Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võsapuuk ja Sametlest (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millestkellest nad toituvad?
  • Miks on puugid inimestele ohtlikud?
  • Miks on puugid hulgaliselt metsades levinud?
  • Miks ei ela puugid inimeste läheduses nt inimeste kodudes?
  • Mis on nende mõõtmed?
  • Millest nad toituvad enamasti?
  • Miks sarnaneb ta ämblikuga?
  • Miks saavad nad Eestis hästi elada?
  • Miks on inimestel neid raske märgata?
Võsapuuk ja  Sametlest
Erik Mukk / Gregor  Mikk  Maasik
Võsapuuk / Ixodes scapularis
Erik Mukk
Süstemaatiline kuuluvus
Riik – Loomad 
Hõimkond – Lülijalgsed 
Klass – Ämblikulaadsed
Selts – Nugilestalised 
Liik – Võsapuuk 
Rohkem infot ei leidnud
Välimus ja üldtunnused
Click to edit Master text styles
Nende tagaosa on 
Second level

Third level
pruunikas

Fourth level

Neil on 6 jalga (3 
Fifth level
paari)
Neil on 1 paar 
“sõrgasid”
Siseehitus ja  elundkonnad
Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest
Hingamissüsteem koosneb peenikestest torudest ja nende 
avaustest
Neil on süda ja 8 jalaarterit ning mõned väiksemad  arterid
Neil on närvisüsteem ja nad orjenteeruvad selle järgi
Neil on tugevad lihased, eriti veel jalalihased
Käitumine, toitumine, sigimine
vaenlased
Käitumine – 
Toitumine – Nad toituvad inimeste ja loomade verest
Sigimine – Emaspuugid  munevad  200-5000+ muna.  Munetakse  
tavaliselt prahi sisse või loomade urgudesse
Vaenlased – Puukide vaenlasteks on inimeste valmistatud mürgid
Levik ja elupaik
Levik – Puugid  on enim levinud metsades ja võsades. Eestis 
leidub neid kõikjal
Elupaik – Niisekd ja varjulised kohad ehk nad on levinud 
alusmetsades
Kasutamine, osa looduses
Kasutamine – Inimesed ksautavad puugi mürki vaktsineerimise 
jaoks
Osa looduses – Nad on osaks toiduahelas
Ja veel midagi...
Puugid on inimestele ohtlikud (võivad 
tekitada puukentsefaliiti)

Küsimused
Millest/kellest nad toituvad?
Kus nad elavad?
Miks on puugid inimestele ohtlikud?
Miks on puugid hulgaliselt metsades levinud?
Miks ei ela puugid inimeste läheduses (nt. inimeste kodudes)?
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Puugid#Puukide_levik_Eestis
http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-27-2.html
 
Raamat: Loomade elu:  Selgrootud  3 (Autorit ei tea, Nõukogude 
ajal ostetud, hinf 5.50  rubla )
Sametlest / Eutrombicula batatas
Gregor Mikk Maasik
Süstemaatiline kuuluvus
Riik – Loomad
Rühm – Pärislestalised 
Ülemsugukond – Trombea 
Liik – Sametlest 
Rohkem infot ei leidnud
Välimus ja üldtunnused
Erkpunane
Kaheksa jalga
Sametjas karvastik
Elavad maapinnal, varjatud kohtades
Väike, pikkus kuni 3-5 mm
Tal on 8 jalga
Siseehitus ja elundkonnad
Närvisüsteem on neil kõhtmine 
Neil on kuni 5 paari silmi 
Hingamiseks on raamatkopsud
Neil on avatud vereringe
Eritustorukesed on jäätmete eritamiseks
Neil on lihtne siseehitus
Käitumine, toitumine, sigimine, vaenlased
Nad on lahksugulised
Sugunäärmed asuvad tagakehas
Neil esineb pulmatantsu
Nad paljunevad munedes
Nad söövad taimi ja endast väiksemaid olendeid
Levik ja elupaik
Niiske pinnas
Niisked  mullad (tänu sellele on neil Eestis hea elada)
Kasutamine, osa looduses
Ininmesed neid ei kasuta
Nad on looduses osa toiduahelast
Ja veel midagi...
Nende keha koosneb kahest erinevast osast
Nendeks on pearindmik  ja tagakeha
Küsimused
Mis on nende mõõtmed?
Millest nad toituvad (enamasti)?
Miks sarnaneb ta ämblikuga?
Miks saavad nad Eestis hästi elada?
Miks on inimestel neid raske märgata?
Kasutatud kirjandus
http://www.slideshare.net/helina20/mblikulaadsed#btnNext
Raamat: Loomade elu: Selgrootud 3
http://www.hot.ee/l/loodusepildid1/slides/Sametlest.html
http://www.google.ee/imgres ?
um=1&hl=et&sa=N&tbo=d&biw= 1280 &bih=929&tbm=isch&tbnid=
KX824bbpkV45KM:&imgrefurl= http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/l
oomad/kristelilehed/8-6-27-
1.html&docid=Fbi_qvUHNm9oeM&imgurl= http://miksike.ee/docs/ele
hed/8klass/loomad/images/pildid/sametlest.jpg&w=218&h=228&ei=
WLSzUN_pC4HJ0QXeloCoDA&zoom=1&iact=rc&dur=430&sig=11490
4050055005560442&page=1&tbnh=146&tbnw=136&start=0&ndsp
=35&ved=1t:429,r:5,s:0,i:95&tx=87&ty=88

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Süstemaatiline kuuluvus
  • Välimus ja üldtunnused
  • Siseehitus ja elundkonnad
  • Käitumine, toitumine, sigimine, vaenlased
  • Levik ja elupaik
  • Kasutamine, osa looduses
  • Ja veel midagi...
  • Küsimused
  • Kasutatud kirjandus
  • Sametlest / Eutrombicula batatas
  • Süstemaatiline kuuluvus
  • Välimus ja üldtunnused
  • Siseehitus ja elundkonnad
  • Käitumine, toitumine, sigimine, vaenlased
  • Levik ja elupaik
  • Kasutamine, osa looduses
  • Ja veel midagi...
  • Küsimused
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Võsapuuk ja Sametlest #1 Võsapuuk ja Sametlest #2 Võsapuuk ja Sametlest #3 Võsapuuk ja Sametlest #4 Võsapuuk ja Sametlest #5 Võsapuuk ja Sametlest #6 Võsapuuk ja Sametlest #7 Võsapuuk ja Sametlest #8 Võsapuuk ja Sametlest #9 Võsapuuk ja Sametlest #10 Võsapuuk ja Sametlest #11 Võsapuuk ja Sametlest #12 Võsapuuk ja Sametlest #13 Võsapuuk ja Sametlest #14 Võsapuuk ja Sametlest #15 Võsapuuk ja Sametlest #16 Võsapuuk ja Sametlest #17 Võsapuuk ja Sametlest #18 Võsapuuk ja Sametlest #19 Võsapuuk ja Sametlest #20 Võsapuuk ja Sametlest #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor johannamaria123 Õppematerjali autor
Info võsapuugi ja sametlesta kohta

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun