1990. aastate lõpust alates on väliskaubanduse defitsiit kiiresti kasvanud, jõudes 1997. aasta 107 miljardi dollari tasemelt 681,1 miljardini 2008. aastal. Sellise kasvu põhjuseks on erinevad tegureid, kuid olulisematena saab välja tuua USA-sse eksportimist soodustanud dollari kursi kiiret tõusu teiste juhtivate valuutade suhtes 1990. aastate lõpus, Hiina ekspordivõime plahvatuslikku kasvu ja USA majanduse kasvu ennaktempos võrreldes teiste arenenud tööstusriikidega. IMPORT ja EKSPORT ·Import Olulisimad impordikategooriad on erinevate tööstuste jaoks vajalikud toorained, tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted. Tähtsamad impordi päritolumaad on Kanada, Hiina, Mehhiko, Jaapan ja Saksamaa. ·eksport Erinevatest tootekategooriatest on USA ekspordis olulisemad masinad ja seadmed, transpordivahendid, keemiatööstuse tooted, põllumajandus- ja toiduainetööstuse tooted. Olulisemad ekspordi sihtturud
.................................... 5 2.4. MINERAALSED VARAD................................................................................... 5 2.5 ENERGIAVARAD............................................................................................. 6 3.MAJANDUS........................................................................................................... 7 3.1 MAJANDUSHARUD.......................................................................................... 7 3.2 IMPORT JA EKSPORT, VÄLISMAJANDUSSIDEMED.............................................7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU............................................................................ 10 2 1. ÜLDANDMED
kaupade tootmiseks, nüüd polnud nende toodangut kellelgi vaja. Väga palju hädavajalikku tuli seetõttu esialgu importida. Viimastel aastatel on aga tööstuse kasv edestanud teeninduse oma viidates sellele, et järjest enam vajalikku kaupa suudab Eesti ise toota. Eesti väiksuse tõttu pole võimalik siin toota kõiki tooteid ja teenuseid, mida siinsed inimesed ja ettevõtted vajavad. Nende importimiseks on aga vaja ka midagi eksportida. Just seetõttu on eksport Eesti majanduse ja selle kasvu jaoks väga oluline. Kaupade ja teenuste ekspordi maht ulatub 80%-ni Eesti SKP-st, ligi kolmandiku sellest moodustab teenuste eksport. Olulisemad teenused, mille ekspordist Eesti ettevõtted tulu saavad on mitmesugused transpordi ja Vene transiidiga seotud teenused aga ka turismist saadavad tulud. Eesti tööstustoodangust eksporditakse enam kui kolmveerand. Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (2006. a. 25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid
kõrgele meditsiini arengutasemele võrreldes muude arenenud riikidega veel arenguruumi (Jaapan 82a, Rootsi 80a, Austraalia 80a, Kanada 80a jne). Linnastumine Linnarahvastiku osatähtsuse muutus aastate lõikes: 1975 - 73.7% 2004 - 80.8% 2015 - 83.7% Hetkeseisuga elab üle 80% rahvast linnades, mis on väga kõrge protsent. Võrreldes eelnevate aastatega on linnastumine kasvanud ning kasvu prognoostakse ka edaspidiseks. Joonis. USA suurlinnad Suurema rahvaarvuga linnad: New York 8 274 527 inimest Los Angeles 3 834 340 inimest Chicago 2 836 658 inimest Kõik need linnad asuvad rannikualadel, tänu kaubandus- ja suhtlemissidemetele ning soodsamatele looduslikele tingimustele, et minevikus põlluharimisega ja karjakasvatusega tegeleda. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/USA HDI Trends Human Development Report Office. Inimarenguindeksi muutused - http://hdr.undp.org/external/flash/hdi_trends/ Statistics Human Development Reports
