivad müstilised kogemused. Öeldakse, et tehiskeskkonnas ei teki MK 2. Trans transiseisund, kehast äraolemise kogemus, esineb ka nt operatsioonitoas 3. Ekstaas üha suureneva ärevuse ja sisepinge tulemusena saavutatud seisund, nt inimene võib tantsida end ekstaasi, ka spordivõistlustel _________________________________________________________________________ 4. TTS üldiselt: 1
elavad inimestest võrratult kauem • suurem osa jumalaid on zooantropomorfsed • jumalad on seotud maailma erinavate osadega (taevas, maa, allilm), erinevate loodusnähtustega (päike, kuu, viljakus) ja erinevate inimelu valdkondadega (põlluharimine, käsitöö, sõda jne) • Jumalatel on reeglina sugu ja neid seovad sugulussuhted • Nut ja Geb (taevas ja maa) ◦ taevas on naine ja maa on mees ◦ teistes usundites on see vastupidi Jumalad • Ra- tuntuim päikesejumal, samastati Amoniga (Amon-Ra) • Ra ja tema tütar Maat („õigus”, „tõde”) • Aton (kui päikeseketas lõppeb kättega, siis see on Aton) • Kuningas Ehnaton ja Aton • Amon- algselt Teeba kaitsejumal, viljakusjumal, Raga samastatuna (Amon-Ra) • Hapi- Niiluse üleujutuste jumalaid • Ptah- Memphise kaitsejumal, käsitööliste kaitsja, lõi maailma ja temal ei olnud algust ja lõppu
Päike Päike Päike mütoloogias ·Mehelik alge ning valguse ja soojuse kehastaja ·Päike oma igapäevase tõusu ja loojumisega sümboliseerib surma ja taassündi. ·Päikesejumalad: Ra (Egiptuses) Utu (Sumerid) Lug (Keldid) Helios (Kreeka) Surya (Hindud) Päike mütoloogias ·Ohverdamised & pidustused Päikesele ·Templid ·Päikese temaatika mitmetes usundites (budism, hinduism jne) Surya tempel Indias Päike astronoomia ajaloos · Koobaste seinamaalingud · Esmalt seotud ennustuste & religiooniga · Kalendrid (Päikese ja Kuu näival liikumisel) · Astronoomiaga tegelesid preestrid · Esmased üleskirjutised Egiptusest ja Mesopotaamiast Asteekide kalendrikivi Päike astronoomia ajaloos · Päikesekellad (Vana-
Ka kadedus on üks inimese pahedest, mis esineb tavaliselt üheskoos ahnusega. Tihtipeale algabki kõik kadedusest. Võim on ju ülimalt ahvatlev, mistõttu on sellele raske vastu panna. Kui võimu maitse on juba suus, on aga väga raske sellest loobuda. Paljud usundid taunivad rikkust ja võimu, mis on minu meelest põhjendatud, sest nendeta oleks tegelikult palju lihtsam elada. Religioonide kohaselt tuleb maine elu ära elada, mitte sellesse kiinduda, kuid eks ka usundites on tunda vaimuliku võimu mõju. Minu arvates tuleb igal isikul oma ihadest üle olla, mis näitab tegelikult, kui palju me ennast kontrollime. Valitsejate võimuiha on olnud nii lihtrahvale kui ka tähtsamatele isikutele probleemne. Inimkond on läbinud mitu arenguetappi, kus alguses elati kiskjalikult, ent käesoleval ajal elatakse enamasti demokraatlikult. Juba barbaarsed esiisad sõdisid omavahel, sest hõimude eesotsas olid tihtipeale pealikud, kes võimu ihkasid
kui elavate seast arenenuima loodusliku liigi esindaja omast ülegi käib, kui selleks tingimused satuvad loodud olema. Tuld on kummardatud ja selle maagiasse usutakse siiani nii mõnedeski kultuurides. Selle fenomenaalse nähtuse tähenduslikkus inimkonna jaoks ulatub juba kõike iidsematesse kultuuride algetesse. Loomulikult on see tingitud sellest, kui tähtis tuli tegelikult meie jaoks on ja on olnud. Tulele on erinevates usundites omistatud erinevaid omadusi ja võimeid, nagu puhastamine , seos hingede maailmaga jne. See on andnud ainest mütoloogias ja folklooris. Artiklis kirjeldab autor Hendrik Relve ka oma erakordset kogemust ekstreemsetes ilmastikutingimustes Põhja- Siberis, kus tulel ka oma eriline tähtsus oli. Võib ju ette kujutada, ning on lihtne järeldada, et sealsetes ilmatikutingimustes, kus 30 lähedane külmapügalate arv
