Gruusia Tutvustus Kogupindala 69 700 km2 Asub TagaKaukaasias Pealinn Thbilis Rahaühik lari 1918 26.mai vabariigi väljakuulutamine Rahvas ja keel Rahvaarv (2013) 4 555 911 inimest Naisi rohkem Elavad Grusiinid, Aserid, Armeenlased, Venelased ja muud Gruusia keel, räägitakse ka Vene, Armeenia, Aserbaidzaani ja muid keeli Usuliselt 65% gruusia ortdokse, 11% islameid, 10 % vene ordtokse, 8% armeenia apostlikke ja 6% muud Ajalugu Esimesed gruusias 1,85 milj a tagasi 1085 Gruusia kirik Vene õigeusu kirikuks 1924 Augustimäss iseseisvuse taastamine Toidukultuur Põhisöök saslõkk ilma äädika ja küüslauguta Juustu kasutamine väga iseloomulik Hinkaalid nagu pelmeenid, aga suuremad Palju maitsetaimi ja pipraid Levinum maiustus churchella (suitsuvorsti meenutav)
kriisi, mis ohustab nende identiteeti ja olemasolu. Nii mõtestavad ja õigustavad nad oma tegusid eelkõige enesekaitsena, mis on ühelt poolt vajalikud kriisi lahendamiseks ning teiselt poolt ka rühmituste (territoriaalsete või usulispoliitiliste) eesmärkide saavutamiseks.Nad näevad end olevat sellises kriisis, kus neil pole enam muud võimalust, kui kaitsta end vägivalda kasutades. Mõtestades poliitilist ja ühiskondlikku kriisi usuliselt, leiavad nad religioonis õigustuse vägivaldsetele tegudele. Usuliselt õigustatud vägivallast saab sellisel moel Jumala poolt antud kohustuse täitmine, mille elluviijaid ei kammitse enam sellised poliitilised, moraalsed või praktilised piirangud, mis takistavad sekulaarsete terroristide tegevust. Usulistel terroristidel on oma väärtused, mis on moraalselt ülimuslikud sekulaarse ühiskonna väärtustega võrreldes. Seetõttu saavad nad
Nende vastas olid Saksa protestantlikud vürstid, keda sõjaliselt toetasid Prantsusmaa, Taani ja Rootsi. Konflikti olid haaratud ka Madalmaad, Inglismaa ja Venemaa. NELJAS SLIDE Sõja tulemusel muutus Euroopa poliitiline ja majanduslik olukord -- Saksamaa vaesus ja käis poliitiliselt alla, Habsburgide domineerimine Euroopa asjades taandus. Esile kerkisid tugevad mereriigid Madalmaad ja Inglismaa, kes hakkasid juhtima Euroopa ja maailma majandust. Samuti oli Euroopa lõplikult usuliselt jagatud ja hiljem kujunenud situatsiooni muutma ei hakatud. Aitäh!
Lääne-Euroopa vahel. Omavaheliste pingete leevendamiseks ja välissuhete parandamiseks pidasid Vana-Liivimaa seisused (Liivi ordu, piiskopid, vasallid ja linnade esindajad) alates 15.sajandi algusest maapäevi. Valitsevateks ehitus- ja kunstistiilideks olid romaani stiil (kuni 13.sajandi lõpuni) ja gooti stiil (13.sajandi lõpp-16.sajand). 1520-ndatel aastatel jõudis Eesti alale usupuhastus, mille tulemusena jäi Eesti ala kuni 17.sajandi alguseni usuliselt jagatuks ,½ olid katoliiklased ja ½ luterlased. Usupuhastuse tulemusena pandi alus eestikeelsele kirjasõnale- 1525 esimene teadaolev eestikeelne trükis; 1535 esimene osaliselt säilinud trükis, Wanradt-Koelli katekismus. Keskaja lõpu ja Liivi sõja olulisemaks allikaks oli 1578 ilmunud Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika". Kristina Harun 10a
Neil olid omad poliitilised koosolekud ja esindajad kuninga juures. + säilis 2 kuninga linna KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA (1618-1648) · Ajend Protestandid viskasid Praha linnuse aknast välja kaks keisri nõunikku ja segretäri (akna all oli sõnniku hunnik). · Sõdisid riigid Taani, Rootsi, Prantsusmaa ja Hispaania. · Sõja lõpu tõi Vestfaali rahu (1648). · Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi. · Tulemus: Saksamaa jäi usuliselt ja poliitiliselt killustatuks. Keisri võim jäi piiratuks. Osa saksa keisririigi aladest läks Rootsile, osa Prantsusmaale.
