Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Usundiõpetus: jumala tõestused, eitused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
olend, uskuda, täiuslikku, eitus, neisse, richard, dawkins, öelnud, arutlusest, vist, ühisosa, religioon, descartes, ettekujutus, pimedas, arvavad, jumalaga, millessegi, kuulnudinimesel ei ole lihtne mõista, mida tal on vaja teha jumala suhtes, kui see mida talt oodatakse, on armastus. Mida see vastuarmastus tähendab? Kas kummardamine, ohverdamine või tahab sisemist pöördumust, pühendumust talle nagu temal on teile? Ta nõuaks justkui tegu, mis on inimese sisemuses, mis peab toimuma inimese sisemuses. Jumal pole loodusjõud vaid inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb iseenda ja selle peale, mida ta teeb. Kes suudab seada eesmärke ja neid ellu viia jne. Iseloomustab isegi isiksuse sisene konflikt, jagunemine kolme erineva palge vahel (jumal isa, jumal poeg, püha vaim). Kõige olulisem omadus on see, et ta eksisteerib teiselpool aega ja ruumi. EI saa esitada küsimust, et KUS jumal praegu on? Kristluik jumalus pole selle ruumi suhtes kusagil, ta asub ruumist väljaspool ning see teeb võimalikuks olla nii igalpool samas mitte kusagil korraga
talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kes või mis on jumal? Kas üldse jumal on olemas? Kas jumala olemasolu/ mitte olemasolu on võimalik tõestada? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Ateistlik positsioon:
kasutata, mis selle väite kummutab. · Kristlusele spetsiifiline kristoloogiline argument: Jeesuse Kristuse elu, nagu see on kirjas Uues Testamendis, tõestab tema usaldusväärsuse, nii et me võime olema kindlad selles, mida ta Jumala kohta ütleb. Pascali kihlvedu, mis ei ole küll jumalatõestus, püüab mänguteooria abil näidata, et Jumalasse uskumine on parim strateegia (mänguteooria): kui Jumalat ei ole olemas ja temasse uskuda, on sellest sündiv kahju väike. Kui aga Jumal on olemas ja temasse ei usuta, siis on kahju suur. Niisiis on Jumalasse uskumine nagu kindlustuspoliis. Inimestel on teisigi aluseid Jumalasse uskumiseks. Näiteks väidavad paljud, et nad on oma elus Jumala kohalolu otseselt tajunud. Mõned kirjutavad Jumala arvele oma tugevaid emotsioone või rabavaid taipamisi pärast palveid ja jumalateenistusi. Mõned kirjutavad Jumala mõju arvele sündmuste arengut oma elus ja hämmastavaid kokkusattumusi
saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on" Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ma olen nii see, millest ma mõtlen/kes ma olen, kui ka selle ületamine samal hetkel.
Kuid on ka esinenud jutustustes näiteks mõni looma- või linnukujutis, kes ei jäta jälgi endast liikudes. Traditsioonipäraselt võib eristada vähemalt kahte liiki vaimolendeid. Ühed rahutud surnud ilmutavad end sugulastele, tuttavatele ja teistele lähedastele. Nende ilmumine toimub tavaliselt piiratud ajal pärast surma ja nende rahustamiseks on võimalik kasutada tõrjemaagiat. Teistest kujuneb ehituse vaimolend, aardevalvur vms konkreetse kohaga seotud olend. Eestis on see nähtus sageli seotud vanade mõisate, losside või linnamajadega. Sagedamini võib kogeda kummituselamusi kohtades, kus on mõni inimene õnnetult surma saanud, surnuaedadel või erinevates kummituskohtades. Selliseks kohaks võib olla nii ehitis, maa-ala kui ka maa-alune käik, näiteks kanalisatsioon, katakombid, kaev jt. Üle maailma tuntud kummituskohad: Londoni Tower, St. Augustine’i tuletorn, Poveglia saar, Pennsylvania Ida Osariigi Vangla, Amityville’i
järeldused, näiteks Kolmainu Jumala olemuse kohta. Kuigi Abelard oli tark ja kõrgetasemeline nominalist, pole probleemi tänini suudetud kõiki rahuldaval viisil lahendada ja ehkki me enam ei kasuta keskaegset terminoloogiat, heitleme me sellega senini. FRANCIS BACON Eluaeg: 1617. saj Rahvus: inglane Tsitaadid: "Sõnad on vaid asjade kujutised, armuda neisse on kui armuda pildisse" ,,Pealiskaudne filosoofia kallutab inimvaimu ateismi poole, kuid filosoofilised sügavused toovad ta tagasi usu juurde." Teosed: esseed; Teaduste väärikusest ja suurendamisest; Novum Organum Filosoofia olemus: Francis Bacon oli keskaja filosoof, kelle silmis oli tolleaegne filosoofia täiesti kasutu targutamine. Ta üritas kasutada oma poliitilist mõjuvõimu teaduse arendamiseks.
