Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mедведь (0)

1 Hindamata
Punktid
Mедведь
Медве́жьи (лат. Ursidae) — семейство млекопитающих отряда хищных. Отличаются от других представителей псообразных более коренастым телосложением. Медведи всеядны, хорошо лазают и плавают, быстро бегают, могут стоять и проходить короткие расстояния на задних лапах. Имеют короткий хвост, длинную и густую шерсть, а также отличные обоняние и слух. Охотятся вечером или на рассвете. Обычно боятся человека, но могут быть опасными в тех местах, где они привыкли к людям, особенно белый медведь и медведь гризли. Невосприимчивы к пчелиным укусам. В природе естественных врагов почти не имеют.
Сравнительно с остальными семействами отряда хищных, медведи отличаются наибольшим однообразием внешнего вида, размеров, многих особенностей внутреннего строения. Это самые крупные из современных наземных хищных зверей. Белые медведи достигают длины тела 3 м при массе до 725 и даже 1000 кг; самые мелкие малайские медведи при длине тела в 1—1,5 м весят до 70 кг. Самки меньше самцов — максимальная длина тела до 3,4 м, масса до 900 кг. У белыхмедведей разница самцов и самок в размерах и весе достигает 1,5—2 раз.
Мех с развитым подшёрстком, довольно грубый. Волосяной покров высокий, иногда косматый; у большинства видов густой, у малайского медведя — низкий и редкий. Окраска однотонная, от угольно-чёрной до беловатой; у большой панды контрастная, чёрно-белая. На груди или вокруг глаз бывают светлые отметины. У некоторых видов имеет место индивидуальная и географическая изменчивость окраски. Окраска по сезонам не меняется; сезонный диморфизм выражается в изменении высоты и густоты меха.
Медведи водятся в Евразии, Северной и Южной Америке (главным образом, в Северном полушарии). Природный ареал семейства не заходил на юг дальше гор Атласа (Северная Африка), северо-западной части Анд (Южная Америка) и Малайского архипелага. Медведи были обычны в Европе, включая Исландию; Азии, кроме Аравийского полуострова и острове Сулавеси и Филиппинских островов; в Северной Америке до центральных районов Мексики. Очковый медведь изолированно обитает в горных районах Южной Америки. В историческое время ареал семейства сильно сократился под влиянием деятельности человека (прямого истребления или уничтожения природной среды); медведи исчезли на значительных территориях Европы, Северной Америки, Северной Африки, Японии. В пределах Российской Федерации обитают лишь представители рода Ursus .
Mедведь #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katrepohlak Õppematerjali autor
Vene keelne karu kirjeldus, pikk ja põhjalik - 332 sõna.

Sarnased õppematerjalid

Referaat karust
7
doc

Referaat karust

Tallinna Ülikool Referaat KARU Õpilane : Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 VÄLIMUS.................................................................................................................................. 3 ELUPAIK....................................................................................................................................3 ELUVIIS..................................................................................................................................... 4 TOITUMINE.............................................................................................................................. 4 SIGIMINE...............................................................................................

Etoloogia
Karu
1
docx

Karu

Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100­ 280 cm, õlakõrgus umbes 90­150 cm. Sabapikkus on ainult 6­21 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Jahilubade arv s

Bioloogia
Braunbär
9
doc

Braunbär

Inhalt 1. Warum Braunbär interessiert mich? 3 2. Beschreibung 3 3. Lebensräume 4 4. Ernährung 5 5. Geburt 6 6. Bedrohungen 7 7. Systematik 8 8. Quellen 9 1. Warum Braunbär interessiert mich? Braunbär interessiert mich, weil er größtes Raubtier in Estland und Nordamerika ist. Er ist sehr groß, stark, spannend und liebt Hönig als ich. 2. Beschreibung Der Braunbär ist sehr stark und groß. Ihre Knochen sind starker als anderen Bären und er hat einen kleinen Schwanz, was ist 6 bis 21 Zentimeter lang. Er hat ein Muskulöse über den Schultern, was er mehr Stärke gibt. Als andere Bären hat Braunbär auch großes Kopf und Schnauze. Die Ohren sind klein und abgerundet, aber Augen sind sehr klein. Der Nacken ist kleiner als Eisbären. Braunbär hat 42 Zähne und seinen Backenzähnen sind flac

Saksa keel
Pruunkaru-Ursus arctos
5
doc

Pruunkaru (Ursus arctos)

Pruunkaru (Ursus arctos) Pruunkaru on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast, keelikloomade (Chordata) hõimkonnast, imetajate (Mammalia) klassist, kiskjaliste (Carnivora) seltsist. Ta on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Veel 30 aastat tagasi oli karu levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Veel leiab teda peale Ida-Euroopa Siberist ja Skandinaavia poolsaarelt ning Põhja-Ameerikast. Eestis mandriosas on ta üsna tavaline loom, kelle arvukus on ca sajandi lõikes tunduvalt s

Etoloogia
Arktika ja savanni loomastik ja taimestik
10
docx

Arktika ja savanni loomastik ja taimestik

Savann Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Savannis elavad loomad Lõvi Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste tüvepikkus on 180­240 cm, saba pikkus 60­90 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades ­ praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 1

Bioloogia
Pingeresonants
6
xlsx

Pingeresonants

NÜÜ OMEGA I UCE 650 4084,07 3,02 1,495 675 4241,15 3,28 1,567 700 4398,23 3,64 1,673 725 4555,309 4,02 1,777 750 4712,389 4,45 1,902 775 4869,469 5,01 2,064 800 5026,548 5,6 2,235 Loe mind 825 5183,628 6,33 2,445 850 5340,708 7,13 2,676 875 5497,787 8,17 2,969 900 5654,867 9,24 3,263 925 5811,946 10,47 3,594

Füüsika ii
Hiidpanda referaat
5
doc

Hiidpanda referaat

HIIDPANDA E. BAMBUSKARU (Ailuropoda melanoleuca) TUTVUSTUS Pandad kuuluvad kiskjaliste seltsi . Kui vaadata tema hambaid, võib arvata, et ta on lihatoiduline, kuigi tegelikult on ta taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Bambuskaru ehk hiidpanda on väga haruldane. Mitmed aastad tagasi hukkus palju bambuskarusid, sest võeti metsa maha ja selle asemele tehti põldusid. Eluiga on umbes 25-30 aastat . Bambuskaru sarnaneb välimuselt pesukaruga. Bambuskaru liigub mööda maad karu kombel. Nad ei maga talveund ning on varjatud eluviisiga . LEVIALA Bambuskaru kirjeldati esmakordselt 1869. aastal. Esimene elus hiidpanda püüti kinni aga alles 68 aastat hiljem Pärast pikaajalist otsimist saidi selle looma jälile. Esimesele vangistatud bambuskarule pandi nimeks Su Lin. Hiidpandad elavad Hiina edelaosa metsades . Kuid pandasid ei ole enam palju ning selle peamiseks põhjuseks on tema elukeskkonna ulatuslik hävitam

Bioloogia
Eestis kasvavate ja elavate liikide süstemaatiline nimestik
9
xls

Eestis kasvavate ja elavate liikide süstemaatiline nimestik

Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina Zygomycota Fungi Must nutthalli

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun