Väikesed taimtoidulised imetajad Hanna Mia Koit, Carmen Koov, Aleksandr Korabljov Üldiselt: Väikesed taimtoidulised on näiteks hiired, hamstrid ja suslikud Tegutsevad öösiti ja enamasti maapinnal Ohu korral põgenevad kiiresti oma urgudesse Peavad palju sööma et hoida oma kehatemperatuuri Tsintsilja Tsintsiljad on imetajad, kes elavad Andides. Ta toitub erinevatest rohuliikidest põõsastest ja kõrrelistest. Ühe kasuka jaoks läheb vaja 150 tsintsilja nahka. Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat Vombat on Austriaalias elav taimtoiduline kukkurloom, kes toitub peamiselt kõrrelistest, juurtest, koortest jms. Vombatitel on väga aeglane seedimine kuni 14 päeva.
*pere elab ainult ühe suve *talvituvad ainult emas putukad *tagakeha tipus on muneti või mürgiastel. *Mürgiastel. Ühine herilastel ja kimalastel: * neil on 4 kilejat tiiba. *lülijalgsed *ühiselulised *pere elab ainult ühe suve *talvituvad ainult emas putukad *tagakeha tipus on muneti või mürgiastel. *Mürgiastel. Herilaste elupaik: *Ehitavad oma pesad urgudesse,pööningutele või põõsastesse. *Valmistavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust. toitumine: Täiskasvanud herilased toituvad nektarist ,valminud puuviljadest ja marjadest ning tulevad tuppa moosi keetmise ajal maiustama. Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate peeneks mälutud massiga. toituvad lehe täide väljaheidetest ja rotivad mesilastelt mett.
Skorpionid Kristofer Ragnar 8.a klass Iseloomulikud tunnused • Keha suurus võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini • Lüliline keha • Kohastunud elama kuivas ja kuumas Elupaik • Elavad sooja kliimaga maades • Päeval on nad kuuma päikese eest kivide või teiste loomade urgudesse varjunud Toitumine • Söövad vaid elusat saaki • Ohvri kinnipüüdmiseks on neil suured sõrgjad lõugtundlad • Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed • On olnud juhtumeid kui skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi Paljunemine • Viljastamisele eelneb pulmamäng • Viljastamine toimub spermatofoori abil • Pärast munadest koorumist elavad noored skorpionid
vihmaperioodil. Kohtades, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale paiknevad oaasid. Seal kasvatatakse datlipalme, mis on kõrberahvastele tähtsaks toiduks ning kütte-ja ehitusmaterjaliks. Ameerika kõrbetele on iseloomulikud kaktused. Aafrika ja Aasia kõrbetes kasvavad kaktusega sarnased piimalilled. Paljud kõrbetaimed õitsevad, kasvavad ja levitavad seemneid väga lühikese aja jooksul. Suur osa kõrbeloomi rajavad elupaiga kuumuse eest varjumiseks maa-alustesse urgudesse. Päikese eest kaitseb neid ka hele värvus. Osa loomi veedab kuumaperioddi suveunes.
Noored nastikud söövad kulleseid, vihmausse ja väikesi kalu. Elupaik Nastik elab peamiselt niisketel aladel: jõgede, järvede ja tiikide kallastel, niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid. Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades kas üksikult või mitmekesi koos. Väljumise aeg oleneb õhutemperatuurist. Rasmus Roos
Koibik. Koibik. Koibik. Koibik. Pärislestalised Sametlest Erkpunane. Kaheksa jalga. Keha üks tervik. Sametjas karvastik. Elavad maapinnal, varjatud kohtades. Väike, pikkus kuni 3mm. Sametlest. Nugilestalised Võsapuuk Väike. Lame ja lapik. Keha ovaalne. Kaheksa jalga. Keha eesosas väike kilp. Skorpionid (1) Skorpionid elavad sooja kliimaga maades. Päeval on nad kuuma päikese eest varjunud kivide alla või teiste loomade urgudesse. Hämariku saabudes tulevad nad oma peidupaikadest välja ja hakkavad jahti pidama. Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest. Ohvri kinnipüüdmiseks on skorpionidel suured sõrgjad lõugtundlad, mille abil ohver enne allaneelamist tükkideks rebitakse. Skorpionid (2) Skorpionide kehasuurus on küllaltki varieeruv ning võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini. Tagakeha viimased lülid on neil mürgiastlaks
Selle liigi elupaikadeks on nii lopsaka taimestikuga kui ka kuivemad savannialad ja isegi kuiva torkvõsaga kaetud piirkonnad. Omamoodi erandlik sigade peres on tüügassigade päevane eluviis. Mõlemal sugupoolel katab nägu neli paari sidekoelisi tüükaid, mis emistel on mõistagi veidi pisemad. Need tüükad koos võimsate kihvadega osutuvad tõhusaks 5 kaitserelvaks. Ööseks poevad tüügassead, tagumik ees urgudesse, jättes oma tüükalise ja kihvadega varustatud pea uruava sulgema. Tähnikhüään Üks Aafrikale iseloomulikumaid ja arvukamaid imetajaid on tähnikhüään. Hüäänidel on tugevad lõualuud, millega saab luid purustada ja tugevatoimelised seedenõred võimaldavad neil raibetest toituda. Tähnikhüään aga ei söö mitte ainult surnud loomi, vaid peab ka ise jahti. Ta võib rünnata isegi lõvikarja ja proovida varastada nende toitu.
