Ameerika rahvuse kujunemine 17.- 18. sajandil- ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud ajaloolised tegurid. Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Ameerikasse 35 000- 15 000 aastat tagasi. Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Ameerikasse Norra viikingid Leif Erikssoni juhtimisel aastal 1000. Pärast Columbus I avastusretke 1492. aastal hakkasid Põhja-Ameerikasse jõudma ka teised rahvused: inglased, prantslased, hollandlased ning rootslased. Ameerikasse asumise põhjusteks olid seiklushimu, kulla leidmise soov, ettevõtlikus ning mitmed usulised põhjused, näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele aitasid kaasa majanduslik stabiilsus ning loodi ka esindusorganid, tänu millele kasvas inimeste iseteadvus ja ameeriklaste ühtekuuluvustunne. Kindlasti on ameerika rahvuse
oktoobril 1492. aastal hoopis Bahama saartele. Samal sõidul avastas ta ka Kuuba ja Haiti. 1493-1496 toimus Kolumbuse teine retk Ameerikasse. Jätkusid ka avastused Ameerika Vahemeres. Näiteks leiti Väikesed Antillid, Jamaica saared jne. Kolmandal reisil, mis toimus 1498-1500 avastas kolumbus Trinidadi ja jõudis Lõuna-Ameerika rannikule. Peale Kolumbuse hakkasid Ameerikat uudistama ka portugallased, hispaanlased ja inglased. Kõrgkultuur ja kolooniad: Enne hispaanlaste vallutusi olid Vana-Ameerikas elanud indiaanlased saavutanud kõrge kultuuritaseme. Peamiselt põhines see põlluharimisel. Juba viiendal aastatuhandel enne meie ajaarvamist viljeleti mehhikos maisi, hiljem ka sojauba, kakod, puuvilja ja maapähklit ning Lõuna-ameerikas isegi kartulit. Andides tegeleti ka karjakasvatusega. USA põhiterritooriumi põlisasukad ongi indiaanlased, kes kuuluvad paljudesse hõimudesse
16.AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE Inglise asumaad: Walter Raleigh esimene inglane, kes üritas luua tugipunkti Põhja-Ameerikasse Esimese püsima jäänud koloonia rajasid Chasapeake'i lahes maabunud kolonistid Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi -jamestowniks Esimene koloonia kuninganna Elizabethi järgi Virginiaks Põhja-Ameerikasse läksid ka hollandlased Henry Hudsoni järgi sai nimetuse Hudsoni jõgi Hollandlaste peamine koloonia oli Uus-Amsterdam (hilisem New York) Euroopast väljarändamise põhjused: Loodeti leida ookeani tagant kulda Otsiti lihtsalt seiklusi Usulised ja poliitilised põhjused (puritaanide tagakiusamine) Umbes pooled neid surid 18-st naisest pidas vastu vaid 4 Puritaanid tõid Ameerikasse töökuse Paljud kuulusid erinevatesse usulahkudesse ja tuginesid moraalipõhimõtetele
Eurooplaste kolooniad Põhja- Ameerikas V) esimene püsimajäänud koloonia rajasid Inglismaa seiklejad. Esimene asula nimetati Jamestown'iks. 1607 . kogu kolooniat nimetati Virginiaks. VI) 1609 jõudsid kohale hollandlased, kes rajasid Uus-Amsterdami(hilisem New York) need alad hõivati hiljem inglaste poolt, kes rajasid sinna enda kolooniad. VII)1620 rajasid Inglismaalt välja saadetud puritaanid Massachusettsi VIII)1632 katoliiklaste koloonia Maryland IX) 1650 hugenottide koloonia Carolina X) viimase kolooniana 13st asutasid metodistid 1732. Georgia. Asus Hispaania asuava piiri ääres. Sinna lubati asuda ka vaestel ja vangist vabanenutel, et oleks koht uue elu asutamiseks.