kus.tartu.ee/files/Saumets_Kristlaste_valikud.pdf 2. Canterbury Anselm 2.1. Elulugu Canterbury Anselm ehk Anselm Canterburyst (1033 21. aprill 1109) oli Itaalia päritolu filosoof, teoloog ja kirikuisa, kes tegutses aastatel 10931109 Canterbury peapiiskopina. 2.2. Ontoloogiline argument Anselmi ontoloogiline argument põhineb ,,suurima mõeldava olendi" kontseptsioonil. Argument ise kõlas vastavalt: Inimene on suuteline kujutlema suurimat mõeldavat olendit. Suurim mõeldav olend eksisteerib ideena inimese peas. Reaalne eksistents on suurema väärtusega, kui eksistents ainult ideena. Järelikult saame me kujutleda olendit, kes on suurem kui suurim mõeldav olend. Olendit, kes eksisteerib ka reaalselt. Aga ei saa olla olemas suuremat olendit, kui suurim kujutletav olend. Järelikult eksisteerib suurim kujutletav olend ka reaalsuses. Anselm arvab, et mõned inimesed ei mõista Jumala olemasolu, kuna nad ei ole Jumala mõiste tähendusest aru saanud
Kui inimene katkestab mõtlemise, siis lakkab ta olemast, samas kui ta katkestaks liikumise, ei lakkaks ta olemast. Kui aga uurida neid asju, mille olemasolus saab veenduda vaid neid meeltega tajudes, siis saab veenduda, et inimene eksisteerib, kuna ta veendub asjade olemasolus mõtlemise, kahtlemise ja arutlemise käigus. Seega tajub inimene erinevaid kehi intellektiga ning oma vaimu on kõige kergem tajuda. Samas rõhutab Descartes, et inimese vaim eksib üsna tihti ning sageli on tõde raske uskuda. Kuuendas meditatsioonis arutleb autor materiaalsete asjade eksisteerimise üle. Meeleaistingud on Descartese arvates seotud kujutlusvõimega, st kui me suudame objekte ette kujutada, siis nad on olemas. Igal objektil, mida inimene tajub, tekib inimesega eriline seos inimese aju teeb meelelise tajumuse põhjal järeldusi. Järelikult ei peta meid meeled, sest siis oleks selleks petturiks Jumal, vaid me teeme mõnikord saadud info põhjal ekslikke järeldusi
külge. 14. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on tähendus/mõte? Kust see tuleb? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümberlükata? Kes või mis on jumal? Kes vastutab maailmas kurja eest, miks kurjus eksisteerib? 15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda.
pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism • Deism (ld. k. deus) on õpetus, mille järgi igavene ja kõikvõimas Jumal on küll maailma loonud, kuid edasi ta maailma asjadesse ei sekku ega ilmuta end. (Pole mõtet palvetada.) Maailm kulgeb omasoodu. Deism ei välista inimese surmajärgset elu. • Ateism tähendab jumalate ja muude üleloomulike olendite olemasolu eitamist või arusaama, et meil pole alust neisse uskuda. Üldjuhul eitab või ei usu ateist ka surmajärgset elu. 2 • Panteism (kr. k. pan – ‘kõik’) on vaade, mille järgi ebaisikuline ainujumal ja maailm on identsed. Jumala omadused (1) • isik • vaba toimija • mittemateriaalne • paratamatult eksisteeriv • igavene (ajatu) • muutumatu • lihtne Jumala omadused (2) • kõiketeadev (omnistsientne) • kõigeväeline (omnipotentne) • üleloomulik, teispoolne (transtsendentne)
