Komöödia-koomilise sisuga(tunnused:lõppeb õnnelikult,traagika on sees) Miniatuur-lühike,napp sündmustik(Tunnused:detailne sõnastus) Muinasjutt-väljamõeldis,üleloomulik(tunnused:lõppeb hästi,pahad saavad peksa,algab``Elas kord``,``kuskil maal``,lõppeb ``Kui nad surnud ei ole`` Muistend-rahvaluule liik,kindel aeg,koht,inimene(tunnused:Olendid,fantastiline maa) Mõistatus-rahvaluule liik,varjatud tundemärgid(tunnused:mõista mõista mis see on) Müüt-usundiga seotud,fantastiline jutustus(tunnused:loodusnähtused,jumalad,pooljumalad,elu tekkimine) Naljand-rahvaluule liik,naljakas,lühike(tunnused:naljakas,humoristlik) Novell-tiheda sündmustikuga,(tunnused:lühike,humoorikas,naljakasisuga) Poeem-lüroeepika zanr(tunnused:pikem,luuleteos,lüüriline) Romaan-ulatuslik jutustus,kirjutatud proosas(tunnused:avar elukujutus,keerukas sündmustik) Tragöödia-kurbmäng,näidend(tunnused:Hukkub keegi,ebavõrdne)
tegevustele o Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga; o Taoismi põhiteos on "Daodejing" ("Raamat teost ja väest"); o Vana pärimuse järgi arvatakse, et selle autoriks on 6. saj elanud Laozi, keda peetakse ka taoismi rajajaks. Laozi Leviala ja sümbolid o Taoism on levinud praegustel Hiina aladel, aga ta on ka tugevasti mõjutanud Korea, Jaapani ja Kagu- Aasia maade kultuuri; o Selle usundiga on seotud ka yin ja yang, taoistlik alkeemia, taoistlik meditsiin jpm. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Yin ja Yang Taoistlik meditsiin TÄNAN KUULAMAST J A VAATAMAST
kunst on seotud usundiga- maagilised toimingud , animism kunst aitas samastuda loomaga Funktsioonid: Naudinguline e. elamuslik Tunnetuslik Ei saa peale suruda Kasvatuslik funktsioon kasvatab indiviide KUNSTILIIGID Arhitektuur e. ehituskunst Opereerib ruumiga Varju mäng Arhitektuur jaguneb kaheks. kiriklik e. sakraalarhitektuur & ilmalik e. profaane arhitektuur kiriklik: kirikud , kloostrid ,kabelid.. ilmalik: kindlustusarh. , elamusarh. Tööstusarh. .. SKULPTUUR Vabaplastika, monumentaalskulptuur,ehitusplastika,assamblaazikunst,installatsioonikunst skulptuur on muidu - kolmemõõtmeline , kombitav , vaadatav ja konkreeten kuju saamisvõimalused on modelleerimine e. voolimine ja väljaraiumine . reljeefe: kõrgreljeef vormid peaaegu üleni välja töötatud pool-ja madalrel. (rahad, mündid) süvendrelj...
nimetatud ainult Tarapitha või Taara. Hilisemal ajal austati veel Ukut Hing Hing oli inimese isikupära kandja. Magamise ajal hing võis kehast lahkuda ja asuda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Oli usk hauatagusesse ellu. Surnule pandi hauda ehted, tööriistad, tarberiistad, relvad, toitu. Eestlaste muinasusund Eestlaste muinasusundit tuntakse halvasti. Muistsed usundeid kajastavad allikad on vähe säilinud. Usundiga seotud arheoloogilised kinnismuistendid: kalmed, hiiekohad, ohvrikivid, allikad. Ennustamine, nõidumine ja maagia Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne muu ettevõtmise tulemust. Seda tulemust püüti mõjutada ohvritoomise või nõidumise abil. Maagia püüdis mõjutadaseoseid asjade ja nähtuste vahel. Tähtsal kohal oli ravimaagia. Ohvripaigad Vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikkust püütinsaavutada andide toomisega ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad.
