lihasaktiivsuse registreerimisega. Saab eristada kahte erinevat uneseisundit aeglast ja kiiret und. Uni algab tavaliselt aeglase unega. Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks. Kerge uni kestab umbes 2 minutit ja selle aja jooksul võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Uinumise aeg kestab umbes 20 minutit. Kahes esimeses astmes hakkavad südamelöökide arv langema ja hingamine aeglustub. See järel liigutakse kiiresti kolmandast neljandasse astmesse. Deltauni ehk sügav uni kestab umbes 30 minutit. Selles unes ongi võimalik unes käimine ja unes rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, sarnaneb aeglase une teise staadiumiga. Edasi tuleb kiire ehk paradoksaalne uni. See on lainesageduselt sarnane ärkvelolekuga, tegelikult oled sügavas unes. Silmamunad liiguvad kiiresti. Sellest
PARADOKSAALNE UNI: LAINESAGEDUSTE POOLEST VÕRRELDAV ÄRKVELOLEKUGA; SILMAMUNAD LIIGUVAD KIIRESTI (REM-UNI); SÜDAME LÖÖGISAGEDUS JA HINGAMISRÜTM ON KORRAPÄRATUD; VÕIB MÄRGATA NÄOLIHASTE, KÄTE JA JALGADE TÕMBLEMIST; SELLES FAASIS NÄHAKSE UNENÄGUSID. AEGLANE JA KIIRE UNI MOODUSTAVAD INIMESTEL 90-100 MINUTILISE TSÜKLI, ÖÖ JOOKSUL JÄRGNEB ÜKSTEISELE 4-5 TSÜKLIT. KÕIGE OLULISEMAD ON DELTA- JA KIIRE UNI (DELTAUNI: AITAB VÄSIMUSEST VÄLJA PUHATA, TAASTADA ORGANISMIS FÜÜSILIST SEISUNDIT, AJU TALLETAB INFOT, MIDA SAADI VAHETULT ENNE MAGAMAJÄÄMIST (SELLE PUUDUMISEL VÕIB INIMENE TUNDA, NAGU POLEKS TA ÜLDSE MAGANUD); KIIRE UNI: AITAB INIMESE PSÜÜHIKAL KESKKONNAGA KOHANEDA, TAASTAB KESKENDUMISVÕIMET, SÄILITAB AJU TUNDLIKKUST (SELLE PUUDUMINE VÕIB PÕHJUSTADA PSÜÜHIKAHÄIREID, HALLUTSINATSIOONE, MUUTUSI KÄITUMISES, VÕIB ILMNEDA AGRESSIIVSUST). UNEHÄIRED 1) INSOMNIA UNETUS E. VÕIMETUS MAGAMA JÄÄDA; 2)
Psühholoogia kokkuvõte Hardi Talv 10.R klass Rakvere Reaalgümnaasium Rakvere 2010 1. Teadvus 2. Uni 3. Aeglane uni 4. Kiire uni 5. Unehäired 6. Unenäod 7. Uimastid 8. Uimastite liigid Uni ja uimastid tunduvad esialgu täiesti erinevad asjad aga neil on ühised omadused Aluseks on teadvus, teadlikkus iseendast ja oma keskonnast. Teadvuse seisundid: uni, hüpnoos, uimastid ja meditatsioon Magades ja uimastite mõju all olles on inimese teadvus erinev ärkvelolekuteadvusest Miks me magame? Ühe teooria järgi kaitseb uni olendeid sel ajal, kui ärkvelolemine oleks liiga ohtlik Teise teooria järgi vajatakse und sisemiste jõudude taastamiseks Noored vajavad pikemat und, sest uneaega kasutab organism kasvuhormoonide sünteesiks · Uni algab aeglase unega · Aeglases unes esineb 4 staadiumi · Esimeses staadiumis valdab inimest unisus, see kestab 2
4. Sünnieelne areng • Eostusperioodil(kuni teise nädalani)-Tekib 100 - rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks on sügoot limaskesta külge kinnitunud. • Embrüonaalperiood(2-8nädal)-Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad. • Looteperiood(9nädal-sünd)-On olemas kõik kehaosad ja organid, ta meenutab nüüd inimest ja hakatakse nimetama looteks. 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) • Ärkvelolekuteadvus • Unistamine • Uni • Unenäod • Meditatsioon • Hüpnoos 6. Närviraku ehitus 7. Unefaasid ja seisundid • 1) Aeglane uni 1. kerge uni- 2 min, nähakse pilte, võib tajuda kukkumistunnet ja võpatada. 2. Uinumine- 20 min, aeglustub südametöö ja hingamine. 3.-4.Deltaune ehk sügava une staadium. 2) Üleminekuseisund- uinumisega sarnane. 3) kiire ehk paradoksaalne une seisund. REM-uni. Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, käte, näo ja jalgade tõmblemine. Nähakse unenägusid. Aeglane ja kiire uni vahelduvad
) · Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. 8. Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist 9. Teadvuse seisundid... · Spontaansed teadvuse seisundid: o Unistamine o Uni ja unenäod · Esilekutsutud teadvuse seisundid: o Hüpnoos o Meditatsioon o Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid 10. Uni... · ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. · Une staadiumid... 1. aste kerge uni,kestusega kuni 2 minutit,võbelev liikumine suletud laugude taga. Teadvus kõigub ärkvel oleku ja une vahel 2
teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes
Varem ma teadsin , et me näeme öösel unes rohkem kui ühe unenäo, kuid mitte nii täpselt nagu nüüd teada sain. Varem teadsin/arvasin ka, et unenägu, mida sa näed, juhtub sul kunagi elus kindlasti ja ka seda, et sa näed unes, mida sa tahad näha. Ma kunagi kuulsin mingi sõbra käest, et unenägu mida sa näed kolm korda läheb kindlasti täide. Teadsin, et noored inimesed vajavad uneaega rohkem kui vanemad inimesed ja inimene magab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Püstises asendis ei saa magada, sest lihased lõtvuvad ja vajavad puhkust. Hea unega inimesed on õnnelikumad, kuigi ma vahepeal kahtlesin selles aga nüüd sain kinnitust sellele kahtlusele. Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Mõned inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse, kõnnivad ringi, teevad midagi jne