järeldusi. See tähendab, et kui oleme midagi tunnetanud, siis lähtudes mõistusest, on võimalik mingist lähtealusest jõuda tõeni. 6.Descartes jõudis järelduseni, et ta ei ole täiuslik, kunas kahtles iseenda olemasolus. Et inimene saaks kahelda, peab eksisteerima ka täiuslikum olevus. Kuna ideed on antud Jumala poolt ja Jumal on täiuslik, siis on ka meie ideed täiuslikud ja maailmatunnetus reaalne ehk mitte petlik. Kui sellist täiuslikku olevust poleks olemas, oleks inimene ise lõpmatu, igavene ja kõiketeadja, mida ta paraku pole, sest ta tunnetab ise oma ebatäiuslikkust(näiteks kahtleb või kurvastab). Pealegi leiab Descartes, et tema mõistuslik loomus erineb kehalisest, st ta koosneb kahest loomusest, mis on samuti ebatäiuslikkuseks. Minu arust ei peaks kaasama Jumalat, kes ise on juba kaheldav,seletama meie endi, maailma ja meie sisu olemust, eksistentsi ja tõelisust
” 5. Tõestus Viimases tõestuses räägib Thomas eesmärgipärasusest. Ta ütleb: “Me näeme, et olendid, millel ei ole teadmist, sellised, nagu need, millest koosneb loodus, tegutsevad eesmärgipäraselt ja see on ilmne nende tegevuses alati või peaaegu alati samal viisil, ja tagab parima lõpptulemuse. Sellepärast on ilmne, et nad saavutavad oma eesmärgi plaanipäraselt ja mitte üksnes juhuslikult. Kuid millel ei ole teadmist, see ei saa liikuda eesmärgi suunas, kui teda ei juhi olend, kellel on teadmine ja mõistus; nagu noolt juhib vibumees. Nii on olemas mõistuslik olend, kelle kaudu kõik looduse olendid on suunatud oma eesmärkidele; ja seda me kutsume Jumalaks.”
Kuulatakse teise mõtteid ning pakutakse, surutakse ka endi omi peale. Psühhoanalüüsi alal rakendatakse ravikõnelust. Sest siin on võimetus kõneluseks otse lähteolukorraks, sellest lähtudes uuesti kõnelema õppimine tähendakski tervenemise protsessi. Haiguslik hälve, mis surub haige lõpuks täielikku abitusse, seisneb selles, et loomulik kommunikatsioon kaasmaailmaga on katkestatud luulkujutlustega. Haige on nii takerdunud neisse kujutlustesse, et ta ei oska enam tõeliselt kuulata teise keelt, nii väga toitub ta oma enese haiglastest ettekujutustest. Psühhoanalüütilise ravikõneluse omapäraks on see, et ta võtab ette ravimise kõnelemisvõimetusest, mis on siin haiguse eripäraks, just nimelt kõneluse enda kaudu. Siiski pole sellest protsessist õpitav lihtsalt ülekantav. Analüütik ei ole mitte lihtsalt kõneluspartner, vaid ka asjatundja,
V: Augustinus 10. Kellele on usk Jumalasse antud Augustinuse arvates? V: ainult väljavalituile, kellele Jumal on tahtud seda kinkida 11. Millises teoses kirjutab Augustinus: "Vaenlane valitses mu tahet ning oli teinud sellest ahela minu sidumiseks. Himu oli võrsunud rikutud tahtest, harjumus oli siginenud himudele järeleandmisest, ning paratamatus oli harjumusele mitte vastupanemise tagajärg."? V: "Pihtimused" 12. Mida on Augustinus aja kohta öelnud oma "Pihtimustes"? V: "Ajad on meie teadvuses, ja mujal ma neid ei näe" 13. Mida vastas Augustinus küsimusele: ,,Miks lõi Jumal maailma just sellel suvalisel ajahetkel?" V: ,,Aga sellel hetkel lõi ta ka aja" 14. Kes sõid ära Augustinuse noorpõlves ära varastatud pirnid, mida ta üles tunnistab oma teoses ,,Pihtimused"? V: sead 15. Millist mõistet Augustinus kasutab, rääkides Aadama ja Eeva isiklikust patust, mis