Kunsti tekkimine Imanuel Kant: "Kunst on "mäng", mis aitab tõsielust eemalduda." Seoses usundiga, maagia, animism (maskid, kehamaalingud) rituaalidega seoses, arenesid hiljem kunsti ja teaduse alged. Esteetiline vajadus inimesse sissekodeeritud Kunsti ülesanded: eneseväljendus, vajadus muuta maailma jne, olla isikupärane, pärand järeltulevatele põlvedele. Kunst on suhtlemisvahend ja on universaalne. Kunstil on olnud sotsiaalne funktsioon- mõjutada. Kunst oli ideoloogia kandja. Ideoloogiline sots. realism, natsi-Saksamaa
2.5 milj. a. tagasi hakkas valmistama esimesi tööriistu. Kiviaeg – esiaja vanim ja pikim ajajärk Jaguneb: Vanem kiviaeg e. paleoliitikum Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum Noorem kiviaeg e. neoliitikum Kunsti tekke algus u 40 000 a. eKr. Vanema kiviaja nooremas ajajärgus. Miks hakkas inimene kunstiga tegelema? Eneseväljenduse tahe Rituaalide teostus Kogemuste edasiandmine Kõige tõenäolisemalt tekkis kunst seoses usundiga ja maagiaga. Skulptuur ~40 000-20 000 eKr. Leitud lihtsaid ja algelisi looma- ja inimesekujutisi. Materjal: luu, savi, pehme kivi. Ümarplastika ja reljeef. Valmistati usulistel eesmärkidel. Skulptuur Peamiselt naiste kujud. Rõhutati kehaosi, mis olid seotud viljakusega. Ebaolulised kehaosad välja töötlemata. Tuntuim nn. Willendorfi Veenus. Leitud ka koopareljeefe loomadest. Koopamaalid ~20 000-10 000 a. eKr
KT Egiptuse kunstist 1.Egiptuse kõrgkultuuri tekkimise aeg (aastatuhat) ja koht (geograafiline piirkond); 2.Haudehitised Mastaba, astmikpüramiid, püramiid, kaljuhauatüüp; 3. Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses 4. Püramiidide ehitusmaterjal; 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik?; 6.Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? 7.Sfinks; 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) ; 9. Egiptuse pinnakunsti koloriit ja seal kujutatud stseenid, teemad (vaarao linnujahil, vaarao
ole. (Erineb tavakõnest, kasutatakse tüüpilisi alguse ja lõpuvormeleid ja kujundeid) · Jutud, mida proovitakse esitada võimalikult tõsielulisena. (vesluse ja arutelu osaks, mitte kuulamiseks. kuulajale suunatud: neis püütakse võimalikult täpselt näidata tõsielureegleid, juhtumisi ja olukordi nende konkreetsuses. Nende juttude kaudu arutletakse ja vaieldakse maailmaasjade üle) Väga oluline aspekt juttude liigitamisel on jutu seos maailmapildiga: kuidas peegeldub neis seos usundiga, milline seos on neis tõsielu ja üleloomulikuks peetava maailma vahel. Rahvajutu seos jutuvälise tõsieluga: Muistend: seotud usundiga, teabefunktsioon (uskumiseks!), esitab eetilisi põhimõtteid (nt karistuse saamine millegi tegemise pärast), määratletud tegevusaeg ja koht, üleloomulikud asjad on reaalses elus tajutavad olnud, tänapäevastes muistendites nt ufo- lood, vampiirid. Pajatus: stiililt rahulik, tegevusaeg lähiminevik, tegelane konkreetne ja kuulajale tuttav
Mina ja Religioon Mis on religioon? Religioon on uskumiste, tavade ja normide süsteem mille keskmeks on üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Sõna religioon on enamasti seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio, mille etümoloogia on vaieldav. Tänapäeval jälitab religioon meid kõiki, olgugi et enamik meist arvab, et on ka palju tähtsamaid asju. Näiteks mina, kes ma olen ateist. Religioon eksisteerib kogu maailmas ja ilmneb uskumuste ja uskude näol. Minu arvates religiooni peale sundida ja soodustada ei saa, selle valib iga inimene endale ise. Kui siis saab seda ainult füüsilise pealesurumise teel
luule Metafoor tähenduse ülekandmine sarnasuse alusel Miljöö keskkond. teoses aeg/ruum Muinasjutt rahvajutu põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest ja kus on üleloomulikud olendid või asjad (nõiad, võlukepike, haldjad jne) Muistend rahvaluule liik, mis seletab millegi tekkimist või loomist Mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest või nähtusest varjatud kujul rea tundemärke. Koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest Naljand rahvaluule liik: lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt Novell tiheda sündmustiku ja vähese tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja lõpeb puändiga Puänt üllatuslik lõpplahendus Realism kirjandussuund, mis taotleb tegelikkuse võimalikult täpset kujutamist
Mida ma arvan religioonist ja usklikest Iga inimene puutub kokku oma elus usundiga. See on lai ning huvitav mõiste, mis hõlmab paljusid valdkondi. Inimesed on alati otsinud põhjuseid maailmakorralduse ja selles juhtuva kohta. Kuidas maailm üldse alguse sai ja teised taolised küsimused. Üks seletuskatseid ongi usund. See on kogum tõekspidamisi, millega proovitakse seletada elunähtusi. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale.