a.) omandas Austria Madalmaad ning Lombardia koos Milano linnaga. 1740. aastal puhkes Austria pärilussõda, kuna Karl V järel sai troonile tema tütar Maria Theresia. See tekitas paljude hulgas protesti. Võitlus Austria keisririigi vastu muutus eriti aktiivseks 17. sajandil. Austria võimu vastu võitlejaid hakati Ungaris nimetama kurutsiteks. Ungari vabadusvõitluse kõrgajaks sai kurutside ülestõus 1703-1711 aastal Ferencz II Rakóczy juhtimisel. Ülestõusnud talupojas lootsid vabandeda pärisorjusest aga varsti omandas liikumine rahvusliku vabadusvõitluse iseloomu. Valgustatud absolutismi läbiviijateks olid keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph II. Maria Theresia tegeles isiklikult iga päev riigi asjadega. Tähtsat rolli etendas kantsler Wenzel Anton von Kaunitz-Rietberg, kelle juhtumisel koondati riigi valitsemine Riigikantseleisse ja asutati välisministeerium. Vastavalt uuele korrale pidi
Inglismaa oli tugevam määravaks sai ülekaal maailmameredel. Tagajärjed: Prantsusmaa kaotas suure osa koloniaalvaldustest (osa Louisianast, Kanada) Ka Inglismaa positsioon Põhja-Ameerika idarannikul muutus teravnesid vastuolud emamaa ja kolonistide vahel. · Sõja lõppedes ei viidud Briti vägesid Ameerikast ära, vaid u 10 000 sõdurit majutati elanikkonna juurde. 1765.a parlamendi aktiga kehtestati majutamise ja ülalpidamise kohustus. · Inglased keelasid kolonistidel asustada prantslastelt vallutatud läänepoolseid alasid. · 7-aastane sõda oli põhjustanud Inglismaale suuri kulutusi: kolooniate kaitsekulutused olid neljakordistunud ja Inglismaa riigivõlg kahekordistunud. Nende arvates pidid asumaas osalema kulude katmisel tasudes makse. · Uuendati suhkruseadust (1746): asumaadel keelati tuua suhkrut Hispaania ja Prantsusmaa Lääne-Indiast; kohustati ostma Inglismaa valdustest
kongress katekstas kaubavahetuse Suurbritanniaga. II kontinentaalkongress otsustas kõigepealt luua regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks G.Washingtoni. 4.juulil 1776.aastal võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon. Deklaratsioon kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule,vabadusele ja võrdsusele. Iseseisvuse võitsid ameeriklased kätte Iseseisvussõjas 1775-1783, mille lõpetas Versaills' rahu 1783.Rahuleppega tunnistas Suurbrit. endised asumaad vabaks.Uue iseseisva riigi nimeks võeti Ameerika Ühendriigid.1781.aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni-riikide liidu. Täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valijameeste kaudu neljaks aastaks valitud president,kes on ühtlasi valitsuse juht.USA esimeseks presidendiks valiti George Washington,kes oli sellel ametikohal kaks ametiaega (1789-1797).Osariikide seadusandlikuks organiks sai
Ameerika Ühendriigid 17.- 19. sajandil Põhja-Ameerika koloniseerimine 16.saj algul jõudsid Florida rannikule konkistadoorid-hispaanlastest vallutajad, kellele järgnesid ka muud rahvad Väljarändajad-maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt seiklejad ja ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunud 17.saj alguseks oli seal kolooniaid paljudel riikidel, kaasnes omavaheline konkurents, esialgu jäid peale inglased ja prantslased Prantslased tõrjuti järkjärgult välja, Euroopast toodi kaasa seisuslikud vaheseinad, aadli ja vaimulikkonna eesõigused ning elanikkonda koormav maksusüsteem Inglaste kolooniates oli hoopis vabameelsem poliitiline kord, tööjõulisem elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat 1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas Seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus 18
tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad päritolurahvused sakslased, iirlased, inglased · 12% afroameeriklased · Pärismaalasi (indiaanlasi, eskimod, Vaikse ookeani saarte elanikud) vaid 3,1 4,9 milj. · Aasia päritoluga elanike arv kasvab · Latiinod: hispaania keelsed ja roomakat. pärit enamasti Mehhikost ... kõige kiiremini kasvav rühm USA ja religioon · Ilmalik riik, aga maailma usklikum elanikkond (läänelikus kultuuriruumis) · 1986 86,4% täiskasvanutusest identifitseeris ennast kristlasena · 2007 protsent 78,4 %
Ptk. 14: Ameerika Ühendriigid Euroopast Ameerikasse rändamine põhjused: · Seikluse otsimine · Usuline tagakiusamine (puritaanid Mayflower 1620, kveekerid, katoliiklased, mormoonid, hugenotid jne) · Majanduslikud põhjused (sooviti raha teenida) · Väljasaatmine · Orjakaubandus Aafrikast Tegemist oli Inglismaa asumaaga. 1775. aastal elas seal umbes 2 mln valget elanikku, kellest üle poole olid inglased. Kuninga nimetas koloonia kuberneri, lisaks oli igas koloonias seadusandlik kogu. Oluline oli kooliharidus, Massachusetts'is pidi olema igas üle 50 elanikuga asulas kool, sinna rajati ka Harvardi kolledz. Hiljem rajati veel kolledzeid. Kolooniaid oli 13. Põhjas: New Hampshire, Massachusetts, Rhode Island, Connecticut, New Jersey, New York, Pennsylvania, Delaware. Lõunas: Maryland, Virginia, Põhja-Carolina, Lõuna-Carolina, Georgia.