Kunstlikud asjad on need, mille võimalikkusest tegelikkuseks saamisel on vaja valmistajat. Näiteks erinevatest toiduainetest valmib koka käe läbi maitsev tort. 18. Aristotelese seisukohalt on eetiline loomutäius teatav sobilik keskmine. Selgitage seda mõtet. Aristoteles pidas sellega silmas inimese oskust erinevates olukordades mõistlikuks, piiripidavaks jääda. See tähendas, et ei tohiks langeda äärmustesse. Näiteks suhtlemisel ümbritsevate inimestega oleks mõistlik neisse sõbralikult suhtuda. Äärmused oleksid pugejalikkus ning kõigi vihkamine. Treeningutel ei tohi ka üle pingutada, vastasel juhul tekib ületreeningu efekt ja jõudlus langeb. Samas trenni üldse mitte tehes pole ka jõudlust. 19. Demokritos väitis, et tegelikult ei ole millelgi värvi, lõhna ega maitset. Selgitage seda mõtet. Demokritos väitis, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest. Maitset, värvi ja lõhna tajume
Kunstlikud asjad on need, mille võimalikkusest tegelikkuseks saamisel on vaja valmistajat. Näiteks erinevatest toiduainetest valmib koka käe läbi maitsev tort. 18. Aristotelese seisukohalt on eetiline loomutäius teatav sobilik keskmine. Selgitage seda mõtet. Aristoteles pidas sellega silmas inimese oskust erinevates olukordades mõistlikuks, piiripidavaks jääda. See tähendas, et ei tohiks langeda äärmustesse. Näiteks suhtlemisel ümbritsevate inimestega oleks mõistlik neisse sõbralikult suhtuda. Äärmused oleksid pugejalikkus ning kõigi vihkamine. Treeningutel ei tohi ka üle pingutada, vastasel juhul tekib ületreeningu efekt ja jõudlus langeb. Samas trenni üldse mitte tehes pole ka jõudlust. 19. Demokritos väitis, et tegelikult ei ole millelgi värvi, lõhna ega maitset. Selgitage seda mõtet. Demokritos väitis, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest. Maitset, värvi ja lõhna tajume üksnes seetõttu, et
Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda
Isiksus, kes pole loodusjõud, tung ega stiihia. Isiksuse sisemine konflik- jagunemine kolme erineva palge vahel (Jumal isa, Jumal poeg ja Pühavaim). Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Mina isiklikult arvan, et ei ole. Olematute asjade olematust ei ole võimalik tõestada. Ent samas on Jumala olemasolu tõestamiseks 4 klassikalist tõestuseviisi : ontoloogiline (1.Mul on idee täiuslikust olendist. 2 Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine, järelikult täiuslik olend eksisteerib. Anslem Canenbury`st). Aquino Thomas oli seisukohal, et Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine. Veel on olemas kausaalne tõestus (mis põhjustas asjade olemise?), kineetiline tõestus (mis pani asjad liikuma?) ja kosmoloogiline tõestus (mis tekitas korrapärase maailma?). Mis on teodiike? Teodiike ehk Teoditseia on Jumalaõiguse teooria. See tähendab Jumala õigustamist. Teodiike moraalse kurjuse kohta- vaba tahe. Jumal lõi meile vaba tahte , seega
Aquino Thomas on mõjutanud paljusid uusaja filosoofe ning paljusid tema ideid on võimalik kohata metafüüsikat, eetikat, loomuõigust ja poliitilisest teooriat uurides. Tema tuntuimate teoste hulka kuulub ka „Summa paganate vastu“ (Summa contra Gentiles) ning selles arutluses keskendun selle X-XII, XV peatükkidele. Summa paganate vastu arutleb peamiselt Jumalast ning sellest, kuidas võib inimene või mõni muu olend teada tema olemasolust. Aquino Thomas usutles, et inimene näeb asju, kui osa tervikust ning Jumalale mõeldes ei ole võimalik mõtelda terviklikumale asjale, kui tema. See aga näitab, et Jumala nimi on justkui meie alateadvuses. Kuuldes Jumala nime saame kohe aru, et tegemist on millegi suure ja terviklikuga ilma, et teda kunagi näinud oleksime. Jumala terviklikkusele viitabki see, et ilma teda nägemata või tundmata on võimalik mõistusega tunnetada ta olemasolu.