Egiptuse ja Mesopotaamia uskude ühis ja erijooned Paljude maailma religioonide vahel võib olla mitmeid eri- kui ka ühisjooni. Nii esineb ka egiptuse ja mesopotaamia uskude vahel sarnasusi, kuid siiski on tegemist kahe erineva usundiga. Leidub erinevusi nii jumalate kujutamisel, surmajärgsuses kui ka usu tähtsuses rahva jaoks. Kõige suurem erinevus kahe usundi vahel peitubki jumalates, nende kujutamises ja tähtsuses. Egiptuses võisid jumalad olla nii zoomorfsed ehk loomakujulised kui ka antropomorfsed ehk inimesekujulised, vahele võidi aga ühte jumalat ka mitmeti kujutada. Samas võidi kahte erinevat jumalat üheks pidada. Näiteks võidi taevajumalat Horost pidada
pidades religioosseid pühi, kus tehakse ka mitmesuguseid usuga seotud rituaale. Muidugi eksisteerib selle religiooni raames (nagu kõigis teisteski uskudes) ka nõidus. Tervendatakse haigeid, võetakse ära needusi ja tehakse muidki uskudele omaseid toiminguid. Eksisteerivad kurjad bokorid, kes tegelevad musta maagiaga. Selle religiooniga on üsna koledaid asju seotud, kuid arvatavasti siiski mitte rohkem, kui kristluse, islami või mõne muu "suure" usundiga. Igaühel neist on oma maagilise tegutsemise süsteem nagu voodoolgi. Eesmärk rituaalid on võtta ühendust vaimus, et saada nende teene, pakkudes neile loomade ohverdusi ja kingitused, et saada abi vormis rikkalikumad toidu, kõrgem elatustase ja parem tervis. Voodoo preestrid võivad olla nii meessoost kui naissoost. Nende funktsioonid on peamiselt: tervendav, rituaale, usulisi tseremooniaid helistada. Voodoo templeid nimetatakse hounfour (või humfort)
vägilasmuistendid on seotud Nt: Kalevipojaga. Kohamuistendid jutustavad järvede, kivide või puude tekkimist vms. Ajaloolised muistendid on seotud ajalooliste sündmustega ja inimestega. 9. Mõistatus lühivorm, annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal tuleb arvata. Ta koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest. Esitati ajaviiteks või taibukese prooviks. 10. Mõtteriim parallelism. 11. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad. Räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtudest jms. 12. Naljand lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Tema sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. 13. Parallelism - regivärsilisele rahvalaule iseloomulik võte. Värsirühmade grupeerimise sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. 14
Umbes 40 000 a. tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimesega sarnanev tarkinimene e. Homo sapiens, kel oli arenenum aju ja kes valmistas võrreldes oma eellastega täiuslikumaid tööriistu. Arvatakse et see liik võis välja kujuneda enam kui 100 000.a. tagasi Aafrikas. Eri maailmajagudes kujunesid välja inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kuni noorema kiviajani oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kalapüük, tegeldi korilusega. Koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Neist tuntuimaks oli Willendorfi Venus (pärit 24-22 000 a eKr). Sugukonnas oli tähtis roll naisel. Mõnevõrra hiljem hakati tegema koopamaalinguid. Neist tähelepanuväärseimad asuvad Hispaanias ja Prantsusmaal Altamira ja Lascaux koobastes. Kujutati peamiselt mitmesuguseid jahiloomi eriti piisoneid ja põhjapõtru. Nooremal kiviajal e
Testamendist. 2. Talmudi-heebrea keel selles keeles on kirjutatud talmud ja rohkesti muud juutide teoloogilist ja õpetlikku kirjandust. 3. Uusheebrea keel hakati kasutama keskajal. Sajandite jooksul on heebrea keel käibekeelena välja surnud. Siiski ei ole see täielikult unustuste hõlma vajunud, kuna keelt kasutatakse palju õpetlaste seas ja kirikukeelena. Eestkätt on heebrea keel juutide püha keel ning seega tihedalt seotud selle usundiga. Esimestel sajanditel hääbus heebrea keel kõnekeelena. See taaselustati 19. sajandil ning seda rikastati aramea keele usuelementide ja rahvusvaheliste sõnadega. Seda arenemiskuju nimetatakse irviidiks. KEELE ERIPÄRA Keeles puuduvad käänded. Aluse ja sihitise eristamiseks kasutatakse ainult sõnajärge ja eessõnu. Omastav kääne on asendatud semiidi keeltele omane status constructus (heebrea keeles `juurdelisamine'). Sellele vastandub status absolutus
metallisulami pronksi järgi. Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas umbes 4000 aastat tagasi. Pronks on hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Pronksiajal loodi palju kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest, lainelistest joontest jne. Erilise tähelepanu alla seati ehted, mis olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne'i poolsaare välju Prantsusmaal. Poolsaare hilisemate asukate keltide keeles tähendab see pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid-algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid pühadesse paikadesse, millest moodustusid keerukad ehitised-kromlehhid. Eriti tuntud on Stonehenge. Arvatakse, et seal austati päikest