pidid kuuluma ka kõikidesse järgmistesse parlamentidesse. 1653. ajas Cromwell parlamenti laiali. Sama saatus tabas Riiginõukogu. Võim vabariigis läks Cromwelli kui lordprotektori kätte. Ta kasutas jõudu ja tõstis makse, kuid viis läbi ka haridusreformi ja tõi ühiskond rohkem võrdsust. Sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur, kuigi väike parlament (saadikud puritaanide koguduse poolt). Varsti aeti ka see esinduskogu laiali. Cromwelli poeg Richard oli nõrk valitseja, kes loobus oma võimust peagi. Parlamentlik võitlus Stuartite restauratsiooni ajal. Poliitiliste parteide tekkimine. 1660. sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks. ° Üldine amnestia ° Maaomandi muutuste säilitamine ° Ususallivus ° Ette nähti ka parlamendi vaba kogunemine. Inglise parlament oli taastatud. Uus kuningas ei pidanud kokkuleppest kinni. 1679. Isikuvabaduste akt
silmapaistvamaks esindajaks oli Benjamin Franklin(1706-1790) 1754a esitas ta Põhja-Ameerika kolooniate liidu projekti, mille kohaselt kuulunuks seadusandlik võim kolmeks aastaks Suurele Nõukogule. Teine silmapaistev Ameerika valgustaja oli Thomas Jefferson(1743-1826), kes pidas ideaalseks ühiskonda mis koosneb farmeritest ja käsitöölistest. Temast sai Iseseisvusdeklaratsiooni põhiautor. Samuti pooldas ta orjuse kaotamist. 4. juulil 1776 võttis kongress vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdsusele. Iseseisvuse võitsid ameeriklased kätte Iseseisvussõjas(1775-1783), mille lõpetas Versailles' rahu(1783). Uue iseseisva riigi nimeks võeti Ameerika Ühendriigid(USA). Pärast Iseseisvussõja lõppu asuti välja töötama uue riigi konstitutsiooni, mis lõpuks hakkas kehtima 1789a. Uus konstitutsioon muutis USA riikide liidust liitriigiks
Tähtsaim õigus oli maksude määramine. Majandusprob. oli tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid.Parlament sekkus ka välispoliitikasse, pida vajalikuks kaitsta isikuvabadusi ja omandiõigusi. Järg. kuning. Charles I. 1629 saadeti parlament laiali, kuid 1640 tuli jälle kokku, sai olla koos vähem kui kuu, ja seda nimetati ,,lühike parlament". Sotimaa ja Inglismaa vahel kestnud sõda, otsustati parlament uuesti kokku kutsuda. Parlament võis esinduskogu laiali saata ainult ta enda nõusolekul. 1649 19. mai kuulutati välja vabariik, täidesaatev võim kuulus Riiginõukogule. 1653 saadeti nned laiali ja tuli nn väike parlament. 1660 taastati Inglise parlament. 1679 kaotas Isikuvabaduste Akti. 1689 võttis vastu Õiguste billi ja ususallivuse akti. Inglise parlamentarism oli võitnud kuninga absolutismi ja teinud läbi olulise arengu. Võitlus jätkus eeskätt valimisõiguste ümber. Kirik Peeter I. Reformide ajal
II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Charles X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. 13. Ameerika Ühendriikide sünd. Peale esimesi raskusi saavutasid kolonistid edu majandustegevuses ning suutsid seista vastu indiaanlastele. Loodi oma esindusorganid. Ameerika rahvuse n.ö. aluseks olid inglased. Määravaks kujunes Inglise keel. Indiaani kultuuri mõju avaldus laensõnades, mütoloogias, muusikas ja käsitöödes. Oluline ühtse rahvuse kujunemisel oli hariduse levik. Mõningane mõju ameerika rahvuse kujunemisele oli valgusideoloogial, mille üheks silmapaistvamaks esindajaks oli Benjamin-Franklin. Ta esitas Põhja-Ameerika kolooniate liidule projekti, mille alusel kuuluks seadusandlik võim 3 aastaks valitavale parlamendile -