kehtiv, aga lähtudes ainult argumenti eeldustest oleks mõistlik eeldada, et järeldus on tõene; üldistus valimi kohta; järeldus ekstrapoleerib selle üldistuse kohta käivaks väiteks - Nagu kahtivuselgi: ei sõltu eelduste tõeväärtusest - Nagu kehtivusel: induktiivselt tugev argument annab põhjenduse järeldust uskuda, juhul kui eeldused tõesed - Oluline erinevus: deduktiivselt korrektse argumendi ja induktiivselt korrektse erinevus on see, et induktiivselt korrektse argumendi järeldus võib olla väär. Induktiivselt korrektse argumendi eeldused ei garanteeri järelduse tõesust, vaid muudavad selle tõenäoliseks. ARUTLUSVEAD - Arutlusvead on näivalt korrektsed arutluskäigud
lõppu. Usule ei ole õigustust, kuid sellel peab olema veenev alus. Ka mõistlikul umbusul peab olema alus, on ju asju, mida mõistlikud inimesed usuvad. Ka lause ,,ma tean" eeldab tihti seda, et mõistlikud inimesed selle all midagi tõe pähe võtavad. Mõistlikud inimesed usuvad asju, mida pole mõtet enam ja iga kord kontrollida. Näiteks käte olemasolu hommikul tõustes või seda, et maakera ikka veel ümmargune on. Antud lause väljendab sellisel juhul valmisolekut teatavaid asju uskuda. Wittgenstein filosofeeris tõe, kahtlemise, uskumise, keelemängude, kogemuste jne teemadel. Seda selleks, et ikkagi mõista täieliku tõe olemust ning selgitada, millal on mõtet asjades 20 kahelda ja millal me saame milleski tõesti kindlad olla, millised laused on tõesed, milliseid tuleks kontrollida. 21 Martin Heidegger tema tehnikakäsitlus Martin Heidegger käsitles oma hilisemates teostes päris palju tehnoloogiaga seotut. Ta ei
Nagu Descartese arutelust selgus, siis on nad olemas, kui on selged ja täpsed ehk me saame tajuda neid. Mina arvan, et ka sellised materiaalsed asjad eksisteerivad, mida me ei suuda tajuda, aga teame, et on olemas. Tänapäeval on kõik võimalik ning see, et me mõnda asja näinud ei ole või ei tea seda, ei tähenda, et seda poleks olemas. Kindlasti on, aga me pole lihtsalt kuulnud või jõudnud veel näha. Muidugi ei tasu liiga kergeusklik olla ja kõike uskuda, kuid olgem avatud uutele ideedele ja avastagem uusi asju. Kokkuvõte Esimese meditatsiooni põhiprobleem, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed, ei saanudki lõplikku lahendust. Descartes võttis pähe uue suuna, et meeled petavad, aga lõpuks jõudis ta selleni, et inimesed on oma harjumuste ohvrid ja hakkavad ikkagi nii mõtlema, nagu algul. Teise meditatsiooni probleem, kas inimene on seotud niivõrd oma keha ja meeltega, et ilma nendeta olla ei saa, ei saanud ka otsest vastust
Mõistus suudab haarata seda, mis on lõplik, ja AINULT süda seda, mis on lõpmatu. Tal on 2 mõtteviisi: 1) mõistusest lähtuv geomeetriavaim- kuidas inimene tajub matemaatikat, definitsioone jne. 2) lõplik ja peenetundelisuse vaim juhitud südamest ja võib tajuda asju lõpmatuses. Olulisema otsuse saab langetada süda (mitte organ), näiteks jumala olemasolu. Süda peab langetama otsuse jumala vastu või mitte pigem uskuda, sest kui polegi olemas, siis sa ei kaota midagi. Miks on oluline Jumala olemasolu uskumine? Defineerib, kuidas oma elu siin elame, kas igaveseks eluks vms või praegu hetkes üritame kõik võtta. Kui otsustab jumala kasuks, rajab inimene oma elu jumalale, ususse jumalasse, siis päästab see inimese kahe lõpmatuse vahelt ja olemasolu viletsusest (kahe lõpmatuse vahel), sest inimene on õnnetu olend, oma vaimu tõttu peaaegu nagu inglid ja madaluse tõttu peaaegu nagu loom.