mõõdukust. Taoism rõhutas inimese vabadust ja sõltumatust ühiskonnast ning pidas viimast loodusega võrreldes ebaloomulikuks ja suhteliseks. Inimesel pole mõtet sekkuda asjade loomulikku käiku, vaid õigem on elada lihtsalt looduslähedast elu. Need mõlemad vastandlikud õpetused täiendasid üksteist, näiteks nõnda, et välispidiselt elatakse konfutsianismi, seesmiselt aga taoismi põhimõtete järgi. 3. sajandil hakkas levima budism, varsti küll eelneva kahe peamise usundiga segunedes. Arhitektuuri omapära Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur. Puit võimaldab võrreldamatut paindlikkust, kohandatavust ja mitmekülgsust. Üheks iseloomulikumaks hooneelemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega kaunistatud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Kivist ehituskunsti iseloomulikeim esindaja on müür. Müüridega ümbritseti losse, templeid, kloostreid,
MUISEND TEGELASTEKS ELAVAKS PEETUD OLENDID PÕHINEB FAKTIL RAHVALUULE LIIK MIS ANNAB OLENDIST,ESEMEST,NÄHTU-SEST MÕISTATUS VÕI OLUKORRAST TUNDEMÄRKE-MILLE PÕHJAL ARVATA,MILLEGA TEGU REGIVÄRSILISELE RAHVALAULULE ISELOOMULIK VÕTE MÕTTERIIM VÄRIRÜHMADE GRUPEERIMINE SISU JA VORMI PÕHJAL USUNDIGA SEOTUD JUTUSTUS TEGELASTEKS-POOLJUMALAD, MÜÜT JUMALAD.RÄÄGIB MAAILMA JA ELU TEKKEST NT: ,,KOIT JA HÄMARIK" ALGRIIM,SARNASTE KONSONANTIDE KORDUS SÕNADE ALLITERATSIOON ALGUL VÄRSIS NT: VENDA KUULIS,VASTA KOSTIS JUTUSTAV LUULETEOS , MÕISTET ON KASUTATUD EEPOSE,BALLAADI LUGULAUL JA POEEMI TÄHENDUSES
religiooni teenistuses. Kõige konfutsianismi, seesmiselt aga taoismi viima ootamatu selgenemiseni, tõelise keerukam ja fantaasiarikkam on põhimõtete järgi. 3. sajandil hakkas levima arusaamiseni. hinduismi mütoloogia, kus oli budism, varsti küll eelneva kahe peamise kolm peajumalat (Brahma, Visnu usundiga segunedes. ja Siva) ja arvutu hulk teisi jumalaid. Hilisemal ajal taganes budism islami ja hinduismi ees. 3. Arhitektuuri omapära Linnad olid reeglipärase Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale Templite eeskujudeks olid talumajad. planeeringuga, olemas olid palkkonstruktsioonile
minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, aga ka muistend, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest,loodusnähtudest. 9. Muistend rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaama loodusnähtudest ja ühiskonnast. 10. Lüürika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab elamuslikkus ja mõtete, tunnete ja meeleolude vahetu esitamine. 11. Sonett 13
Igal kogudusel on enamasti olemas oma juht, kes on õppinud religiooni õpetamise metoodikaid. Kuid arvatavasti ei saa seda teha täielikult läbi interneti, et omandada paber. Suurem osa infost moodustaksid tekstid. Tekste võib mitmeti mõista ja see võib põhjustada virtuaalkoguduses igas liikmes omad, mingid teised arusaamad. Seda kõike annab muidugi vältida täiendavate tekstide ja küsimuste esitamise võimalustega. Sõltuvalt usundist käivad iga usundiga kaasas rituaalid. Mõningail neist on võimalik omapäi talitada, samas mõned nõuavad kogukondlikku koosviibimist. Siit tuleb üks virtuaalse maailma suurimaid probleeme inimesed ei kohtu näost näkku. Religiooni puhul on tihti tähtis ka ligemese tunnetus, otsene kontakt näost näkku. Internetis oleva koguduse liikmed aga ei näeks ega tunneks üksteist. Vaevalt nõndaviisi saab tekkida mingine hoolivustunne teiste koguduse liikmete suhtes.
lähedust, kes on loonud meid oma näo järgi, ta otsatu armu hingust, kes ta meid igaveses õndsuses hõljudes kannab ja hoiab, mu sõber!" See katke raamatust ,,Noore Wertheri kannatused" kannab endas ilmekalt teist võimalust maailma keerukustele läheneda. Nimelt püüab küllaltki suur osa inimestest maailma läbi usundi mõista. Jah, päris kindlasti on selline viis mõnevõrra ebakindlam kui teaduslik viis, sest usundiga ei saa teha mitmekordseid katseid ja seeläbi midagi tõestada. Usundi tõestus on siiras usk, mida ühegi masinaga mõõta, ega arvutada ei saa. Ütleb ju Piibelgi: ,,Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus." Seega on võib väita, et usundiline maailm on mõne võrra tundelisem, müstilisem ja ehk ka õnnelikum. Tundub tõesti, et religioossed inimesed on nii-öelda teadusinimestest ka mõnevõrra õnnelikumad, vähemalt väidab Ameerika
,,Minu Maroko" Kätlin Hommik-Mrabte Kätlin on noor eesti naine, kes muutis oma usku. Juba lapsest peale tundis ta, et kristlus ei pakku talle tema küsimustele vastuseid, esineb vasturääkivusi. Erinevaid usundeid uurides oli ta välja jätnud islami, sest selle kohta levib igasuguseid arvamusi. Kuid pärast gümnaasiumi lõppu siirdus Kätlin Taani lapsehoidjaks. Seal puutus ta kokku islamiusuga. Hankis endale koraani ning tutvus usundiga lähemalt. Ta avastas, et koraan toob talle vastused tema küsimustele, kuid naine soovis tungida sügavamale koraani tõdedeni. Ta läks Pariisi ülikooli araabia keelt õppima. Pariisis pani teda imestama see, et koolides on keelatud kanda oma usule omaseid esemeid, kuid kõikide religioonide austajad võtavad osa kristlikest pühadest, nagu nt jõulud. Isegi vanemad, kes tulevad oma lastele järgi, peavad ususümbolid ära võtma.