Kõrbelistel aladel elavad skorpionid on väga hästi kohastunud kuiva ja kuuma kliimaga. Skorpionite toitumine Organismis olevat vett kasutavad nad nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. Skorpionid on röövloomad, kes eelistavad jahti pidada ööpimeduses. Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse. Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. Skorpionid toituvad ainult elusatest väiksematest putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, hulkjalgsetest, harvem ka väiksematest sisalikest või närilistest. Oma saagi surmavad skorpionid mürgiastla torkega. Nende mürgiastel asub painduva tagakeha tipus. Rünnates lööb skorpion sabaga kaarjalt
- jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva
väga uhke, kuna tema õpetas Mowglile dzungliseadust. Kuid ühel päeval varastasid ahvid Mowgli ära, nimelt nad tahtsid teada saada, kuidas onni ehitada. Nad tassisid teda mööda puid ning Mowgli jõudis abi paluda raisakull Chillilt. Raisakull pidi Mowgli teed meelde jätma, ning pärast sellest Bagheerale ning Baloole rääkima. Nii saidki panter ja karu teada, kus Mowgli on - ta oli Külmades Urgudes, ahvide linnas. Nii tõttasidki Bagheera ja vana Baloo Külmadesse Urgudesse, võttes endaga kaasa kaljumadu Kaa. Kui nad ahvilinna jõudsid tekkis väike võistlus, ning panter, karu, Kaa ja Mowgli võitsid. Vahepeal leidis Mowgli oma koduküla, ning asus sinna elama. Kuid külaelanikud arvasid, et ta on nõid, ning ajasid ta minema. Konnapoeg Mowgli aga aitas oma vanemaid , sest need taheti ära tappa ja viis nad läbi dzungli teisse külla. Samuti tapis ta vahepeal tiigri Shere Khani ning riputas ta naha Nõupidamise Kaljule.
kuid pahatihti olukorras,kus inimene seda oodatagi ei oska. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/skorpion2.htm). Paljude skorpionite torge on inimesele ohtlik, see põhjustab teravat valu, unisust ja külmatunnet. Suurte skorpionite torge on mõnel juhul olnud surmav. 3 1.3 Paaritumine Skorpionid on väheliikuvad, päeval varjuvad, öösel käivad saagijahil. Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse. Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/skorpion2.htm). Skorpionid on enamasti sünnitajad, kuid mõned liigid munevad ka mune, milles loode on juba lõplikult välja arenenud. Loodete arenemine emaihus kestab kaua mõnest kuust kuni aastani ja enamgi. Looteid on 5-6-st kuni mõnekümneni, harvem saja ümber.