ole tegu just väga vana ühiskonnaga. Kuid on eeldada sündimuse langust ja seeläbi rahvastiku vananemist aja jooksul. USA rahvastik on läbinud demograafilise siirde ja jõudnud viimasesse etappi, sellele viitab sündimuse langus ja madal suremus. USA linnarahvastiku osakaal on suur, ulatudes 82 protsendini. USA-s on linnarahvastiku suurenemine suhteliselt madal, viimaste aastate jooksul ~1,5% aasta kohta. Suurimad linnad on New York (8 175 133 inimest), Los Angeles (3 792 621) ja Chicago (2 695 598). Nevadas asub maailma suurim hasartmängu- ja meelelahutuskompleks Las Vegas. New Yorki peetakse üheks tähtsamaks maailma moepealinnaks. USA töötavast rahvastikust on hõivatud esmasektoris 0,7%; tööstussektoris 20,3% ja teenidussektoris 79%. Töötuse määr on 9,7% (andmed aastast 2009). Riigi tööjõu jaotus vastab "arenenud riigi standarditele". Tööpuudus on siiski üsna kõrge ja kasvanud, aastal
...............................................................................11 5.3 Metsamajandus ja metsatööstus...................................................................................... 11 5.4 Tööstus............................................................................................................................12 5.5 Transport......................................................................................................................... 13 5.5 Turism............................................................................................................................. 14 5.6 Gini indeks ja ebavõrduse näitajad................................................................................. 14 6.Infoühiskond.......................................................................................................................... 17 7.Kasutatud kirjandus..................................................................................
.......................................................................3 2. Rahvastik .....................................................................................................................4 3. Kliima ...........................................................................................................................4 4. Majandus .....................................................................................................................5 4.1 Väliskaubandus .........................................................................................................6 4.2 Põllumajandus, metsandus, kalandus .......................................................................7 4.3 Tööstusharud .............................................................................................................8 4.4 Energeetika ................................................................................................................9 5
MAAILMA 2008. 2009. AASTATE FINANTS- JA MAJANDUSKRIIS Kriisi allikad ja põhjused 2000ndatel toimus tarbimise buum, millega kaasnes tohutu tooraine hindade tõus. Kaupade tarbimine aastatel 1980- 2000 oli kasvavalt suur. 2008. Aastal aga paljude kaupade, eriti nafta ja toiduainetes hinnad saavutasid sellise taseme, mis hakkas tekitama majandusliku kahju, ähvardas stagflatsiooniga ning globaliseerumise lõpetamisega. Jaanuaris 2008 ületas toornafta hind 100 dollari piiri ühe barelli kohta. 11. Juuli 2008 tõusis nafta mart WTI oma ajaloo rekordilisele kõrgusele - $147,27 barelli eest. Pealse seda algas hinnas langus, kusjuures 5.detsembril 2008 oli juba hinnaks 36, 67 USD / barell. Ka teised hinnad kasvasid
nõudlust turgudele ja see omakorda suurendama toodangut ja majanduse kasvu. Mitmed Euroopa riigid suurendasid peale II MS riiklike kulutusi ja toetusi ettevõtetele saavutamaks oma poliitiliste positsioonide tugevdamist, kuid majandus sattus liiga suurde sõltuvusse riigi abist. Peale II maailmasõda. Arendati välja riiklikud ja rahvusvahelised finantsinsitutsioonid vastav majanduspoliitika 1944 loodi Rahvusvaheline valuutafond ja Maailma pank ( peakorterid Washingtonis ), eesmärgiks stabiliseerida maailma finantssüsteemi riiklike pankade ja valuuta järelvalve abil. 1940 teisel poolel koloniaalimpeeriumid lagunesid. Maailma hakati jagama Põhjaks ( arenenud tööstusriigid ) ja Lõunaks ( arengumaad ) Põhjamaad Arenenud tööstusriikides ehitati üles heaoluühiskonnale tuttav riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi-, ja ettevõtlussüsteem.