Ehitamise ajal jäeti püramiidi sisse käigud, mis viisid sügavale püramiidi sisemusse hauakambrisse. Pärast matust need maskeeriti ja suleti hoolikalt. Püramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis päikese käes ilusti helkisid, kuid tänapäevaks on kiviplaate säilinud ainult Chephreni püramiidi tipuosas. Mööda siledaks lihvitud kiviplaate sai vaarao samuti taevani tõusta. 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik? VanaEgiptuses peeti väga oluliseks keha säilitamist pärast inimese surma. Vanad egiptlased uskusid, et pärast surma lähevad inimeste kehad taevalaotusse tähtede juurde, kus nad oma jumalatega kohtuvad. Seetõttu oligi oluline, et keha oleks ka pärast surma veel olemas. Et ära hoida laipade kõdunemist, kasutasid vanad egiptlased mumifitseerimist. Arvatakse, et mumifitseerimise kunst ei ole tulnud üleöö, selleks on kulunud mitmeid generatsioone. 6
prohvetite kaudu aegade algusest peale. Islam tähendab ka "rahu". kui palju on maailmas moslemeid: Kokku on maailmas u miljard moslemit 30% Indias, 20% Põhja- Aafrikas, 18% Araabias, 17% Kagu-Aasias, 10% Kaug-Idas. islami olulisimad sümbolid: Täht ja noorkuu, Roheline värv üleüldiselt, Koraan, Sahada 2) Mis on sarnast ja mis erinevat islami ja kristluse/ islami ja juutluse vahel: Sarnasused: Tegemist on monoteistliku usundiga, nagu ka kristlus ja judaism. Islam järgib paljuski ka samu põhimõtteid, mida järgivad juudid ja kristlased. Kõigil on ainu jumal (Jumalad: Judaism: Jumal Jahve, Islam: Jumal Allah, Kristlus: Jumal). Kõigil on kirikud, kus palvetatakse. Erinevused: Suurimaks erinevuseks islami ja kristluse vahel ongi see, et kristlased peavad Jeesust Jumala pojaks, moslemite jaoks on ta aga samasugune prohvet nagu näiteks Aabraham vôi Mooses. islami seaduste
2) Veedade kirjandusele järgneb eeposte ajastu kirjandus (4. saj eKr 4. saj pKr), mille olulisemad eeposed on "Mahabharata" ja "Ramajana". "Mahabharata" on maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega. Veedadega võrreldes on eepose usuline maailmapilt erinev. Tegemist on hinduismi ehk hindu usundiga. Tekivad uued jumalad, kes lükkavad kõrvale veedade jumalad. Peamine jumal hinduismis on Visnu, Siva ja Brahma. Kujunes ka käsitus Visnu taastulekust ja avataaradest, kes on Visnu taastulekukujud. Olulisemad avataarad on Krisna ja Rama. "Ramajana" on võrreldes ,,Mahabharataga" väiksem, koosnedes 24 000 slokast. Pärimuse järgi on selle loonud muistne luuletaja Valmiki. (,,Mahabharata" autorit ei ole suudetud tuvastada). 3) 4
vajaliku interjööri moodustasidki ilmselt maalingud. Nad võisid olla teatud jahimaagiliste kombetalituste objektiks. Näiteks kui austraalia aborigeenid lähevad kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma. Samast ajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised
Ta näeb tsivilisatsioonis üldist kultuuripiirkonda, mille moodustab sarnane kultuurikeskkond. (Huntington, 1999) Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga
Homo sapiens. Usund kiviaja inimesed olid loodusega väga lähedalt seotud. Ümbritsevas maailmas kogeti palju salapärast, mida ei osatud seletada. Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekkis kujutelm, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et kõigel on oma hing. Surm tähendas und, mil hing oli kehast jäädavalt lahkunud. Kunst osaliselt koos usundiga tekkis ka kunst. Inimesed olid loodusega tihedalt seotud ja küttimise tulemusena kujunesid välja koopamaalingud (kaasati ka värve), esimesed joonised kraabiti muidugi luule, sarvele või kivile. Mitmesugustest materjalidest (nt. luu ja kivi) arenesid välja skulptuurid. Tekkis käsitöö, ajapikku hakati kaunistama ka tööriistu. 3. Tsivilisatsioonid. Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond.
ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Menhir Stonehenge kaasajal Stonehenge'i Megaliidi rekonstruktsioon d Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised - kromlehhid
Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid napid vihjed vanemates kirjalikes allikates, peamiselt aga 19. sajandi lõpul ja osaliselt hiljemgi rahvasuust kogutud pärimused ja rahvaluule. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesu- gused arheoloogilised kinnismuistised, nagu kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Neist enam on uuritud kalmeid, mis annavad teavet nii matmiskommetest, surnutesse suhtumisest kui ka ettekujutusest surmajärgse elu kohta. Meie muinasusundi uurimisel omavad suurt tähtsust ka liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused.Üheks muinasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli vägi
Enamasti on muinasjutud õnneliku lõpuga. Muistend- rahvaluuule liik, mille sündmustik on seotud kinda koha, aja, inimeste või sündmustega. Mõistatus- rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Koosneb kahest osast : küsimusest ja vastusest. Mõtteriim- regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Müüt- usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad vüi pooljumalad ning räägib maailma ja elu tekkimisesst, loodusnähtustest jms. Naljand- lühike, humoristliku ja satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt sõsielune. Olulisel kohale on liialdused, sõnamäng ja kiimoika mäng. Novell- tiheda sõndmustiku ja väheste teelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga.
eluviisiga. Nad olid loodusega väga tihedalt seotud ning tundsid hästi oma kodupaiga loomi ja taimi. Samas kogesid kiviaja asukad maailmas ja elus palju salapärast, mida ei osatud seletada. Seetõttu tekkis usk üleloomulikesse jõududesse ja looduse hingestatusesse. Et pälvida hinge teatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ning neile pandi hauda kaasa esemeid, mida võis teispoolsuses vaja minna: tööriistu, tarbeesemeid, ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Tõelisteks kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja (u 30 000 a. eKr) luust ja kivist pisiskulptuure, mille seas on kõige rohkem naisekujukesi (nt Willendorfi Venus). Mõni aeg hiljem hakati tegema koopamaale (nt Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal). Maaliti mitmesuguseid jahiloomi; maalingud võisid olla seotud ka usku-musega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada.
Ühisest varast võis naine 1/3 enda omaks pidada. Kui lapsi polnud, pälvis terve vara naine, kui ta mees suri. · Valitsejate perekonnad-Vaaraodel oli palju naisi, esile tõusis neist üks, see oli enamasti perenaine, vaarao õde.Ta oli võrdväärne vaaraoga, võis isegi rigiasjadel vahel kaasa rääkida. · Naistel oli kõrge positsioon 8.Mis on Giza püramiidid, Kuningate org, muumia, sarkofaag, balsameerimine? Kuidas on need mõisted seotud Egiptuse usundiga? · Giza püramiidid- on püramiidide grupp Gizas, Memphise lähedal Sinna maeti vaaraoid, · Kuningate org- hilisem vaaraode matmispaik, kuhu nad maeti kaljuhaudadesse. Teeba lähedal · Muumia- palsameeritud inimene(vaarao) parema säilimise nimel · Sarkofaag- suur kivist muumia kaitseehitis · Balsameerimine- surnukehasid säilitama Usuti surmajärgsesse ellu, ja sellepärast hakati korraldama matuse rituaale, need kõik mõisted kuuluvad selle juurde
V: kristlased 18. Millise gnostikuga vaidles Irenaeus? V: Valentinosega 19. Kelle kaudu tuli surm ja kelle kaudu elu Irenaeuse järgi? V: ,,Surm tuli Eeva, elu Maarja kaudu" 20. Millise linna kogudus on Irenaeuse arvates ,,kristliku tõe keskuseks ja mõõdupuuks"? V: Rooma linna kogudus Augustinus (354-430) 1. Kus Augustinus sündis? V: Kartaagos (tänapäeva Alzeeria ala) 2. Milline vanarooma kõnemees oli Augustinuse lemmik? V: Cicero 3. Millise usundiga tutvus Augustinus noorpõlves? V: manilusega ehk pärsia usundiga 4. Millise katoliiklasega tutvus Augustinus Milanos, kuhu ta oli määratud retoorikaprofessoriks? V: Ambrosiusega 5. Mis on Augustinuse peateosed? V: Confessiones ehk "Pihtimused" ja De Civitate Dei ehk "Jumala riigist" 6. Mis linna piiskopina Augustinus suri? V: Hippo linna 7. Kas õilsa eesmärgi saavutamiseks võib vajadusel kasutada ka jõudu Augustinuse arvates? V: jah 8
2) Lascaux koobas Prantsusmaal (II ms alguses 1940 avastatud) ~17000 a. vanad kütitavad loomad, vähe inimesi 3) Vanim leiukoht (19.saj lõpus) on Altamira Põhja-Hispaanias (~12 000 a vana) On leitud ka väga vanu kivist ja luust loomakujukesi (30-40 000 a. vanad) Suuremad kujud on tehtud savist ja on purunenud. Esimesed tarbekunsti leiud aukudega teokarbid Vahemere äärest Willendorfi Veenus (30 000. a vana) Koopamaale seostatakse usundiga 1) jahimaagia 2) viljakusmaagia mänguteooriaga 18.saj. Kunstil puuduvad tagamaad ja see on mängulustist tingitud. Altamira koopas on nt värvilised lained. Mesoliitikum ja neoliitikum Mesoliitikum algab jääkilbi sulamisega 10 000 eKr, lõpuks üleminek toomiseluviisile. Neoliitikum lõpeb metallide kasutuselevõtuga (pronks) Pronks levib 3. at eKr laiemalt lõunapoolsemates maades. Eestis lõpeb neoliitikum 2. at eKr.