Karakurt elab steppides ja rohumaadel. Kõige sagedamini võib neid leida kivide alt. Karakurte leidub Kesk-Aasias, Kaukaasias, Krimmis ja Vahemeremaades. Karakurdid koovad tugevaid võrke ja ripuvad suurema osa ööpäevast selles võrgus. Pea alaspidi. Emased ämblikud rändavad ringi, et otsida sobivat kohta pesa ehitamiseks. Emane teeb varjendpesa pinnasesüvendisse, sageli näriliste urgudesse, mille suudme ette ta koob ebakorrapärasest niitidepõimikust püünisvõrgu. Munad talvituvad kookoneis. Kookoneid on tavaliselt kaks kuni neli. Kui tavaliselt koob emane ämblik võrguniidist ümbrise, kuhu ta paigutab oma munad ning kannab seda ümbrist enesega kaasas seni, kuni järglased kooruvad, siis karakurdi puhul see nii ei ole. Emane karakurt riputab munadega kookonid hoopis üles oma varjendpessa. Seal need ripuvad seni, kuni väikesed karakurdid kookonitest väljuvad
Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest Hingamissüsteem koosneb peenikestest torudest ja nende avaustest Neil on süda ja 8 jalaarterit ning mõned väiksemad arterid Neil on närvisüsteem ja nad orjenteeruvad selle järgi Neil on tugevad lihased, eriti veel jalalihased Käitumine, toitumine, sigimine, vaenlased Käitumine Toitumine Nad toituvad inimeste ja loomade verest Sigimine Emaspuugid munevad 200-5000+ muna. Munetakse tavaliselt prahi sisse või loomade urgudesse Vaenlased Puukide vaenlasteks on inimeste valmistatud mürgid Levik ja elupaik Levik Puugid on enim levinud metsades ja võsades. Eestis leidub neid kõikjal Elupaik Niisekd ja varjulised kohad ehk nad on levinud alusmetsades Kasutamine, osa looduses Kasutamine Inimesed ksautavad puugi mürki vaktsineerimise jaoks Osa looduses Nad on osaks toiduahelas Ja veel midagi... Puugid on inimestele ohtlikud (võivad tekitada puukentsefaliiti) Küsimused Millest/kellest nad toituvad?
sentimeetrini. Tagakeha viimased lülid on neil mürgiastlaks moondunud. Mürgiastla tipul avaneb mürginääre, mille eritis on küllaltki tugeva toimega mürk. Salvamiseks painutab skorpion oma saba üle keha ette. ELUPAIK JA ELUVIIS Skorpionid elavad sooja kliimaga maades, asustades erinevaid elupaiku troopilistest vihmametsadest kuni kõrbeteni. Skorpionid on röövloomad, kes eelistavad jahti pidada ööpimeduses.Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse. Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. KUUMATALUVUS Kõrbelistel aladel elavad skorpionid on väga hästi kohastunud kuiva ja kuuma kliimaga. Organismis olevat vett kasutavad nad nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest.
· Et mutid on paikse eluviisiga ega jäta kodu maha kerge südamega, võib nende lahkumine pärast seadeldise tööle rakendamist võtta aega kuni kolm nädalat. · Muttide peletamiseks on saadaval ka vänge lõhnaga Detia kuulid, mis iga poole meetri järel maasse kaevatult moodustavad läbimatu tõkke. · Veel võib mutte kiusata õitsvate toominga-, leedripuu- ja ebajasmiiniokste, bensiiniga immutatud kaltsude ning muu sellise urgudesse toppimisega. · Muttide füüsiliseks hävitamiseks on soovitav appi võtta koer ja voolikust nende käigud vett täis lasta. · Kevadel ja sügisel võib asetada mutiurgu petrooleumiga niisutatud väävlit, süüdata see põlema ning pärast urg kinni tallata · Lõksuga püüdmisel tuleb see kõrvaliste lõhnade eemaldamiseks kallata üle keeva veega . · Mutijahiga ei maksa aga liiga hoogu minna ning kus võimalik, seal tuleks kasutada ikka peletavaid vahendeid. On
Erinevad ämblikud olenevalt liigist tantsivad, liigutades jäsemeid ja lõugkobijaid, tiirlevad ümber emase ja võtavad sisse erinevaid asendeid. Tihti juhtub ka nii, et tantsimisest hasarti sattunud isane demonstreerib oma liigutusi hoopiski teiste isaste ees. Harilikult lõppeb see aga süütu kokkupõrkega. Peale tantsimise köidetakse veel emase tähelepanu võrku väristades, enda jõuline trummeldamine vastu rindmikku, emaste urgudesse sisenedes ja ka jäsemeid rütmiliselt lüües vastu puukoort. Isased toovad ka emastele pulmakingitusi, milleks võib olla mõni putukas. Mõnikord toovad isased emasele söödava putuka asemel pulmakingiks võrguniitidesse pakitud kivikese, mis on partneri endi huvides petmine. Loomulikult ei puudu ka isaste vahel konkurents, mille käigus isased kas tantsivad või trummeldavad vms võidu. Põhimõtte poolest käib inimestel asjad samamoodi. Inimestel on küll see
Väikeses vereringes liigub veri südame ja kopsude vahet, kus veri võtab hapnikku ja annab ära süsihappegaasi. Kahepaiksetel ja roomajatel on 3-osaline süda, kus liigub segaveri Lindudel ja imetajatel on neljaosaline. Ptk. 21 Kõigusoojased on algsed loomad: kalad, kahepaiksed ja roomajad. Linnud ja imetajad on püsisioojased. Ptk. 22 Raskete aegade üleelamiseks loom varub toitu, pikakarvaline kasukas, lendab lõunasse, magavad talveund, vahetavad karva, varjuvad urgudesse. Loomale on aastaaeg ebasoodne, kui pole toitu või head ilmastikku. Taliuinak on kerge unekas. Enamus, kes talveunne jäävad on kõigusoojased. Ptk. 23 Lahksugulisus- loomal on kaks sugupoolt. Mittesuguliset paljuneb vihmauss. Viljastamine jaguneb kaheks: kehasisene ja kehaväline. Viljastumine- sugurakkude ühinemine. Ptk. 24 Loode on elusolendi arengujärk sündimiseni. Läbi platsenta saavad imetajad toitu kõhus. Looma suurusest sõltub tiinuse aeg. Ptk
lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks Natrix maura ja veenastik. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele. Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Nastik ujub hästi ja võib sukelduda mitmekümneks minutiks. Hea ujumisoskuse tõttu elab nastikuid ka Eesti väikesaartel. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad nastikud talveunes näriliste urgudes või kändude all, kompostihunnikutes, külmumata pinnases või lehekuhjades kas üksikult või mitmekesi koos. Väljumise aeg oleneb õhutemperatuurist.