71 % valuutareservidest paigutatud dollaritesse. 2007 moodustab dollarite osakaal mitmete riikide valuutareservides ligikaudu 65%, aga eurode osakaal 25%. Dollarite osakaalu mõningane langus peegeldab reservide loomulikku juurdekasvu eurodes laienevas eurotsoonis ja Euroopa Liidu uutes liikmesriikides. Ameerika impeerium sõltub USA dollarist. Välja pakutud Iraani naftabörs kiirendab USA dollari langust ja seeläbi ka Ameerika impeeriumi kokkuvarisemist.(2) New York Ameerika raha- ja infovärav 19. sajandi algusees tõusis New York USA rahavärava positsioonile ja on siiani vedanud riigi majandust, sotsiaalset ja kultuurilist arengut. New Yorgi eelised olid tol ajal hea gepgraafiline asend ja sadam ning sotsiaalsed uuendused. Linn hakkas domineerima rahvusvahelises kaubanduses ja finantsteenuste osutamises. New Yorgist on saanud kiiresti areneva ja rikka infoühiskonna ning ülemaailmsete trendide lähtekoht. New Yorgi rahvusvahelsied kontsernid
mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks: naftariigid ja mittenaftariigid. Poliitiliselt oluline kant maailma jaoks. Dubai eesosas oma naftaga. Kirjaoskus on täitsa olemas. See piirkond oleks muidu üsna vaene kui ei oleks nafta varusid. Oluline islami näitaja on see,e t raha ei tohi teha raha. Liigkasuvõtmine on keelatud. Seepärast puuduvad suured pangad. Nende rahade hoiustamisega tegelevad euroopa pangad või off-shore firmad-firma, mille kontor, office vms ei asu seal riigis, kus ta põhiliselt tegutseb. Enamasti asub maksuparadiisi riikides on registreeritud mitte samasse riiki, kus põhiliselt tegutseb. Must Aafrika Poliitiliselt killustunud
kohal). Eestlaste kirjaoskus on samuti kõrgem. Riigi hõive iseloomustus Joonis : Tööhõive jaotus Saudi Araabias Allikas: The 2008 Human Development Report. Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi väga võimalik midagi kasvatada). Tööhõive tööstuses on ligi 1/5, peamine osa sellest tööstusest on ilmselt nafta tootmine. Arengutaseme näitajate võrdlus Joonis : Arengutaseme näitajate võrdlus Allikas: The 2008 Human Development Report. Joonis : Arengutaseme näitaja võrdlus (elektrienergia tarbimine kW/h) Allikas: The 2008 Human Development Report. Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust. Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal.
.............................................................................................. 11 9. Metsamajandus. ....................................................................................................... 12 10. Tööstus ..................................................................................................................... 12 11. Transport .................................................................................................................. 13 12. Turism ...................................................................................................................... 16 Kokkuvõte ....................................................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus ......................................................................................................... 20 2 Sissejuhatus
Võrreldes Saudi Araabiat ja Norrat, siis on ikkagi märgatav vahe sees. Kui võrrelda Norra ja Saudi Araabia SKT-d, siis on näha kahekordset erinevust. Riigi hõive iseloomustus Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi väga võimalik midagi kasvatada). Tööhõive tööstuses on ligi 1/5, peamine osa sellest tööstusest on ilmselt nafta tootmine. Arengutaseme näitjate võrdlus Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust. Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal. Elektrienergia tarbimises on Saudi Araabia küll peale Norrat teine, aga muudes valdkondades on Saudi Araabia tunduvalt mahajäänum. Seega võrreldes Norraga, Saudi Araabial on veel kõvasti arenguruumi.
6.)Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed (tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel. *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks. (u 20% maa elanikonnast) Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia. *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb. *Vaesed jäävad vaesemaks (u 80% maa elanikonnast) *Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. *Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastumine. 7.) Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada
2007. aasta märtsis võeti pärast pikki vaidlusi vastu omandiseadus, mis sätestab eraomandi kaitse tsiviilkoodeksis. Kõik need muudatused on kaasa aidanud mõjuvõimsa erasektori tekkimisele majanduses, mis annab 60% Hiina kogutoodangust. Kui 1998-2003 suurenes mandrihiinlastele kuuluvate eraettevõtete toodang viis korda ja välisfirmadele kuuluvate ettevõtete toodang kolm korda, siis riigiettevõtete toodang kasvas samal ajavahemikul vaid 70%. Kohalike poolt kontrollitud ereettevõtete eksport suurenes viie aastaga viis korda, kuna üha rohkem väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid omandas ekspordilitsentsi. Valitsus on ette võtnud ka märkimisväärsed reformid 90-ndate aastateni Hiina majanduses domineerinud riigiettevõtete suhtes: need muudeti formaalselt äriüksusteks ja paljud neist noteeriti äsjaloodud Shanghai ja Shenzheni börsidel. Pärast 1998. aastat viidi ellu poliitikat, mis võimaldas väikeettevõtetel restruktureerida suuri ettevõtteid ja
Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002) Haldusjaotus: 31 provintsi ja 1 rajoon Keel: Hispaania Rahaühik: Peeso
· Ristiusu levitamine ja karusnahakaubandus · Pigem kaubateede võrgustik kui kompaktne koloonia: suurel alal vähe elanikke (1700: 25 000; 1763: 83 000) III HOLLANDLASED: · 1626 kaubakompanii ostis indiaanlastelt Manhatteni saare ja rajas Uus Amsterdami koloonia (1660. aastatel 10 000 el.) · Soovisid vahendada karusnahakaubandust ja arendada suurmajandeid: kompanii ja põllumehed · Inglismaale 1664-74: New York · Sallivus, rahvaste sulatusahi: 1644: 18 keelt IV ROOTSLASED: · Hollandlaste tiiva all asutati Rootsi kompanii 1637: Uus-Rootsi asutamine tänapäeva Delawares 1638 · 1638-56 12 kolonistide laeva: rootslastel ja soomlastel kerge kohaneda · 1656 kaotati hollandlastele, kes omakorda kaotasid selle inglastele · 1703 inglise koloonia staatus V INGLASED: · Rajavad 13 koloonia (nende hulgas em NY ja Delaware) kompaktse vööndi
Puitkarkassiga majaga ehituse ulatuslik kasv viimase kümne aasta jooksul tuleneb peamiselt ühepereelamute valdkonnas valitsenud ehitusbuumist. Kuigi puitkarkassil põhinevate korterite ehitamine on Venemaal endiselt üsna harvaesinev, on ühepereelamute ehituses vastavad meetodid paremini väljakujunenud. 9 Joonis 2.3 Elumajade ehitus Venemaal aastatel 2000-2008 Allikas: Rosstat, 2009 Saetud okaspuupuidu eksport saavutas 2007. aastal rekordilise taseme (19,1 miljonit m 3), kuid vähenes seejärel 2008. aastal 17,2 miljoni kuupmeetrini (vt. tabel 2.4). Venemaa ümarpalgile 2008. aasta lõpus kavandatud ekspordimaksude tõus (20 kuni 80%) tekitas märgatavat ebakindlust nii metsalangetajate, saeveskite kui ka puidukaupmeeste jaoks ning see mõjus negatiivselt Venemaa ekspordile ja ka tootmisele. Lisandunud globaalse majanduskriisi ja krediidilanguse tõttu varises tootmine 2008. aasta neljandas kvartalis