1.1 Rahulik ja kiire uni 1.2 Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse: Rahulik ehk aeglane uni: 75–80% kogu uneajast, sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. 1. aste – kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. 2. aste – uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast. 3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast. 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5
Psühholoogia konspekt. 1. PSÜHHOLOOGIA teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. TEMPERAMENT sõltuv emotsionaalne reaktiivsus ja meeleolu. INTROVERT tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pööratud indiviid FLEGMAATIK - rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. MELANHOOLIK - tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. EKSTRAVERT pööratud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole KOLEERIK - keevaline ja tormakas isiksus. SANGVIINIK - väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. 3. BIHEIVORISM käitumispsühholoogia: rõhutati inimese käitumise uurimise vajadust ja püüdsid selle kaudu ennustada inimese omadusi. Kehtib mudel: inimesele antav stiimul on otseses seoses inimese reageeringuga. ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agre
kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.htm) 4 Rahulik ehk aeglane uni (NREM Non-Rapid Eye Movement): 75-80% kogu uneajast. Sel ajal toimub üleüldine lõõgastumine. · 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained. · 2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. · 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. · 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on
kusjuures REM-une osakaal kasvab öö edenedes. Iga osa unest on organismi funktsioneerimise seisukohalt vajalik ning evolutsiooniliselt väga täpselt välja kujunenud (Walker, 2017). Ajuaktiivsust, lihasaktiivsust ja silmaliigutusi jälgides ja registreerides eristatakse viite erinevat staadiumit: 1. Staadium alfa lained hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teetalainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Südametöö ja hingamine aeglustuvad, lihased lõdvestuvad. Võivad esineda kukkumise tunne ning ka nägmis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. 2. Staadium domineerivad teeta-lained. Iseloomulikud on "unesplindid" (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud) ja K-kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Võimalik unesrääkimine. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. 45-55%
TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID TEADVUS - ... -ks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. - ... on keerukate elusorganismide ajus loodud töökeskkond, mida põhjustab miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö. Spontaansed teadvuse seisundid - Unistamine - Uni ja unenäod Esilekutsutud teadvuse seisundid - Hüpnoos - Meditatsioon - Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. Uni - ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. - Miks inimene magab? o Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks Une staadiumid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit 3. aste üleminek sügava une staadiumisse 4
teadvusta,mis teeb. 2. Valvas ja tähelepanelik b1; 4-25 Hz; inimene tegeleb enda jaoks väga olulise asjaga,tähelepanu suunatud sellele,aju töötab kindlat informatsiooni. 3. Ärkvel ja rahulik 8-13Hz; inimene tegeleb igapäevaste tegevustega, aju võtab erinevat informatsiooni vastu,aga ei jäta kõike meelde. 4. Unisus 4-7Hz ; toimub ära vajumine 5. Kerge uni 4-7Hz ; äratamine kerge,inimene pole veel täisti välja lülitatud 6. Sügav uni 1-3Hz ; inimene magab sügavalt,teadvus ja tähelepanu kadunud,äratamine on raske. 7. Kooma seisund eluteguvst näitab pupillireaktsioonid,inimese elu kontrollivad aparaadid 8. Surm elutegevus on lõppenud; inimene ei hinga,liigu,aju ei tööta. Une faasid; Aeglane uni,mille käigus aju elektriliste lainete võnkeperiood suureneb,jaguneb 4.staadiumiks; Kerge uni kestab 2 minutit,võidakse näha fantastilisi pilte,tajuda kukkumistunnet ja võpatada
Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus. Uni jaguneb viieks astmeks: Esimesed neli saadiumit on mitte-Rem-uni. Une esimene staadium: See on kerge uni kestusega kuni 2 minutit. Teeta-lainete ilmumine kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained, keha lõdvestub. Une esimesest staadiumist toimub üleminek ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel. 2 Une teine staadium - uinumine, kestusega umbes 20 minutit. Aeglased kõrgevoltaazilised negatiivse järelsakiga lained (K-kompleksid). Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast.