endiselt valitsema Inglismaa. S veits kuulutati igavesti neutraalseks riigiks 3. Kuidas lahendati Saksamaa küsimus? Viini kongressi otsusega loodi Saka Liit , kuhu 1815 aastal kuulus 41 Saka riiki. Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu üksnes nende aladega mis varasemalt olid olnud Püha Rooma riigi kooseisus. Liidu liikmesriikidel ei olnud ühtset välis-ja majanduspoliitikat , seega säilitas Viini kongress Saksamaa killustatuse. Liidu mõjukamaks liikmeks oli Austria. 8. Loetle : 1848-49 aasta revolutsioonid lisades igale selle 1)põhjuse ja 2)tulemuse! Revulutsioonid said alguse 1848 a jaanuaris Itaaliast 1848 a veebruaris puhkes Pransusmaal. Võimult kukutati juulimonarhia ja Pransusmaa kuulutati vabariigiks. 1848a veebruari lõpus ,kulmineerudes 18 märtsi väljaastumisega Preisimaaa pealinnas Berliinis 1848 a märtsi keskel Austria pealinnas Viinis ning võimult kukutati Metternich
Inglise parlament on olnud eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem kogu maailmale (riigivõimu korraldus, parlamendi nimetuse muutumine üldnimeks). 17.sajandil tekkisid Inglismaal viigide partei, mis hiljem sai nimetuse liberaalide partei ja tooride partei hilisem konservatiivide partei. 18.sajandil kujunes Inglismaa välja tava, et valitsuse moodustab see partei, millel on parlamendis enamus. 6 PÕHJA-AMEERIKA ASUMAAD JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. Pärast suuri maadeavastusi hakkas Ameerikasse ümber asuma kõigepealt hispaanlasi ja portugallasi, seejärel läksid inglased, prantslased, hollandlased, rootslased ja paljud teised rahvad. Euroopast väljarändamise põhjused olid mitmesugused. * Esimesed minejad lootsid ookeani tagant kulda, paljud otsisid lihtsalt seiklusi. *Uusasunikud ei osanud sageli küttida ega kala püüda ning ei tahtnud tööd teha, esimese talve aitas paljudel üle elada indiaanlaste abi
· Sinna rändusid: ·Maata talupojad ·Kaupmehed ·Seiklejad ·Usuliselt tagakiusatud ·Kurjategijad (karistust kandma) · Esimene püsikoloonia oli inglastel Jamestown Virginias 1607 b) Kolooniad: · Uus-Inglismaa idaranniku kirde osas, tagakiusatud inglise puritaanide poolt. · Maryland, keskosas tagakiusatud katoliiklaste poolt. · Carolina prantsuse hugenottide poolt. c) Kolonistide omavaheline võitlus: · Algul jäid peale inglased ja prantslased Nt New York (hollandlaste poolt asutatud) vallutati ära inglaste poolt. · Seitsmeaastases sõjas kaotasid prantslased oma kolooniad inglastele. 2. Indiaani sõjad poolteist saj. kestnud indiaanlaste katsed vabaneda algete ülemvõimust. a) Indiaanlased said lüüa: · Tulirelvade puudumine. · Omavahelise ühtsuse puudumine. b) Tagajärjed: · 19. saj. olid indiaanlased idarannikul hävitatud või läänerannikule tõrjutud. 3
* teised absolutistlikud riigid võtsid Prantsusmaast eeskuju 1) Tähtsad olid 2 kuningat Louis XIII (16101643) ja Louis XIV (16431715). Mõlemad nad olid troonile saades alaealised. Louis XIII oli 9aastane ja Louis XIV oli 5aastane. Kuna Louis XIII valitsemise vastu huvi ei tundnud, siis tegelikult tegeles sel ajal valitsemisega kardinal Richelieu (Prantsusmaa peaminister). 1614 aastal olid viimast korda koos generaalstaadid (seisuste esinduskogu seisusliku monarhia ajal) pooleteise sajandi vältel. Järelikult sai valitseja teostada võimu ainuisikuliselt, ei pidanud generaalstaatide nõuannetega arvestama. Ka Louis XIV ajal valitses tema eest kardinal Mazarin, aga kui Louis XIV sai 23aastaseks (1661), siis hakkas ta ka reaalselt ise valitsema. Ta koondas kogu võimu enda kätte. Ka tema ei kutsunud kokku seisuste esinduskogu. 2) Louis XIII valitsusajal asuti rünnakule hugenottide vastu
piiskopitoolid (mh. Bremen ja Lübeck) kuulusid tagastamisele (sisuliselt vasturef. sunniviisiline teostamine P.Saksamaal) - Wallensteini vallandamine (1630), kat. armee Tilly kätte (vale otsus) III Rootsi sõda Saksamaal (1630-35) - Sõjaõnn pöördub Prot. poolele ! - Rootsi kuningas Gustav II Adolf (langes 1632): südamelt protestant ja Suur-Rootsi ehitaja - Üliefektiivne ja ainulaadne Rootsi-Soome Talupoegadest koosnev rahvaarmee ( 50 000 meest, kellest 60 % Rootslased ja 40 % Soomlased) randub Pommeris 1630, regionaalsed rügemendid. Liikuv lahingukord, mida toetasid tulirelvad. Ratsavägi - Lisaks veel Rootsi palgaarmee (umbes 50 000 meest), mida rahastab Prantsusmaa. - 1631 Breitenfeldi lahing Saksimaal - Lech-jõe lahing (Tilly langeb, asemele Wallenstein) - Lützeni lahing Saksimaal (1632): Vastamisi Gustav II Adolf ja Wallensteini armee.Rootslased võidavad ja G II A langeb (6.11) - Rootsi riigikantsler Axel Oxsenstierna proovib säilitada prot
· Ainuüksi paavst võib kutsuda kokku kirikukogu · Ainuüksi paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid ametist tagandada · Ainuüksi tema võib langetatud kohtuotsuseid muuta · Ainuüksi tema võib kinnitada muudatusi kanoonilises seaduses · Tema võib tagandada keisreid · Tema võib vabastada alamad ustavusvandest · Kõik vürstid peavad suudlema paavsti jalgu *Usa sünd, Inglise asumaad Põhja-Ameerikas; Vabadussõja põhjused ja käik; iseseisvuse väljakuulutamine, Th. Jefferson, B. Franklin; USA ülesehitus Esimese inglasena üritas Põhja Ameerikasse tugipunkti luua meresõitja Raleigh(1585), esimese püsima jäänud Inglise koloonia rajasid aga detsembris 1606 Londonist teele asunud ja 1607 Chesapeake'i lahes maabunud kolonistid. Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi Jmaestowniks, kogu koloonia eelmise valitseja, kuninganna Elizabethi auks Virginiaks. 17
Joseph Sieyčsi pamflet "Mis on kolmas seisus?" - kodanlus on KÕIK. aga poliitiliselt mitte miski. mida kodanlus nõuad?- saada millekski. Prantsuse revolutsiooni puhkemine: Generaalstaadid- üldine maaseisuste esinduskogu.(üle 150a polnud koos käinud). Kokku tuli 1200 saadikut, 1/4 aadlike, 1/4 vaimulikke, 1/2 kolmasseisus. Kolmandalt seisuselt tuli nõue, et hääled loetak isikute, mitte seisuste kaupa. Rahvuskogu- 17.juuni 1289 3.seisus kuulutas välja oma rahva esinduskogu. Ütlesid, et nende sõna on kõrgem, kui kuninga oma. Louis XVI saatis nad laiali. RK liikmed kogunesid ballimängussali Versaille’s lubaduseks kokkujääda nii kauaks, kui põhiseadus on vastuvõetud. Hakkas pöörama tähelepanu abi andmisele vaestele, annetamist peeti patriootiliseks tegevuseks. Necker- finantsminister, kelle Louis XVI vallandas(Necker oli saavutanud rahva poolehoiu). Tema vallandamises nähti vastu sammu kuninga poolt. Levisid kuuldused, kuninga