Ka jõuluvana saabub alati paadiga. Californias saabub jõuluvana aga surfilauaga. Kreekas kogunevad pisikesed poisid tänavatele tuntud jõululaule laulma. Nad käivad majast majja ja pererahvas annab neile maiustusi või pisikesi kinke. Kuid Kreekas tehakse pereliikmetele vaid pisikesi kingikesi. Selle asemel toetatakse haiglaid, vaeseid ja lastekodusid. Eestis Jõulud on 21.27. detsembril tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. Eesti tänapäevases jõulukombestikus on liitunud kolm traditsiooni: Põhjala talvine pööripäev, kristlik Jeesuse sünnipäev ning Lääne tarbimisühiskonna kommertsjõulud. Igal neist on oma kombestik ja sümbolid ning eri inimeste silmis on eri traditsioonide osatähtsus erinev: kes peab olulisimaks kinke ja kuuseehtimist, kes muistset talvepüha ja kes jõulujutlust. Kuusk tuuakse tuppa 23. Detsember. Jõuluvana tuleb 24.-nda Detsembri õhtul.
kamid. · Kehaline puhtusearmastus. Sintoistid kümblevad sageli, pesevad sageli käsi ja loputavad sageli suud. · Matsuri: mis tahes pidustus, mis on pühendatud kamidele. Neid korraldatakse sageli. Animism Animism e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Animismi leidub kas suuremal või vähemal määral kõigis usundites. Animism on levinud laialdaselt Brasiilias, Paapuas,Uus-Guineas, Kanadas, Gröönimaal. Animismi järgijate arv pole täpselt teada. Peeti vanimaks usundivormiks, algas pale paleoliitikumis. Vaimude (jumaluste) süsteem on polüteismil põhinev. Tegu loodusaustusega (=natuureligioon =loodususund), aninismiga seotud on samaanlus.
.................................................................................. .............................................................. Kristluse teke Uue usundina tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinuim usk maailmas. · Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. (Paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalad). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. · Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga veelgi hiljem. Jeesus Kristus · Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia (salvitu) tulekule
kiirenenud südamelöögid), teine on lähedustunne ilma füüsilise erutuseta Tõenäoliselt mängivad armastuse kujunemise ja kogemise juures rolli nii hormoonid ja feromoonid kui ka kultuuritaust. Armastus religioonis Armastus on levinud ja oluline mõiste paljudes religioonides, kus nõutakse armastavat pühendumist mõnele jumalusele või usutakse, et jumal või jumalad armastavad oma palvlejaid Paljudes usundites on mõni jumal või jumalanna armastuse kehastuseks või kaitselmuseks Kristlaste usuliste kohustuste hulka kuulub ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida inimestele head ja teha head. Armastus filosoofias Alustrajavalt on armastuse käsitlemisest lääne filosoofias ja kultuuris mõjutanud Platon, kes jagas hinge kolmeks osaks:
Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste „dao“? (hiina k dao ‘kulg’) Hiina klassikalise filosoofia ja usundite põhimõisteid. Taoismis tähendab dao looduse põhjuslikku seaduspärasust, universaalset loodusseadust, millele allub kogu olemasolev, kuid mis ei ole mõistuse ega kogemusega tunnetatav. Konfutsianismis on d eetika valdkonda kuuluv mõiste – inimese õige kõlbeline käitumine ja õiglane moraalne ühiskonnakorraldus. 12
teispoolsusesse; (3) arenenud kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste „dao“? Dao e. Kulg(hiina k.). Taoismis tähendab dao looduse põhjuslikku seaduspärasust, universaalset loodusseadust, millele allub kogu olemasolev, kuid mis ei ole mõistuse ega kogemusega tunnetatav.Konfutsianismis on d eetika valdkonda kuuluv mõiste – inimese õige kõlbeline käitumine ja õiglane moraalne ühiskonnakorraldus. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „mehelik, valge, soe, taevane, loov“?
ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. 12. Meditatsioon Meditatsioon on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides. Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Meditatsiooni eesmärgiks võib olla rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. 13. Hüpnoos
Maagia on loodususundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse üleloomulikku väge suutvat enda tahtele allutada. Analoogiamaagia sisaldab riitust, mille käigus mingi tegevuse matkimisega usutakse seda sündmuste esile kutsuda ka tegelikkuses. Kontagioosne maagia sisaldab riitust, mille käigus usutakse, et eemalseisvat isikut on võimalik mõjutada esemega, mis on sellele isikule kuulunud. (Kulmar, 2006) Religioosne ja maagiline käitumine on kõikides usundites tihedasti läbi põimunud. Kasutatud Kirjandus: · Huntington, S. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujundamine. Tartu: Fontes, 1999 · Kulmar, T. Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. Viited internetilehekülgedele: http://www.adherents.com/Religions_By_Adherents.html 22.08.2008
täpsemalt raudau anda või müüa. Minea demostreeis oma annet härjast saltoga üle hüpata ja härjale selga hüpata ning teenis sellega palju kulda. Lõpuks valisid nad endale laeva, et minna Kreetale, Minea kodumaale. Geograafiline mõiste: -Babüloonia (lk 234)- Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna- Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis. Sellele andis nime pealinn Babülon. Mõisted: -Jumal (lk 237) Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend. Monoteistlikes usundites on Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid -Mardikas (lk 238)- Lülijalgne putukas. -Karavan (lk 240)- Karavan on veoloomadel (eelkõige kaamelitel) või veoloomade saatel
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist
Ego hakkab kasvama, kui sa iseennast armastamata püüad teisi armastada.'' Sest kui sa ei armasta iseennast, ei saa sa ka armastada kedagi teist ja ega keegi sindki ei armasta, kui sa ei armasta iseend. Kuradi tähendus on ajas muutunud, vahest Kurat ja Jumal on üks ja sama? Minu jaoks ei ole jumal surnud, nimetagem teda kuidas tahes - Allah, Budha, Jumal, Kõiksuse Looja jne. Jumal on üks, seda on lihtsalt nimetatud erinevates usundites erinevalt. On palju erinevaid arvamusi sellest, mis on õige ja mis on vale. Õige on see, kui suudad elada oma elu täisväärtuslikult, tegemata sellega kellelegi haiget, kui sa usud, et oled ise oma elu looja. Usun, et Jumala tahe on, et kõik inimesed oleksid õnnelikud ja kui mõned on õnnelikud iga päev 5 korda palvetades, siis olgu nii. Ei ole kindlat valemit, mis teeb inimese õnnelikuks. Ja ei ole halli habemega taati kuskil kõrgemas dimensioonis, kes määrab meie saatuse. Oleme
esimeseks Rooma piiskopiks. Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi piiskopi. Selleks sai mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle majas koos käidi. 1. sajandi lõpuks oli kristlaste osatähtsus rahvaarvus väga väike, kuid nad äratasid tähelepanu teiste usutunnistuste seas