Samuti erineb paikkonniti samaani roll ja mõjuvõim. Samaan on ravitseja, ta viib läbi matusetalitus, ennustab tulevikku, kaitseb kogukonda erinevate hädaohtude eest ja muud. Arvatakse, et samanism on olnud üks vanimaid religioosseid praktikaid, mis oli tuntud juba hiljemalt nooremal kiviajal. Tänapäeval on samanism pigem levinud väheste traditsionaalsete kultuuride juures. Samanismi puhul ei ole tegemist ühtlustatud usundiga, vaid erinevates ühiskondades ja kultuurides esineva usulise tunnetuse ja tegevuse vormiga. Kuid tuleb ette lausa hämmastavaid samasusi maailma eri paikade samanistlike tavade ja tõekspidamiste juures. Näiteks võib leida sarnasusi nii põhja-polaaralade kui ka Amasoonia ja Kalimantani vahel. Need on aga kultuurid, mis antropoloogide sõnutsi pole mitte kunagi kuidagimoodi kontaktis olnud. Sõna samaan tuleneb Siberi küttide ja põhjapõdrakasvatajate evenkide keelest ja algselt
Maria Anisovets 10E 1)Mis on religioon – selgita selle sõna tähendust. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikekspeetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikudsünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. 2) Religiooni uurimise võimalused. Religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus, samuti kultuuriantropoloogia, religiooniantropoloogia, etnoloogia, folkloristika. 3) Nimeta maailma suurimad religioonid. • katoliiklus 1,1 miljardit • õigeusk 240 miljonit • protestantism 350 miljonit • muud kristluse voolud 350 miljonit • islam 1,5 miljardit, sealhulgas: • sunniidid 940 miljonit
· Jutud, mida proovitakse esitada võimalikult tõsielulisena. (vesluse ja arutelu osaks, mitte kuulamiseks. kuulajale suunatud: neis püütakse võimalikult täpselt näidata tõsielureegleid, juhtumisi ja olukordi nende konkreetsuses. Nende juttude kaudu arutletakse ja vaieldakse maailmaasjade üle) Väga oluline aspekt juttude liigitamisel on jutu seos maailmapildiga: kuidas peegeldub neis seos usundiga, milline seos on neis tõsielu ja üleloomulikuks peetava maailma vahel. Rahvajutu seos jutuvälise tõsieluga: Muistend: seotud usundiga, teabefunktsioon (uskumiseks!), esitab eetilisi põhimõtteid (nt karistuse saamine millegi tegemise pärast), määratletud tegevusaeg ja koht, üleloomulikud asjad on reaalses elus tajutavad olnud, tänapäevastes muistendites nt ufolood, vampiirid. Pajatus: stiililt rahulik, tegevusaeg lähiminevik, tegelane konkreetne ja kuulajale tuttav
Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. 27. Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks 28. Mõistatus - rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata 29. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt 30. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja koomika 31. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga
Hoolikalt kindlustati linnuste väravaid. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Tõhusaks relvaks oli sõjakirves. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes jala ja ratsameestest. Suhted liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega oli väga head. Lõuna pool elavate naabritega tekkis tülisid, suured vastased olid leedulased. Muinasusund Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist. Muistse usundiga seostuvad kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Üheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi. Arvati, et väge omavad kõik elusolendid, mõned objektid, paigad ja taevas. Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai ravida, nõiduda jne. Inimestel, kes seda oskasid, pidi olema eriline vägi, neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Targad omasid põlvest põlve kogutud tarkusi. Inimestel ja loomadel oli väge kõige enam pead, orjadel ajati pead
küljes olevad narmad. Tefillin ehk palverihmad. Mezuza ehk karbike, mis kinnitatakse uksepiidale igale toale. Karp, mis sisaldab kirjarulli. Juutide palveraamatuks on siddur. Bet Ha-Knesset on kogunemise maja. Sünagoogis on alati toora laegas. Kapp, kus sees hoitakse Moosese raamatuid. Olulised etapid eluteel: sünd ehk brit mila ümberlõikamine poistel, tüdrukutel 8ndal päeval pannakse nimi; bar mizwa 13 aastaseks saamisel hakkavad kehtima juudi usundiga seonduvad kohustused ja õigused ja kui neiu saab 12 tehakse pidupäev, tähistatakse üleminekut; ketuba/huppa/get ketuba on abielu leping. Huppas viiakse läbi ja get on abielulahutus; hevra kedisa kui inimene sureb. Pühaduse kogukon võtab üle matuse korraldamise. VANA-PÄRSIA USUNDID ZOROASTRISM Avesta iraanlaste pühakiri. Peajumal Ahura Mazda. Esimene prohvet, kes sai ilmutuse: Zaratustra. Avestas esimene osa Yasna (hümnid), teine