alataes Napoleonist. Napoleon oli oma sõdadega suurema osa Itaaliast enda kontrolli alla haaranud ning 1805a kuulutas ta end Itaalia kuningaks ning haaras enda kätte sururema osa Põhja Itaaliast, lisaks Modena, osas Sardiiniast. See oli esmakordselt, kui nii suur osa Itaaliast pärast Rooma impeeriumit oli ühe võimu all. See oli oluliseks tõukeks Itaalia ühinemisliikumisele. Rahvuslik liikumine taotles ka võõrvõimust vabanemist. Napoleoni sõjad ja Viini kongress andsid tõuke rahvuslikule liikumisele. Kõige esimene rahvusliku liikumise organiseerumist hakkas teostama karbonaaride salaliikumine. Tegmeist oli ülemaalise organiseeritud salaliikumisega, mis võttis väga palju üle vabamüürlusest, samuti maffia organisatsioonilist ühtekuuluvustunnet, partisanitaktika. Kõige enam ühendas seda liikumist see, et tegemist oli ülimalt reglementeeritud ja konspiratiivse salaliikumisega. Aktiivsem periood jääb
3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepresseerimine polnud nii hull kui hitleri rassi represseerimine. 20. saj kui lühike sajand, mis algas 1914-1991 G. M. Trevelyan, E. P. Thompson. Mõlemad markstistlikud ajaloolased. Inglased. 19. saj algust iseloomustatud sõnaga Sattelzeit by Reinhart Koselleck. Püütud kokku võtta kõiki vormilisi muutusi peale pr rev puhkemist kuni 1830ndateni. Ühiskondlik ja kultuurielu muutus sellel ajal palju. Sajandi lõpp seevastu Fin de Siecle, tähistamaks vastupidi hea ajast lõppu, võttes kokku pika 19. saj I MS algusega. Periodiseering pol südnmuste järgi, teiselt ühiskondlike muutuste järgi. Arnold Toynbee ,,Lectures on the Industrial Revolution in England" 1884
alla (1605. Aastal toimus katoliku kiriku pooldajate poolt ettekavatsetud vandenõu ehk püssirohu vandenõu, mille eesmärk oleks olnud lasta õhku parlamendi hoone ja taastada katoliku kirik) ning ka puritanid langesid tagakiusamise alla ning olid sunnitud lahkuma Ameerikasse. Kuninga välispoliitiline kurss -> Hispaania oli katoliiklik ning James I pidas neid liitlasteks (tahtis häid suhteid). Inglased seda ei soosinud. Ta hakkas müüma monopole ainuõigust, mingit kaupa toota ja tegeleda kaubandusega mingis kindlas piirkonnas see aga oli parlamendi arvates ennekuulmatu ja vale. Algselt oli Hispaania ja Inglismaa vahel tasakaal. 1625. aastal sai võimule Charles I ning suhted halvenesid. Ta läks parlamendiga tülli (James oli üritanud siiski hoida tasakaalukaid suhteid) hakkas koguma makse, mida
Koalitsioondes sai kõige rohkem kannatada alati Austria. 21. okt 1805 Ulmi lahingus võitis Pr Austerlasi. Trafalgari lahing- merelahing Sb ja Pr/Hisp vahel, kus SB Nelsoni juhtimisel võidab ja läheb kuulsusrikkalt ajalukku. 2. dets 1805 Austerlitzi lahing. Prm suur võit. Lakkab olemas Saksa-Rooma keisririik. Austria suur kaotus. 1805 Pressburgi rahu Austriaga, mis sõlmitakse pärast Ulmi ja Austerlitzi lahingus lüüasaamist. Austria loovutab osa oma territooriumist. Kontinentaalblokaad Suurbritannia vastu. Berliinis 21. nov kontinentaalblokaad SB vastasus. See ei õnnestunud, sest SB oli merel liiga võimas ning kõik riigid ei tulnud blokaadiga kaasa. Neljas koalitsioon (Jena-Auerstedti lahing, Friedlandi lahing, Tilsiti rahu ja salakokkulepe Venemaaga, 1808.-1809. a Soome vallutamine) (SB, Venemaa, Preisi ja Rootsi). Jena-Auerstedti lahing oli kaksiklahing Napoleoni ja Friedrich Wilhelm III vahel Preisi armee kaotas. Friedlandi lahingus võitis Pr Venemaad. Sõlmisid Tilsti rahu.