*Ahab tundis inimloomust: mitte soov seadusi järgida ei pane inimesi käituma, nagu ühiskond nõuab, vaid hoopis kirm karistuse ees. Igaüks meist kannab endas võllast. *'*** on mõttetu püüda välja selgitada, miks ma olemas olen. Kui sul just on seletust tarvis, võid endale öelda, et mina olen vahend, mille jumal mõtles välja karistamaks end selle eest, et oli ühel nõrkusehetkel otsustanud luua Maailmakõiksuse. (välismaalane) ** enamikes usundites on olemas niinimetatud "karistuse paik", kuhu surematu hing suundub, kui on pannud toime teatud kuritegusid ühiskonna vastu(alati paistis asi puudutavat ühiskona, mitte üksikisikut) ** viimse kohtumõistmise kirjeldus araabia raamatust: keha lahkumise järel tuleb hingel ületada sild, mis on kitsas kui noatera ning millest paremale jääb paradiis, vasakule aga rida avausi, mis viivad maaalusesse pimedusse. Enne sillale asutmist(raamat
Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi
olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ikkagi on juba lõhki minemas. Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna, kuid võimaliku karistuse ähvardus takistab mind.Eristada tuleb tahtevabadust ja tegutsemisvabadust. Usundites on reeglina absoluutse vabaduse kandjaks vaid Jumal, inimeste vabadus on piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui nad ei karda Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei määra, mis on hea, vaid tegemist ongi absoluutse haega. Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed
liikumisena. Baptistidele on väga olulised perekondlikud sidemed ja kogudus. Kord kristlikus abielus olnud ja lahutanud inimese uut abielu ei pruugi kogudus heaks kiita. Baptistidele on oluline kiriku ja riigi lahutatus. Mainitud erinevustest hoolimata langevad usundite üldinimliku eetika põhimõtted paljuski kokku. Seetõttu on religioonide kokkupuutepunktidest rääkides sageli viidatud nn kuldsele reeglile, mis esineb ühel või teisel kujul väga paljudes usundites. Konfutsianism: „Ära tee seda, mida sa ei taha, et teised Sulle teeksid“ (Kong Fu- zi). Kristlus: „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile“ (Jeesus). Islam: „Keegi pole õige usklik, kui ta ei soovi oma vennale sama, mis endale“ (Muhammad). Maausk: „Ela ise ja lase teisel elada“. Judaism: „Mis sulle on põlastusväärne, seda ära teistele tee“ (rabi Hillel). Hinduism: „See on ülim
Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Eestlastel oli omane animismi sugemetega maailmavaade, milles osalesid haldjad. Isikulise hinge omistamine esemetele ja/või loodusnähtustele. ANIMISM e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Loodususund on suuremal või vähemal määral üheaegselt animatistlik, animistlik, fetisistlik jne. Loodususundis on ülekaalukalt esindatud maagiline käitumine ja religioosse käitumise alged ilmnevad vaid sedavõrd, kuivõrd palju avaldub loodususundis tärkava jumalausundi algmeid. Uskumus loodusvaimust või loomast, kes teatud loomaliigi üle valitseb ja kellelt kütt peab
von Zinzendorf, kes 1736. aastal külastas Liivi- ja Eestimaad, andes suure tõuke hernhuutlaste edasisele ning Liivimaa tööle. Vennastekoguduse õpetus keskendus Jeesus Kristusele, tema kannatustele ja ristisurmale. Erilist rõhku panid hernhuutlased isiklikule kogemusele Kristusega, vajadusele usuliselt uuesti sündida ehk ärgata. Liikumise üheks peaeesmärgiks saigi tõelise usu äratamine nii nn kombekristlaste kui ka mittekristlaste hulgas. Taevaskäijate liikumine. Erinevates usundites tuntud taevas- ja põrguskäimise motiiv sai eestlaste ja Läänemaa eestirootslaste usuelus eriti populaarseks alates 1813.1814. aastast, mil uus usuliikumine puhkes kõigepealt Virumaal ja Läänemaal. Enamasti olid taevaskäijad tüdrukud ja naised, kes said kas magades, meelemärkuseta olekus või siis nõrkevas-värisevas ekstaasiseisundis nägemusi taevast ja põrgust, kus nad väitsid end käinud olevat. Seejuures meenutasid taevaskäijate kirjeldused