järgmiseks etapiks. Igas astmes on nii negatiivseid kui positiivseid ilminguid (sündmusi). Peaasi on see, et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused. 16) Teadvuse seisundid, unehäired Teadvus- Teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvuse tunnusjooned: * Võimaldab eristada, mis on mina ja mis ei ole mina * Sisaldab palju erinevaid teadmisi * Võimaldab teha tulevikuplaane ja neid ellu viia * Allub suures osas tahtele * Tahtlikult esile kutsutud teadvuse seisundid: meditatsioon lõdvestusseisund, mille saab ise esile kutsuda; hüpnoos tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele * Uimastitest tingitud seisundid (joobeseisund): KNS'i, seega ka teadvust mõjutavad ained, mis muudavad meeleolu, taju ja käitumist Uni aitab taastada KNS-i, lihaskonna ja meeleelundite töövõimet. Soodustab püsimälu jälgede kinnistumist. Unenägusid võib näha 5-6 korda ööpäevas. Unenägusid näeme REM une ajal. Unehäired: * Unetus e
vajavad. Siinkohal on aga tähtis silmas pidada, et inimesed on oma unelt küll individuaalsed, kuid neid võib siiski jagada erinevasse tüüpidesse, mis mõjutab nende magamaminekut. Käesolevas peatükis käsitletakse spetsiifilisemalt ka une olukorda Eestis ning seda, kust inimene saab abi enda uneprobleemidele. 1.1 Mis on uni? Varem võis une ülesandeid pelgalt oletada, kuid nüüdseks on meil sellest teada ka üht- teist kindlat. Inimene magab umbes kolmandiku oma elust. Paljude arvates on uni vastupidine seisund ärkvelolekule aju on passiivne. Tegelikult on unigi omamoodi aktiivne protsess, mida juhivad teatud ajupiirkonnad. Me uinume, kuna aju laubapiirkond, taalamus ja hüpotaalamus aktiviseeruvad. Inimese ööpäevast unetsüklit juhib nn kontrollkell, mis asub aju osas, mille nimi on suprachiasmatic nucleus (lad. k). Viimane saab vajalikke impulsse valguselt, mistõttu
uneperioodiks, kuigi on uuringutes täheldatud, et uni ise ei mõjuta vananemist. What Is REM Sleep? Tavalisel REM uni algab 90 minutit pärast magama jäämist. Esimene REM tsükkel kestab umbes 10 minutit ning iga sellest järgnev tsükkel on veel pikem, nii et viimane tüskkel kestab kuskil kuni tund aega. Kuigi uneuuringutel on avastatud, et ajulainete muster on sarnane ärkvel inimese omaga. Inimestel, kellel pole unehäired, suureneb südame löökide arv ja hingamine kiireneb ning ollakse liikuvam REM une ajal. Selle faasi ajal liiguvad silmad kiiresti erinvates suundades(mitte kõõrdi, vaid vaadatakse lihtsalt niiöelda igale poole). Sellepärast toimub REM unestaadiumi ajal palju unistamist, kuid keha on kogu selle aja jooksul halvatud. REM põhimõtteliselt koosnebki keha halvatusest ja aju tegevusest. Sellepärast kutsutakse seda unestaadiumit ka paradoksaalseks uneks. REM und kogetakse kõige rohkem imiku eas ning varases lapsepõlves
Sellest tulenevalt tekib küsimus, kuhu kulub tegelikult õpilaste aeg, kas õpilase unetunnid ja hommikune puhanud tunne on seotud koolitundide algusajaga? Lähtuvalt eelnevast, kas see oleks lahendus, kui koolitunnid algaksid hiljem? Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kooliõpilaste uneharjumusi ja selgitada välja, mis kell neil tunnid algavad, mitu tundi nad öösel magavad, mitu tundi nad õppimisele kulutavad ning kas nad tunnevad end hommikul puhanuna või mitte. Selle teada saamiseks, viisin läbi internetipõhise küsitluse 12 kuni 17 aastaste õpilaste vahel, kus nad vastasid küsimustele endi kohta. 3 1. UNEST ÜLDISELT 1.1 Mis on uni? Uni on protsess ehk ajukoorele ja selle alumisele osale levinud pidurdus, mille ajal aju, siseorganid, verevarustus, lihaskond ja närvisüsteem taastub. Une ajal toodab aju juurde uusi
Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Uni aitab hoidude aktiivsusest ja säilitda energiat. Und on vaja seesmiste jõuvarude taastamiseks. Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks. 10. Unefaasid Aeglane ja kiire uni. Aeglane uni: kerge une staadium, 2minutit, tajutakse kukkumistunnet, võpatatkse, tunnetatakse hõljumist, keha lõdvestub üha enam uinumine, kestab 20 minutit. Mõlemas aeglustuvad südametöö ja hingamine, silmad liiguvad suletud laugude taga pikkamööda. 3-4 staadium ehk sügav uni. Kestab 30 minutit, sellel ajal võimalik unes käimine ja rääkimine, sest aju alles aktiivne. Üleminekuseisund, sarnaneb uinumisega. Kiire ehk paradoksaalne une seisund ehk REM-i uni (silmamunad liiguvad kiiresti). Südame löögisagedus on korrapäratud, võib ette tulla näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist. 80% sellest ajast nähtakse unenägusid
Ärkvelolek eneseteadvus kõige suurem. Iseeneslikud teadvuse seisundid. Unistused Uni, unenäod sisemiste jõuvarude teostamine. Sensoorne deprivatsioon - välismaailmast saadav info on vähenenud. Tahtlikult esile kutsutud teadvuse seisundid. Meditatsioon Hüpnoos Tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele. Uimastid kesknärvisüsteemi (ka teadvust) mõjutavad ained, mis muudavad meeleolu, taju ja käitumist. Uni, unenäod, unehäired Inimene magab kolmandiku oma elust. 70. eluaastaks näeb inimene ~150000 unenägu. Une olulisemateks funktsioonideks on : · Aidata taastada kesknärvisüsteemi, säilitada lihaskonna ja meeleelundite töövõimet. · Püsimälu kinnistamine. Sügava une ehk deltaune staadiumis on inimese aju aktiivne. Lihaspinge on olemas. Unenägusid näeme REM une ajal, mis oma iseloomult on vastuoluline ehk paradoksaalne, kuna aju on aktiivne samas inimene magab sügavalt.
Kuklasagar – seotud nägemisega. 10. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukehast ning 2 liiki jätketest dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb närvirakkudesse mööda dendriite ja väljub sealt aksoni kaudu. 11.Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite nt mõtete, emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti ka seisundit, kus ollakse võimeine seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Teadvuse omadused: a) Kvalitatiivsus – iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma „tunnet“; b) Subjektiivsus – seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd, kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste v loomade poolt; c) Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki; d) Transparentsus – me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana,
Sünapsi ülesandeks on tagada info liikumine ainult ühes suunas. · Mis on dendriidid? Dendriidid on lühikesed ja hargnenud närvirakujätked, mida mööda kulgeb närvierutus närviraku keha poole. · Mis on teadvus? Kuidas inimese teadvus erineb loomade teadvusest? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, nt mõtete, emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti nimetatakse teadvuseks seisundit, kus ollakse võimeline seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Lisaks ärkvelolekuteadvusele on olemas ka teisi teadvuse vorme: uni, hüpnoos, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon ja mitmesuguste ainete tarbimisest tingitud seisundid. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi loomadel on teadvus nad on meelte ja muude tunnetusvahendite kaudu teadlikud
seisnevad organismi eluavalduste rütmilises kordumises. Ööpäevane ehk tsirkadiaanrütm on seotud päikesevalgusega ja see kestab 24 tundi. Selle juurde kuulub ka une-ärkveloleku tsükkel. Vananedes une-ärkveloleku tsükli faasid nihkuvad: vanad jäävad õhtul varem magama ja kui nad lähevad magama näiteks kella 9 ajal, siis unevajadus (tavaliselt 7-8 tundi) saab täis kella 4-5 paiku hommikul. Kui aga püütakse õhtul kauem üleval olla ja minna voodisse näiteks kell 11, siis ärkamine toimub ikkagi samal ajal (kell 4-5). Uneaeg jääb lühikeseks, seetõttu tekibki päeval unisus. 10 Ööpäevaste biorütmide muutustele kaasnevad vanemas eas sageli ka unerütmi ehk unefaaside muutused. Teame, et normaalne uni koosneb faasidest. Une aktiivne ja
tegema rohkem ja negatiivseid vähem. Kõige üldisemalt öeldes on tagajärjeks preemia või karistus. 7. Närvisüsteemi ülesehitus. Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid. Närvisüsteem jaguneb: Somaatiline ehk tsentraalne- seljaaju, peaaju Vegetatiivne- sümpaatiline, parasümpaatilline Perifeerne- sensorne, motoorne Aju erinevate osade funktsioonid: Piklikaju- hingamine, vereringe-süda, neelamine, aevastamine, okserefleks Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal Ajusild- Tähelepanu, ärkvelolek; Uni, näolihased; Keel, silma, kõrva kontroll Keskaju- automaatsed liigutused; sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine; temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine; koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; info liikumine erinevate aju osade vahel Suuraju sagarate funktsioonid:
Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele. Limbilisse süsteemi kuuluvad hippocampus, gyrus parahippocampalis, gyrus cinguli, bulbus olfactorius, tuberculum olfactorium. Lisaks ka corpus amygdaloideum, septum'i tuumad ja nuceleus thalami anterior. 46. Limbiline süsteem ja emotsioonid Muutused limbilises süsteemis põhjustavad inimesel häireid emotsionaalses käitumisviisis. Limbiline süsteem reguleerib üldise emotsionaalset seisundit. Amügdala- vajalik õpitud emotsionaalsete reaktsioonide omamiseks ja teiste emotsioonide äratundmiseks. Vigastused kalduvad vähendama hirmu ja agressiivsust. Singulaatkorteks- selle singulaatkäärul asuva ala aktiivsus sõltub mitmekülgsetest emotsionaalsema väärtusega meeleelamustest (külm, valu, mõnu, hirm jne) olles insulaga koos piirkondadeks suuraju koorel, mille aktiivsus sõltub ilmsemalt sellistest sisetajudest. Aktiveerub ka keskendumisel. 47. Ärevus ja stress
- saadavad närvirakud infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta - mõne millisekundiga vabastavad närvirakud aksoni lõpuosas ülekandeaine, nii jõuab info kas lihasrakuni, näärmeni või teise närvirakuni 2) HORMOONIDE abil - NS toodab hormoone, mis levivad verega ja edastavad sedasi info organismi osadesse 3) TROOFILISE toime tõttu - närvirakkude troofiline toime - nad reguleerivad elundi ainevahetusprotsesside kulgu ja funktsionaalset seisundit KNS-i ORGANID: PEAAJU ja SELJAAJU on suured närvikoe (närvirakkude: neuronite, neuronijätkete ja neuroliiga) kogumikud ● kummaski eristatakse hallollus ja valgeollus HALLOLLUS ● koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), tuumad (keskused) peaajus, sealjaajus ● suurajukoor e korteks CORTEX CEREBRI - hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal VALGEOLLUS ● koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate
Lisasümptomid: 4)tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine 5)alanenud enesehinnang ja eneseusaldus 6)süü- ja väärtusetusetunne 7)trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku 8)enesekahjustuse või suitsiidimõtted või -teod 9) häiritud uni 10)isu alanemine. Somaatilised sümptomid: · Huvi ja rahuldustunde kadumine tegevusest, mis normaalselt oli meeldiv. · Emotsionaalse reaktsiooni puudumine tavaliselt meeldivatele olukordadele ja sündmustele. · Liigvarajane ärkamine hommikul (kaks või rohkem tundi enne tavalist aega). · Depressioon hommikul sügavam. · Psühhomotoorne pidurdus või rahutus (peab olema selgelt märgatav käitumises ja ka teiste inimeste poolt täheldatud või kirjeldatud). · Ilmne isu alanemine (vahel harva söögiisu kõrgenemine). · Kehakaalu langus (kaalukaotusena 5% või rohkem viimase kuu vältel). · Libiido langus. Depressiooni raskusastmed Kerge: Vähemalt 2 depressiooni põhisümptomit ja 2 lisasümptomit
arenguetapil. Väärarengu puhul võib toimuda nn fiksatsioon mingil varasemal, hiljem ebaküpsusele viival arengustaadiumil. Erik Eriksoni teoorias rõhutatakse indiviidi sotsiaalset arengut lähtudes sellest, kui edukalt ja mil moel on realiseeritud isiku arengupotentsiaal eneseteostuses. Erikson toob välja igale eale iseloomulikud psühholoogilise kriisi sfäärid. Vanemate ja ümbruse käitumisest oleneb, milline isiksuse omadus antud staadiumis kinnistub. Jean Piaget´ käsitluses on peamine rõhuasetus nendel tunnetuslikel võimetel, mis on välja kujunenud mingiks kindlaks eluetapiks. Iga Sigmund Freud Erik Erikson Jean Piaget (motivatsiooniline (psühhosotsiaalne (kognitiivne/tunnetusli teooria) teooria) k teooria) Vanadus Rahulolu tehtuga,
psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas – strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 – 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik – kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon.
psühholoogidest. Uuriti ravimite mõju vaimsetele protsessidele ja pärilikkust. teoreetiline baas strukturalism Lähenemisviisid: 1. Psühodünaamiline lähenemine S. Froid (1856 1939) Inimest ajendab tegutsema instinkt (eluinstinkt e libido, surmainstinkt e Thanatos). Teadlik olek, poolteadlik ja alateadlik kõige domineerivam. Psühhoanalüüs. Meetodid psühhoanalüütiku töös: 1) unenägude analüüs 2) vabad assotsiatsioonid 3) ülekanne 4) hüpnoos Jagas isiksuse kolmeks: ID(nauding), super-ego (moraalinormid, ideaalmina), ego(reaalsus, valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon.
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meele
2) erutuse aeglasem levik (neuromuskulaarses sünapsis ca 1000x aeglasem kui motoorses närvikius) 3) ühesuunaline juhtivus. Keemilisi ühendeid, mis osalevad erutuse ülekande protsessis sünapsis, nim neurotransmitteriteks. Erutuse ülekandel presünaptiliselt membraanilt postsünaptilisele membraanile vabastatakse neurotransmitter presünaptilisest terminaalist sünapsipilusse piki aksonit saabuvate aktsioonipotentsiaalide toimel. Postsünaptilise membraani seisundit mõjutab neurotransmitter seal paiknevate retseptorite kaudu. Üksiku aktsioonipotentsiaali toimel vabanenud neutotransmitteri toime postsünaptilisele membraanile jääb lühiajaliseks ja vähe väljendunuks, sest tema molekulid kas lammutatakse või eemaldatakse sünapsipilust kiiresti. Atsetüülkoliin toimib neurotransmitterina paljudes sünapsites, sealhulgas neuromuskulaarses sünapsis. Atsetüülkoliinesteraas lagundab sünapsipilusse vabastatud atsetüülkoliini kiiresti
Tagajärjeks on tasakaalu säilitamise raskus ja kõnnaku muutus. Muutused lihastes ja lihasjõudluses Sidekoe lisandumise tõttu võivad lihased muutuda jäigemaks, elastsus väheneb. Väheneb ka lihaste jõud ja kontraktsioonivõime. Sujuv kükkasendist ülestõusmine, mis on raskenenud eelkõige vanadel naistel, on seotud lihasjõu vähenemisega ja osalt ka liigeste degeneratiivsete muutustega. Erksus Vanuritel on tüüpiliseks erksuse põhjustajaks ebastabiilsus. Hommikul erk vanur väsib õhtuks ja võib kukkuda. Erksusest sõltub võime kontrollida oma tasakaalu ja kõnnakut. Vanuri puhul on tavaline uneapnea. Päeval võib selle tõttu olla erksus vähene. Ei ole veel selgitatud mil määral uneapnea korreleerub kukkumisega. Vaarumine Vanurite tasakaalu on registreeritud ataksiameetriga, mis mõõdab püstiasendis keha vankumist elektriliselt ja mehaaniliselt. Vaarumine on normaalne ilming, mis vananedes lisandub eelkõige naistel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