reparatsioonideks 132 miljardit kuldmarka (Reimer). Sellest 52% sai endale Prantsusmaa, Briti impeerium 22%, Itaalia 10 % , Belgia 8 % ja ülejäänud jagunes teiste rahulepingule alla kirjutanud riikide vahel. Väga oluliseks Esimese maailmasõja tulemuseks oli ka, et suur Nõukogude Liidu impeerium ütles lahti kapitalistlikust süsteemist, mis tähendas rahvusvahelise turu kahanemist. (Krinal 1995: 22-25) Kagu-Idas ja Kagu- Aasias haaras Jaapan endale suuri turge. Jaapani väliskaubandus kasvas sõjaeelse perioodiga võrreldes kolm korda ja tööstus- toodangu väärtus üle viie korra. Sõda oli Jaapani ettevõtjatele tõeliseks kullavihmaks. (Krinal 1995: 159) 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda 1920-ndate alguses tahtsid enamik inimesi pärast raskeid sõja aastaid elu nautida, see soodustas tarbmise ja tootmise kasvu. Kuid mitte kõikides riikides ei olnud see nii. Osad riigid, kes olid
o rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF ja Maailmapank) loomine o hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatähtsus maailma majanduses kultuuriliselt o kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus o kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine o kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism o kasvanud immigratsioon o rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik o võistlusspordi alade üleilmne levik globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus väidetavalt on ka terrorism globaliseerunud
tulusid kavatsetakse kasutada riigivõla kustutamiseks. Samas peetakse riigi osalust mõnes strateegiliselt tähtsas ettevõttes (LKAB, Vattenfall) jätkuvalt põhjendatuks. 3.7. Rahvusvaluuta Rootsis käibivaks rahaühikuks on Rootsi kroon (SEK), mis on võrdne 100 ööriga. Alates 1992. aastast on kroon ujuva vahetuskursiga. Viimastel aastatel on SEK vahetuskurss EEK suhtes kõikunud vahemikus 1,6-1,8 EEK/SEK. Rootsi Keskpank (Riksbank) on maailma vanim rahatähti emiteeriv pank (asutatud Stockholm Banco nime all 1668. aastal, nimi Riksbank võeti kasutusele 1866. aastal), samuti vanim keskpank (alates 1897. aastast). 3.8.Liitumine Euroopa Rahaliiduga Rootsi ei ole liitunud Euroopa Rahaliiduga (EMU). 14. septembril 2004. aastal läbiviidud referendumil hääletasid rootslased eurole ülemineku vastu (55,9%), poolt hääletas 42%. Uus referendum ei saa tõenäoliselt toimuma enne järgmisi parlamendivalimisi 2010
keskmise suurusega ettevõtetel on internetiühendus. Suurt tähelepanu arvutiõppele pööratakse juba koolides. Alates 1990. aastast on keskmine palk tõusnud 7% aastas. Lähiaastatel loode loodetakse takse keskmise palga tõusu 10 000 USA dollarini aastas, mis oleks võrreldav Lõuna-Euroopa maade tasemega. 3. Maavarad, kala ja vein Tsiili kaupade eksport on kasvanud väga kiiresti, 2003. aastal oli see 20,6 miljardit USA dollarit, 17% rohkem kui 2002. aastal. Viimase 30 aasta jooksul on välisinvesteeringute välisinvesteeringute maht kasvanud 56,2 miljardi USA dollarini, mis on üle 75% sisemajanduse kogutoodangust. Põhilisteks ekspordiartikliteks on maavarad, kala ja vein. Juba koloniaalaegadest oli Tsiili tuntud kulla- ja hõbedakaevanduste maana, hilisemal ajal