Kõik asjad muutuvad ja eelkõige muutume meie ise. Kannatuse põhjuseks on meie soov kramplikult asjadest kinni hoida. Me peaksime õppima asjadest lahti laskma, kuid see lahtilaskmine peab toimuma väga sügaval tasandil, sest meie mõistmatus ja kannatused kestavad lõpmatu arvu elude jooksul.[1] 7 Sansaara ja Nirvaana Sansaara (paali k. ringkäik, rändlemine) on India usundites taaskehastumiste ehk ümbersündide ja ühest olemisviisist teise üleminekute ahel. Surma ja sünni lakkamatu kordumine läbi kuue näiliku valdkonna: 1. põrgu, preetad 2. näljased vaimud, 3. loomad, 4. hiiud, 5. inimesed, 6. jumalad. [5] Ümbersündimine tähendab, et inimene satub uuesti kannatuse küüsi. Seda ringi on võimalik katkestada ainult kõigist võimalikest asjadest lahtilaskmise abil, kusjuures see
keelatud, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg. Sellised on tänapäeva jõulud, kuid vanaaja jõulud olid hoopiski teistsugused Jõulud on 21.27. detsembril (kristlikud jõulud 25.27. detsembril) tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. Osade inimeste jaoks on see talvine pööripäev koos vastavate kommetega, osade jaoks Jeesuse sünnipäev, osade jaoks tähtpäev , mille kombestikus on tänapäevaks kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamine, kristlik Jeesuse sündimise tähistamine ning erineva algupäraga uuem kombestik nagu näiteks Coca- Cola kompanii reklaamidelt pärinev punase kuue ja valge habemega jõuluvana .Jõuludeks
tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli Vulgata. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist. Ristiusu levik Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi.
Juudid pühitsevad laupäeva (sabath) - siis ei tohi teha mingisugust tööd, mille tulemusena sünniks midagi uut (nt. ei tohi toitu valmistada, suitsetada jms.), tegeldakse peamiselt palvetamise, lugemise vms. ANIMISM e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. TAOISM (taoistid) Taoistliku mõtte suured levitajad --> Lao-zi (Vana Meister), raamatu Dao Deijng (Klassikaline Tee ja Võim) autor. Teine oluline taoismi alusteos on Zhuangzi (pärimuse järgi Zhuangzi nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt). Taoism keskenub üksikisiku suhtele maailmaga. Usuti, et on olemas ülim reaalsus, mis
ahvist on kõigest müüt. Kuid kas see on kõik? Võibolla oleme paljuski eksiteel ning suur osa meie teadmistest kõigest müüdid? Võibolla vaatavad meie järglased tuhande aasta pärast meile nagu meie pimedal keskajal elanutele ning imestavad, kui silmnähtavalt rumalaid ja ebareaalseid asju suutsid nende esivanemad tõe pähe võtta? Tinglikult võibki öelda, et teadus on meie religioon ja teadlased selle usundi preestrid. Nagu paljudes teisteski usundites, on ka siin oma maailmalõpu teooria (neid on isegi rohkem kui üks nimetagem levinumaid siinkohal astronoomiliseks ja ökoloogiliseks, millest esimene lähtub päikesega seotud astronoomilistest nähtustest ja lõppeb kogu meie päikesesüsteemi hävinguga ning teine inimtegevuse tagajärjel tekkivast võimalikust keskkonnakatastroofist, mille tagajärjel hävib inimkond ja/või arvestatav osa
annaabi.ee 