• kui suur on võimuharude iseseisvus üksteisest. 1.2.1 Presidentalism Presidentalism on enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk- Aasias. Presidentaalse demokraatia mudeliks võetakse tavaliselt USA, kuid näidetena sobiksid ka Mehhiko, Argentiina, Tšiili, Egiptus või Gruusia. 5 Valitsemine ja avalik haldus Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi, et kogu võim kuulub presidendile. Ka presidendi võimu piiratakse. Järgnevalt presidentaalsest korraldusest USA näite varal. Iga demokraatia saab alguse rahvast, valijaskonnast. Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. USA president valitakse iga nelja aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt.
võitlus normannidega. Nüüd sai uueks probleemiks 1066a Normandia normannide sissetung mida juhtis William Vallutaja, kes tõusis Inglismaa valitsejaks, ta kehtestas esmakordselt läänisüsteemi Inglismaal kehtestas selle klausliga mida mujal Euroopas ei olnud ,,Kuningas on kõikide vasallide ülim senjöör". Inglastel oli ka valdusi mandril, ning sellest tulid ka nende ja prantslaste vaenulikud suhted. Inglased suutsid endale hankida valdava osa Lääne- ja Edela Prantsusmaast, Inglastel oli suurem osa Prantsusmaast kui prantslastel. Sellel ajal rääkisid inglased ka prantsuse keelt. Murranguliseks sai 12-13.saj vahetuse periood Pr hertsogiks sai Philippe Auguste (valitses 1180-1223), ta võttis ära olulised valdused inglise kuningalt. Ta kujundas tugeva liidu Prantsusmaa linnadega. Teda võib pidada Prantsuse tsentraliseeritud riigi murdekujuks, Pr riigi juhtimine käis edaspidi Pariisist lähtuvalt
Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedagi ei
Viimaseks aastaks olid iseseisvaks jäänud ainult Etioopia ja Libeeria, ülejäänud manner jagati Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Portugali, Belgia, Hispaania ja Itaalia vahel. Suur osa Aafrika probleemidest pärineb just sellest lühikesest ajajärgust. Lihtne vallutus 1879. aastaks oli ainult 11% erinevate riikide poolt koloniseeritud. Põhja-Aafrika oli türklaste kontrolli all ja mõningaid tugipunkte oli erinevates paikades Portugalil, üksikuid kolooniaid Ühendkuningriigil, eelkõige Lõuna-Aafrika tipus ja mõnedel aladel Prantsusmaal. Hiiglastlikku kontinenti oli nii kiiresti võimalik vallutada nt Aafrika etno-lingvistilise ja sotsiaalmajandusliku kirevuse tõttu. Ühiskond eksisteeris kontinendeil väga erinevate arengutasemetega – leidus nii sugukondliku korraga väikseid hõimuriike kui ka üksikuid võimsaid riike nt Etioopia. Teine põhjus oli kindlasti poliitiline killustatus – peamiselt olid riigid väikesed
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
Kuigi bolsevikud ajasid selle laiali, tegutses Maapäev edasi ja põranda all moodustati Eestimaa Päästekomitee. Viimane kuulutas bolsevike põgenemise järel 24. veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvuse. Pärast Saksa okupatsiooni (1918 veebr-nov) ja Vabadussõda sai Tartu rahulepingu sõlmimisega Eestist iseseisev riik. 1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon. 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus. RIIGIKORRALDUSE VORMID Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II maailmasõda olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana. Praegu on
Seati sisse isikumaks=pearaha. Algasid hingerevisjonid=rahvaloendus. 1703 rajati S-Peterburg- püha Peterburgi rajamine. 1700- kalendrireform(Kristuse sünnist alates). Jelizaveta-Peeter I tütar (valitses 1741-1762) tõi õepoja Vm'le, Peeter III+KatariinaII(abielluvad, Jelizaveta sureb, hiljem suri PeeterIII ja troonile pääses ta naine, Katariina II) KatariinaII (valitses 1762-1796)- valgustatud absolutismi ajastu. Moskvas tuli kokku esinduskogu, et võtta vastu Vm jaoks vajalikud seadused=K II saatis esinduskogu laiali, kartis troonilt kukutamist, ja ühtegi seadust ei võetud vastu. 1773a. Jemeljan Pugatsov talurahvamäss. 1775 a. K II võttis vastu haldusseaduse, kubermangudes loodi kohtud ja politsei. 1785 a. linnade omavalitsuste loomine. Pilet 6 ???1.Foiniikia ja Iisrael. Monoteismi sünd Foiniikia ja Iisraeli alasid nimetati Kaanan'iks kreeklased nimetasid selle Foiniikiaks = purpurimaa Semiidi keeled Põllundus + vihm
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