arenemisvõimega. Ajavahemikus 1639 -1868 oli maa täielikult eraldatud muust maailmast: jaapanlasi ei lastud maalt välja ega ühtegi võõramaalast ei lastud maale, ristiusk oli surmanuhtlusega karistatav. Kui Jaapan piirid avas, siis oli ta arengutasemelt keskaegne feodaalriik. Vaatamata II maailmasõja suurtele kaotustele, suutis Jaapan tõusta maailma kolme suurima tööstusriigi hulka. Eriti kõrgelt on arenenud tehnoloogia. Vaatamata suurtele muutustele ja arengule on Jaapan säilitanud oma vanad ja sügavad usulised raditsioonid. Kuni 7. sajandini linnad Jaapanis puudusid. Siis nad tekkisid ja meenutasid suuri külasid, mis kujunesid kohaliku valitseja lossi ümber. Kohalikud teenisid lossi huve ja olid seotud põllumajandusega. Üheks esimeseks originaalseks Jaapani linnaks oli Nara (jaapani k. tamm), mis rajati 628. a. ja oli 8. saj. Jaapani pealinn. Jaapani järgmine pealinn oli Heijan (jaapani k
lihtsustanud ka ettevõtete asutamist. 2005. aasta juunis võeti vastu uus ettevõtteseadus, mis jõustub 2006. aasta mais. ( 3 ) Märkimisväärselt on paranenud hea kvalifikatsiooniga ja võõrkeeli valdava tööjõu värbamisvõimalused. Kuivõrd eluaegse tööhõive rakendamine firmade poolt taandub, on paljud töötajad valmis ja isegi entusiastlikud töötama välisfirmas, mis pakub uut ja eksootilist töökeskkonda. ( 3 ) Samas alustas Jaapan suurilmastumist väga madalalt tasemelt. Import moodustab vaid 8 % SKTst, mis on lähedane maailma madalaimale tasemele. Välisinvesteeringud moodustasid 2003. aastal SKTst 1,2 %, samas kui Euroopa Liidu vastav näitaja oli 31,4 %. Välisinvesteeringud Jaapani majandusse näitavad hetkel kasvutendentsi, ometi on antud valdkonnas pikk tee veel minna.( 3 ) 2003. aastal PM Koizumi poolt välja kuulutatud initsiatiiv kahekordistada välisinvesteeringute voolu Jaapanisse järgneva viie aasta jooksul liigub sammsammult eesmärgile lähemale
Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3
ja põllumajandus ca 3,6%. 4.2 Inflatsioon Hispaania inflatsioon oli 2008. aasta juunikuu seisuga üle 5%, mis ületab eurotsooni keskmist. Inflatsiooni kiirenemine on peamiselt tingitud kütusehindade tõusust maailmaturul. Eluasemeturg on Hispaanias viimastel aastatel olnud selgelt ülekuumenenud - alates 1997.a. on hinnad kerkinud pea 150%. Elamuhinnad tõusid aastatagusest näitajast 8,4%, sest kõrged kütusehinnad tõstsid ka elektrihindasid 4.3 Väliskaubandus Hispaania väliskaubanduse maht on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. 2007. aastal suurenes eksport 11,6% moodustades 256,7 miljardit dollarit ja import 13,2% moodustades 380,2 miljardit dollarit. Väliskaubandussaldo oli seega negatiivne. Kaubandusdefitsiidi põhjuseks peetakse Hispaania toodete madalat konkurentsivõimet, kütuse, kemikaalide ja masinate kasvanud impordinõudlust ning kütusehindade kasvu.