dominiiklased kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse andmisega; kloostrid linnades. frantsisklased kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku rahva hulgas; kloostrid linnades. augustiinlased tegutsesid alates 15.saj. algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal. - Usupuhastus: tulemused- Eesti ala jäi usuliselt lõhestatuks,Liivi ordu säilitasid oma poliitilise võimu ning. - Katoliikluse ja luterluse pooldajate vahel puhkes ohvritega kokkupõrkeid - osa kloostreid linnades suleti. Põhjused-ilmalikud valitsejad himustasid kiriku varandust ja maid. Taotleti sügavaid vaimulikke muudatusi. 2) Rae ül-linna sissetulekute,heakorra ja kindlustamise eest hool
Kodusõda Inglismaal Sisukord Inglismaa Stuartite valitsusaja algul Pikk parlament Kodusõda Kuninga hukkamine ,,Õiguste Deklaratsioon" Cromwelli valitsus Inglismaa Stuartite valitsusaja algul 1625. aasta võimule tulnud kuningas Charles I püüdis valitseda parlamendist sõltumatult. Kui parlament keelas kuningal uusi makse nõuda, saatis Charles I 1629. aastal parlamendi laiali. Kuningas kiusas taga ka puritaane, kes jäid oma usuliselt vaatelt katoliku kirikust veelgi kaugemale kui anglikaani kiriku toetajad. Pikk parlament Sotimaal puhkenud mäss, mille mahasurumiseks kuningal raha ei jätkunud, sundis teda 1640. aastal parlamenti uuesti kokku kutsuma. See parlament jäi kokku 12 aastaks, mistõttu on ajalukku läinud nn pika parlamendina. Kodusõda Tüli kuninga ja parlamendi vahel lõhestas Inglismaa kahte leeri. Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaan kiriku pooldajad. Parlamendi poolele jäid tööndusega tegelevad
Näited germaani hõimude liikumise kohta rahvaste rände ajal- 2. Suure rahvaste rände tagajärjed Lääne-Rooma riigile. Aastal 451 tungisid hunnid Galliasse kus toimus Katalaunia lahing, mille hunnid kaotasid Pidev germaanlaste rüüsteretked Rooma linna Põllumajanduse , käsitöö ja linnade allakäik. 3. Lääne-Rooma langemise põhjused. Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev Erinevate hõimude tase oli erinev Riik oli jõuga kokku liidetud Riigi osad olid nõrgalt seotud 4. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord . Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476
välja ja selleks, et sinna tagasi saada, pidi ta seisma paljajalu patukahetseja rüüs ilma kuninglike märkideta ja lakkamatult armu paluma. Lõplikuim karistus oli saada põletatud tuleriidal. Näiteks üks kuulsamaid ketsereid oli Jan Hus, kes põletati oma teisitimõtlemise eest tuleriidal. Mina arvan, et põletamine tuleriidal oli kindlasti liiga karm karistus, äärmisel juhul võinuks piirduda lihtsalt kirikust välja heitmisega. Lõpetus: ma olen arvamusel, et keskaegse inimese elu oli usuliselt väga piiratud ja karm. Inimestel oli käsk uskuda ja keeld mõelda. Seoses sellega olen ma õnnelik, et elan ajal kus kõik uksed on avatud. Sõnad: 295 , kuupäev: 26.02.14 Andriin Tori 7.b Viimsi Keskkool
4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. 6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust! Leonardo da Vinci. Loenardo da Vinci üks iseärasusi oli maalimislaadil juba välja kujunenud. Võime näha romantilist ja salapärast meeleolu. Tema arhitektuuri ja skulptuurialane looming koosneb peaasjalikult teoreetilistest kavanditest, kuid neist ellu on viidud vähesed. Tema kunst on üldistav ja
. Eesti liitus Rootsiga vabatahtlikult, aga Liivimaad pidi vallutama Talurahva õigused erinesid Taani võimu ajal Saaremaal ja mandril selle poolest, et.. Saaremaal valiti ametkondade valitsejate abilised talupoegade seast Saaremaal võisid vakusekohtus olla ka talupoegadest õiguseleidjad Sammud, mis viisid Liivi sõja puhkemiseni ei pööratud tähelepanu alade kaitsele Liivimaa oli killustatud( usuliselt ja poliitiliselt) Sigismund Augusti privileeg tühistati, sest.. Poola võimu ajal tahtis Poola taaskehtestada katoliiklust ja maid riigistada ning see privileeg tagas aadlikele luteri usu ja maavaldused Kindralsuperintendent - kirikuvalitsuse e konsistooriumi juhtimine Liivimaal Vöörmünder - kiriku majandamisega tegelemine Konsistoorium - kirikute ja pastorite kontrollimine Bastion - linna kindlustamine, kindluse kaitsmine Lünktekst
Piirkonna rahvastiku kujunemisel on kaasa aidanud usk ja religioonid. Etniliste protsesside kulg geograafiliselt Euroopas on välja kujunenud klassikalised rahvused, need on aga suhteliselt väikesed. PAmeerikas ühtset rahvust pole kujunenud, nende rahvastik on ühtne segu.Salliv rahvus. Ladina Ameerika on segakultuurkujunenud LõunaEuroopa ja põliselanike kultuuride segunemisel. Hommikumaad (Araabiamaad) on ühtse Araabia kultuurilise alusega, usuliselt Islami usk. MustAafrika on väga killustatud kultuuridega mida seob väikeste rühmade kaudukunstlikult tekitatud riiklus. Aasias on välja kujunenud väga suured selgepiiriliselt eristatud rahvused, palju väikerahvusi. AITÄH TÄHELEPANU EEST ! J Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
aastal kuulutas välja südametunnistuse vabaduse. Peale Frederik I surma puhkes Taanis kodusõda ja sellest väljus võitjana Kristian III , kes hakkas oma võimu tugevdamiseks läbi viima luterlikku reformatsiooni. 1536. aastal kutsuti kokku Härradepäev, seal võeti vastu uus kirikukorraldus, et kogu võim läks kuninga kätte. Kirikule kuulunud mõisad ja maad läksid riigi omandiks. Kiriklik usupuhastus Taanis lõppes 1545. aastal Ribe artiklitega. Taani riigile allutatud Norra ei olnud usuliselt valmis reformatsiooni vastuvõtuks, siiski tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused. 1523. aastal konfiskeeriti Taani läänistused Norras, kuid Taani ja Norra ühiskuningas Frederik I hakkas neid maid uuesti aristokraatidele jagama. Norra vastupanu juhtis peapiiskop Olav Engelbrektsson, kelle poolt oli kogu rahvas. Vastuhaku lõpetamiseks likvideeris Taani Norra riigi, pool maadest läks Taani kuninga kätte. Norra
· Õukonnas peeti üleval muusikuid ja kirjanikke. · Korraldati teatrietendusi. · Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja raamatukogusi. · Prantsuse akadeemia töötas välja kindlad reeglid pr.keele rääkimiseks. 9. 1625. a võimule tulnud Charles I püüdis valitseda parlamendist sõltumatult. Kui parlament keelas kuningal uusi makse nõuda, saatis Charles I 1629 a. Parlamendi laiali.Charles I kiusas taga ka puritaane. Kuna nemad jäid usuliselt katolikust kirikust veel kaugemal kui anglikaani kirik. Charles I soov oli muuta anglikaani kirik katoliku kiriku sarnaseks. Sotimaal puhkenud mäss, mille mahasurumiseks kuningal raha ei jätkunud, sundis teda 1640 a. Parlamenti kokku kutsuma. See parlament püsis 12 aastat, sellest ka nimetus pikk parlament. Kuningas sai küll raha, kuid pidi tühistama kõik ilma parlamendi loata kehtestatud maksud. Parlament nõudis ka armee ülemjuhatust enda kätte.