headele tulemustele), st töötab. Kuid (Bertrand Russell juhtis sellele tähelepanu) arutlegem edasi: usk sellesse, et ta tõesti viib/viis headele tulemustele, on tõene siis, kui see usk, et kindel uskumus viib/viis headele tulemustele, viib headele tulemustele jne lõpmatuseni. Teisisõnu: uskumus on tõene siis, kui see on kasulik. Ent seda, kas konkreetne uskumus on kasulik, ei tea me ju absoluutse kindlusega. Me võime ainult uskuda, et see on kasulik. Uskumus on omakorda tõene siis, kui see on kasulik jne. Toome näiteks kolm esimest uskumust sellisest lõputust uskumuste reast. o Esiteks, ma usun, et see inimene on heatahtlik. o Teiseks, ma usun, et usk sellesse, et see inimene on heatahtlik, on kasulik. (Teisisõnu, ma usun, et esimene uskumus on kasulik.) o Kolmandaks, ma usun, et usk sellesse, et usk sellesse, et see inimene on heatahtlik, on kasulik, on kasulik
kui me selle sealt leiame või kui see sealt ise majapidajaks. uuesti esile kerkib, kuidas me teame, et see on · Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse? just see otsitu ja taasleitu?" 10 R VIII,15 · Maist tuleb kasutada (uti). · Usk · Jumalat tuleb maitsta (frui). · Ma usun selleks, et tunnetada; tunnetan, et · CARITAS JA CUPIDITAS uskuda. - Credo, ut intelligas; intellige ut credas. · Inimene on võrreldav palveränduriga taevase · Keskseks küsimuseks Augustinuse elus oli isamaa poole. Kuid sellel reisil kasutab inimene allumine autoriteedile. laevu ja vankreid, et saavutada eesmärki. · Pöördumine tähendab tema jaoks otsustavalt kiriku · Kuid ta ei tohi armuda vahendeisse. autoriteedi tunnustamist ja Pühakirja
määratlematu ning ta seisab üle kõige. Ütleb ka, et idee, see sõna, millega luuakse on algusest peale jumala juures ning seega on ta jumala poeg. Uus-Platonism * Platon ise ei loonud mingit süsteemi, vaid lihtsalt kirjutas mõtteid, kuid uus-platonismi puhul loodi ka süsteem. Uus-Platonism on kui religiooni süsteem, mis püüab intelligentselt ühendada religioosset mitmekesisust, püüdes takistada kristluse liigset levikut. -) Kuna Roomas oli selline seadus, et igaüks võib uskuda ükskõik millist jumalat, kuni nad tunnistavad jumalana ka keisrit, kuid kristlased olid need, kes hakkasid vastu keisri kui jumala tunnistamisele. * Uus-Platonistida jaoks on kõik materjaalne negatiivne, kristluse jaoks on vastupidiselt kõik mateeriast loodu hea. * Kristlased ütlesid, et sõnast sai mateeria, mis on hea kuid uus-platonistid ütlesid, et see on õnnetus kui sõnast saab mateeria. * On osad autorid, kes on justkui korraga kristlased ja uus-platonistid ning neist kõige
Russell ,,Miks ma kristlane ei ole?" Aquino Thomas "Teoloogia summa" Russel kirjutab oma essees "Miks ma kristlane ei ole?" jumala olemasolust ning kristlaste olemusest. Ta arvab,et kristlus põhineb hirmul, ning see on inimvaenulik. Ta tõestab, miks tänapäeva kristlased ei ole õiged kristlased. Ta kirjutab,et kristlus pigem pärsib maailma moraalset arengut. Moraalne olemiseks ei ole vaja olla usklik ning inimesed suudavad käituda üksteise vastu austusega ja heatahtlikkusega ka siis, kui nad ei karda põrgutuld, mis neile vastupidisel käitumisel osaks saaks. Kõik asjad peavad omama põhjust seega peab ka jumala olemasolul olema põhjus, seega ei saa jumal olla algpõhjuseks. See seab kahtluse alla kogu tema olemasolu. Kõikvõimsa jumala poolt loodu ei või olla ebatäiuslik, sest muidu ei saaks me siin elada, iga väiksemgi pisiasi, mis oleks loodud (ebatäiuslikult) teisiti kui ta on tegelikult loodud, väl
Võib-olla on kristlus teinud endale ,,karuteene" kujutades Jumalat maalidel (näiteks Michelangelo Sixtuse kabel). Olen kuulnud tihti noorte väiteid:" Loomulikult ma ei usu Jumalat halli habemega vanameest." Islamis ei tohi Jumalast kujusid või pilte teha ja ega samas ei tekigi küsimust:" Kas Jumal on olemas?" 2. Kui Paulus räägib armastusest Jumala vastu, siis kas see tähendab, et oli gay? Heteroseksuaalse mehena on mul raske uskuda, et Paulus gay oli. Uurisin 3 Moosese raamatu 20-ndat peatükki, et otsida vihjet Jumala suhtumisse homoseksuaalsesse suhtesse ja oma üllatuseks ei leidnud (või ei pannud tähele) sõnagi sellest. Järelikult Paulus võis olla gay kuna selles polnud midagi taunimisväärset. Samas on armastusel mitu tahku ja ka armastust on mitmesugust. Kui isa-poja suhe on normaalne ja poeg väidab, et armastab isa ja isa armastab poega, ei teki kellelgi mingeid eelarvamusi.
o põhjust, millel võiks lõpuks peatuda. Seda asjade viimast põhjust nimetatakse Jumalaks 3)Argumendid A1: Eeldus 1:Igal sündmusel on talle eelnev põhjus. Lihtpõhjuseid analüüsides ei saa kunagi vastuseni (sellega minnakse ajast tagasi) Järeldus- Peab olema algpõhjus, millele ei eelne ühtegi põhjust. A2- Eeldus 1Algpõhjus mõjutab kõiki järgnevaid tagajärgi Eeldus2 – Selleks peab omama täiuslikku võimsust Jumal- e. Täiuslikkus, kõikvõimsus, tahe, ülim headus-õiglus, kõiketeadmine 1) On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine – kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. 2) See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus
Kuid samasuguseid monaade , kui mina, on teisigi -teised inimesed. Inimesed moodustavad monaadide kogumikus ebatavalise erandi. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad,olgugi, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed. Võimekamalt monaadilt teisele liikumine on järkjärguline- monaade on lõputult. Siit järeldub, et monaad saab olla aktiivne, loov, tegutsev jõud.Monaad on mõtlev, tundmaõppiv, kujutlev, tajuv olend. Igamonaad eksisteerib igal hetkel ajas. Kui monaad teatudhetkel lakkaks tegutsemast, siis ta ei saaks eksisteerida, nagumateriaalne asi ei saaks eksisteerida ilma ulatuvuseta. Hetkel , kui monaadil ei olnud "teadvuslikke tajusid", olid tal"teadvusetud tajud". Seda seletab L. järgmiselt. Kui veskitöötab korralikult, uinub mölder magama. Kuid niipea kuiveski seisma jääb, ärkab mölder. Ta peab unesmitteteadvuslikult tajuma veski rataste mürinat
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused I Minu jaoks on kõige sobivamaks stiiliks allajoonimine, kuna see on kõige kiirem ning minu jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam meetod. 1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen a) Kõik see, mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline Vastu: Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinktselt. 3. tal pole keha, ja üldse pole mingit maailma ega kohta,
mürgita ja õhtuti jääme magama ilma vähimagi kahtluseta selles, et hommikul ärkame samas voodis. Näeme, nagu sugupõlved enne meid, et päike tõuseb hommikul. See empiiriline fakt on ilmne ja vankumatu, sest see kuulub meie igapäeva kogemusse juba lapsest peale. Aga kas võib tõsiasjast, et päike on seni hommikuti tõusnud, täie kindlusega ja vaieldamatult järeldada, et päike ka homme tõuseb? Hume vastab: EI! Sest mis alust on uskuda, et see, mis toimus minevikus, kordub ka tulevikus? Mis alusel me liidame paratamatuse sidemetega üksteise külge kõik eelnevad, juba toimunud päikesetõusud ning homse päikesetõusu, mida pole veel toimunud? Kas meil on mingit alust uskuda, et reaalsus on alluv seaduspärale ja muutumatusele? Hume: selleks puudub meil igasugune alus. Et usk reaalsuse seaduspärasse oleks Hume vaatevinklist põhjendatud, peab olema võimalik seda tuletada vahetust kogemusest, lõppkokkuvõttes muljest
”- inimese vaba tahte tõttu, kord tuleb aeg mil valitseb õiglus, õiglus võidab teispoolsuses, jumala teod on mõistetamatud ■ Keskaja filosoofia põhiprobleem: 1)usu ja mõistuse vahekord 2)kas Jumala olemasolu saab tõestada 3)universaalide olemasolu ■ Usu ja mõistuse vahekord 1)credo quia absurdum- usun, sest see on absurdne 2)credo ut intellegam- usun selleks et mõista 3)intellego ut credam- mõistan selleks et uskuda ■ Jumala olemasolu tõestused: ■ 1. ontoloogiline (tõsiselt olev) argument- Anselm Canteburyst, jumal on miski millest enamat pole võimalik mõelda, olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu, tegelik olemasolu on midagi enamat kui mõeldav olemasolu ■ 2.algpõhjuse argument- kui ei oleks esimest põhjust, ei oleks ka järgnevaid, igal
annaabi.ee 