Madal intressimäär on ergutanud kapitali väljavedu (2002.- 03.a. 126 mrd. Eurot), viimastel aastatel peamiselt USA-sse. Saksamaa majanduse arengut on pidurdanud ka uute liidumaade järeleaitamiseks tehtavad kulutused. Pankade vara koguväärtus on 7,2 triljonit eurot (2006). Viis suurimat panka (valdavad 18% pankade koguvarast) on Deutsche Bank AG, Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG, Commerzbank AG, Deutsche Postbank AG ja Dresdner Bank AG. Saksamaa väliskaubandus on juba aastaid maailmas püsinud teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina. Peamised kaubandusparnerid on EL liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 50% kaubast. Kasvanud on eksport KIE riikidesse, kus suuremateks partneriteks on Poola, Tsehhi ja Ungari. Kokku toimub umbes 70-75 % Saksamaa väliskaubandusest Euroopa riikidega. Tähtsamate importkaupade hulka kuuluvad toorained (s.h. naftasaadused), põllumajandustooted (s.h
Kanada nisu, odra, maisi, kaera ja rukki tootmiselt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. Tähtsad põllumajandussaadused on veel lina, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, piimasaadused ning humal. Oluline roll põllumajanduses on ka loomakasvatusel, mis on peamiselt koondunud preeriaaladele. Kõige enam kasvatakse veiseid, sigu ja lambaid. Väga tähtis osa on ka kalapüügil. Aastas püütakse umbes 1,5 miljonit tonni kala, millest 75% läheb ekspordiks. 1996. aastal oli Kanada eksport 185 miljardit dollarit ja peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuu, nafta, gaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Nende toodete suurimad eksportijad olid: USA, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Lõuna-Korea, Holland ja Hiina. Import oli samal aastal aga 166,7 miljardit dollarit ning tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid, telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid. Suurimateks
13%, tuumaenergiat13% ja pruunsütt 12%. Saksamaa on maailma suurim pruunsöetootja (182 mln.t). Elektrienergiat toodetakse 607 miljardit kWh, sellest 27% tuumajaamades ning 26% pruun- ja 23% kivisöest. Tuumajaamu on 17 (koguvõimsus 20 303 MW). Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt-tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad
Hiina loodab suurendada elektrienergia varustatust 15 000 megavati võrra aastas, millest 20% tuleb välismaistelt tootjatelt. Kivisüsi moodustab ligi kaks kolmandikku energiatarbimisest, mille osas on Hiina RV nii suurim tootja kui ka tarbija maailmas. Hiina kiire majanduskasv tähendab ka kivisöetootmise laiendamist, kuigi selle suhteline osakaal kahaneb. Keskkonnakaitse kaalutlustel soovib Hiina kivisöe arvel anda suuremat kaalu nafta, gaasi, taastuvate energiaressursside ja aatomienergia tarbimisele. Hiina on viimaste aastate jooksul sulgenud 30 000 kivisöekaevandust, seda nii puuduliku ohutuse tõttu kui ka ületootmise vältimiseks. Hiinal endal on märkimisväärsed hüdroenergiaressursid: tuntuimaks näiteks Kolme Kuru Tamm, mis täisvõimsusel toodab 22,5 gigavatti. Üha suuremat rõhku pannakse taastuvenergia kasutamisele ja energiasäästule retoorika, mida kasutatakse ära ka ÜRO
teadusest kaasaegse teaduseni · kõigil kolmel juhul kehtivad peamised seisukohad ka tänapäeval. p p Majandusteaduse huviorbiiti jääb ülalmainitutest üksnes Adam Smith ja tema teooria teooria, mida tänapäeval tuntakse makroökonoomika nime all. Millistele küsimustele püütakse makroökonoomikas vastust leida? 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kuidas on tehnoloogia areng uute toodete kaudu muutnud inimeste tarbimisharjumusi tarbimisharjumusi, nende töö iseloomu ja laiemas mõttes üldse hoiakutes arenenud riikides ja arengumaades? Mis juhtub tulevikus ja kas on seda üldse võimalik ette prognoosida? Mis nende prognoosidega peale hakata? Jne. Jne. 7 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Thomas Watson, IBM-I esimees, hinnates 1943.a. uue kaadervärgi ä
.......................................................................9 7.Riigi põllumajanduse iseloomustus .....................................................................................10 7.1 Looduslikud eeldused.....................................................................................................10 7.2 Majanduslikud eeldused.................................................................................................10 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport...................................................................10 8.Metsamajandus ja metsatööstus ............................................................................................13 9.Tööstuse arengutase...............................................................................................................14 10.Transpordi iseloomustus .....................................................................................................15 10.1 Autotransport.............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