· 1990 keskel läksid Puerto Rico politsei jaNational Guard nii kaugele, et hakkasid · konfiskeerima reggaetoni kassette ja CD-d. Põhuseks toodi laulude ropp sisu. Koolides oli keelatud kanda hiphop stiilis riideid kuna need avaldasid liialt mõju reggaeton · 2002 Velda Ganzáles , kes oli troonile tulnud valitseja, leebus ja lubas reggatoni ja ka · reggatoni kui tantsustiili, mis samuti eelnevalt ära keelati. Pärast sedda tulid mõned usuliselt kasvanduslikult mõjutatavad laulusõnad. `'Reggae · School'' on nedest tuntuim. See on toodetud puhtalt õpetamiseks matemaatikat koolilaste Tänapäeval otsene subkultuur puudub, aga mõned üksikud seostavad seda endiselt · hip hopiga ehk kannavad lohvakaid särke ning suuri teksaseid. " REGGAETONI NÄITED Algusaastad: http://www.youtube.com/watch?v=xsfgKHomMfk&feature=related Tänapäev: http://www.youtube.com/watch?v=kMqeNjEpvRM Tants: http://www.dailymotion
Tänapäeval peetakse seda teistsuguste taotlustega kunstiks ning see on paljudele isegi huvitav. Omaette väärtusena hinnati keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist. Vastupidiselt renessansile kaugeneti loodusest ja antiikkunstist ning ei taotleta enam harmooniat ja sümmeetriat. Kunstnike isiklikku omapära ja fantaasia otsimine, mis viis kummaliste kujundite loomiseni. Peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Usuliselt ükskõiksed või vastureformatsiooniga ühinevad kunstnikud. Ruumikujutuse ähmastumine, seletamatu päritoluga valguse kujutamine. Rahutu pildikompositioon. Inimeste moonutatud kujutamine. Kunstnikud: Parmiginanio (1503 - 1540), hüüdnimega "pisikene parmast" - Oli Firenze, Rooma, Bolognaja ja Parmas tegutsenud maneristlik maali- ja trükikunstnik. Pikakaelaline madonna
· Kagu-Aasia on asustatud väga ebaühtlaselt. Jõgede delta-alad ja vulkaanilised platood on väga tihedalt asustatud. Mägialad ja idapoolsemad saared on hõredamini asustatud. · Demograafiline üleminek pole veel lõppenud, kuid peaaegu kõigis riikides sündimus langeb ja iive väheneb. Noorte osatähtsus rahvastikus on veel suur, kuid väheneb tasapisi. · Regiooni iseloomustab suur väljaränne. Tsivilisatsioonid ja usundid · Kagu-Aasia on usuliselt väga kirju regioon, kus hinduismile lisanduvad budism, islam ja kristus. · Kohalikku tsivilisatsiooni ei ole Kagu-Aasias kujunenud. Piirkond on kaua peamiselt hindu-budistliku tsivilisatsiooni all olnud, kuid olulisi laene on ka hiina tsivilisatsioonist. · Hinduismi, budismi, islami ja kristuse tsivilisatsiooni mõjul on kujunemas hübriidtsivilisatsioon, mis võtab igast parima. Põllumajandus · Paiknevus lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses
Milline oli majanduslike, poliitiliste ja usuliste probleemide osa Inglise reformatsioonis ? Inglise reformatsioon erines paljugi poolest Euroopa reformatsioonidest. Seda majanduslikult, poliitiliselt ja usuliselt. Tekib küsimus, et milles siis ikkagi need probleemid seisnesid ja kas need said lahendatud ? Inglismaa majanduslikuks probleemiks oli see, et tekkis vajadus lambavilla ja kalevi tooraine järele. Lambakasvatused tõid kaasa seda, et talupojad aeti nende maadelt välja ja majad lõhuti. See andis väga suures ulatuses ruumi, et kasvatada lambaid. Kuna lammaste kasvatamine ei vaja erilist tööjõudu nagu näiteks
Lõuna-Aasia Üldised andmed • Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust • Suurimad riigid: India, Pakistan, Afganistan,Iraan, • Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa • Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib • Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa • Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne • Seal on palju maavärinaid, üleujutusi ja ka vaesust • Lõuna-Aasia riikide rahvastikust on umbes pooled inimesed kirjaoskamatud Kasu Maailmale • Lõuna-Aasias on Piirkondlikud komisjonid • On suur turismimagnet, kuulub ka Maailma Turismiorganisatsiooni • Seal leidub rohkelt maavarasid, eriti maagaasi ja naftat • Suur hulk tööjõulisi inimesi Maastik • Maastik on vaheldumisi kidur, lopsakas ja paljas.
Rootsi aja reformid- Eesti jaoks areng või tagasiminek? 16.-17. sajand oli nii Euroopas kui ka Läänemere ääres rahutu ajajärk. Eesti, kui riik kelle valdused olid ümbritsevate riikide poolt vägagi ihaldatud, oli paljude sündmuste toimumise keskmeks. Pärast Rootsi võimu kehtestamist Eesti aladel, mängis see suurt rolli meie ühiskonna kujunemisel, kuid kas Rootsi ajal toimunud reformid olid Eesti jaoks pigem areng või tagasiminek? Pärast Eesti alade üleminekut Rootsi krooni võimu alla kujunes siinsetest ulatuslikest mõisamaadest Rootsi kuninga ehk riigi omandid. Peale Karl XI võimuleasumist mõistis suur Rootsi riik, et tänu hilistele sõdadele on riigikassa jäänud tühjaks ning 1680ndal aastal alustas ta Balti provintsides reduktsiooni. See kehtestas maksud ka mõisaomanikest aadlikele, kes senini olid neist vabastatud. Johann Reinhold Patkul oli kiusliku loomuga mees, kes ässitas aadlike kehtestatud korra tõttu kuninga vastu. Ju...