liiga teinud. Läänemeres jäävad hülged tihti ka kalavõrkudesse kinni ja upuvad. Rohtlad katavad maismaast ligi kuuendiku. Rohttaimed on vastupidavad. Nad on suutelised ajama juurevõsusid ning taluvad sagedast karjatamist. Rohtlad näivad lagedad ja tühjad, aga nad on väga viljakad. Siin elab nii väikseid kui suuri imetajaid. Suured loomad (piisonid, ulukhobused jt) elavad karjades ja kaitsevad end nii kiskjate eest. Väiksemad (preeriakoer) varjuvad urgudesse. Põhja-Ameerikas asuvaid rohtlaid kutsutakse preeriaks. Venemaal, Kasahstanis on nende nimetus stepp ning Ungaris pusta, Argentiinas kutsutakse rohtlaid pampa- deks. Rohtlates on valdavalt suure huumusesisaldusega mustmullad. Viljakate muldade tõttu on rohtlad enamasti üles haritud. 5. Kasutatud kirjandus: 1. Geograafia põhikoolile, Tallinn 2003. 2. Eesti Entsüklopeedia 6
Lisaks süüakse ka kahepaikseid, raipeid ning linnumune. Tuhkrud on osavad kütid, jälitades oma saaki ning tabamisel surmavad looma kiire ja täpse hammustusega kaela tagaküljele. Vaenlased Tuhkrud võivad langeda saagiks suurematele röövlindudele, kuid ka röövloomadele, kuigi seda juhtub suhteliselt harva. Huvitavaid tähelepanekuid Tuhkrud võivad paarituda ka haruldase Euroopa naaritsaga ning saada viljakaid järglasi. Tuhkrul on sale ja pikk keha, et saakloomade urgudesse pääseda. Paljudes riikides peetakse tuhkruid koduloomadena. Need loomakesed on natuke teistsugused, kui metsikud isendid, kuid on võimelised metsikute tuhrkutega paarituma ja saama viljakaid järglasi. Jahipidamine Teda kütitakse karusnaha pärast ja ta on harilik jahiloom. Jahiaeg tavaliselt novembrist veebruarini. Näriliste hävitajana on ta kahtlemata looduskeskonnas kasulik uluk. NUGIS Kaitse Eestis Metsnugis ei ole Eestis looduskaitse all. Elupaik
teda Piusa ja Männiku karjäärides, Jägalas, Lahemaal, Karulas jne. Neile ei meeldi niiskus. Vaskuss asustab eelkõige Eesti palumetsasid, mille samblarindes on arvukalt selgrootuid, millest toituda. Talvitub urgudes või kõdunenud kändudes. Nastik veelembene. Asustab niiskeid elupaiku. Munevad munad nt kompostihunnikusse, adruvallidesse jne. Päeval meeldib päikese käes lesida, öösel varjuvad urgudesse, puujuurte alla, kivihunnikutesse, heinakuhjadesse jne. Rästik nt heinamaa ja metsa piiralad, raiesmikud, võsastuvad alad. Varjepaikadeks urud, kännud, praod jne. 8. Mis tegurid ohustavad kahepaikseid ja roomajaid? Kahepaiksete ohutegurid: Elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi langus - pool-looduslike koosluste kinnikasvamine, - mosaiikse maastiku kadumine - luitealade metsastamine - väikeveekogude halb seisund - maaparanduse negatiivne mõju
võeti kinni ja pandi kott pähe. Siis aga ilmus Gandalf, kes ajas trollid üksteisega riidlema, siis aga tõusis päike ning trollid kivistusid päikese käes. Nad kõndisid tükk aega, kuni jõudsid haldjateni ning edasi Viimasesse Lahkesse Majja, kuhu nad jäid kaheks nädalaks. Siis aga läksid nad edasi läbi mägede, kus ööbisid koopas, sest sajas vihma. See osutus aga mäekollide koobaste siisekäiguks. Niisis haarasid mäekollid nad kinni ja viisid oma urgudesse. Kuid keegi ei pandnud selles saginas tähele, et Gandalfit pole. Niisis, kui mäekollid arutasid juba, mismoodi päkkapikke ja kääbikut valmistada, kas keeta, või praadida, tuli vahele Gandalf, kes tappis Suure Mäekolli, ja päästis päkapikkud. Kuna aga kääbikud ei oska kiiresti joosta, siis kahmas Dori Bilbo enda kukile ja nad kõik pistsid jooksu, mäekollid nende järel. Vahepeal aga võttis üks mäekoll Dori jalgadest kinni, see
lisavad uusi käike. Talvel ning poegimise ja poegade kasvatamise ajal võivad rebased kaevata ja kasutada suuremaid urge. Linnas sünnivad rebasekutsikad sageli kuuris. Ühte urgu kasutab sageli mitu põlvkonda. Urul on alati rohkem kui üks väljapääs (kuni viis), et vajaduse korral saaks kiiresti põgeneda. Peaurgu ühendavad teiste puhkepaikade, lemmikjahimaade ja toidupanipaikadega käigurajad. Tavaliselt viib rebane pojad uutesse urgudesse sedamööda, kuidas nad suuremaks kasvavad. Kui rebasel parajasti poegi ei ole, ei puhka ta urus, vaid lagedal maal rohus või võsas, et saaks märgata kiskja lähenemist. Rebase eluviis on öine või videvikuline. Jahti alustab tavaliselt õhtuhämarikus. Mõnikord peab ta siiski jahti ka päeval. Rebase kiirus on kuni 48 km/h ja ta võib üle hüpata 2 meetri kõrgustest takistustest. Käpad on pikamaajooksuks kohastunud nagu koeralgi: varvaste
Pisikeste kägarate ( koproliitide) all on auguke. Meie vihmausside hunnikud on kuni paari sentimeetri kõrgused ja mõne grammi raskused. Vihmaussi väljaheide pole enam sama, mis neelatud muld. Mullaosakesed on soolelimaga sõmerateks kleebitud. Muld on täis vihmausside hargnevaid ja omavahel liituvaid urge nagu labürint. Piki urgusid pääsevad õhk, vesi ja taimedest tekkinud huumus kiiremini sügavamale, huumus seguneb liiva ning saviga. Mahajäetud urgudesse tungivad taimejuured. Vihmaussid moodustavad umbes poole mullafauna biomassist, s.t. kaaluvad sama palju kui kõik teised loomad mullas kokku. Tõenäoliselt kaaluvad kõik maailma vihmaussid üheskoos rohkem kui kõik maismaaimetajad. Iga uss neelab päevas umbes niisama palju mulda, kui ta ise kaalub. Vihmaussid töötavad aasta jooksul läbi kümneid või sadu tonne mulda hektari kohta. Tänu sellele on muld sõmeraline, imab hästi vett ja on rikas pisiolestest. SIGIMINE
· Pärast paaritumist isaskimalased hukkuvad, kimalasemad toituvad veel mõnda aega ja poevad siis varjulisse kohta kevadet ootama. · Vanas peres hukkuvad kõik peale emase. · Kasulikud tolmeldavad taimi. Herilased · Ehitavad pesa ainult üheks aastaks. · Talvituvad ainult emasputukad · Ehitavad oma pesa süljega niisutatud kõdupuidust · Pesa teevad maapinnale olevatesse urgudesse, pööningule või põõsastesse. · Toidavad vastseis peeneks mälutud putukatega. · Täiskasvanud toituvad ka nektarist, valminud puuviljadest ja marjadest. · Mett ei valmista · Suve lõpus hakkab pere lagunema ja herilased lendavad sihitult ringi. · Kõik peale emase, kes poeb varjulisse kohta talvituma, hukkuvad. Kahetiivalised · 1 paari tiibu, teine paar on muundunud sumistiteks, mis lendamisel tekitavad iseloomuliku heli.
alasid - jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. [12] Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva
viljakestal; ogad, astlad ja karvad. 17. Kaitsemehhanismid loomadel. A. varjevärvus B. hoiatusvärv C. mimikri D. mimees- näeb välja mitte nagu elusolend vaid nagu puutükk või midagi sellist (väljaheide) E. ärritavad karvad- röövikud F. mürkainete kogumine kehasse toidutaimede abil G. käitumuslikud: urgudesse-, kojasse peitumine, surnu mängimine, valesilmadega sähvimine 18. Ökoloogiline amplituud ja selle kujutamise graafikud. 19. Ökoniss. Põhiniss ja tegelik nissi. 20. Mis on ökotüüp? 21. Kuidas on ökonisside kattumine seotud konkurentsiga? 22. Miks elavad veeorganismid reeglina väiksemas väliskeskkonna temperatuuride vahemikus kui maismaaorganismid? 23. Miks on muldade ja vesikeskkonna kõrge soolsus organismidele kahjulik? 24. Populatsiooni struktuur. 25
aurub. Selle tulemusel ladestub mulla pinnale sooli 4. Kirjelda kõrbete loomastikku. Paljusid kõrbeloomi iseloomustavad järgmised tunnused: - soomuseline kehakate - varjevärvus - suur kuumusetaluvus - väike veevajadus (võime omastada vett toidust või organismi talletunud rasvast) - hea veesäilitusvõime Suvine kuumus, veepuudus ja hõre taimkate kujundavad kõrbeloomade elukeskkonna. Paljud loomad on öise eluviisiga, päevase kuumuse eest poevad nad peitu urgudesse või kaevuvad liivasse, mille sügavamates kihtides on jahedam. Mõned loomad vajavad vett üksnes nii palju, kui nad saavad seda koos toiduga, mõned loomad aga läbivad tänu oma väledusele vee leidmiseks suuri vahemaid. Mõned loomad, näiteks kilpkonnad, veedavad kuuma aastaaja hoopis suveuinakus. Liivasisalikud kasutavad lahtist liiva varjumiseks. Vaenlast märganud, sukeldub sisalik viivitamatult pea ees liiva ja mõned sekundid liiva all "ujunud", võib lausa silmist kaduda.
Need peegeldavad päikesekiirgust ning seetõttu saab mardikas ka päeval ringi kõndida ja kauem toitu otsida kui tema süsimustad suguvennad SKORPIONID salvavad ainult siis, kui nad ei saa põgeneda või neile peale astutakse. Selle 7 cm pikkuse skorpioni (elab Saharas) astlatorge võib tappa inimese. Tavaliselt kasutavad nad oma astelt saagi, nagu putukate ja ämblike tapmiseks. Nad ei joo, sest hangivad kogu tarviliku vedeliku ohvrite kehast. Päeval peituvad nad urgudesse või kivide alla. KÕRBESORI Indias ja Pakistanis elav putukas suudab mõne sekundiga liiva alla kaduda, kaevates jalgadega augu otse enda alla.Tiibade otsad on ülespoole rulli keeratud, et nad kaevamisel jalgu ei segaks. Sori võib ka tiivad avada ning päris hästi lennata. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile
moni mull ja lohkeb valju plaksuga. Rahvas teab riiiikida, et turvas kannab edasi viiikeste viihkide tobe. See tobi on tuntud juba vanast ajast, ta kordub periooditi, iga viieteist- ki.imne aasta jiirel (paari-kolmeaastase koikumisega). Haigus seisneb selles, et teatud perioodidellahkuvad viihi-emad teadmata pohjusel oma kodudest (uuemal ajal on teadlased seletusena pakkunud Kuu ki.ilge- tombe intensiivistumist) ning jiitavad oma jiireltulijad urgudesse i.iksi, kus nood siis pikkamooda miidanevad. Viiikeste viihkide tovest voib viilja areneda inimesi tappev piiris-viihk. Bassein pumbatakse ti.ihjaks, liibivoolutoru molemasse otsa pannakse filtrid, kuid sellest pole tulu. Hirm on vallutanud inimesed, nad kardavad ka seda, mida ei pruugi olla. Keegi olevat juba sumud, hirmsates, iikki alanud valudes. Kus? Eks ikka raudtee taga, sealt pole ka tehas ise enam kuigi kaugel. Ainus, kes ei karda, on Passi-poiss
tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva
· Elupaik ja -viis Elupaikadeks on metsad, pargid, põõsastikud, jõgede ja järvede kaldavööndid. Kevadel ja suve alguses elab veekogudes - metsajärvedes, jõesootides, tiikides, ka soodes ja rabades ja kraavides (eelistab suuri, sügavamaid (0,5...0,7 m) ja jahedaveelisi veekogusid). Vees on aktiivne ööpäev läbi, maismaal ainult öösel. Päevaks varjub pehkinud kändudesse, lehtedega täidetud aukudesse, näriliste urgudesse. Oktoobrist aprillini talvituvad väikeste gruppidena (kuni mõnikümmend isendit) sambla all, urgudes, liivastes aukudes, pehkinud kändudes, kartulikeldrites. On vastupidav madalatele temperatuuridele (öökülmad ei tekita talle kahju). · Toitumine Vees toitub veemardikatest (ujurid, kukrikud), limustest, sääsevastsetest, kalamarjast, konnakullestest ja teiste kahepaiksete kudust. Kuival maal toitub harva, sel juhul vihmaussidest, nälkjatest ja putukavastsetest.