lühiviljaline, jaapani vasey, schlippenbach ning kännasmustikas, samuti vaevakask jt. Turbaaed võimaldab kasvatada ka suurte puude all igihaljaid rododendroneid ja teisi poolvarjus kasvavaid taimi, kui puude tihe juurestik seda muidu ei lubaks. KIVIKTAIMLA Esimesed kividega aiad loodi Hiinas, kust nad levisid Jaapanisse. Hiinas ja Jaapanis levis looduspärane aiakujundus, kus tähtsal kohal olid kivid. Kivid sümboliseerisid tavaliselt saari. Kive austati, sest need olid seotud nende usundiga ja olid "jumalikustatud". Kivide paigutusel jälgiti loomulikkust. Kiviktaimla on maalapp aias, kus on kunstlik rajatis kividest ja mägedes kasvavatest taimedest. See paljude poolt armastatud maastikudisaini element on oma nime saanud kõrgetest mägedest, kus kivilõhede vahel nagu saatuse kiuste tärkavad taimed, mis üllatavad oma erisuguste vormide ning õite värvusega. Kiviktaimlate taimestamisel lähtutakse taimerühmade kõrvutamisel eelkõige nende
karjalased rootsi linna Sigtuna . palju korraldati sõjaretki. Muinasusund: Maailmanägemus oli animistlik- nad hingestasid kogu maailma enda ümber. Muinasaja inimesed olid animistid sest nad olid tihedalt seotud loodusega ning arvasid et kogu elus ja eluta loodusel on hing. Vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Selle alla mahtusid tavad ja uskumused, mille oli seos mõistega püha.Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat.Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused kinniskuistised- kalmed, ohvrikivid jne. Vägi:muinasusundi põhimõiste- vägi.arvati et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu.Väge võis olla ka sõnades.Inimesed, kes oskasid nõiduda, haigusi ravida nimetati tarkadeks.Hing:Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hinge kehast lahkuda.. Surnutele pandi hauda kaasa lisaks
Hiinas ja Jaapanis levis looduspärane fotograaf J. Riet Viljandis. aiakujundus, kus tähtsal kohal olid kivid. Kooliaedades rajati suuremad mägitaimede kollektsioonid Räpina ja Türi aiandustehnikumi aeda. Kivid sümboliseerisid tavaliselt saari. Kive Toilasse Oru lossi juurde rajati suurejooneline kiviktaimla. austati, sest need olid seotud nende usundiga ja olid "jumalikustatud". Okupatsiooniaastatel paljud kollektsiooniaiad hävisid või jäid hooletusse. Kivide paigutusel jälgiti loomulikkust. Uue hooga jätkus kiviktaimlate rajamine 50.-60.ndatel aastatel. 3 4
hilja umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised - kromlehhid
Suure näljahäda tõttu kolis see Pärnusse. Ülikoolis oli 4 teaduskonda ja õppetöö oli ladinakeeles. Pilet nr. 2. 1.Muinasusund-Muinasaja inimese vaimses elus oli väga tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused,millel oli seos mõistega Püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut,müstilist ja aukartustäratavat. Loodusobjektide ja-nähtuste, paikade, esemete,teatud tegevuste ,kommete jms tajumine pühane kandus edasi põlvest põlve. Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused arheoloogilised kohad, nagu kalmed,hiiekohad,ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Üheks muinasusundi põhimõisteks ja-elemendiks oli VÄGI. Usuti,et kõigis asjades on vägi,samuti ka sõnades(loitsud) ,ndega sai inimesi neeta ja ravitseda ning neid inimesi nimetati nõidadeks ja tarkadeks. HING oli inimese isikupära ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 2.Balti erikord- Balti erikord sai valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.- 19.sajandil
· koosneb kahest osast : 1. pikem mitmeosaline mõtteid osa on sündmus, 2. osa luuleteos dialoog kahekõne; algselt -õpetlik järeldus e moraal · jutustav süzee mõisteti dialoogi all kahe · Aisopos, Ivan Krõlov, · sündmustikus kujutatakse inimese kõnet, hiljem on Jakob Tamm kõige pingelisemaid mõiste laienenud ka mitme müüt usundiga seotud momente inimese kõnele fantastiline jutustus (ka · tegevusaega ja kohta dramatiseering muistend) tavaliselt üksikasjalikult ei kirjandusteose (romaani, · tegelasteks jumalad või kirjeldata jutustuse, novelli) kohandus pooljumalad · Betti Alver ,,Leib" näidendiks. · räägib maailma ja elu lavakujundus rekvisiidid
neid idamaadelt. Lõhnaainete massaazis kasutamise kohta võib leida vihjeid vanast Hiinast ja Roomast. Teisalt aroomivõietega salvimist haiguste raviks on kasutatud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia vanimates teadaolevates traditsioonides. On huvitav teada, et erinevad kultuurid on alati pidanud taevast healõhnaliseks paigaks ja jumalaid lõhnavateks, samas kui põrgut seostatakse halbade lõhnadega. Paralleele võib tõmmata ka eesti usundiga, kus kõige madalamas põrgus oli inimene otseses mõttes sita sees.
annaabi.ee 