Linnade areng 12.-13. sajandil ja linnaelanike kasv nõudsid enda hinge eest hoolitsemist, kogudusekirikutes oli see sageli jäetud unarusse, sest vaimulike ordude liikmed elasid üsna luksuslikku elu. Selle tagajärjel tekkisid alates 12. sajandi lõpust kerjusmungaordud, mille hulgast on tuntumad frantsisklase ja dominiiklaste ordud. Algselt ei tohtinud kerjusmungaordudel olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest, sellepärast rändasid nad palju ringi harides usuliselt kirjaoskamatuid kristlasi ja jutlustades nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Aja jooksul eemaldusid kerjusmungaordud oma algsest vaesuse põhimõttest, kogudes annetustest suuri varandusi. Selle vastu tekkis ordude sees protestiliikumisi, mille pooldajad lõid omaette orduharusid, paljud kloostrid läksid üle rangemale elukorraldusele. Eri ordude kloostrite ühine roll oli raamatute ümberkirjutamisel. Ümber ei
Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine Samuel P. Huntington Lugesin USA politoloogi Samuel P. Huntingtoni raamatut ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine". Minu jaoks oli raamatu kõige huvitavam osa just seletus tsivilisatsioonidest ja sellest, miks osad sõjad on märksa suuremate tagajärgedega kui teised. Tsivilisatsioon on kultuuriliselt, ajalooliselt ja usuliselt seotud maailmaosa. Huntingtoni meelest on maailmas 7 tsivilisatsiooni. Nendeks on: lääne, ladina-ameerika, aafrika, islami, hiina, hindu, õigeusu, budistlik ja jaapani tsivilisatsioon. Tsivilisatsioonide piirid on ühest küljest veidi üllatavad. Lääne tsivilisatsiooni põhiosa on Euroopas, kuid piirid ei ole ühesed Euroopa Liidu piiridega. Kreeka, näiteks, ei ole lääne tsivilisatsioon, vaid hoopis õigeusu. Horvaatia
Uus Maailm- Ameerika Konkistadoor- seikluse- ja rikkuseotsija. Koloonia- üle mere asuv asumaa. Augsburgi usurahu- 1555. aastal Saksamaal välja kuulutatud kokkulepe, mille põhimõte oli kelle võim, selle usk. Ususõdade põhjused Prantusmaal ja tagajärjed. Põhjused: Protestantide ja katoliiklaste vastasseis usuliselt, ilmalikult ja võimu pärast. Tagajärjed: kodusõda, kus hukkus väga palju hugenotte; Nantes'i edikt. Madalmaade vabadusvõitluse põhjused ja tagajärjed göösid, hetsog Alba Põhjused: Habsburgide ülemvõim; Kõrged maksud; Katoliku kiriku võim, madalmaad tahavad iseseisvaks riigiks saada ja saavad ka Tagajärjed: Põhjapoolsetest provintsidest moodustati Holland; Lõunapoolsed provintsid jäid Hispaania võimu alla
* Aretati marjapõõsaid, sai puuvilju * anti öömaja palveränduritele ja reisijatele. 7. Vaimulike mungaordude, kerjusmungaordude ja vaimulike rüütliordude võrdlus: sarnasused ja erinevused. Vaimulikud mungaordud Kerjus mungaordus Kloostrid asusid maal, asustusest eemal. Kloostrid asusid linnades. Tegevuseks palvetamine, füüsiline töö kloostri Palvetamine, rändasid ringi ja harisid rahvast majapidamises, raamatute ümber kirjutamine. usuliselt. Said elatist kloostri majapidamisest. Elatasid end ise ära kerjamisega. Reeglina kloostrist ei lahkutud. Põhiline tegevus väljaspool kloostrit. Mõlemad allusid ordu eeskirjadele Mõlemad allusid vaimulikule võimule, ei sõltunud ilmalikest. 8. Vastuolud ida- ja lääne kiriku vahel: vastuolude põhjused, erinevused ida ja lääne kiriku vahel, ristiusu kiriku lõplik lõhenemine.