Kobraste küttimine tulirelvaga. Kobrast tohib lasta nii jahipüssiga kui ka jahikarabiniga, mis on levinud Soomes. Küttimisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusi: Looma võib tulistada selliselt distantsilt, mille puhul on tagatud vajalik täpsus ja looma kindel surmamine. Tulistamise hetkel peaks loom asuma madalas vees või sellises kohas, kus lasu järgselt ta ei upuks ega saaks peituda (juhul kui loom ei sure kohe) urgudesse või kaldaalustesse tühikutesse. Kaldal asuvat looma on soovitav tulistada külgasendis pähe, kaela või rindkere piirkonda ja ujuvat looma pähe, silma ja kõrva vahelisel alal. Varitsuspaiga valikul tuleb arvestada loomade liikumise traditsioonilisi teid ja tuule suunda. Kobraste püük raudadega. Püügiks on lubatud kasutada coniber-tüüpi või sellel põhimõttel töötavaid raudu. Raudade paigaldamisel tuleb arvestada, et neisse ei satuks peale kobraste teised loomad, eelkõige
Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad. Kaelushiir: Toitumine: Kaelushiir toitub enamasti seemnetest - pähklitest, tõrudest ja kastanitest, kuid on võimeline murdma ka konni, sisalikke, hiiri ja linnupoegi. Talveks soetavad nad omale mitme kilogrammi raskusi seemnetagavarasid, mis peidetakse urgudesse või puuõõntesse. Rebane ehk punarebane Toitumine:Rebane toitub põhiliselt väikese ja keskmise suurusega selgroogsetest (konnad, hiired, jänesed). Ta sööb ka putukaid, raibet ja taimset toitu (marjad, viljad (teravili), oras). (Bio) Kui rebane jahib hiirt, seisab ta liikumatult ja jälgib avastatud hiirt tähelepanelikult. Seejärel hüppab ta kõrgele, toob esikäpad sööstuga otse alla, haarates hiirt ning naelutades ta vastu maad
tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva
Praeguseks on lagrits kadunud, mitte ainult Eestist vaid ka lähipiirkondades. Pähklinäpi kohta pole materjali, et nad oleksid Eestis levivad. Leedus on neid umbes 1miljon. Toituvad viljadest-marjadest. Kunel on kõige suurem unilane ning arvatavasti Eestis seda liiki pole. Rotisuurune loom. Lõuna- Euroopas on tavaline liik. Ränd- ja kodurott on kaasliiklased. Koduhiirel on spetsiifiline lõhn. Pisihiir punub endale pesa nagu lind. Talveks lähevad ikkagi urgudesse, sest talvel on maa-alustes koobastes soojem. Uruhiirel on lühem saba kui päris hiirtel. Pea on paksem. Uruhiired elavad avamastikul ning on viletsad ronijad. Leethiir on punakat värvi ning tavaline liik Eestis. Elavad metsades ja parkides, väga hea ronija. Mügri ehk vesirott elab pinnases/käikudes, ajab mulda üles nagu mutt. Kõige suurem uruhiirlane on ondatra. Saba on vertikaalselt lapik. Umbes kassisuurune loom, aga koprast väiksem.
KLASS IMETAJAD ALAMKLASS ÜRGIMETAJAD Eelised: Homoiotermsus, vivipaarsus, hammaste eristumine, suurajupoolkerade võimas areng Esmaesinevad tunnused: 3 kuulmeluud keskkõrvas, piimanäärmed, karvad Sigimisviisid: munejad – ainupilulised, poegijad – pojad vähearenenud – kukrulised, – pojad paremini arenenud - pärisimetajad Kohastumused eri tüüpi elupaikadele: puudeelanikud – küünised, haardjäsemed või liuglemist võimaldav lennus avamaastiku elanikud – taimtoidulised, urgudesse pugejad või kiired jooksjad (pikad jäsemed) pinnaseelanikud – tugevate küünistega esikäpad, mandunud silmas, lühike karv ja saba vee-elanikud –mandunud karvkate, rasvkoerikas alusnahk, loivad, ujulestad õhuelanikud – eesjäsemetest tiivad, muutused skeletis ALAMKLASS ÜRGIMETAJAD nokkloom, sipelgasiil, nokissiil munejad nisade asemel näärmeväli sool lõpeb kloaagiga emastel puudub tupp ermoregulatsioon puudulik ALAMKLASS ELUSPOEGIJAD IMETAJAD
jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, 31
jõgede, järvede ja tiikide kaldaid, niiskeid metsi ja lamminiite. Lääne-Eestis elab ta ka mererandades. Nastik võib elada ka koduaias ja isegi mahajäetud hoonetes. Vanasti peeti taluõues elavat nastikut koduussiks, nad harjusid hõlpsasti inimestega ning inimesed temaga. Kinnipüütuna võib ta küll hammustada, kuid ta ei ole mürgine. Nastikud on aktiivsed valgel ajal, ööseks varjuvad nad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. 15 Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi
niisketes metsades ja lamminiitudel, Lääne-Eestis ka mererandades. Hästi sobivad rabad. Ta ei sõltu veest nii palju kui teised nastikuliigid, nagu näiteks rästiknastik ja veenastik. Veekogu lähedus on vajalik eriti noortele nastikutele. 61 Tihti elab ta aedades ja võib tungida ka hoonetesse. Mägedes võivad nastikud elada kuni 2300 meetri kõrgusel. Nastikud varjuvad puujuurte alla, kivihunnikutesse, näriliste urgudesse ja sõnnikuhunnikutesse, kuid võivad metsakõdusse ka ise käike rajada. Nastik ujub hästi ja võib sukelduda mitmekümneks minutiks. Hea ujumisoskuse tõttu elab nastikuid ka Eesti väikesaartel. Ei ole kaitsealune liik. 2.Rohukonn (Rana temporaria) Eestis on ta mandril arvukas, saartel vähearvukas. Rohukonn on tüüpiline metsakonn. Ta suudab elada ka metsastepis, aga steppi ulatub tema levila üksnes lammide kaudu. Ta veedab kuival kogu
Pärnateed peeti heaks külmetushaiguste vastaseks rohuks. Toominga õisi on rahvas alates 20. sajandist peamiselt hinnanud nende tugeva lõhna ja kauni valeva värvi pärast. Seepärast on õiekobarates toominga oksi sagedamini kui teiste puude õites oksi toodud tuppa vaasiehteks. Toominga oksad, kus küljes õiekobarad, pidid rahva meelest olema ka heaks kaitsevahendiks aiakahjurite muttide, mügride ja hiirte vastu. Usuti, et kui õites oksi torgata nende loomade urgudesse, hülgavad nad aia. Looduslike puuliikide viljadest on vanarahva seas teistest enam olnud populaarsed hariliku pihlaka ja hariliku kadaka viljad ning sarapuu pähklid. Neid varuti talveks teinekord üsna märkimisväärsetes kogustes. Pihlaka vilju koguti tarjadena ja pandi katuse alla külma kätte seisma. Külmavõetud tarju toodi tuppa ja soojendati orgi otsas tule paistel. Külmutamine pakase käes ja seejärel kuumutamine võttis marjadelt kibeka maitse ja muutis nad jahuseks.
Taimede maa-alune biomass võib paljudes kooslustes ületada maapealse mitu korda. Mõnekümne sentimeetri paksuses huumuserikkas pindmises mullakihis leidub peale taimejuurte arvukalt organisme, nt mitmesuguseid baktereid, seeni ja selgrootuid. Ühes grammis mullas võib olla rohkem väikesi elusorganisme kui kogu maakeral inimesi. Enamik mullas elavaid organisme on oma väikeste mõõtmete tõttu inimesele tavaliselt nähtamatud. Ka mõned suuremad loomaliigid on asunud elama maa-alustesse urgudesse, nt mutid ja mügrid. Pilt ja alltekst: Enamik organisme elab maapinnal või mõnekümne sentimeetri paksuses pindmises mullakihis. Veekeskkonna moodustavad veekogud Teine biosfääri osa on veekeskkond. Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Veekogude elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. Taimed saavad elada vaid seal, kuhu ulatub valgus. Loomad elavad ka sügavamal, isegi
annaabi.ee 