(1730) ja "Zaire" (1732) ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734). Tema esimene tuntum filosoofiline jutustus on "Zadig"(1747), millele järgnesid "Mikromegas"(1752), "Candide" (1759) ning "Kohtlane" (1767). 3. Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti. Ülikoolis ta ei käinud, kuid oli sellele vaatamata tark. Usuliselt oli protestant, kes kuulus kirikust lahkulöömist taotlevate protestantide hulka. Defoe pandi kinni peale "Parim viis dissenteritest lahti saada" ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas. Tema kuulsaim raamat "Robinson Crusoe" ilmus 1719. aastal, millele järgnesid teosed "Kapten Singelton"(1720), "Moll Flanders"(1722) ning "Kolonel Jack"(1722). 4. Jean Jaques Rousseau (1712-1778) on päritolult prantslane, kes sündis Genfis
Kirik, keskaja elu kandja Kirik oli tähtsal kohal terve keskaja jooksul. Keskaja jooksul toimub suuri muudatusi usuliselt. Luukase uusi kogukondi ja teostatakse palju reforme. Kirik oli keskajal väga tähtis kultuuriliselt, kuna just kirikus säilitati dokumente ning kirjutati raamatuid ümber. Tänapäeval ei mängi kindlasti kirik nii suurt rolli, kui keskajal Katoliku kiriku põhituumaks oli usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Kõik see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa, Vana Testament, pühendub juutide ajaloole ning teine
õrnavärvilised teosed. Sandro Boticelli 15. saj. II poole kuulsaim kunstnik. Suhtles kõrgklassiga, see soodustas tema loomingus antiiktemaatika levikut. ,,Venuse sünd" antiikaja legendi illustratsioon, aktimaali taastamine, side Neitsi Maarjaga. Kujutised on loodud tugevate ilmekate kontuuride abil, kehad ei toetu pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. ,,Kevad". Hilislooming usuliselt kirglik, veidike gootipärane. 4. Renessanss skulptuur põhiliselt valmistati pronksreljeefe, samuti pronksist ja marmorist skulptuure, enamasti kujutati neil Taavetit või mõnda väepealiku. Kuna levis portreekunst, siis skulptorid lõid portreebüste, populaarsed olid madonnareljeefid, majoolikatehnika põletatud savireljeef, mis on kaetud värvilise glasuuriga, taaselustus medalikunst medaleid loodi taas tähtsate sündmuste ja isikute auks
ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegemiseks on väga head. Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib. Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja kõrbetega, kuid üle ookeani on juba väga ammust ajast oldud tihedas kontaktis teiste regioonidega. Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa. Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne.Seal on palju maavärinaid,üleujutusi ja ka vaesust. 1. Bangladesh 2. Bhutan 3. India 4. Maldiivid 5. Nepal 6. Pakistan 7. Sri Lanka ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Aasiasse: · Afganistan · Bangladesh · Bhutan · India · Iraan · Maldiivid · Nepal · Pakistan · Sri Lanka *Afganistan* Afganistani islamiriik Riigikord: vabariik Pealinn: Kabul Pindala: 652 225 km2
Õpetajast sai absoluutse tõe kuulutaja, vaieldamatu autoriteet ja eeskuju. Reformimeelsed haridustegelased kuulutasid, et inimene kannab vahetut vastutust jumala ees, sellepärast saab tähtsaks vahetu kontakt pühakirjaga. Paavstivastaselt meelestatud inimesi motiveeris õppima võimalus lugeda piiblit emakeeles, ilma mingite kirikuisade kommentaarideta. Piiblist sai ainus usuallikas ja ta tungis sügavale rahva massidesse, kujundades ja kasvatades inimest nii usuliselt kui kõlbeliselt. Koolivõrgule pani aluse Philipp Melanchthon (1497- 1560). Koolivõrgu laienemisega muutus algharidus kättesaadavaks olenemata seisusest või soost. Õppemetoodikat kohandati lapse ealiste iseärasustega. M. Lutherilt ilmusid spetsiaalsed piltidega katekismused. Tänu emakeelsele piiblile jäid rahva mõte ja kool siitpeale samuti seotuks. Koolitati pastoreid ja ametnikke, reformiti ülikoole ja keskastme koole. Hakati
Küll aga olid motiivid tihtipeale erinevad. Kuna reformatsiooni motiivid jagunesid põhiliselt usulisteks, majanduslikeks ja poliitilisteks ning reformatsioon ise ka mõjutas neid valdkondi, siis saab reformatsiooni ennast seetõttu ka nimetada usuliseks, majanduslikuks ning poliitiliseks nähtuseks. Miks aga saab reformatsiooni nimetada nendeks nähtusteks, millised olid täpsemalt nimetatud motiivid ning kuidas reformatsioon mõjutas usulist, majanduslikku ja poliitilist valdkonda? Usuliselt võib reformatsiooni võtta kui püüdlust tagasi pöörduda algkristluse vaimu juurde. Peamised usulised motiivid, miks liikujad proovisid kirikut reformida, olid indulgentsid ehk patulunastuskirjad, pühakute kultus ning humanismi levik rahva seas. Just sellised motiivid olid ka reformatsiooni eelkäijatel Jan Husil ja John Wycliffe'il ning reformatsiooni alusepanijal Martin Lutheril- nad olid innustatud humanismi ideedest ning nende arust oli indulgentside müük
kasuks kogu ühiskonnale. Kannatasid aga alamkihid. Riik oli eelkõige sunnivahend ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks. Usk Tsivlisatsioonide tekkimine oli algusest peale kindlasti seotud usuliste tõekspidamistega. Inimeste võimekuses ja edukuses on ikka nähtud jumalate soosingu märki. Arvati, et ülemkiht on jumalate soosikud ning kaitse all ning arvati, et nende ühiskonnakorraldus on õige. Nii oli riilik korraldus tõenäoliselt oma kujunemise algusest saati usuliselt kinnitatud. Pealikutele kuulus sageli nt ka preestrivõim viis läbi usulisi kombetalitusi tervele kogukonnale. Sealt kujunes ka välja osades kohtades valitseja enda jumalustamise komme. Vanaaja mõiste Tsivlisatsioonidega jõudis inimene kirjaoskuseni. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja e muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Viimast on omakorda jaotatud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. Vanaaeg algas Mesopotaamis ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega
on rikkalikum, sest on palju skulptuure ja ehistornikesi. Aja jooksul hakati kirikuid aina rohkem kaunistama. Välisilme detailid olid väga rikkalikud ja tavalist teravkaart asendasid mitmesugused erikujulised kaared. Tähtsamas gooti kirikud on NT Notre-Dame'i kirik Pariisis, Kölni toomkirik Saksamaal, Canterbury ja Yorki kirikud Inglismaal. Itaaliat puudutas gooti stiil üsna pealiskaudselt. Skulptuur sellel oli keskaegses kirikus tähtis roll: rahvast usuliselt harida ja kasvatada. Kuna rahvas oli kirjaoskamatu ja ei saanud ladinakeelsest jutlusest aru, siis pidi skulptuur olema ilmekas ja andma edasi täpselt kujutatava sisu. Romaani skulptuur oli kohmakas ja kujutati väga ebaloomulikult habet ja juukseid. Tundeelu anti aga edasi väga haaravalt. Gooti skulptuuris arenes nägude kujutamine. Tehti ka kindlate isikute portreid ja figuurid muutusid pikemaks ja saledamaks. Riietega rõhutati rohkem kehavorme.
kõrgharitlastega., sealhulgas Marsilio Ficinoga (üks mõjuvõimukamaid humanistlikest filisoofidest, vara-Itaalia renessanssi ajal). See soodustas antiikteematika levikut Botticelli loomingus. Botticelli maalimislaad oli omapärane. Ta ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest. Madalreljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate kontuuride abil, kus kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Boticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. Sandro Boticelli töödeks on näiteks "Venuse sünd" ja "Kevad". Maalis "Veenuse sünd" võidi leida sidet Neitsi Maarjaga ja "Kevad" on tasapinnaline luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal. (9) ANDREA MANTEGNA (1431-1506) 15. sajandil töötas Mantovas Andrea Mantegna (11), kes võttis eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas.
asustasid Ameerika arvatavalt 25000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Nad kõnelesid erinevaid keeli ning samuti erinesid ka nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Esimesteks eurooplasteks Põhja-Ameerikas olid hispaanlased. Nende kõrval võis kohata ka inglasi, prantslasi, hollandlasi ning teisigi rahvaid. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu Euroopast. Enamik asunikke tuli Inglismaalt. Suurem osa väljarändajatest pärines usuliselt või poliitiliselt allasurutud kihtidest. 1607. aastal rajati esimene püsiv Inglise koloonia Jamestown Virginias. Inglise puritaanid asustasid Uus-Inglismaa- tänapäeva Ameerika Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid. Prantsuse hugenotid rajasid oma koloonia Carolina- idaranniku lõunaossa. Ameerikasse asustati vägivaldselt ümber ka vargaid, röövleid ja kerjuseid, kellest Euroopast taheti lahti saada.
luterliku reformatsiooni, ta kutsus kokku härradepäeva( piiramatu esinduskogu) Härradepäev võttis vastu uue kirikukorralduse, kus kogu ülemvõim kiriku asjades läks kuninga kätte ja kirikule kuulnud maad ja mõisad kuulutati riigi omandiks Kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus vormistati 1545. aastal Ribe artiklitena. Reformatsioon Norras Taaniga unioonis olev, kuid tegelikult Taani riigile allutatud Norra ei olnud usuliselt reoformatsiooni vastuvõtuks valmis. Tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused Norra Riiginõukogu otsustas konfiskeerida Taani läänistused Norras kuid uus ühiskuningas hakkas neid maid uuesti taani aritokraatidele jagama. Norra vastupanu juhtis peapiiskop Olav Engelbrektsson, keda toetas rahvas Et vastuhakku lõpetada likvideeris Taani Norra riigi, maadest läks umbes 45% Taani kuninga kätte Norra kiriku üle valitsemiseks seati ametisse superintendent
Mõlematest vanaaja hiigelriikidest on tänapäevalgi hästi tuntud nende religioon. Neil kummalgi oli suur hulk jumalaid, keda eriti Rooma suurel hulgal teistest religioonidest enda jumalatega samastades oma religiooni sisse tõi. Siiski on tänapäeval veidi rohkem tuntud Kreeka tähtsaimad jumalad, kui Rooma omad. Näiteks kes meist ei teaks Zeusi, Herat, Poseidoni jne, aga kui paljud teavad nende vasteid Rooma religioonist: Jupiter, Juno ja Neptunus. Seega usuliselt on minu arvates maailmale Kreeka rohkem andnud. Ka sõjaväelisi uuendusi võib mõlemate puhul märgata. Nii Kreeka kui ka Rooma leiutasid ja võtsid kasutusele uusi armee lahingu formatsioone ja sõjapidamis tehnikat. Kreeka poolt on kindlasti kuulsaim sõjaalane uuendus nende lahingurivi faalanks. Aga see on ka ainuke kõige silmapaistvam leiutist nendelt. Samas Rooma sõjaväest on meile tuntud rohkem mõisteid, nagu leegion või maniipul
hinduism 2011 rajaja · Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon · On palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone · Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti · Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena · Juured ulatuvad u 3000eKr aastat tagasi · U 3000-1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa e Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid draviidid Pühad kirjad Vanimat ja usuliselt kõrgväärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks. Veeda tähendab usulist ja püha teadmist. Ilmutatud kirjutised sisaldavad pühade meeste püha õpetust, mida preestrid suulise pärimusena täpselt säilitasid. Veedasid jaotatakse kolme rühma: 1. VEEDA HÜMNID sisaldavad sanskritikeelseid ohvri-, palve- ja ülistuslaule ning erinevateks puhkudeks mõeldud loitse. 2. BRAHMA RAAMATUD on tihedalt seotud veeda raamatutega, kuna nad tutvustavad, põhjendavad ja
Kui Voltaire maalt välja saadeti, kirjutas ta Inglismaal Shakespeare’ist mõjutatud näidendid “Brutus” ja “Zaire” ning ka esimene tõsisema filosoofilise kallakuga töö “Filosoofilised kirjad”. Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Daniel Defoe (1660?-1731) on Londoni lihakaupmehe poeg, kes väljendas enda teostes keskmise inimese vaatepunkti. Ülikoolis ta ei käinud, kuid oli sellele vaatamata tark. Usuliselt oli protestant, kes kuulus kirikust lahkulöömist taotlevate protestantide hulka. Defoe pandi kinni peale “Parim viis dissenteritest lahti saada” ilmumist. Suuremate teosteni jõudis Defoe vanemas, küpse elukogemuse eas. Tema kuulsaim raamat “Robinson Crusoe” ilmus 1719. aastal, millele järgnesid teosed “Kapten Singelton”(1720), “Moll Flanders”(1722) ning “Kolonel Jack”(1722). Jean Jaques Rousseau
Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa Inglise kolooniad Ameerika Ühendriigis 1. Kes vallutasid Ameerika? - Hispaanlased, konkistadoorid 2. Kes rändasid Ameerikasse? - Erinevad rahvad, maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad, usuliselt tagakiusatavad, kurjategijad 3. Mis riikide kolooniad olid? - Paljude riikide=omavaheline konkurents, põhivennad olid inglased ja prantslased (???) 4. Mis oli nende kolooniate valitsemise erinevus? - Prantslaste kolooniate valitsemist iseloomustas ulatuslik korruptsioon Inglastel oli vabameelsem poliitiline kord ja tööjõulisem elanikkond 5. Millal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas? - 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel 6
Inimeste eluviis muutus ühtlasi paikseks ning rahvaarv kasvas. 15. MAAGILINE TOIMING Enne jahti kogunesid muistsed kütid arvatavasti loomakujutiste ette ja üritasid mitmesuguste rituaalsete toimingute abil endale head saaki nõiduda. 16. PREESTER ülemkihti eeti jumalate kaitse all seisvaks, tuli sedasama arvata ka tema juhtimisel toimiva ühiskonnakorralduse kohta. Nii oli riiklik korraldus tõenäoliselt oma kujunemise algusest saati sanktsioneeritud (usuliselt kinnitatud). Ja selle kõike tõttu on päris loomulik, et esilekerkinud pealikutele kuulus sageli ka preestrivõim- õigus läbi viia usulisi kombetalitusi terve kogukonna nimel. Ühiskonna arenedes ja valitsejavõimu suurenedes kasvas siit mõnes tsivilisatsioonis välja valitseja enda jumalustamise komme.
kahtlemata usklikud, sest nad elasid religioosses ühiskonnas, kuid ei arva, et tänapäeva inimesed seda vähem on. R. Stark toob näiteks Islandi, kus vaid 2% elanikkonnast käib iga nädal kirikus, kuid subjektiivse religioossuse näitajad on kõrged. Koguni 40% islandlastest usub reinkarnatsiooni, 81% surmajärgset elu ja 88% usub, et inimesel on hing. Ainult 2% neist on ateistid. R. Starki meelest pole see sekulariseerunud ühiskond, nagu tahetakse väita. Muidugi möönab ta, et kunagi usuliselt ainuvõimas kirik on kaotanud oma mõju ühiskonnas, kuid arvab, et tegemist pole siiski sekulariseerumise, s.t. usu vähenemise, vaid religioosse muutusega, kus ühed ususeluvormid asenduvad teistega. Tema mõtteid toetavad William H. Swatos ja Kevin J. Christiano, kes väidavad niisamuti, et religioon ei kao, sest eksistentsiaalsed küsimused püsivad ning mõistuspäraselt neid lahendada pole võimalik. Sellised küsimused nagu ,,Kust me tuleme? Kuhu me läheme? Mis on elu mõte
Vaimuelu Eestis 17.-18. sajandil 1. USUPINGETE AJAJÄRK 1.1. Aeg 16. sajandi lõpust 17. sajandi alguseni 1.2. Riigid 1.2.1. Prantsusmaa Pärtliöö Pariisis (1572) 1.2.2. Rootsi-Poola vastasseis 1.2.2.1. Poola 1.2.2.1.1. Sigismund II August riik on usuliselt tolerantne ja vabameelne 1.2.2.1.2. Stefan Batory luteri usk vaid katoliku usu kõrval 1.2.2.1.3. Sigismund III katoliiklus 1.2.2.2. Rootsi 1.2.2.2.1. Luteri kirik riiklik 1.2.2.2.2. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648) 2
on vale; kõik, mis ei sobi tema uskumustega kokku, on olematu. Sageli omistatakse neile seisukohtadele ka jumalik päritolu. Fundamentalismi üks oluline tunnus on eelarvamuslikkus teisitimõtlejate ja -uskujate suhtes ning suhteliselt suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel. Ka ühiskondlikke protsesse tõlgendatakse usulistes kategooriates. Kui teaduse seisukohad satuvad vastuollu usuliste veendumustega, siis teaduse arvamust kas tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse. Selle tulemusel on fundamentalistlikud seisukohad suhteliselt püsivad ega allu muutmisele või ümberkujundamisele. Usulist terrorismi kajastatakse palju ka meedias. Kirjutatakse erinevaid raamatuid, kus räägitakse üksikasjalikult terroriaktidest. Avaldatakse pidevalt artikleid terrorirünnakutest, sest need köidavad kõige rohkem lugejate meeli, kuna usk on kõigile tähtis ja mida ollakse usupõhimõtete tõestamise nimel tegema, on alati huvitav
Usulises kontekstis tähendab probleemist eemaldumine selle usaldamist Jumala hooleks, avatust võimalikele teistsugustele lahendustele. Olles andnud võimaluse uue selguse tekkimiseks, võib inimese arusaamades ja tunnetuses toimuda järsk teisenemine - valgustatus. Probleemi nähakse sootuks uues perspektiivis, lahendus on seal, kus seda ei osatud otsidagi. Uut selgust kogetakse kui müstilist elamust, katarsist, sisemist selginemist. Usuliselt tunnetatakse seda kui Jumala vastust või andi, jumalikku selgust. Seega ei seisne loomingulise kriisi lahendus mitte probleemis kui sellises, n.ö. asjaolude teisenemises, vaid uues vaatenurgas, arusaamises ja tunnetuses. Loominguline selginemine ei jää mitte ainult elamuseks või arvamuseks, vaid seda kontrollitakse, leitakse kinnitus praktikas. See tähendab uue selguse sõnastamist, selle kaudu elu tunnetamist, selle rakendamist
suhteliselt väikesed. Usu mõju ei ole eriti tugev. Põhja-Ameerikas ühtset rahvust ei ole kujunenud, sest nende rahvastik on ühtne segu Euroopast ja mujalt tulnud inimeste kultuuridest. Väga salliv rahvus. Ladina-Ameerika on segakultuur, mis on kujunenud Lõuna-Euroopa ja põliselanike kultuuride segunemisel, mõju on avaldatud ka Musta-Aafrika riikide poolt. Hommikumaad (Araabiamaad) on ühtse Araabia kultuurilise alusega, usuliselt islami usk. Must-Aafrika on väga killustatud kultuuridega, mida seob väikeste rühmade kaudu kunstlikult tekitatud riiklus. Aasias on kujunenud välja väga suured selgepiiriliselt eristatavad rahvused, palju väikerahvusi. MÕISTED: DEMOGRAAFILINE KRIIS-demograafilise ülemineku järk, millal sündimus ja suremus võrdsustuvad või suremus koguni ületab sündimust natuke. Rahvastik ei kasva vaid võib kahaneda aeglaselt. Vanurite osatähtsus on küllaltki suur
Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja korral feodaali ratsaväes teenimine. 16. saj. Liivimaa üldine jõukus parandas ka talurahva olukorda. Põllupidamises kolmeväljasüsteem. Erilisi põllupidamisuuendusi keskaeg endaga kaasa ei toonud. Rahvastik. Eesti rahvaarv 16. saj, keskpaigas u. 250-280 000. Oma osa andsid ka saksa (linnades) ja rannarootsi asustus. Vene asustus Peipsi põhjarannikul. Põlisrahva visadus ja elujõulisus. Maarahva vaimuelu-- saksa kultuuri mõju. Usuliselt tekkis vana muinasusu ja ristiusu (katoliiklus) süntees. Kirikute ehitamine endistesse pühadesse paikadesse hõlbustas ristiusu omaksvõttu. Mitmete pühakute austamine. Alates 15. saj. kannavad eestlased kristlikke nimesid. Esivanemate hingede austamine jäi. Jumalateenistused olid kirikutes ladinakeelsed ja seega suuremale osale rahvast arusaamatud. LINNAD JA KAUBANDUS (Eesti ajalugu I lk. 75-79) Eesti 9 keskaegse linna õiguslik kord põhines Lübecki ja Riia linnaõigusele. (Tallinn,
kogunemisi pidada. Eriti hoogsalt rajati neid 19. sajandi esimesel kümnendil. Paljud hernhuutlaste palvemajad rajati eestlaste initsiatiivil ja sageli ka pastorite eest varjatult, näiteks ehitati vennastekoguduste palvelaid koolimajade kattevarjus.16 Kuna kirik jättis rahvast külmaks, siis otsiti rahuldust just nimelt hernhuutlaste palvemajadest. Neis valitses enamasti piiramatu müstitsism, nii et juhtivad isikud püüdsid teadlikult välja kutsuda usuliselt inspireeritud selgeltnägijaid ja rahvaprohveteid. See kõik päädis äärmustesse kaldunud usulise fanatismiga, kus nii mõnigi koguduse liige sattus ülepingutatud palvetamise tagajärjel letargilisse olekusse, mille ajal käidi ära kas taevas või põrgus, sellest välja tulles rääkisid nad aga osa saanud ilmutustest. 17 Just oma tundekülluse poolest erinesid vennastekoguduse jutlused teiste
vennapoeg ,, avaldati alles pärast autori surma. Tema teoreetiliste kirjutiste ja komöödiate mõjul arenes eelkõige draama. Teater hülgas klassitsismi karmis reeglid, tuues lavale lihtinimese ja käsitles reaalse elu konflikte. Voltaire(1694- 1778) Ilmutas juba koolipõlves pilkehimu ja anderohkust, mille pärast sattus ka Bastille vanglasse. Seal kirjutas ta oma esimese romaani ,,Oidipus" ja ,,Henriaad" mis oli Henri IV ülistav ja üleskutsuv sallidma usuliselt teistsuguseid. 1726 aasta saadeti ta riigist välja, mis oli tema loomingut silmas pidades murranguline.inglismaal sattus ta vaimustusse Shakespearist ja vabameelsest filosoofiast kui ka teaduse avastusest . tõsisem filosoofilise kallakuga töö on ,,Filosoofilised kirjad" , mis vallandas Prantsusmaal skandaali: kirjastaja pandi vangi, raamat põletati avalikult . tuntuim filosoofiline teos on ,, Zadig"- maailm on tulvil inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust
Veedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Pühad tekstid Vanimat ja usuliselt kõige väärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks. Veedasid jaotatakse kolme rühma: 1) Veeda hümnid Hinduismi pühad raamatud on veedad. Preestrid (brahmaanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid - ohvri-, palve- ja ülistuslaulud, loitsud. Veedad tekkisid vahemikul 1200-800 eKr. 2) Brahma raamatud Brahma raamatud - veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud. Tekkisid umb. 1000-800 eKr. 3) Upanisaadid
Eurooplased kasutasid ära eri rahvaste ja hõimudevahelisi vastuolusid.Kirik takistas vähem teaduse arengutEuroopa teadus läks ette teiste omadest.Tehnilised leiutised.Euroopas olid tulirelvad.Keskse võimuga riigid Euroopas.17.saj. Portugal kaotas oma tähtsuse kaubandusriigina. Hispaania ja Portugal jäid tahaplaanile.17.saj. Algas Prantsusmaa kolooniate aeg. Esimesena allutati Kanada.1763.a vallutasid Inglased Prantsusmaale kuulunud Kanada.Kuni 16.saj. oli senine katoliiklik Euroopa usuliselt ühtne.Usupuhastuse põhjused:1)Katoliiklik kirik oli moraalselt mandunud ja kaugenenud oma esialgsetest põhimõtetest.2)Suured maavaldused kirikul ja ilmalikud feodaalid tahtsid seda seda omavahel jagada. 3)Kirik oli kallis ja uhke.4)Jumalateenistused olid ladina keeles (enamikud ei saanud sellest aru) 5)Indlugentside müük läks üle piiri.1517 algas usupuhastus Saksamaal, selle alustajaks oli Martin Luther. Tekkisid luterlased. Luterlus sai valitsevaks Ida- ja Põhja-Saksamaal
annaabi.ee 
